Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-01-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 2596b49506bd6ad417dcb5deadaf7b9e4207216493fc10e6622ff9cc060813db
No one has proposed a change to this act yet.
Kui isiku sünniaeg või -koht on muudetud enne 1995. aasta 1. jaanuari toimunud lapsendamise käigus, taastab perekonnaseisuasutus isiku avalduse alusel sünni registreerimisel sünniakti märgitud sünniaja või -koha või mõlemad.
Propose a changeKui enne 2010. aasta 30. juunit koostatud sünniakti kannet isa kohta ei tehtud, kuid ema nõudel kanti isa perekonnanimeks ema perekonnanimi ja isa eesnimeks nimi ema ütluse kohaselt, muudab perekonnaseisuasutus alaealise lapse seadusliku esindaja või täisealise lapse avalduse alusel sünniakti andmeid, kustutades lapse isa nime kande.
Propose a change(1) Surma registreerimiseks edastab tervishoiuteenuse osutaja käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmed rahvastikuregistrile surmateatise koostamisel. (2) Eesti perekonnaseisuasutus registreerib surma käesolevas jaos sätestatud korras, kui: 1) isik sureb Eestis ja surm ei ole registreeritud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel; 2) välisriigis surnud isiku viimane elukoht oli Eestis või 3) välisriigis surnud isikul oli Eesti kodakondsus. (3) Eesti perekonnaseisuasutus registreerib surma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, kui surm ei ole juba registreeritud välismaal. (4) Surnuks tunnistamise kohtumääruse alusel teeb andmehõivekande perekonnaseisuasutuse ülesandeid täitev kohtu asukohajärgne maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus ametiülesande korras.
Propose a change(1) Surma registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed: 1) surnu isikunimi ja isikukood; 2) surmakoht, kui see on teada; 3) surmaaeg; 4) surmast tingitud hooldusõiguse muudatused; 5) abielu lõppemine; 6) kooselulepingu lõppemine. (2) Kui surnu isikuandmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse, kantakse puuduvad andmed registrisse surnu isikut tõendava dokumendi, surmateatise või politseiasutuse tõendi alusel. (3) Surmakoha ja -aja andmed registreeritakse surmateatise, politseiasutuse teatise või isiku surnuks tunnistamise kohtulahendi alusel. (4) Kui surmaaja kohta andmeid ei ole, siis kantakse registrisse märge, et täpset surmaaega ei ole võimalik kindlaks teha, ning märgitakse surmaaeg võimaluse korral nädala, kuu või aasta täpsusega. (5) Surmakohana registreeritakse vastav maakond ja linn või vald. Kui on teada surnu leidmise koht, loetakse see surmakohaks. (6) Perekonnaseisuasutus registreerib surma kolme tööpäeva jooksul sellekohase avalduse saamisest arvates.
Propose a change(1) Surma registreerimiseks esitab seitsme päeva jooksul isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast arvates perekonnaseisuasutusele avalduse surnu abikaasa, registreeritud elukaaslane, sugulane, hõimlane, tervishoiuteenust osutava asutuse juht, politseiametnik või muu isik, kellel on andmeid isiku surma kohta. (2) Avalduses märgitakse lisaks muudele nõutavatele andmetele käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed ning avaldusele lisatakse sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid. (3) Kui surma registreerib tervishoiuteenust osutava asutuse juht, politseiametnik või juriidilise isiku või füüsilise isiku tehingujärgne esindaja, esitab ta surma registreerimise avalduses enda kohta vaid käesoleva seaduse § 9 lõike 5 punktides 1, 2 ja 6 sätestatud andmed, esindatava juriidilise isiku kohta registrikoodi ja asukoha.
Propose a changeKui surma registreerimisel ilmneb, et surnule kuulus alaealise lapse ainuhooldusõigus või surnu oli piiratud teovõimega isiku eestkostja, teavitab rahvastikuregistri vastutav töötleja rahvastikuregistri vahendusel surmast lapse või eestkostetava elukohajärgset valla- või linnavalitsust.
Propose a change(1) Surnuks tunnistatud isiku väljailmumisel tühistab perekonnaseisuasutus rahvastikuregistrisse kantud surmaandmed surnuks tunnistamise määruse tühistamise kohtumääruse alusel ning muudab vajaduse korral ka muid perekonnaseisuandmeid. Kui surnuks tunnistatud isiku abielu, kooseluleping või talle kuulunud vanema hooldusõigus arvatakse seadusest tulenevalt taastunuks, teeb perekonnaseisuasutus nimetatud asjaolude kajastamiseks vajalikud kanded. (2) Perekonnaseisuasutus tunnistab kehtetuks või muudab surmaandmed ja muudab vajaduse korral muid perekonnaseisuandmeid ametiülesande korras, kui on tõendatud, et isik, kelle surm registreeriti, on elus, et registreeritud on vale isiku surm või et surm on muul põhjusel ilmselgelt alusetult registreeritud, samuti kui tundmatu surnuna registreeritud isik on tuvastatud ja on koostatud uus surmateatis. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui surm on kohtu poolt tuvastatud või isik on kohtu poolt surnuks tunnistatud.
Propose a change(1) Surma tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte järgmistest rahvastikuregistri andmetest: 1) surnu isikunimi, isikukood ja sünniaeg; 2) surmaaeg ja surma registreerimise aeg; 3) kande number. (2) Taotluse korral lisatakse väljavõte muudest andmetest, välja arvatud esmase surmatõendi väljastamisel tervishoiuteenuse osutaja poolt käesoleva paragrahvi lõike 4¹ kohaselt. (3) Surmatõendit ei väljastata surnult sündinud lapse kohta. Surnult sündinud lapse surma tõendab surmateatis. (4) Surmatõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121112025006&id=13310703 määrusega. (4¹) Surma registreerimisel käesoleva seaduse § 31 lõike 1 alusel väljastab esmase surmatõendi tervishoiuteenuse osutaja surma põhjuse tuvastamise seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. (5) Surmatõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
Propose a change(1) Surma registreerimisel käesoleva seaduse § 31 lõike 1 kohaselt teeb rahvastikuregistri vastutav töötleja kande rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutajalt surmateatise saamisel. (2) Surmakanne jõustub vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 3 selle salvestamisel rahvastikuregistrisse. Käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata. (3) Kui pärast surma registreerimist on vaja parandada või muuta surmateatise alusel rahvastikuregistrisse kantud andmeid, edastab tervishoiuteenuse osutaja surmateatise andmed uuesti. (4) Kehtetu
Propose a change(1) Abiellumiseks esitavad abiellujad perekonnaseisuasutuses, kus soovitakse abielu sõlmida, või abielu sõlmimise kinnitamise õigust omavale vaimulikule isiklikult kirjaliku ühise abiellumisavalduse. (1¹) Perekonnaseisuasutusse ei pea abiellumisavalduse esitamiseks ilmuma vaid juhul, kui digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas. (1²) Digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse esitamise täpsed tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121112025006&id=113122022006 määrusega. (2) Abiellumisavalduses väljendavad abiellujad soovi sõlmida omavahel abielu. Nad kinnitavad, et ei esine abielu sõlmimist takistavaid asjaolusid. Abielluja märgib abiellumisavalduses: 1) pärast abielu sõlmimist kantava perekonnanime; 2) 3) 4) kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni, või kui abiellujatel on Eestis sõlmitud kehtiv kooseluleping ning nad sõlmivad omavahel abielu kooseluseaduse § 24 kohaselt, märgitakse abiellumisavalduses, et jätkatakse kooselulepingus kokkulepitud varasuhet; 5) mitmendat abielu sõlmitakse. 6) 7) 8) (2¹) Abielu sõlmimise aja ja koha lepivad abiellujad kokku abielu sõlmiva ametniku või vaimulikuga. Kokkulepitud aja ja koha märgib ametnik või vaimulik abiellumisavaldusele või teatab selle abiellujatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Kehtetu (4) Perekonnaseisuametnik selgitab abiellujatele käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 4 nimetatud valiku tegemisel varasuhete õiguslikku olemust ning varasuhte valimata jätmise tagajärgi. Abiellujatele, kellel on Eestis sõlmitud kehtiv kooseluleping ning kes sõlmivad omavahel abielu kooseluseaduse § 24 kohaselt, selgitab perekonnaseisuametnik kooselulepingus kokkulepitud varasuhte jätkumisega seonduvat, samuti varasuhte muutmise võimalusi. (5) Abielluda soovijad võivad käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud eelistust kuni abielu sõlmimiseni muuta, esitades isiklikult kirjaliku ühise avalduse eelistuse muutmiseks perekonnaseisuametnikule, kellele esitati abiellumisavaldus. Nimetatud muudatused on abiellumisavalduse lahutamatu osa. Õigusliku tähendusega on ajaliselt kõige hilisem varasuhte valik. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ sätestatud andmete muutmise avalduse võib perekonnaseisuasutusele, kus esitati abiellumisavaldus, esitada üks abiellujatest.
Propose a change(1) Abiellumisavaldusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) mõlema abielluja sündi tõendav dokument; 2) teise või järgmise abielu või kooselu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu või kooselu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud; 3) 4) abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument. (2) Abielluja sündi tõendava dokumendi esitamist ei nõuta, kui abielluja tõendab, et tõendit pole võimalik saada või selle saamine on ülemäära raske. (3) Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud dokumentide esitamisele tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus. (4) Seaduslikul alusel Eestis viibimist ei pea tõendama Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ega isik, keda peetakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmeks vastavalt Euroopa Liidu kodaniku seadusele.
Propose a change(1) Abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõend kehtib sellel märgitud ajani, kuid mitte kauem kui seitse kuud selle väljastamisest arvates. Tõend peab abielu sõlmimise ajal kehtima. (3) Abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. (4) Määratlemata kodakondsusega isik, kellele on väljastatud Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus, ja Eesti kodanik annavad juhul, kui nende elukoht on välisriigis või kui nad on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ning kui nad ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada, perekonnaseisuametniku juures abielu sõlmimise menetluse käigus kirjaliku kinnituse selle kohta, et takistused abielu sõlmimiseks puuduvad. Kinnitus asendab abieluvõimetõendit. (5) Välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. (6) Abieluvõimetõendit ei pea esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris. (7) Kui Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmeriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmed on rahvastikuregistri seaduse § 91 või 110 alusel säilitatud riigi täpsusega, ei loeta seda käesoleva paragrahvi tähenduses Eestis elamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul. (8) Loetakse, et isik on käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses elanud Eestis vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist, ka juhul, kui abiellumisavalduse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul on tema rahvastikuregistrisse kantud Eesti elukoha andmete kehtivus vähem kui kuueks kuuks: 1) katkenud rahvastikuregistri seaduse § 91, 93 või 94 alusel või 2) säilitatud rahvastikuregistri seaduse § 91 alusel riigi täpsusega.
Propose a change(1) Kui Eesti elanik või Eesti kodanik soovib abielluda väljaspool Eestit, antakse talle tema taotlusel tõend abieluvõime kohta. Tõendi annab maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti konsulaarametnik piirkonnas, kus abielu sõlmitakse. Tõendile võib lisaks vormikohastele andmetele märkida ka muid andmeid, kui see on abielu sõlmimise riigi õiguse kohaselt vajalik. (1¹) Kui Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmeriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmed on rahvastikuregistri seaduse § 91 või 110 alusel säilitatud riigi täpsusega, ei loeta seda käesoleva paragrahvi tähenduses Eestis elamiseks. (2) Abieluvõimetõendi väljaandmise avalduses märgitakse lisaks käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud andmetele, millisesse riiki tõend esitatakse ja selle isiku nimi, sugu, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, sünnikoht, elukoht ja perekonnaseis, kellega avalduse esitaja abielluda soovib. Isik võib esitada avalduse abieluvõimetõendi taotlemiseks lisaks käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatule ka posti teel. (3) Ametiasutus ei anna tõendit enne, kui on abielu sõlmimisel nõutavate dokumentide põhjal veendunud selles, et Eesti õiguse kohaselt ei ole abiellumiseks takistusi. (4) Tõendile tuleb märkida Eesti õigusest tulenevad abielu sõlmimise eeldused. (5) Abieluvõimetõend kehtib selle väljastamisest arvates kuus kuud. (6) Kui abieluvõimetõendi väljaandmisest on keeldutud, võib tõendi taotleja pöörduda kaebusega halduskohtusse. (7) Abieluvõimetõendi vormi ja sellele kantavad andmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121112025006&id=13310703 määrusega. (8) Abieluvõimetõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
Propose a change(1) Abiellumise kuupäev määratakse rahvastikuregistri broneerimissüsteemis kokkuleppel abiellujatega. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kuue kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse. (2) Perekonnaseisuametnik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ühekuulist tähtaega mõjuval põhjusel lühendada. (3) Kehtetu (4) Kui abiellujad ei ilmu määratud ajal abielu sõlmima ega teata ilmumata jäämise põhjust, loetakse, et nad ei ole abielu sõlmimise avaldust esitanud.
Propose a change(1) Abielu sõlmimist perekonnaseaduse kohaselt kinnitanud perekonnaseisuametnik kirjutab vahetult pärast abiellujatelt jaatava vastuse saamist abielukande eeltäidetud väljatrükile kellaaja, esitab väljatrüki abiellunutele allkirjastamiseks ning allkirjastab seejärel väljatrüki ka ise. (2) Perekonnaseisuametnik teeb abielukande rahvastikuregistris abielu sõlmimise päeval või hiljemalt sellele järgneval tööpäeval. Pärast kande tegemist kannab perekonnaseisuametnik abielukande eeltäidetud väljatrükile kande numbri ja kuupäeva, oma nime ning allkirja. Eelmises lauses nimetatud kande väljatrükk loetakse käesoleva seaduse § 7 lõikes 10 sätestatud väljatrükiks. (3) Kui perekonnaseisuametnikule esitatud abiellumisavalduse kohaselt on abikaasade valitud varasuhteks vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus või abikaasad jätkavad kooselulepingus kokkulepitud varasuhet, kannab perekonnaseisuametnik varasuhte andmed hiljemalt abielu sõlmimise päevale järgneval tööpäeval rahvastikuregistri vahendusel abieluvararegistrisse. (4) Abielu registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed: 1) mõlema abielluja isikunimi, isikukood ja elukoht; 2) abielu sõlmimisel valitud uus perekonnanimi; 3) abielu sõlmimise kuupäev, kellaaeg ja koht; 4) abielu sõlmimist kinnitanud perekonnaseisuasutuse nimetus; 5) 6) kui abielluja oli varem abielus, siis eelmise abielu lõppemise alus; 7) abiellumisest tingitud muudatused vanema hooldusõiguses. (5) Abielu sõlmimise kohana registreeritakse vastav maakond ja linn või vald. (6) Abielu sõlmimist perekonnaseaduse kohaselt kinnitanud vaimulik kirjutab vahetult pärast abiellujatelt jaatava vastuse saamist abielukandele kellaaja ning esitab abiellunutele allkirjastamiseks abielukande ja seejärel allkirjastab kande ka ise. (7) Vaimulik edastab kolme tööpäeva jooksul pärast abielu sõlmimise kinnitamist abiellunute allkirjastatud paberil abielukande ning käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud abiellumisavalduse koguduse asukohajärgsele maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele. Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus võtab paberil abielukande andmed andmehõivega rahvastikuregistrisse üle hiljemalt abielukande saamisele järgneval tööpäeval. Seejärel kannab maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse perekonnaseisuametnik vaimuliku koostatud paberil abielukandele andmehõivekande numbri ja kuupäeva, oma nime ning allkirja. Andmehõivekandele lisatakse viide vaimuliku koostatud abielukandele. (7¹) Kui vaimulikule esitatud abiellumisavalduse kohaselt on abikaasade valitud varasuhteks vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus või abikaasad jätkavad kooselulepingus kokkulepitud varasuhet, kannab perekonnaseisuametnik varasuhte andmed hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmehõivekande tegemise päevale järgneval tööpäeval rahvastikuregistri vahendusel abieluvararegistrisse. (8) Abielu sõlmimise avalduste, abielukannete ja abielutõendite plangid väljastab vaimulikule koguduse asukohajärgne maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus, kes juhendab vaimulikke abielu sõlmimisega seotud dokumentide täitmise küsimustes. (9) Abielukande tegemise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Abielu peab olema võimalik sõlmida perekonnaseisuasutuses vaid riigilõivu eest ilma kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud teenuse eest tasu maksmata kõikidel tööpäevadel.
Propose a change(1) Abielu sõlmimise tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte järgmistest rahvastikuregistri andmetest: 1) mõlema abikaasa isikunimi, isikukood ja sünniaeg; 2) abielueelne perekonnanimi, kui isik valis abiellumisel uue perekonnanime; 3) abielu sõlmimist kinnitanud perekonnaseisuasutuse nimetus; 4) abielu sõlmimise kuupäev. 5) (2) Abikaasade isikunimed esitatakse abielutõendil kande tegemise seisuga. Lahutatud abikaasa kohta antakse abielutõend vaid koos märkusega abielulahutuse kohta. Avaldaja soovil lisatakse väljavõte nimedes tehtud muudatustest. (3) Taotluse korral lisatakse väljavõte muudest andmetest. (4) Abielutõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121112025006&id=13310703 määrusega. (5) Abielutõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
Propose a change(1) Abielu lahutamiseks esitavad abikaasad perekonnaseisuasutuses isiklikult ühise kirjaliku avalduse. (1¹) Perekonnaseisuasutusse ei pea abielu lahutamise avalduse esitamiseks ilmuma juhul, kui digitaalallkirjaga kinnitatud avaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas. (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud avalduse esitamise täpsed tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121112025006&id=115112024003 määrusega. (2) Avalduses väljendavad abikaasad soovi lahutada abielu ning kinnitavad, et neil ei ole vaidlusi abielu lahutamisega seotud asjaolude üle. Lisaks eelnimetatule märgitakse avalduses: 1) lahutatava abielu sõlmimise aeg ja koht; 2) perekonnanimi pärast abielu lahutamist; 3) 4) 5) millise riigi õigust abielu lahutamisele kohaldatakse. (3) Abielu lahutamise avaldusele lisatakse abielu sõlmimist tõendav dokument. (4) Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks isiklikult perekonnaseisuasutusse ilmuda, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud andmeid kogutakse statistilisel eesmärgil ning avaldajale teatatakse, et nende esitamine on vabatahtlik.
Propose a change(1) Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud avalduse esitamisest. (2) Avalduse vastuvõtmisel määrab perekonnaseisuametnik rahvastikuregistri broneerimissüsteemis kindlaks abielulahutuspäeva, mis tehakse teatavaks mõlemale abikaasale. (2¹) Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise ühise avalduse esitamiseks perekonnaseisuasutusse ilmuda ja ta esitab notariaalselt tõestatud eraldi avalduse, tehakse abielu lahutamise kuupäev teatavaks avalduse isiklikult perekonnaseisuasutuses esitanud abikaasale ning abielu lahutamise kuupäev loetakse sellega mõlemale abikaasale teatavaks tehtuks. (2²) Kui abikaasad esitavad abielu lahutamise digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse, valivad nad abielu lahutamise koha ja soovitud abielulahutuspäeva turvalises veebikeskkonnas. Ametnik teatab abielulahutuspäeva abikaasadele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Kui abikaasadel ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik määratud päeval perekonnaseisuasutusse ilmuda, teatavad nad sellest perekonnaseisuasutusele, kes määrab abielulahutuseks uue tähtpäeva. (4) Kui abikaasad ei ilmu määratud ajal perekonnaseisuasutusse abielu lahutama ega teata ilmumata jäämise põhjust, loetakse, et nad ei ole abielu lahutamise avaldust esitanud. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud abielu lahutamise kuupäeva muutmiseks võib avalduse esitada üks abikaasadest. Sel juhul tehakse abielu lahutamise uus kuupäev teatavaks avalduse isiklikult perekonnaseisuasutuses esitanud abikaasale ning abielu lahutamise uus kuupäev loetakse sellega mõlemale abikaasale teatavaks tehtuks.
Propose a change(1) Perekonnaseisuametnik lahutab abielu mõlema abikaasa kohalolekul perekonnaseaduses sätestatud tingimustel. Abielu lahutamisel maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuses eeldatakse, et isiku elukoht on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht. (2) Abielu lahutav perekonnaseisuametnik esitab lahutajatele allkirjastamiseks lahutuskande eeltäidetud väljatrüki. (3) Abielu lahutamise registreerib perekonnaseisuametnik kohe rahvastikuregistris vastavalt käesoleva seaduse §-le 48.
Propose a changeAbielu võib lahutada ühe abikaasa kohalolekuta, kui ta mõjuval põhjusel ei saa perekonnaseisuasutusse ilmuda ja esitatakse tema notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusolek abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.
Propose a change(1) Abielulahutuse registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed: 1) mõlema abikaasa isikunimi ja isikukood; 2) abielueelne nimi, kui abikaasa taastas abielu lahutamisel perekonnanime nimeseaduse kohaselt; 3) abielu lahutamise aeg ja koht; 4) abielu lahutanud asutuse nimetus. (2) Abielulahutuse kande tegemise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (3) Abielulahutuse kanne tehakse rahvastikuregistris abielu lahutamise päeval. Pärast kande tegemist kannab perekonnaseisuametnik lahutuskande eeltäidetud väljatrükile kande numbri ja kuupäeva, oma nime ning allkirja. Eelmises lauses nimetatud kande väljatrükk loetakse käesoleva seaduse § 7 lõikes 10 sätestatud väljatrükiks.
Propose a change(1) Abielu lahutamise tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte järgmistest rahvastikuregistri andmetest: 1) mõlema lahutatud abikaasa isikunimi, isikukood ja sünniaeg; 2) perekonnanimi pärast abielu lahutamist; 3) abielu lahutanud asutuse nimetus; 4) abielu lahutamise kuupäev; 5) kande number. (2) Taotluse korral lisatakse väljavõte muudest andmetest. (3) Abielulahutuse tõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121112025006&id=13310703 määrusega. (4) Abielulahutuse tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
Propose a change(1) Rahvastikuregistri andmete muutmiseks soo muutmise tõttu esitab isik maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku avalduse ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse soo muutmise kohta. (2) Soo muutmisel kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed: 1) eesnimi, sugu ja isikukood; 2) avaldaja perekonnanimi nimeseaduse §-s 15 sätestatud tingimustel. (3) Sugu muutnud isikuga seotud muid andmeid ja perekonnaseisukandeid rahvastikuregistris ei muudeta. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sugu muutnud isik taastab oma sünnijärgse soo.
Propose a change(1) Sugu muutnud isikule väljastatakse perekonnaseisuandmete tõend soo andmete muutmise kohta. (2) Soo muutmise tõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121112025006&id=107022014009 määrusega. (3) Taotluse korral lisatakse soo muutmise tõendile väljavõte muudest andmetest. (4) Soo muutmise tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (5) Soo muutmise korduvale tõendile ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 7 kehtestatud vorminõuet. Soo muutmise korduv tõend väljastatakse perekonnaseisuasutuse dokumendina, mis sisaldab soo muutmise esmasel tõendil märgitud andmeid.
Propose a change(1) Kui isiku perekonnaseisuandmete muudatused on kinnitatud või tuvastatud välisriigis, kantakse muutunud või tekkinud perekonnaseisuandmed andmehõivekandega rahvastikuregistrisse juhul, kui muudatusi Eestis tunnustatakse. Andmed kantakse rahvastikuregistrisse andmehõivekandega välisriigi perekonnaseisudokumendilt ulatuses, milles Eestis vastavaid perekonnaseisuandmeid registreeritakse. Kui välisriigi dokumendil puuduvad eelmises lauses nimetatud andmed, otsustab kannet tegev ametnik, kas olemasolevate andmete alusel teha andmehõivekanne või mitte. (1¹) Kui välisriigis aset leidnud surma tõendamiseks ei ole võimalik esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perekonnaseisudokumenti, otsustab kannet tegev ametnik, kas esitatud surmaandmed on kande tegemiseks usaldusväärsed ja kas olemasolevate andmete alusel teha andmehõivekanne või mitte. (2) Kui isiku perekonnaseisuandmete muudatused on kinnitatud või tuvastatud välisriigis, on isik kohustatud esitama Eesti perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse andmete kandmiseks vajalikud dokumendid 30 päeva jooksul perekonnaseisuandmetes toimunud muudatusest arvates. (3) Andmehõivekandele lisatakse viide välisriigi perekonnaseisudokumendile vastavalt käesoleva seaduse § 6 lõikele 3. (4) Andmehõive võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul teha ametiülesande korras. (5) Välisriigis registreeritud perekonnaseisuandmetel põhinevad andmed tähistatakse Eesti perekonnaseisuasutuse kinnitatud või tuvastatud asjaoludest erinevalt ning väljavõtte tegemisel viidatakse, et kande aluseks olev perekonnasündmus on aset leidnud välisriigis. (6) Välisriigi edastatud surmaandmete alusel ja käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhul, kui Siseministeerium on veendunud surmaandmete usaldusväärsuses, võib andmehõivekande teha rahvastikuregistri volitatud töötleja.
Propose a change(1) Kui Eestis taotleb perekonnaseisutoimingu tegemist käesoleva seaduse §-s 50 nimetamata isik, peab ta andmehõivekande tegemiseks esitama perekonnaseisuametniku põhjendatud nõudmisel enda kohta järgmistel juhtudel järgmised välisriigi perekonnaseisudokumendid: 1) välisriigi sünnitõendi juhul, kui taotletakse oma lapse sünniandmete registreerimist, abielu sõlmimist või lahutamist; 2) välisriigi abielutõendi, kui abielus olev isik taotleb oma lapse sünniandmete registreerimist või abielu lahutamist Eesti perekonnaseisuasutuses; 3) välisriigi abielulahutuse tõendi, kui lahutatud isik taotleb oma lapse sünniandmete registreerimist või abielu sõlmimist Eesti perekonnaseisuasutuses; 4) välisriigis sõlmitud kooseluleping, kui taotletakse abielu sõlmimist. (1¹) Kui välisriigi perekonnaseisudokumendil olevad andmed muudavad Eesti perekonnaseisutoimingu alusel rahvastikuregistrisse kantud andmeid või tegemist on isiku surmaandmetega, kantakse andmed sellelt dokumendilt rahvastikuregistrisse ka muudel juhtudel, kui on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1. (1²) Perekonnaseisuametnik võib välisriigi perekonnaseisudokumendi alusel muuta või lisada perekonnaseisuandmeid isiku kohta, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus. (2) Andmehõive tegemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 50.
Propose a change(1) Kui isiku välisriigis toimunud perekonnasündmus tuvastatakse Eesti rahvusvahelise kaitse andmise otsusega, kantakse perekonnaseisuandmed otsuse ja selle lisadokumentide alusel rahvastikuregistrisse andmehõivekandega. (2) Kui isiku perekonnaseisuandmed on kantud rahvastikuregistrisse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ja esitatakse perekonnasündmuse registreerinud välisriigi väljaantud perekonnaseisudokument, tunnistab perekonnaseisuasutus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud andmehõivekande ja selle käigus rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmed kehtetuks. Välisriigis väljaantud perekonnaseisudokumendi andmed kantakse andmehõivekandega rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud korras ning vajaduse korral muudetakse rahvastikuregistris perekonnaseisuandmed.
Propose a change(1) Haldusjärelevalvet maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse ja vaimuliku poolt käesoleva seaduse ning teiste perekonnaseisutoimingutega seotud õigusaktide järgimise ja tegevuse otstarbekuse üle teostab Siseministeerium. (2) Kehtetu (3) Kui Siseministeerium peab vajalikuks, et Justiits- ja Digiministeerium teostaks haldusjärelevalvet notari perekonnaseisutoimingute tegemise seaduslikkuse üle, pöördub ta haldusjärelevalve teostamise taotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole. (4) Kehtetu
Propose a changeKui järelevalve teostaja leiab, et järelevalve käigus avastatud rikkumised on tingitud perekonnaseisuametniku teadmiste või oskuste puudumisest, võib ta teha perekonnaseisuametnikule käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud eksami tegemise ettekirjutuse.
Propose a change(1) Isik, kes leiab, et tema õigusi on perekonnaseisutoimingu tegemise käigus rikutud, võib esitada 30 päeva jooksul vaide Siseministeeriumile või kaebuse halduskohtule. (2) Siseministeerium vaatab vaide läbi ning teeb vaideotsuse 30 päeva jooksul vaide esitamisest arvates.
Propose a changeKäesoleva seaduse §-s 12 sätestatud korras parandatakse ka vigu, mis on tekkinud perekonnaseisuaktide andmete sisestamisel rahvastikuregistrisse. Kandes viidatakse muutmise põhjusele.
Propose a change(1) Enne 2010. aasta 1. juulit koostatud perekonnaseisuaktilt kantakse perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrisse andmehõivekandega isiku avalduse alusel või ametiülesande korras. Avalduse võib esitada suulises vormis. (2) Kande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed perekonnaseisuaktilt ulatuses, milles Eestis vastavaid kandeid tehakse. Andmete rahvastikuregistrisse kandmisel arvestatakse vastavasse akti kantud andmekoosseisu. (3) Haldusmenetluses kasutatud välisriigis väljaantud perekonnaseisudokumendilt ja enne 2010. aasta 1. juulit koostatud perekonnaseisuaktilt andmehõivekande tegija ei pea vastama perekonnaseisuametnikule esitatud nõuetele.
Propose a change(1) Ametnikud, kes käesoleva seaduse jõustumise hetkeks on ametisse nimetatud ja kelle ametijuhendijärgseks teenistusülesandeks on perekonnaseisutoimingute tegemine, ning samuti vaimulikud, kes soovivad jätkata abielu sõlmimisega seotud perekonnaseisutoimingute tegemist, peavad enne käesoleva seaduse jõustumist sooritama käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud eksami. (2) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud eksami sooritamise järel antakse ametnikule perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigus. Eksami mittesooritamisel kaotab ametnik õiguse teha perekonnaseisutoiminguid ja see võib olla aluseks tema teenistusest vabastamiseks avaliku teenistuse seaduse alusel. (3) Eksami sooritanud vaimulik saab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud õiguse viieks aastaks. Pärast viie aasta möödumist kohaldatakse § 17 lõikes 2 sätestatut. Eksami mittesooritanud vaimulik kaotab õiguse abielude sõlmimist kinnitada.
Propose a change(1) Enne 2014. aasta 1. jaanuari sooritatud perekonnaseisuametniku eksam kehtib viis aastat perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse andmise päevast arvates. (2) Enne 2014. aasta 1. jaanuari väljastatud tunnistustel märgitud perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse kehtivus lõpeb viie aasta möödumisel vastava õiguse andmise kuupäevast. Pärast viie aasta möödumist kohaldatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatut.
Propose a change(1) Enne 2010. aasta 1. juulit jõustunud surnuks tunnistamise kohtulahendi alusel registreerib surma maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele kirjalik avaldus surma registreerimiseks ja surnuks tunnistamise kohtulahend. Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse perekonnaseisuametnik võib surnuks tunnistamise kohtulahendi alusel registreerida surma ka ametiülesande korras. (3) Surnuks tunnistamise kohtulahendi alusel tehakse surmakanne ja surma registreerimise avalduse esitajale väljastatakse tema soovil surmatõend.
Propose a change(1) Enne 1995. aasta 1. jaanuari tehtud abielulahutuse kohtuotsuse alusel registreerib abielu lahutuse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele kirjalik avaldus abielulahutuse registreerimiseks koos kohtuotsuse ning riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga või andmetega, mis võimaldavad riigilõivu tasumist kontrollida. Avalduse võib esitada ka ainult üks abikaasadest. (3) Abielulahutus registreeritakse lahutuskandega kohtuotsuse andmete alusel ning lahutusotsuse registreerimisavalduse esitajale väljastatakse tema soovil abielulahutuse tõend.
Propose a change(1) Kui rahvastikuregistrisse on kantud enne 1995. aasta 1. jaanuari tehtud abielulahutuse kohtuotsuse alusel andmed kahe abielulahutuse akti kohta, tehakse rahvastikuregistri kannetesse korduvuse märge ja sellega lõpeb ajaliselt hilisema akti kohta tehtud kande kehtivus. (2) Kui rahvastikuregistrisse on kantud andmed nii abielulahutuse kui ka ühe abikaasa surma kohta ning abikaasa surmaaeg on abielulahutuse kuupäevast varasem, tehakse abielulahutuse kandesse märge abikaasa surma kohta ja sellega lõpeb abielulahutuse kande kehtivus. (3) Kui rahvastikuregistrisse on kantud andmed sama perekonnasündmuse kohta erinevatelt perekonnaseisudokumentidelt, mille andmetes ei ole olulisi erinevusi, tehakse hiljem koostatud dokumendi alusel tehtud rahvastikuregistri kandesse korduvuse märge ja sellega lõpeb ajaliselt hilisema akti kohta tehtud kande kehtivus. (4) Vajaduse korral muudetakse märke tegemise käigus kehtivuse kaotava kande alusel kehtima jääva rahvastikuregistri kande andmeid.
Propose a changePerekonnaseisudokumendid, mis loetakse arhivaalideks, antakse üle Rahvusarhiivi, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 110 aastat pärast nende koostamist.
Propose a change(1) Enne 2018. aasta 1. jaanuari maavalitsuses algatatud perekonnaseisutoimingute menetluses läheb asja lahendamine maavalitsuse tegevuse lõppemisel üle asjaomase maavalitsuse asukohajärgsele maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul. (2) Tallinna Perekonnaseisuametis algatatud perekonnaseisutoimingute menetlus jääb Tallinna Perekonnaseisuametile. (3) Ida-Viru Maavalitsuse Narva filiaalis algatatud perekonnaseisutoimingute menetluses läheb asja lahendamine Ida-Viru Maavalitsuse tegevuse lõppemisel üle sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kuhu kuulub Narva linn. Kui perekonnaseisutoimingute menetluse on algatanud Ida-Viru Maavalitsus asukohaga Jõhvis, läheb asja lahendamine Ida-Viru Maavalitsuse tegevuse lõppemisel üle sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kuhu kuulub Jõhvi linn.
Propose a change(1) Perekonnaseisuasutuse pädevuse muutumisel võib asutuse uuele pädevusele vastava perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse andmiseks korraldada koolitust ja eksamit enne pädevuse muutumise jõustumist. Pärast eksami sooritamist valdkonna eest vastutava ministri antud perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigus jõustub perekonnaseisuasutuse pädevuse muutumise jõustumisel. (2) Perekonnaseisuasutuse pädevuse muutumisel maavalitsuste tegevuse lõpetamise tõttu korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolituse ja eksami Siseministeerium, lähtudes maavalitsuses perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigust taotlevate ametnike koolituse ja eksami korrast.
Propose a change