§ 41. Kaugküttetorustiku pikiprofiilil esitatavad andmed
1) Kaugküttetorustiku pikiprofiilil esitatakse järgmised torustiku andmed:
1) iseloomulike punktide vahekaugused;
2) tinglik läbimõõt (DN) ehitaja või omaniku andmetel ja isolatsiooni väliskesta läbimõõt;
3) iseloomulike punktide vahelise pikikalde suund ja suurus;
4) drenaažitorustiku materjal, läbimõõt, pikikalde suund ja suurus;
5) drenaažikaevu siseläbimõõt;
6) kaugküttetorustiku iseloomuliku punkti absoluutkõrgus;
7) drenaažitoru ja -kaevu põhja absoluutkõrgus;
8) torustiku kohale jääv ristuv tehnorajatis koos nimetuse ja rajatise alumise absoluutkõrgusega ristumiskohas;
9) sulgarmatuuri, õhutite ja tühjendusarmatuuri läbimõõdud.
§ 42. Kaugküttetorustiku kambri ja kaevu detailjoonis
(1) Lähteülesandes sätestatud juhul koostatakse kambri ja kaevu detailjoonis mõõtkavas vähemalt M 1:100.
(2) Detailjoonis koosneb pealtvaatest, millele vajadusel lisatakse ristlõige.
(3) Detailjoonisel esitatakse järgmised andmed:
1) kambris või kaevus asuv torustik ja selle elemendid;
2) torude kõrgusmärgid, materjalid ja läbimõõdud;
3) kambri ja kaevu sisemõõdud, kaante ja põhja kõrgusmärgid;
4) lähteülesandes sätestatud juhul kambris ja kaevus asuvate sõlmede detailsed väljavõtted.
(4) Kõrgusmärgid ja mõõtmed esitatakse detailjoonisel meetrites sentimeetri täpsusega, torude läbimõõdud esitatakse millimeetrites.
§ 43. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku teostusmõõdistamine
(1) Vee- ja kanalisatsioonitorustiku teostusjoonis koosneb torustiku plaanist ja tehnilistest andmetest.
(2) Veekaevu või muu keerulisema sõlme olemasolul lisatakse selle detailskeem. Kollektori šahtkaevu olemasolul lisatakse selle detailjoonis.
(3) Detailskeem ja -joonis esitatakse ühel joonisel.
(4) Vee- ja kanalisatsioonitorustiku iseloomulik element on torustiku:
1) algus-, lõpp-, hargnemis- ja käänupunkt;
2) kaev;
3) siiber;
4) hüdrant;
5) kaitsetoru algus- ja lõpp-punkt;
6) muu vee- ja kanalisatsioonitorustikuga seonduv rajatis.
(5) Vee- ja kanalisatsioonitorustiku koordinaatpunkt on:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud iseloomuliku elemendi punkt;
2) punktid survetorustiku sirgel lõigul kuni 30-meetrise sammuga;
3) punktid isevoolse torustiku sirgel lõigul kuni 50-meetrise sammuga ning käändumise kohas tihedusega, mis kajastab torustiku tasapinnalist ja kõrguslikku geomeetriat.
(6) Survetorustik on veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik.
(7) Isevoolne torustik on isevoolne reoveekanalisatsiooni-, sademeveekanalisatsiooni- ja drenaažitorustik ning kollektor.
(8) Kinnisel meetodil paigaldatud torustiku teostusmõõdistamisel kasutatakse torustiku asendi määramist võimaldavat asjakohast protokolli, nagu puurpäevik.
§ 44. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku teostusjoonisel esitatavad andmed
(1) Vee- ja kanalisatsioonitorustiku teostusjoonisel esitatakse järgmised andmed:
1) koordinaatpunkt ja selle kõrval järjekorranumber;
2) isevoolse torustiku kalle, kalde suund ja torulõigu pikkus;
3) hüdrandi tüüp ja number, kui see on mõõdistamise ajal olemas;
4) survetorustiku sõlme skeem;
5) käesoleva määruse §-s 46 nimetatud torustiku tehnilised andmed.
(2) Survetorustiku sõlme skeemil eristatakse spindlipikendusega siibrid ja kaevus asuvad siibrid ning näidatakse:
1) siibri läbimõõt ja mark;
2) kaevu olemasolul kaevu materjal ja läbimõõt.
§ 46. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed
(1) Vee- ja kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed on:
1) kaevu number;
2) kaevukaane absoluutkõrgus;
3) maapinna absoluutkõrgus;
4) kaevu põhja absoluutkõrgus;
5) kaevu materjal;
6) kaevukaane materjal;
7) kaevu/kambri mõõtmed;
8) toru number;
9) toru suubumiskoht;
10) moodulkaevu kasutamata pealevooluots selle olemasolul;
11) toru materjal;
12) toru siseläbimõõt;
13) toru absoluutkõrgus, milleks kanalisatsioonitorustiku puhul on toru põhja kõrgus ja veetorustiku puhul kõrgus toru peale;
14) märkused.
(2) Vee- ja kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed esitatakse tabelina või pikiprofiilil.
(1) Veekaevu ja muu suurema sõlme kohta koostatakse sobivas suuruses detailskeem, millel esitatakse:
1) sõlmes või kaevus olev torustik ja selle element;
2) toru materjal, läbimõõdud ning kõrgusmärk survetorustikul toru peale ja isevoolsel toru põhjale.
(2) Kõrgusmärk ja mõõtmed esitatakse detailskeemil meetrites, läbimõõt millimeetrites.
(1) Kollektortorustiku šahtkaevu ja -kambri kohta koostatakse detailne joonis loetavas mõõtkavas pealtvaate ja kahe ristlõikega, millel esitatakse:
1) kambris olev torustik ja selle element;
2) kollektori kõrgusmärk;
3) sissevoolutorustiku materjal, läbimõõt, kõrgusmärk toru põhjal ja vertikaalse šahttoru otsal;
4) kandekonstruktsioon, platvorm ja renn kõrgusmärgiga;
5) redel;
6) lähteülesandes sätestatud juhul kambris asuva sõlme detailne väljavõte.
(2) Kõrgusmärk ja mõõtmed esitatakse detailjoonisel meetrites, läbimõõt millimeetrites.
(1) Gaasitorustiku teostusjoonis koosneb torustiku plaanist koordinaatpunktidega ja ehitustehniliselt keerukama sõlme olemasolul selle detailjoonisest, mis võimaluse korral esitatakse kõik ühel joonisel.
(2) Gaasitorustiku iseloomulikud elemendid on:
1) torustiku käänupunkt;
2) gaasikaev;
3) pimeäärik;
4) gaasikapp;
5) liite- ja hargnemissõlm;
6) kaitsetoru;
7) hüdrolukk;
8) sulgeseade;
9) W-kondensaadikogur;
10) elektrikontakt;
11) kontrollkaabel;
12) katoodkaitsemuundur;
13) üksikmaandus;
14) andmeedastusseade;
15) signaalkaabel;
16) läbimõõdu üleminek;
17) muu gaasitorustikuga seonduv rajatis.
(3) Lähteülesandes sätestatud juhul esitatakse teostusjoonisel toru liitekoht.
(4) Gaasitorustiku koordinaatpunkt on torustiku:
1) algus-, lõpp-, hargnemis- ja käänupunkt;
2) sulgeseade;
3) läbimõõdu üleminek;
4) kaitsetoru otspunkt.
(5) Gaasitorustiku koordinaatpunktide samm sirglõikudel ei või ületada 20 meetrit.
§ 50. Gaasitorustiku teostusjoonisel esitatavad andmed
1) Gaasitorustiku teostusjoonisel esitatakse järgmised andmed:
1) koordinaatpunkt ja koordinaatpunkti kõrval selle järjekorranumber;
2) käänaku nurk kraadides alates 10 kraadist vastavalt käesoleva määruse lisa 3 joonisele 12;
3) painutatud käänaku, mille nurk on suurem kui 30 kraadi, puhul ka kõvera raadius ning pikkus;
4) gaasitoru andmed: materjal, rõhukategooria, kontrollkaabli olemasolu;
5) gaasitoru läbimõõt;
6) koordinaatpunktis gaasitoru ja maapinna absoluutkõrgus;
7) iseloomulikus punktis asuva objekti tüüp, mark ja muud asjakohased andmed.
(1) Elektrikaabli teostusjoonis koosneb kaabli plaanist, mida elektrikaevu või muu ehitustehniliselt keerukama sõlme olemasolul täiendatakse vastava skeemväljavõttega.
(2) Elektrikaabli iseloomulik element on:
1) elektrikaabli või -kanalisatsiooni algus-, lõpp- ja käänupunkt;
2) kaablimuhv;
3) kaitse- ja reservtoru algus- ja lõpp-punkt;
4) elektrikaev, jaotus-, liitumis- ja transiitkilp;
5) muu elektrikaabliga seonduv rajatis.
(3) Elektrikaabli koordinaatpunktiks on:
1) kaabli algus-, lõpp- ja käänupunkt;
2) kaablimuhv, kaablitoru algus- ja lõpp-punkt;
3) sirgel lõigul piki kaablit vabalt valitud punkt, seejuures kahe punkti vaheline kaugus ei või olla suurem kui 10 meetrit.
(4) Käänukohas valitakse koordinaatpunktide vahekaugus arvestusega, et koordinaatpunktide ühendamisel tekkiva sirgjoone ja kaabli tegeliku asukoha erinevus ei ületaks käesoleva määruse § 8 lõikes 3 toodud situatsiooni tasapinnalise mõõdistamise lubatavat viga
(5) Koordinaatpunkti kirjeldatakse koordinaatidega ja kaabli absoluutkõrgusega.
(6) Nõuded koordinaatpunkti andmete esitamisele sätestatakse lähteülesandes.
(1) Elektrikaabli koordinaatpunktide ühendamisel peab tekkima iga üksiku kaabli kohta selle asendile vastav terviklik joonelement.
(2) Elektrikaabel peab olema joonestatud sidusalt algusest lõpuni, seda ka juhul, kui elektrikaabel siseneb elektrikilpi ja väljub sealt järgmise objekti suunas sama elektrikaablina.
§ 54. Elektrikaabli teostusjoonisel esitatavad andmed
(1) Elektrikaabli teostusjoonisel esitatakse järgmised andmed:
1) mõõdistatud elektrikaablid;
2) olemasolevad, aga kasutusest välja jäetud elektrikaablid;
3) demonteeritud kaabel endise asukoha järgi.
(2) Joonisest väljaulatuva ja kasutusest välja jäetud või demonteeritud kaabli asend esitatakse vaid mõõdistatud ala ulatuses ja kaabli kulgemise kirjeldus sihtpunktini lisatakse tekstina.
(3) Kaabli markeerimisel kasutatakse täiendusi ja sulge põhimõttel, et sulgudes kajastatakse teisejärguline informatsioon.
(4) Muudetud numbriga kaabli juures näidatakse uue numbri järel sulgudes selle olemasolu korral vana number.
(1) Elektriõhuliini koordinaatpunktid tuleb ühendada nii, et liini kujutis oleks terviklik.
(2) Mitme fiidriga elektriõhuliini koordinaatpunktid ühendatakse fiidrite kaupa.
§ 57. Elektriõhuliini teostusjoonisel esitatavad andmed
(1) Elektriõhuliini teostusjoonisel esitatakse järgmised andmed:
1) mõõdistatava elektriõhuliini algus- ja lõppobjekt koos nime või numbriga;
2) elektriõhuliini elemendid fiidrite kaupa;
3) elektriõhuliini asukohta määravate koordinaatpunktide numbrid, esitades need riiulväljavõttel;
4) juhtme või kaabli mark koos tähistusega, näidates need riiulväljavõttel iga hargnemise eel ja järel. Tähistusel tuleb järgida käesoleva määruse §-s 54 sätestatut. Ühisriputuse korral viidata riiulis nii kõrgepinge kui ka madalpinge liiniristumisele;
5) visangu gabariidid mastide juures, visangu madalaimas punktis, ristumisel teede jm ehitistega ning ristmeväljade gabariidid;
6) elektriõhuliini üleminek maakaabliks;
7) märkused ja ehitaja nimi.
(2) 0,4-kilovatise ja suurema nimepingega elektriõhuliini korral esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele järgmised andmed:
1) madalpingeõhuliini ja keskpingeõhuliini ühisriputused;
2) 0-juhtme korduvmaandus;
3) elektrikilbi maandus;
4) üleminek maakaablisse, mis näidatakse otsamuhvina;
5) transiit-, jaotus- ja liitumiskilp, nende amperaaž, tähistus ja paiknemine;
6) postil tänavavalgusti;
7) maanduskontuur.
(1) Sidevõrgu maakaabli või kaablitorustiku teostusjoonis koosneb kaabli plaanist, kaevu skeemist ja kaevuandmete tabelist, mis kujutatakse ühel joonisel.
(2) Sidevõrgu maakaabli iseloomulik element on:
1) kaablikanalisatsioon;
2) põhikaabel;
3) paralleelkaabel;
4) kaitsetoru;
5) reservtoru;
6) kaabli ja toru algus-, lõpp- ja käänupunkt;
7) kaev;
8) kapp;
9) kaablimuhv;
10) sadulharu;
11) põlv;
12) muu sidevõrgu kaabliga seonduv rajatis.
(3) Juhul kui ühes kaablitorustikus on mitut liiki kaablirajatisi, kujutatakse neist ühte lähtuvalt järgmisest prioriteetsusest:
1) kaablikanalisatsioon;
2) fiiberoptiline (FOC) valguskaabel;
3) vaskkaabel.
(4) Sidevõrgu maakaabli koordinaatpunktiks on:
1) kaabli ja kaablitorustiku algus-, lõpp- ja käänupunkt;
2) sirgel lõigul piki kaablit vabalt valitud punkt, seejuures kahe punkti vaheline kaugus ei või olla suurem kui 10 meetrit;
3) kaev;
4) kapp;
5) kaablimuhv.
(5) Käänukohas valitakse koordinaatpunktide vahekaugus arvestusega, et koordinaatpunktide ühendamisel tekkiva sirgjoone ja kaabli tegeliku asukoha erinevus ei ületaks käesoleva määruse § 8 lõikes 3 toodud situatsiooni tasapinnalise mõõdistamise lubatavat viga.
(6) Sidevõrgu maakaabli koordinaatpunkti kirjeldatakse koordinaatidega ja kaabli absoluutkõrgusega.
§ 59. Sidevõrgu maakaabli ja kaablikanalisatsiooni kujutamine teostusjoonisel
(1) Maakaabli ja kaablikanalisatsiooni koordinaatpunktide ühendamisel peab tekkima põhikaabli terviklik joonelement.
(2) Maakaabel joonestatakse sidusalt algusest lõpuni ka juhul, kui maakaabel siseneb kilpi ja väljub sealt järgmise objekti suunas sama kaablina.
§ 60. Sidevõrgu maakaabli teostusjoonisel esitatavad andmed
1) Sidevõrgu maakaabli teostusjoonisel esitatakse järgmised andmed:
1) mõõdistatud maakaabli, sidekanalisatsioonitorustiku ja õhuliiniga seotud objekt;
2) kaabli koordinaatpunkt;
3) koordinaatpunkti kirjeldus ja koordinaatpunkti järjekorranumber koordinaatpunkti kõrval;
4) joonise taustaobjekt;
5) kaablimark koos kaabli ristlõikega;
6) haruühendus ja sadulharu leppemärgiga, lisades juurde vajaliku kirjelduse;
7) toru mark;
8) kaabli kulgemine torus, näidates skemaatiliselt kaabli asukohta torus ja kasutades värvitoone vastavalt käesoleva määruse § 19 nõuetele;
9) kaablitoru läbimõõt;
10) kaabli muhv koos margiga ning muhviga kaabli järjekorranumber;
11) kaabli algus- ja lõppobjekt;
12) maanduskontuur ja üksikmaandus;
13) kaitse- ja reservtoru ning nende tehnilised andmed;
14) märkused ja ehitaja nimi.
(1) Sidevõrgu kaevu uurimisel määratakse kaablikanalisatsiooni torus sisalduvate kaablite arv, seejuures kaabliga toru tähistatakse täidetud ringiga.
(2) Sidevõrgu kaevu andmed vormistatakse tabelina ning lisatakse sidevõrgu kaevu skeem.
(1) Sidevõrgu õhuliini teostusjoonis koosneb õhuliini plaanist ja koordinaatpunktide tabelist, mis on kujutatud ühel joonisel.
(2) Sidevõrgu õhuliini iseloomulik element on liini:
1) algus- ja lõpp-punkt;
2) posti keskpunkt;
3) tugi ja tõmmits;
4) kapp;
5) maanduselement;
6) muu seonduv rajatis.
(3) Sidevõrgu õhuliini koordinaatpunktiks on:
1) posti keskpunkt;
2) õhuliini algus- ja lõpp-punkt.
(4) Sidevõrgu õhuliini koordinaatpunkt nummerdatakse vastavalt posti numbrile.
(1) Sidevõrgu õhuliini koordinaatpunktide ühendamisel peab tekkima õhuliini terviklik joonelement.
(2) Sidevõrgu õhuliini koordinaatpunkti ühendamisel teise joon- ja punktobjektiga peab jälgima ühenduse sidusust, lähtudes §-st 15.
§ 64. Sidevõrgu õhuliini teostusjoonisel esitatavad andmed
1) Sidevõrgu õhuliini teostusjoonisel esitatakse järgmised andmed:
1) õhuliini asukoht;
2) koordinaatpunktide tabel;
3) kõik vajalikud elemendid ja objektid, mis on digitaalsel teostusjoonisel;
4) märkused ja ehitaja nimi.
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist alustatud ehitusgeodeetilisele uurimistööle ja teostusmõõdistamisele kohaldatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007. a määrust nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord”.
(2) Teostusjoonise, mille tegemist on alustatud pärast 2007. aasta 1. oktoobrit, maa-ala plaanile kantud maa-aluste tehnovõrkude elementide kujutisi ei muudeta, kui välimõõdistamise tulemustest ei tulene teisiti.