Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 22. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisas esitatud Tagamõisa hoiuala kaart („Tagamõisa”) ja Karala-Pilguse hoiuala kaart („Karala-Pilguse”) asendatakse käesoleva määruse lisas 2 ja 3 esitatud kaartidega; 2) määruse § 1 lõike 1 punkt 59 sõnastatakse järgmiselt: „59) Tagamõisa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130*), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), II lisas märgitud liikide – soohiilaka (Liparis loeselii), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hahk (Somateria mollissima), kirjuhahk (Polysticta stelleri), aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), kanakull (Accipiter gentilis), raudkull (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), liivatüll (Charadrius hiaticula), alk (Alca torda), krüüsel (Cepphus grylle), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);”.
§ 22. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisas esitatud Tagamõisa hoiuala kaart („Tagamõisa”) ja Karala-Pilguse hoiuala kaart („Karala-Pilguse”) asendatakse käesoleva määruse lisas 2 ja 3 esitatud kaartidega; 2) määruse § 1 lõike 1 punkt 59 sõnastatakse järgmiselt: „59) Tagamõisa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130*), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), II lisas märgitud liikide – soohiilaka (Liparis loeselii), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hahk (Somateria mollissima), kirjuhahk (Polysticta stelleri), aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), kanakull (Accipiter gentilis), raudkull (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), liivatüll (Charadrius hiaticula), alk (Alca torda), krüüsel (Cepphus grylle), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);”.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it