(1) Korraldusasutus ja sertifitseerimisasutus kontrollivad rakendusasutuse ja rakendusüksuse juures, vajaduse korral toetuse saaja juures, käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud asjaolusid. Korraldusasutus ja sertifitseerimisasutus võivad rakendusüksuse kontrollimiseks kaasata rakendusasutuse.
(2) Rakendusüksus kontrollib toetuse saaja juures käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolusid, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud juhul.
(3) Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja (edaspidi kontrollija).
(4) Kontrollija peab käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud kontrolli puhul esitama kontrollitava nõudmisel volitust tõendava dokumendi.
(1) Kontrollijal on käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud asjaolude kontrollimiseks õigus:
1) saada juurdepääs ülesannete ja kohustuste täitmise ning toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabele, juhtimisotsustele, raamatupidamisele ja varale, sealhulgas raha saamise ja maksmisega seotud teabele, olenemata andmekandjast;
2) saada dokumentidest või muudest tõenditest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost;
3) saada lõppsaajalt või projektiga seotud isikult teavet ja dokumente juhul, kui dokumendid või muud tõendid ei ole kontrollitava juures kättesaadavad või kui on kahtlus, et esitatud teave ei vasta tegelikkusele;
4) küsida kontrollitava esindajalt kirjalikke ja suulisi selgitusi.
(2) Projekti kontrollimisel on kontrollijal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustele õigus:
1) viibida toetuse saaja ja partneri kasutada olevas projektiga seotud ruumis ja territooriumil ning lõppsaaja või projektiga seotud isiku juures, kui dokumendid või muud tõendid ei ole kontrollitava juures kättesaadavad või kui on kahtlus, et kontrollimiseks esitatud teave ei vasta tegelikkusele, ja sealjuures tutvuda toetuse abil loodud objektiga, teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ning fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi, ehitisi ja esemeid;
2) kontrollida toetuse lõppsaajale andmisega seotud nõuete täitmist;
3) teha ettekirjutus kohustuse või nõude täitmata jätmise või puudustega täitmise korral ja anda nende täitmiseks uus tähtaeg või määrata lisatoimingud;
4) kohaldada ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud määras.
(3) Rakendusasutuse ja rakendusüksuse kontrollimisel on korraldusasutusel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatule õigus anda ülesande või nõude täitmiseks soovitusi või määrata järeltoiminguid, vajaduse korral koos täitmise tähtajaga.
(1) Kohapealsest kontrollist teatatakse kontrollitavale ette, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ei sobi kokku kontrolli eesmärgiga.
(2) Kohapealse kontrolli teostamine protokollitakse ja puuduste esinemise korral kirjeldatakse neid protokollis. Kontrollija võib protokollis anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Kontrollimisse võib kaasata eksperdi.
Kohustuse täitmata jätmise korral võib määrata sunniraha ühekordselt kuni 2000 eurot. Ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks võib sunniraha määrata kuni 6400 eurot.
(1) Finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas järgmistel juhtudel:
1) kulu ei ole abikõlblik, sealhulgas kui käesoleva seaduse § 30 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud maksetaotluse menetluse peatamise aluseks olev asjaolu ei ole tähtaja jooksul selgunud või kõrvaldatud või kohustus täidetud;
2) toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
4) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus ja käesoleva seaduse § 24 punktis 1 või 14 nimetatud kohustust ei täideta ettenähtud aja jooksul;
5) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja käesoleva seaduse § 24 punktis 1 või 14 nimetatud kohustust ei täideta ettenähtud aja jooksul;
6) toetuse saajat on karistatud karistusseadustiku § 260¹ alusel;
7) toetuse saaja teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 ja artikli 65 lõike 8 tähenduses abikõlblikest kuludest mahaarvamisele kuuluvat puhastulu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul tühistatakse toetus, mis on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise avastamist või mida kavatsetakse maksta viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates.
(3) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta:
1) kui puudust on võimalik kõrvaldada või kohustust või nõuet täita ettekirjutuse täitmisega;
2) kui toetuse saaja avastas ja teatas rakendusüksusele esimesel võimalusel kirjalikult või registri kaudu, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas rakendusüksuse nõusolekul toetuse kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või registri kaudu edastatud nõusoleku saamisest arvates;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel.
(4) Kui finantskorrektsiooni otsuse aluseks oleva asjaolu tuvastab käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud kontrolli käigus korraldusasutus, siis teeb finantskorrektsiooni otsuse korraldusasutus. Korraldusasutus esitab otsuse teadmiseks rakendusasutusele ja rakendusüksusele.
(5) Finantskorrektsiooni otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 lõikest 2 tuleneva kohustuse rikkumisel võib teha finantskorrektsiooni otsuse kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse lõppmakse tegemist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse finantskorrektsiooni otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub finantskorrektsiooni otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
(1) Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses.
(2) Vabariigi Valitsus ./dyn=130062023054&id=102092014011 kehtestab määrusega protsentides väljendatava finantskorrektsiooni ulatuse.
(3) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses, toetuse andmise tingimuste käskkirjas, rahastamisvahendi rakendamiskäskkirjas või rahastamisvahendi rakendamise lepingus kehtivale proportsioonile. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa.
(1) Vabariigi Valitsus ./dyn=130062023054&id=102092014011 kehtestab määrusega finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuded.
(2) Kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud korraldusasutus või rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga, rahastamisvahendi rakendamiskäskkirjaga või rahastamisvahendi rakendamise lepinguga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.
(3) Kui finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa.
(1) Toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(2) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.
(3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega.
(4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi, välja arvatud käesoleva seaduse § 49 lõikes 2 nimetatud juhtudel, alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood.
(5) Kehtetu
(6) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Toetuse saaja peab maksma käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud intressi alates toetuse ajatamise otsuse jõustumisest kuni toetuse tagasimaksmiseni, kuid mitte kauem kui käesolevas lõikes nimetatud tagasimaksmise tähtpäevani.
(7) Vabariigi Valitsus ./dyn=130062023054&id=102092014011 kehtestab määrusega toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused ja korra.
(8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul ja ei ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(1) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.
(2) Viivist ei nõuta riigiasutuselt, rakendusüksuselt ja käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikult, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa ulatuses.
(3) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, siis intress ja viimasena tagastatav toetus.
§ 50. Kohustuse või nõude täitmata jätmisest teavitamine
(1) Rakendusüksus teavitab korraldusasutust kümne tööpäeva jooksul järgmiste asjaolude ilmnemisest:
1) esineb käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise alus;
2) uurimisasutus või prokuratuur on algatanud kriminaalmenetluse Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses kelmuse või pettusega seotud kuriteo toimepanemise kahtluse tõttu;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud teave täieneb või muutub.
(2) Korraldusasutus teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest Euroopa Pettustevastast Ametit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.05.1999, lk 1–7; eestikeelne eriväljaanne: peatükk 1, köide 3, lk 91–97) ja muudele Euroopa Liidu õigusaktidele.
(1) Korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus.
(2) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide Rahandusministeerium. Kui vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus. Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus, välja arvatud juhul, kui rakendusasutus on toetuse andmise tingimuste õigusaktis määranud vaide lahendajaks rakendusüksuse. Kui rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 7 lõigete 4 ja 5 kohasel toetuse andmisel lahendab vaide rakendusasutus. Rakendusüksus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on täidesaatva riigivõimu asutus või riigivara seaduse § 3 punkti 8 tähenduses riigi sihtasutus.
(3) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vaiet lahendavale asutusele vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt.
§ 52. Programmi koostamine, kinnitamine ja rahaliste vahendite jaotamine
(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esindab Eestit ETK programmi koostamise läbirääkimistel ETK programmis osaleva riigi asjaomase asutusega ja Euroopa Komisjoniga ning sõlmib Eesti nimel ETK programmi rakendamisega seotud kokkuleppeid.
(2) Vabariigi Valitsus kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 8 lõikes 9 nimetatud teabe valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
(3) Kui ETK programmi kohaselt asub korraldusasutus Eestis, esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ETK programmi Euroopa Komisjonile pärast seda, kui ta on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 8 lõikes 9 nimetatud kinnitused.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 4 lõigete 3 ja 4 ning artikli 5 kohase vahendite jaotuse artikli 4 lõike 1 punktides a ja b nimetatud komponentide vahel otsustab valdkonna eest vastutav minister, kes esitab sellekohase teabe Euroopa Komisjonile.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 4 lõikes 8 nimetatud toetuse kandmise sama artikli lõike 1 punktis a nimetatud piiriülese koostöö programmidele otsustab valdkonna eest vastutav minister.
§ 53. Korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, sekretariaadi, auditeeriva asutuse ja liikmesriigi ülesannete täitmine
(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium täidab ETK programmi elluviimisega seotud liikmesriigi ülesandeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1299/2013 ning (EL) nr 1303/2013.
(1¹) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsusasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 21 lõike 1 ja artikli 23 lõike 2 tähenduses korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, ühise tehnilise sekretariaadi (edaspidi ühine sekretariaat) ja auditeeriva asutuse ülesandeid, mis on sätestatud samas määruses, käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides.
(2) Korraldusasutus võib asuda täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artiklites 23 ja 24 sätestatud korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse ülesandeid, kui auditeeriv asutus on tunnistanud nende tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 124 sätestatud nõuetele vastavaks.
(3) Valdkonna eest vastutav minister määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 23 lõikes 2 nimetatud ühise sekretariaadi (edaspidi sekretariaat) ülesannete täitmise eest vastutava isiku või asutuse, milleks võib olla valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus, või volitab ülesannet täitma eraõigusliku juriidilise isiku.
(3¹) Kui programmis osalevad riigid on kokku leppinud, et korraldusasutus loob info- või kontaktpunkti, võib korraldusasutus sõlmida teenuste lepingu info- või kontaktpunkti loomiseks ning selle õiguste ja kohustuste määramiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3¹ rakendatakse juhul, kui Eesti täidab ETK programmi kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1299/2013 nimetatud korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, sekretariaadi või auditeeriva asutuse ülesandeid.
(5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 23 lõikes 4 nimetatud kontrollija ülesande valitsusasutusele või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele või volitada ülesannet täitma eraõigusliku juriidilise isiku.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 nimetatud ülesanne antakse täitmiseks eraõiguslikule juriidilise isikule, sõlmib valdkonna eest vastutav minister ülesande täitmiseks halduslepingu.
(6¹) Kui eraõiguslikule juriidilisele isikule antud korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, ühise sekretariaadi, auditeeriva asutuse või kontrollija ülesandeid hakkab osaliselt või täielikult täitma teine asutus või muu juriidiline isik, kohaldatakse selliste ülesannete täitmisega seotud töötajate töölepingute üleandmisel teisele asutusele või muule juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 47 nimetatud seirekomisjoni ja artiklis 108 nimetatud ühise tegevuskava juhtkomitee ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 12 lõikes 1 nimetatud juhtkomitee Eesti liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 25 lõikes 2 nimetatud audiitorite rühma Eesti liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.
(9) Korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, auditeeriva asutuse, sekretariaadi ja kontrollija ülesannete täitmine lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013 või (EL) nr 1299/2013 või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste lõppedes.
§ 54. Kulude abikõlblikkus, selle kontrollimine ja finantskorrektsiooni tegemine
(1) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html kehtestab määrusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 3 tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ja korra, arvestades ETK programmis, nimetatud määruse artikli 18 lõike 2 kohases ETK programmi seirekomisjoni otsuses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1299/2013 ja (EL) nr 1303/2013 ning muudes õigusaktides sätestatut.
(1¹) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ja korra juhul, kui ETK programmi seirekomisjon või korraldusasutus ei kehtesta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 3 tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimusi ja korda.
(2) Kulude abikõlblikkuse kontrollimisel hinnatakse kulu seotust toetatava tegevusega, kulu mahu ja liigi lubatavust ning kohustuste ja nõuete täitmist, arvestades käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 sätestatut, võttes aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktides ja seirekomisjoni otsuses ning toetuse saajaga sõlmitud toetuse andmise lepingus (edaspidi toetusleping) nimetatud tingimused.
(3) Käesoleva seaduse §-s 53 nimetatud ülesannete täitjate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artiklis 17 nimetatud tehnilisest abist hüvitatavate kulude abikõlblikkust kontrollitakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktidele ja ETK programmi seirekomisjoni otsusele.
(4) Kehtetu
(5) Kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 41 lõikeid 3 ja 4 ning § 42 lõiget 1 ja lõike 2 punkte 1−3.
(6) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võetakse aluseks ETK programmis kehtestatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord või käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord, kui ETK programmi kohaselt võetakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel aluseks programmis osalevate riikide riigisiseselt kehtestatud kord.
(7) Kui ETK programmi kohaselt võetakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel aluseks programmis osalevate riikide riigisiseselt kehtestatud finantskorrektsiooni kord, kehtestab finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused, tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Kui korraldusasutus asub Eestis, teeb finantskorrektsiooni otsuse korraldusasutus.
(2) Finantskorrektsiooni otsuses märgitakse:
1) otsustaja nimi;
2) toetuse saaja nimi;
3) projekti nimetus ja number;
4) finantskorrektsiooni faktilised asjaolud ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti;
5) vähendatud või tühistatud summa, sealhulgas eraldi toetuse ja omafinantseeringu summad;
6) tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa, kui toetus tuleb tagasi maksta, ja tagasimaksmise tähtaeg;
7) pangakonto number, kuhu tagasimaksmisele kuuluv toetus kantakse, asutuse tagasimakse tulukonto viitenumber ja saaja nimi, välja arvatud juhul, kui finantskorrektsiooni otsuses tasaarveldatakse tagasimakstav summa maksmisele kuuluva toetuse summaga;
8) viide viivise maksmise kohustuse alusele, kui toetuse saajal on viivise maksmise kohustus;
9) intressi maksmise kohustus, kui toetuse saaja on saanud riigiabi või kui toetuse tagasimaksmine ajatatakse ja toetuse saajal on intressi maksmise kohustus;
10) otsuse vaidlustamise võimalus, koht, tähtaeg ja kord, kui toetuse saajal on vaide või kaebuse esitamise õigus;
11) toetuse vähendamise või tühistamise ja tagasimaksmisega seotud muu vajalik teave.
(3) Eestis asuva korraldusasutuse finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Finantskorrektsiooni otsuse täitmiseks esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 8 sätestatut.
(4) Kui toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud ja selle on hüvitanud riik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 27 punkti 3 alusel, on toetuse saaja või partner kohustatud riigi hüvitatud summa Rahandusministeeriumile tagasi maksma.
(5) Finantskorrektsiooni otsus toimetatakse toetuse saajale kätte elektroonilise infosüsteemi vahendusel. Kui elektroonilise infosüsteemi vahendusel ei ole võimalik finantskorrektsiooni otsust kätte toimetada või kui projekt on lõppenud, toimetatakse otsus kätte elektrooniliselt e-posti teel või väljastusteatega tähtkirjaga posti teel.
(6) Kui tagasinõudmisele kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 122 lõikes 2 sätestatud mitteolulise suurusega toetus, võib korraldusasutus jätta finantskorrektsiooni otsuse tegemata.
§ 55. Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja taotleja kohustused
(1) Taotleja ja partner on kohustatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsusasutuse nõudmisel tõendama, et nad vastavad ETK programmis või ETK programmi seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele, ning esitama lisateavet ja -dokumente taotluses esitatud teabe kontrollimiseks.
(2) Vastava valdkonna ministeerium ja selle asutus ning Riigikantselei on kohustatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsusasutuse nõudmisel esitama oma arvamuse taotluse ja partneri kohta, kui see on vajalik taotluse menetlemiseks.
§ 56. ETK programmi toetuse saaja ja partneri kohustused
1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud:
1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamise;
2) tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras;
3) tõendama korraldusasutuse, sertifitseeriva asutuse, sekretariaadi, kontrollija või auditeeriva asutuse nõudmisel projektiga seotud mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust;
4) tagama tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused;
5) esitama õige ja täieliku teabe, dokumendid ja aruanded projekti teostamise kohta nõutud viisil ja ajaks;
6) tõendama kulude abikõlblikkust ja kavandatud tulemuste saavutamist;
7) teavitama viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis korraldusasutust või sekretariaati taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, eelkõige projekti elluviimist takistavatest asjaoludest, likvideerimismenetlusest, projektiga seotud kohtumenetlusest, riigihangete vaidlustustest, projekti odavnemisest või kallinemisest, projektiga seotud laekumistest, mis ei ole otseselt seotud lisandunud kulude katmisega, ja projektiga seotud vara üleandmisest;
8) taotlema toetuslepingu muutmist, kui selle muutmise peab korraldusasutus, sekretariaat, seirekomisjon või juhtkomisjon heaks kiitma;
9) võimaldama audiitoril ja kontrollijal täita nende ülesandeid, sealhulgas võimaldama viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta kirjalikke või suulisi seletusi ja andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha andmetest ja dokumentidest koopiaid või väljavõtteid;
10) eristama raamatupidamises projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud juhul, kui kulutuste teket ei kontrollita;
11) teavitama korraldusasutust või sekretariaati viivitamata kirjalikult tulu teenimisest ja arvestama puhastulu abikõlblike kulude eelarvest maha vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 61 või artikli 65 lõikele 8;
12) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui nad on vastava abi saajaks;
13) tagama, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 nimetatud kohustust, mis seondub toetatavate tegevuste kestvusega, täidetakse selles artiklis nimetatud juhul ja aja jooksul;
14) tagastama tagasinõutud toetuse vastavalt toetuslepingu alusel esitatavale nõudele ja tähtaegselt;
15) täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 XII lisas nimetatud teavitamiskohustusi;
16) säilitama dokumente ja muid tõendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 140 nimetatud aja jooksul;
17) täitma muid neile toetuslepingust, käesolevast peatükist ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
Taotlejal ja toetuse saajal on õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva teabega ning õiguste rikkumise korral esitada vaie vastavalt ETK programmis kokkulepitud korrale. Esitatud vaie lahendatakse ETK programmis kokkulepitud korras.
(1) Käesoleva seaduse § 53 lõigetes 1, 3, 5 ja 7 nimetatud asutused ja isikud võivad töödelda ning omavahel vahetada teavet ja dokumente taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ETK programmis, Euroopa Liidu õigusaktides ja muudes õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste ja juriidiliste isikute ametnikud, töötajad ja ülesannete täitmisse kaasatud isikud peavad teenistus- või töösuhte ajal ja pärast seda hoidma saladuses ülesannete täitmise raames teatavaks saanud teavet, mis ei kuulu avaldamisele käesoleva või muu seaduse alusel.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kasutada olemasolevat andmekogu või asutada uue andmekogu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artiklis 23 nimetatud korraldusasutuse ülesannete täitmiseks, kehtestades selle asutamisel määrusega andmekogu põhimääruse ./../vaheleht.html ja kasutamise korra.
§ 60. Toetuse taotlemise ja andmisega seotud teabe avalikustamine
(1) Kui ETK programmis või ETK programmi seirekomisjoni otsustes ei ole sätestatud teisiti, võib enne toetuslepingu sõlmimist avaldada taotluste kohta ainult statistilisi ülevaateid.
(2) Korraldusasutus avalikustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 XII lisa punktis 1 nimetatud andmed pärast toetuslepingu sõlmimist ja ühise tegevuskava kinnitamist Euroopa Komisjoni poolt.
(3) Kui käesoleva seaduse § 53 lõigetes 1 ja 3 nimetatud asutused asuvad Eestis, avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata andmed avaliku teabe seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(4) Rahuldamata jäetud taotluse andmete avalikustamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 39 lõiget 5.
(5) Auditi ja kontrolli ettevalmistamise dokumente ei avalikustata käesoleva seaduse § 39 lõike 7 kohaselt.
(6) Finantskorrektsiooniga seotud teave avalikustatakse vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 8.
§ 61. Kohustuse või nõude täitmata jätmine ja sellest teavitamine
Kohustuse või nõude täitmata jätmise korral teavitatakse alates teadasaamisest Rahandusministeeriumi käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud juhtudest, kui need on seotud Eestis registreeritud toetuse saaja või partneriga ning rikkumisega seotud toetuse summa ületab 10 000 eurot.
§ 62. Abifondi rakenduskava koostamise ja elluviimise erisused
(1) Sotsiaalministeerium koostab abifondi rakenduskava koostöös Rahandusministeeriumiga.
(2) Vabariigi Valitsus kinnitab abifondi rakenduskava Rahandusministeeriumi ettepanekul. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud abifondi rakenduskava Euroopa Komisjonile.
(3) Abifondi rakenduskava rakendusasutus teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 223/2014 nimetatud hindamisi ja uuringuid ning esitab hindamiste tulemuste kohta teabe Rahandusministeeriumile.
§ 63. ENI programmi koostamine, kinnitamine ja rahaliste vahendite jaotamine
(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esindab Eestit ENI programmi koostamise läbirääkimistel ENI programmis osaleva riigi asjaomase asutusega ja Euroopa Komisjoniga ning sõlmib Eesti nimel ENI programmi rakendamisega seotud kokkuleppeid.
(2) Vabariigi Valitsus kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 artikli 10 lõikes 4 nimetatud teabe valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
(3) Kui ENI programmi kohaselt asub korraldusasutus Eestis, esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ENI programmi Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks pärast seda, kui ta on saanud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 5 lõikes 1 nimetatud kinnitused.
§ 63¹. Korraldusasutuse, ühise tehnilise sekretariaadi, auditeerimisasutuse ja riigi ametiasutuse ülesannete täitmine
(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium täidab ENI programmi elluviimisega seotud riigi ametiasutuse ülesandeid, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 20 lõike 6 punktis a.
(1¹) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsusasutus täidab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 20 lõigete 1 ja 2 ning artikli 27 tähenduses korraldusasutuse, ühise sekretariaadi ja auditeerimisasutuse ülesandeid, mis on sätestatud samas määruses, käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides.
(2) Korraldusasutus võib asuda täitma komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artiklis 26 sätestatud korraldusasutuse ülesandeid, kui auditeerimisasutus on artikli 25 lõikes 2 sätestatud korras tunnistanud ENI programmi haldus- ja kontrolliprotseduurid nõuetele vastavaks.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 27 lõikes 1 nimetatud ühise sekretariaadi ülesannete täitmise eest vastutava isiku või asutuse, milleks võib olla valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus, või volitada ülesannet täitma eraõigusliku juriidilise isiku.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesanne antakse täitmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule, sõlmib valdkonna eest vastutav minister ülesande täitmiseks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(4¹) Kui programmis osalevad riigid on kokku leppinud, et korraldusasutus loob komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 27 lõikes 3 nimetatud allkontori, võib korraldusasutus sõlmida teenuste lepingu allkontori loomiseks ning õiguste ja kohustuste määramiseks.
(5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 20 lõike 6 punktis b nimetatud kontrolli kontaktpunkti ja sama rakendusmääruse artikli 32 lõikes 1 nimetatud pädeva ametiisiku ülesannet täitma valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse.
(5¹) Kui eraõiguslikule juriidilisele isikule antud korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, ühise sekretariaadi, auditeerimisasutuse või kontrollija ülesandeid hakkab osaliselt või täielikult täitma teine asutus või muu juriidiline isik, kohaldatakse selliste ülesannete täitmisega seotud töötajate töölepingute üleandmisel teisele asutusele või muule juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1.
(6) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artiklis 21 nimetatud ühise seirekomitee Eesti liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.
(7) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 28 lõikes 2 nimetatud audiitorite rühma Eesti liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.
(8) Korraldusasutuse, auditeerimisasutuse, ühise sekretariaadi ja kontrolli kontaktpunkti ülesannete täitmine lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 232/2014 või komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 897/2014 või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste lõppedes.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 artikli 10 lõikes 8 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 8 lõikes 1 nimetatud rahastamislepingu Euroopa Komisjoniga ja piiriülese koostöö partnerriigiga allkirjastab korraldusasutus või valdkonna eest vastutav minister.
§ 63³. Kulude abikõlblikkus ja finantskorrektsiooni tegemine
(1) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html kehtestab määrusega komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 4 lõike 5 punkti j tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ja korra, arvestades ENI programmis, nimetatud rakendusmääruse artikli 48 lõike 6 kohases ENI programmi seirekomisjoni otsuses, nimetatud rakendusmääruses ning muudes õigusaktides sätestatut.
(1¹) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ja korra juhul, kui ENI programmi seirekomisjon või korraldusasutus ei kehtesta tingimusi ja korda komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 4 lõike 5 punkti j tähenduses.
(2) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võetakse aluseks ENI programmis kehtestatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord või käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kord, kui ENI programmi kohaselt võetakse otsuse tegemisel aluseks ENI programmis osalevas riigis kehtestatud kord.
(3) Kui ENI programmi kohaselt võetakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel aluseks programmis osalevas riigis kehtestatud kord, kehtestab finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused, tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(4) ENI programmis tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Finantskorrektsiooni otsuse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 54¹ lõigetes 1–3, 5 ja 6 sätestatut.
(5) Kui toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud ja selle on hüvitanud riik komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 74 lõike 4 alusel, on toetuse saaja või partner kohustatud riigi hüvitatud summa Rahandusministeeriumile tagasi maksma.
(1) Käesoleva seaduse § 63¹ lõigetes 1, 3, 5 ja 6 nimetatud asutused ja isikud võivad töödelda ning omavahel vahetada teavet ja dokumente taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ENI programmis, Euroopa Liidu õigusaktides ja muudes õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste ja juriidiliste isikute ametnikud, töötajad ja ülesannete täitmisse kaasatud isikud peavad teenistus- või töösuhte ajal ning pärast seda hoidma saladuses ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud teavet, mis ei kuulu käesoleva või muu seaduse alusel avaldamisele.
(3) Valdkonna eest vastutav minister asutab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 26 lõikes 2 nimetatud korraldusasutuse ülesannete täitmiseks andmekogu, kehtestades selle asutamisel määrusega andmekogu põhimääruse ./../vaheleht.html ja kasutamise korra.
(1) Taotleja ja partner on kohustatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsusasutuse nõudmisel tõendama, et nad vastavad ENI programmis või ENI programmi seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele, ning esitama lisateavet ja -dokumente taotluses esitatud teabe kontrollimiseks.
(2) Ministeerium, valitsusasutus ja Riigikantselei on kohustatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsusasutuse nõudmisel esitama oma arvamuse taotleja ja partneri kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi sätestatud tähtajaks, kui see on vajalik taotluse menetlemiseks.
Taotlejal ja toetuse saajal on õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva teabega. Selle õiguse rikkumise korral võib taotleja või toetuse saaja esitada vaide vastavalt ENI programmis kokkulepitud korrale.
§ 63⁸. Toetuse taotlemise ja andmisega seotud teabe avalikustamine
(1) Kui ENI programmis või ENI programmi seirekomisjoni otsustes ei ole sätestatud teisiti, avaldatakse enne toetuslepingu sõlmimist taotluste kohta ainult statistilisi ülevaateid.
(2) Rahuldamata jäetud taotluse andmete avalikustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 39 lõiget 5, auditi ja kontrolli ettevalmistamise dokumentide avalikustamisele sama paragrahvi lõiget 7 ning finantskorrektsiooniga seotud teabe avalikustamisele sama paragrahvi lõiget 8.
§ 63⁹. Kohustuse või nõude täitmata jätmine ja sellest teavitamine
Käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud juhtudest, kui need on seotud Eestis registreeritud toetuse saaja või partneriga ning kohustuse või nõude täitmata jätmisega seotud toetuse summa ületab 10 000 eurot, teavitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kümne päeva jooksul rikkumisest teadasaamisest arvates.
§ 64. Toetuse väljamaksmise nõude loovutatavus ja sundtäitmise lubatavus
Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud rakenduskavade ja programmide alusel antava toetuse väljamaksmise nõue ei ole toetuse saaja poolt loovutatav ja makstud toetus ei ole toetuse saaja arvelduskontol sundtäidetav.
§ 64². Käesoleva seaduse § 26 lõike 6 ja § 28 lõike 3 rakendamine
Käesoleva seaduse § 26 lõikes 6 ja § 28 lõikes 3 nimetatud 20 000-eurost piirmäära rakendatakse nimetatud lõigete 2020. aasta 17. juunil vastuvõetud redaktsiooni jõustumise järel algatatud hangetele, seda ka juhul, kui toetuse andmise tingimusi sisaldav määrus, käskkiri või taotluse rahuldamise otsus näeb ette madalama piirmäära.
(1) 2021. aasta 1. juulil jõustunud käesoleva seaduse § 48 lõike 2 redaktsiooni rakendatakse ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel, kui riigiabi on antud alates 2021. aasta 1. juulist.
(2) Enne 2021. aasta 1. juulit antud riigiabi suhtes, mille kohta tuleb teha tagasinõudmise otsus alates 2021. aasta 1. juulist, kohaldatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse kuni 2021. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni.