(1) Asjaolu notariaalseks kinnitamiseks teeb notar notariaalmärke, mis peab sisaldama notari tunnistust tema poolt kindlakstehtu kohta, notari allkirja ning värvipitsati jäljendit; ilma selleta on kinnitamine tühine. Märkes näidatakse selle tegemise kuupäev ja koht.
(1¹) Notariaalmärge võib olla ka digitaalne. Sel juhul asendab notari allkirja ja värvipitsati jäljendit tema digitaalallkiri. Digitaalse märke saab teha vaid digitaalse dokumendi juurde.
(2) Kinnitatakse:
1) allkirja ja allkirjanäidise õigsust;
2) dokumendi esitamise aja kindlakstegemist;
3) avaliku registri andmeid ja väljatrüki õigsust;
4) ärakirja õigsust;
5) isiku elusolekut ja teatud kohas viibimist;
6) avalduse ja teate edastamist;
7) dokumendi tõlke õigsust ning
8) muid lihtsaid asjaolusid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata tõendeid ja tunnistusi väljastab notar vastavalt oma äranägemisele tõestamise või kinnitamise vormis.
(1) Notar kinnitab allkirja üksnes juhul, kui allkiri on antud või omaks võetud tema juuresolekul. Allkirja omaksvõtmist kinnitab selle andja vastaval dokumendil notari juuresolekul antud omakäelise allkirjastatud märkusega.
(1¹) Digitaalallkirja puhul, mis ei ole antud notari juuresolekul, kinnitab notar üksnes digitaalallkirja kehtivust.
(2) Dokumenti, millel olevat allkirja kinnitatakse, kontrollib notar vaid selleks, et välja selgitada võimalik alus ametitoimingust keeldumiseks.
(3) Notariaalmärkes märgib notar allkirja andnud või omaks võtnud isiku tuvastamiseks vajalikud andmed ning kas allkirja andmine või omaksvõtmine toimus tema juuresolekul.
(4) Käesoleva seaduse § 10 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse vastavalt.
(5) Allkirja ilma selle juurde kuuluva tekstita (blankoallkiri) kinnitab notar üksnes juhul, kui ta on kindlaks teinud, et allkirja kinnitamine on vajalik enne dokumendi sisu kindlaksmääramist. Notariaalmärkes viitab notar teksti puudumisele ning nimetab asjaolud, millega põhjendati blankoallkirja kinnitamise vajalikkust.
(6) Kehtetu
(1) Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatava allkirjanäidise kinnitamisel tuleb allkiri anda notari juuresolekul, vastasel korral on kinnitamine tühine. Sellele asjaolule viitab notar notariaalmärkes. Notariaalmärkes viidatakse, et allkirjanäidis on esitamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale registrikande tegemiseks. Notariaalmärge peab sisaldama allkirja andnud isiku andmeid. Käesoleva seaduse § 10 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse vastavalt.
(2) Juriidilise isiku seadusjärgse esindaja allkirjanäidise puhul märgitakse esindaja avalduse alusel täiendavalt juriidilise isiku nimi ja esindaja amet (juhatuse liige, täisosanik jne).
(1) Dokumendi ärakirja kinnitamisel tuvastab notar, kas dokument on originaal, algärakiri, kinnitatud või kinnitamata ärakiri, ning viitab sellele asjaolule notariaalmärkes.
(1¹) Digitaalse dokumendi ärakirja puhul tuvastab notar dokumendi usaldusväärsust iseloomustavad olulised asjaolud (kas dokument on kehtivalt digitaalallkirjastatud, alla laetud arvutivõrgust, paljundatud muult andmekandjalt vms) ja viitab nendele notariaalmärkes.
(2) Kui dokumendis on lünk, läbikriipsutus, vahelekirjutus, muudatus või loetamatu sõna või kui dokument sisaldab kustutatud või loetamatut teksti, kui mitmeleheline dokument on lahti köidetud või kui muud asjaolud viitavad dokumendis esialgse sisu muutmisele, viitab notar notariaalmärkes neile asjaoludele, kui see ei ilmne ärakirjast endast.
(3) Kui ärakiri sisaldab üksnes dokumendi väljavõtet, nimetab notar notariaalmärkes väljavõtte eseme ning märgib, et dokumendis ei ole seda täiendavaid või muutvaid andmeid.
(1) Digitaalse teabe väljatrüki kinnitamisel viitab notar notariaalmärkes, kas väljatrükitud teave oli allkirjastatud kehtiva digitaalallkirjaga ja ajatembeldatud või asus arvutivõrgu kaudu kasutatavas andmekogus või arvutivõrgu kaudu kasutataval võrguaadressil või oli tegemist muu elektroonilise teabekandjaga.
(2) Arvutivõrgu kaudu kasutatava andmekogu väljatrüki kinnitamisel peab ilmnema, millise registri andmetega on tegemist, kas väljatrükk sisaldab ainult kehtivaid või ka kehtetuid andmeid ning millise ajalise seisuga andmed väljatrükil kajastuvad.
(3) Käesoleva seaduse § 41 lõiget 3 kohaldatakse vastavalt.
(1) Kui dokument koosneb mitmest lehest, tuleb need nööri ja reljeefpitseri abil kokku köita. Dokumendina käsitatakse notariaalakti või -märget kandvat originaaldokumenti ja notariaalselt kinnitatud ärakirja.
(2) Käesoleva paragrahvi lõige 1 kehtib ka dokumendi, kaardi, joonise, maakatastri ruumiandmete väljavõtte ja illustratsiooni kohta, mis käesoleva seaduse § 9 lõike 2, § 15, § 35 lõike 2 ning § 36 lõike 3 kohaselt notariaalaktile lisatakse.
(1) Täiendused ja muudatused, välja arvatud sisulise tähenduseta ebaolulised parandused, märgib notar notariaalakti või -märke lõppu enne allkirja või notariaalakti või -märke servale ning allkirjastab eraldi.
(2) Kui notariaalaktile on lisatud dokument käesoleva seaduse § 9 lõike 2, § 15, § 35 lõike 2 või § 36 lõike 3 kohaselt, ei pea muudatusi ja täiendusi juurdelisatud dokumendil alla kirjutama, kui notariaalaktist ilmneb nende heakskiitmine.
(3) Ilmse vea võib notar parandada ka pärast notariaalakti või -märke koostamise lõpetamist tema poolt allkirjastatud ja kuupäevastatud õiendusega. Õienduse kirjutab notar notariaalakti või -märke lõppu pärast allkirju või dokumendi külge köidetud eraldi lehele.
(3¹) Kaugtõestamise korral koostab notar käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul õienduse eraldi failina või viitab muudatustele parandatud ärakirja notariaalmärkes.
(4) Kui pärast notariaalakti või -märke valmimist ilmneb vajadus muudatuste või täienduste järele, koostab notar selle kohta eraldi notariaalakti.
(1) Notariaalakt, välja arvatud volikiri, koostatakse ühes originaaleksemplaris, mis jääb notari kätte hoiule. Notariaalakti originaali või paberkandjal ärakirja digitaalsest originaalist väljastab notar avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks. Paberkandjal originaaleksemplari väljastamiseks on vajalik teiste ärakirja nõudma õigustatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek.
(2) Volikiri koostatakse kahes originaaleksemplaris, millest üks jääb notari kätte hoiule ning teine väljastatakse volitajale.
(2¹) Kaugtõestamise korral koostatakse volikiri ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes.
(3) Originaali väljastamisel varustab notar notariaalakti originaali pitseriga; originaali asemele jätab notar ärakirja ning märgib sellele, kellele ja miks originaal väljastati. Ärakiri asendab edaspidi originaali.
(3¹) Kaugtõestamise korral on õigussuhetes kasutusel digitaalne originaaldokument. Üksnes juhul, kui dokumendis on tehtud muudatusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 45, väljastatakse digitaalne ärakiri.
(3²) Kaugtõestamise korral teeb notar digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
(4) Notariaalmärkega dokument väljastatakse, kui ei nõuta selle notari juures säilitamist.
(1) Kui notariaalakti originaal on kadunud või täielikult või osaliselt hävinud ning selle asendamine on vajalik, võib selle olemasolevale algärakirjale, notariaalselt kinnitatud ärakirjale või sellest valmistatud notariaalselt kinnitatud ärakirjale teha märke, et see asendab originaaldokumenti. Märge peab sisaldama väljaandmise aega ja kohta ning sellele tuleb alla kirjutada.
(2) Originaaldokumendi asendab isik või asutus, kes on pädev ärakirja väljastama.
(3) Kui võlgnik peab dokumendi kohaselt alluma kohesele sundtäitmisele, tuleb enne originaali asendamist ära kuulata võlgniku arvamus. Originaali asendamisest peab teatama isikutele, kellel on õigus nõuda ärakirja, kui neid isikuid on võimalik ilma oluliste raskusteta välja selgitada.
Notariaalaktide, välja arvatud volikirjade puhul asendab notariaalakti ärakirja valdamine õigustoimingutes notariaalakti originaali valdamist. Kaugtõestamise vahendusel tõestatud volikirja puhul asendab volikirja paberkandjal ärakiri õigustoimingutes originaali.
(1) Ärakirja väljastab isik või asutus, kes säilitab notariaalakti originaali.
(2) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134), alusel on tõestatud Euroopa pärimistunnistus, mille originaal on üle antud riigi arhiivile notariaadiseaduse § 16 lõikes 2 sätestatu kohaselt, väljastab tunnistuse kinnitatud ärakirja teine notar.
(1) Kinnitatud ja kinnitamata ärakirja võivad nõuda ja originaaliga tutvuda:
1) tehingu või tahteavalduse tõestamisel tehtud notariaalakti puhul igaüks, kelle tahteavaldus või kelle nimel esitatud tahteavaldus notariaalaktis sisaldub;
2) teiste notariaalaktide puhul igaüks, kes taotles akti koostamist;
3) punktis 1 ja 2 nimetatud isikute õigusjärglased.
(1¹) Kui notariaalakt on koostatud käesoleva seaduse § 6 või 34 kohaselt, väljastatakse tõestamistoimingu osana tehingus osalejatele notariaalakti kinnitatud ärakiri.
(2) Ärakirja nõudma õigustatud isikud võivad kokku leppida selle õiguse piiramises, sealhulgas nii, et notar väljastab ärakirja alles notari poolt kontrollitava tingimuse täitumisel.
(3) Notariaadiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõusoleku olemasolu korral võivad originaaliga tutvuda ning sellest ärakirju saada vastavalt nimetatud nõusolekule ka teised isikud.
(4) Pärimistunnistuse ärakirja saamise õigus on ka pärandaja võlausaldajatel, pärandaja võlgnikel ja teistel õigustatud huvi omavatel isikutel.
§ 53. Edastamine kohtu registriosakonnale või kinnistusosakonnale
(1) Kui notar tõestab tehingu või kinnitab avalduse, mis kuulub esitamisele Tartu Maakohtu registriosakonnale või kinnistusosakonnale, edastab ta selle ning kõik seaduse kohaselt selle juurde kuuluvad muud dokumendid registriosakonda või kinnistusosakonda.
(2) Kehtetu
(3) Kui notar tõestab tehingu, mille alusel tehakse kanne Tartu Maakohtu kinnistus- või registriosakonna poolt peetavasse registrisse, märgib notar tehingu Tartu Maakohtu kinnistus- või registriosakonnas registreerimiseks esitatavasse avaldusse andmed tasumisele kuuluva riigilõivu ja riigilõivu arvutamise aluseks oleva tehinguväärtuse kohta.
(1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 3, § 12 lõikes 2 ning § 21 lõikes 2 nimetatud juhtudel võib notar väljastada notariaalakti ärakirju alles siis, kui ta on vajaliku isikusamasuse või esindus- või käsutusõiguse tuvastanud.
(2) Isikusamasuse või esindus- või käsutusõiguse tuvastamiseks esitatud dokumente säilitab notar koos notariaalakti originaaliga, kuid ei köida neid nööri ja reljeefpitseriga selle külge.
(3) Tuvastanud vajaliku isikusamasuse või esindus- või käsutusõiguse, teeb notar notariaalaktile käesoleva seaduse § 45 lõikes 3 sätestatud korras asjakohase õienduse. Ärakirja võib väljastada pärast õienduse tegemist.
(3¹) Kui notar on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õienduse, loetakse tõestamine toimunuks tagasiulatuvalt alates notariaalakti allkirjastamisest käesoleva seaduse § 13 kohaselt. Kuni õienduse tegemiseni on tõestamine kehtetu.
(4) Kui notar peab seaduse alusel või osalejate soovil notariaalakti edastama pädevasse kohtu- või ametiasutusse, tekib edastamiskohustus pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õienduse tegemist.
(1) Kui tõestamistoimingu tegemise aluseks tuleb võtta välismaal väljaantud avalik dokument, peab see olema legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti. Apostilliga kinnitamine või legaliseerimine ei ole vajalik, kui toimingu olemuse tõttu ei oma dokumendi sisu mingit tähendust. Avaliku dokumendi ja apostilli mõiste on määratletud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsioonis.
(2) Kohtu- ja ametiasutus, samuti kohtutäitur võib nõuda talle esitatud välismaise avaliku dokumendi legaliseerimist või apostilliga kinnitamist, kui välisleping ei sätesta teisiti.
(3) Kui dokumendil oleva allkirja või dokumendi ärakirja on tõestanud või kinnitanud välismaine ametiisik, kelle ametipädevust on tõendatud legaliseerimise või apostilliga, ei ole dokumendi või ärakirja Eestis kasutamise korral vajalik notariaalne kinnitamine.
(4) Tõestamisest välismaise ametiisiku poolt ning dokumendi legaliseerimisest või apostilliga kinnitamisest ei piisa, kui Eesti seadus nõuab notariaalset tõestamist ning välisleping ei näe ette teisiti.
(1) Valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=106072023105&id=866350 määrusega kehtestatakse välismaiste ametiisikute loetelu, kelle puhul eeldatakse volitaja isikusamasuse ja tehingu tegemise võime usaldusväärset tuvastamist. Niisuguse ametiisiku kinnitatud või tõestatud volikiri on võrdne Eesti notari tõestatud volikirjaga, kui on täidetud käesoleva seaduse §-st 56 tulenev legaliseerimise või apostilliga kinnitamise nõue.
(2) Kohus võib tunnustada ka teiste välismaiste ametiisikute pädevust volikirja tõestamisel, kui ametiisiku ametialane ettevalmistus ja seisund vastab Eesti notari omale ning volikirja tõestamise põhimõtted vastavad käesolevas seaduses tehingute tõestamise kohta sätestatule.
(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. veebruaril.
(2) Käesoleva seaduse §-d 56–57 jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.
(3) Notariaalselt kinnitatud tehing käesoleva seaduse ning tõestamisseaduse rakendamisega seotud seaduste muutmise seaduse mõttes on notariaalselt tõestatud allkirjadega tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92 lõike 2 tähenduses.