(1) Tegevusloa omaja peab taotlema uue tegevusloa väljaandmist, kui:
1) loa kehtivusaeg lõpeb;
2) ta soovib muuta loas esitatud uuringuteenuste loetelu.
(2) Uus tegevusluba antakse välja käesoleva seaduse §-des 32–36 sätestatud korras.
(3) Uue tegevusloa taotlemiseks esitab selle taotleja need käesoleva seaduse §-s 32 loetletud andmed ja dokumendid, mis ei sisalda Terviseametile juba teadaolevat informatsiooni.
(1) Referentlabor on käesoleva seaduse tähenduses labor, mis osutab referentteenust käesolevas paragrahvis nimetatud uuringuvaldkondades kõrge tundlikkuse ja spetsiifilise diagnostika meetodiga.
(2) Referentlaborina võib tegutseda labor, mille on asjakohastes uuringuvaldkondades akrediteerinud Eesti või välisriigi rahvusvaheliselt tunnustatud akrediteerimisorgan.
(3) Referentlabori uuringuvaldkonnad on:
1) HI-viirused;
2) gripi- ja muud respiratoorsed viirused;
3) muud viirused;
4) tuberkuloosi- ja mükobakteriooside tekitajad;
5) sugulisel teel levivate nakkushaiguste tekitajad;
6) invasiivsete bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajad;
7) muude bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajad;
8) antimikroobne resistentsus.
(4) Referentlabori ülesanded referentteenuse osutamisel oma uuringuvaldkondades on:
1) korraldada ja koordineerida laboratoorse diagnostika kvaliteedijuhtimist;
2) nõustada teisi laboreid laboratoorse diagnostika metoodika alal;
3) koostada ja ajakohastada laboratoorse uuringumaterjali kogumise, hoidmise ja transportimise juhendeid;
4) vajaduse korral kinnitada laboratoorseid diagnoose;
5) määrata kindlaks uuringuks saadetud haigustekitajate tüved, neid koguda ja säilitada;
6) koguda ja analüüsida laboriseire andmeid;
7) edastada uuringu tulemused nakkushaiguste registrile vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõigetele 6¹ ja 7;
8) teha koostööd vastavate uuringuvaldkondade rahvusvaheliste referentlaborite ja institutsioonidega.
(5) Referentteenuse osutamist käesolevas paragrahvis nimetatud uuringuvaldkondades korraldab Terviseamet. Referentteenuse osutamiseks võib Terviseameti peadirektor sõlmida käesoleva seaduse nõuetele vastava laboriga viieaastase tähtajaga lepingu.
§ 42. Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje rahastamine
(1) Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:
1)
2) referentlaborile esitatud riikliku tellimuse täitmist.
(1¹) Tervisekassa eelarvest rahastatakse antiretroviirusravimeid ja tuberkuloosiravimeid ning tuberkuloosiravimitega seonduvaid kõrvaltoimeravimeid.
(1²) Tervisekassa eelarvest rahastatakse immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike vaktsiinide ning immuunglobuliinide hankimist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist ning elanike immuunsustausta uuringuid.
(2) Riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu rahastatakse välismissioonile saadetavate kaitseväelaste täiendavat immuniseerimist.
(3) Immuniseerimist, mis ei kuulu immuniseerimiskavasse ja mida tehakse isiku soovil või arsti soovitusel, ei rahastata riigieelarvest.
(4) Tööandja rahastab:
1) töötaja tervise kaitseks vajalikku immuniseerimist ja ennetavat ravi neil tegevusaladel, kus töö iseärasuste tõttu on nakatumisoht;
2) töötaja täiendavat tervisekontrolli neil tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut.
(5) Tööandja ei ole kohustatud rahastama töövõtja tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes enne tema tööleasumist tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut.
(6) Valla- või linnaeelarvest võib rahastada nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet.
(7) Ravikindlustuse eelarvest võib rahastada nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet.
(1) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamist rahastatakse riigieelarvest vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei hüvitata kulutusi:
1) mida tehes on juriidiline või füüsiline isik rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid või tervisekaitseametniku ettekirjutust;
2) mis on tehtud enne nakkushaiguse epideemilise leviku kahtluse tekkimist.
(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Terviseamet.
(2) Järelevalvet käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktide 1 ja 2 nõuete täitmise üle teeb Põllumajandus- ja Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduamet teostab järelevalvet joogivee käitleja üle toiduseaduses sätestatud ulatuses.
§ 45. Riikliku järelevalve erimeetmed ja sunnivahendi rakendamise erisused
(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 46 sätestatud korras vältimatu vajaduse korral nakkushaige kinni pidada toimetamiseks tema elu- või viibimiskohta, kui ta on enda või teiste elule või tervisele ohtlik ja ta ei ole järginud või ei järgi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid ning kui muud järelevalvemeetmed ei ole tulemuslikud.
(3) Käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse või Terviseameti antud haldusaktis sätestatud nõuete, meetmete ja piirangute täitmise tagamiseks määratud sunnivahendit rakendab Terviseamet.
(1) Terviseamet võib kaasata olukorras, mis on seotud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorraga, oma ülesannete täitmisse korrakaitseorgani juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. Korrakaitseorgani kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud korrakaitseorganil on ülesande täitmisel Terviseameti volitused ulatuses, milliste ülesannete täitmisse korrakaitseorgan kaasati.
(3) Terviseameti ülesannete täitmisse kaasatud korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, vastavalt ülesandele, milleks ta kaasati.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud korrakaitseorgani ametnikul või töötajal peab olema ülesande täitmiseks vastav väljaõpe, teadmised ja oskused.
(5) Kui Terviseamet kaasab ülesannete täitmisse Politsei- ja Piirivalveameti, siis ülesannetesse kaasatuna võib Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada vahetut sundi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja korra, sealhulgas kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026134&id=129052021002 määrusega.
(1) Nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumise või nakkusohtliku materjali käitlemise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(1) Karantiininõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(1) Käesoleva seaduse § 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
(1) Nakkushaigustega seonduva teabe õigeaegselt edastamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik –karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.
(1) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks ettenähtud immuniseerimiste tähtajaliselt läbi viimata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik –karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
(1) Kehtetu
(2) Käesoleva seaduse §-des 46–48 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Terviseamet.
(3) Käesoleva seaduse §-des 46¹ ja 46² sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Politsei- ja Piirivalveamet, kui ta on kaasatud §-s 45² sätestatud korras Terviseameti ülesannete täitmisse.
(1) Eriarstiabi osutajad ja muud laboriteenust osutavad isikud, kes tegelevad nakkusohtliku materjali käitlemisega, on kohustatud taotlema nakkusohtliku materjali käitlemise õigust kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.
(2) Eriarstiabi osutaja või muu laboriteenust osutav isik kaotab õiguse nakkusohtliku materjali käitlemiseks, kui ta ei esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotlust nakkusohtliku materjali käitlemise õiguse saamiseks või kui nakkusohtliku materjali käitlemise õiguse andja keeldub nimetatud õiguse andmisest.
1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. novembril, välja arvatud:
1) käesoleva seaduse § 20 lõiked 1 ja 2, mis jõustuvad 2004. aasta 1. juulil;
2) käesoleva seaduse § 9 lõige 2, mis jõustub 2004. aasta 1. novembril;
3) käesoleva seaduse § 11, mis jõustub 2005. aasta 1. mail;
4) käesoleva seaduse § 21 lõige 9, mis jõustub Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.