(1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või kriisiolukorra lahendamine;
2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale;
3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 2004–2006;
4) planeeringu keskkonnamõju strateegilisele hindamisele ulatuses, mis on reguleeritud planeerimisseaduses;
5) selliste ehitiste tegevuslubadele, millele on planeerimisseaduse § 2 lõigete 2, 2¹ ja 2³ alusel jäetud planeerimisseadus kohaldamata.
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
(1) Asjaomased asutused on asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Eelmises lauses nimetatud asutuste hulka võivad olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse iseloomust kuuluda Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse üksus ning teised asjaomased asutused.
(2) Kliimaministeerium kuulub asjaomaste asutuste hulka, kui tegemist on piiriülese keskkonnamõju hindamise või piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamisega või kui strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja või tegevusloa andja on Riigikogu, Vabariigi Valitsus või ministeerium. Ülejäänud juhtudel kuulub asjaomaste asutuste hulka Keskkonnaamet.
Käesoleva seaduse § 17 lõigetes 1¹ ja 3, § 18 lõigetes 2, 7 ja 8, § 21 lõigetes 4 ja 5, § 22 lõigetes 1 ja 5, § 26¹ lõikes 4, § 36¹ lõigetes 2, 4 ja 5, § 37 lõikes 6, § 39 lõigetes 2 ja 4 ning § 42 lõigetes 3, 5 ja 7 nimetatud tähtaegu võib pikendada põhjendatud juhul, nagu dokumentide suur maht või kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, määrates menetlustoiminguks uue tähtaja.
(1) Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
(2) Kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või kriisiolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel jäetakse keskkonnamõju hindamata, ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 3¹–30 sätestatut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keskkonnamõju hindamata jätmise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
(1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
(2) Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid.
Keskkonnamõju hindamise menetlus koosneb järgmistest etappidest: 1 1) Keskkonnamõju hindamise menetlus koosneb järgmistest etappidest:
1) keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine ning sellest teavitamine;
2) keskkonnamõju hindamise programmi koostamine, sealhulgas keskkonnamõju hindamise ulatuse määramine;
3) kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju hindamine ja aruande koostamine;
4) keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine ning programmi ja aruande avalikustamine, arvestades piiriülese keskkonnamõju hindamise erisusega;
5) keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande nõuetele vastavuse kontrollimine, nõuetele vastavaks tunnistamise otsuste tegemine ning nendest teavitamine;
6) keskkonnamõju hindamise tulemustega arvestamine tegevusloa andmise või andmata jätmise otsuse tegemisel ning otsusest teavitamine.
(1) Keskkonnameetmed käesoleva jao tähenduses on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire.
(2) Keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, peavad olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine;
2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem;
3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem;
4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust;
5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse;
6) tuumkütuse tootmine või rikastamine ning kasutatud tuumkütuse töötlemine, käitlemine, lõppladustamine või ladustamine mujal kui tekkekohas kauem kui kümme aastat;
7) kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete käitlemine, üksnes radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine või ladustamine mujal kui tekkekohas kauem kui kümme aastat;
8) malmi või terase esmane sulatamine;
9) metallimaagist, rikastatud maagist või vanametallist värviliste metallide tootmine metallurgilise või keemilise protsessi või elektrolüüsi abil;
10) asbesti tootmine, asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine, kui asbesttsemendi valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas;
11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid;
12) paberi või papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest;
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
14) uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed;
15) siseveekogus sadama või sellise veetee püstitamine, mis on projekteeritud 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste jaoks;
16) sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid;
17) mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit;
17¹) merre kaadamine alates mahust 10 000 kuupmeetrit ning merre, Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit;
18) põhjavee võtmine vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas;
18¹) põhjavee kunstlik täiendamine, kui põhjavett moodustatakse vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas;
19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast;
20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi;
21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine;
21¹) hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või rekonstrueerimine, kui selle tulemusel uus või lisanduv kinnihoitav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri;
22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine;
23) tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või tavajäätmete prügila püstitamine, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni;
24) vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine;
25) gaasi, nafta või kemikaalide transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja üle 800-millimeetrise läbimõõduga torustiku rajamine;
25¹) maapõues säilitatava süsinikdioksiidi transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja üle 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku ning sellega seotud pumbajaamade ehitamine;
26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine;
27) niisuguse kodulinnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 60 000 lindu, 3000 siga kehamassiga üle 30 kilogrammi, 900 emist, 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle;
28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine;
29)
30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on vähemalt 220 kilovolti ja pikkus üle 15 kilomeetri;
31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine;
31¹) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine;
32) vähemalt 100 000-kuupmeetrise mahuga ehitise või ehitiste püstitamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks;
33) ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte;
34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga;
34¹) ehitiste ehitamine käesoleva lõike punktides 1–34 nimetatud tegevusest, käitistest või ehitistest lähtuva süsinikdioksiidi kogumiseks maapõues säilitamise eesmärgil või kui maapõues säilitamiseks kogutava süsinikdioksiidi aastane kogumaht on vähemalt 1,5 megatonni käitise kohta;
35) käesoleva lõike punktides 1–34¹ nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab käesolevas lõikes sätestatud võimalikele künnistele;
36) selline tegevus, mis eeldab veeloa või keskkonnakompleksloa taotluse menetluses veeseaduse §-de 39–42 alusel veekogumi hea seisundi saavutamise suhtes erandi kohaldamist.
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:
1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus;
2) maavara kaevandamine, kaevise rikastamine või kaevandatud maa korrastamine;
3) energeetika;
4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine;
5) mineraalsete materjalide töötlemine;
6) keemiatööstus;
7) toiduainetööstus;
8) tselluloosi-, paberi-, puidu- või tekstiilitööstus või nahaparkimine;
9) kummitööstus;
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
11) jäätmekäitlus;
12) turismimajandus;
13) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil;
14) vineeri või puitkiudplaatide tootmine;
15) grafiidi (tempersüsi) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel;
16) ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine;
17) loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus;
18) vee erikasutus;
19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine;
20) keraamika- või klaasitööstus;
21) reovee ja setete käitlemine;
22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
(2¹) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–34¹ nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.
(2²)
(2³) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud eelhinnangu võib jätta andmata, kui kavandatud tegevus jääb väljapoole lõike 2¹ reguleerimisala ja lõike 4 alusel kehtestatud määruse reguleerimisala.
(2⁴) Käesoleva paragrahvi lõike 2³ kohaldamisel on otsustaja kohustatud andma eelhinnangu, kui tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul ilmnevad täiendavad asjaolud, mis toovad kaasa eelhinnangu andmise kohustuse vastavalt lõigetele 2 ja 2¹.
(3)
(3¹)
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026056&id=128122011052 määrusega.
(1) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega või § 6 lõikes 2⁴ nimetatud juhul otsustaja nõudmisel järgmise teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet ei ole vaja esitada, kui eelhinnangut ei anta vastavalt käesoleva seaduse § 6 lõikele 2³.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026056&id=118082017003 määrusega.
1) Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on:
1) ehitusluba või ehitise kasutusluba;
2) keskkonnakompleksluba või keskkonnaluba keskkonnaseadustiku üldosa seaduse tähenduses või hoonestusluba;
3)
4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument.
(1) Arendaja on käesoleva seaduse tähenduses isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia.
(2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud.
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(1) Arendaja esitab otsustajale õigusaktis sätestatud juhul ja korras tegevusloa taotluse.
(2) Otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul ning § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist.
(2¹) Kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse käesoleva seaduse § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, võib õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aega ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega põhjendatud juhul pikendada, teavitades arendajat sellest kirjalikult.
(2²) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2¹ viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
(2³) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2¹ viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast.
(2⁴) Kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on käesoleva paragrahvi lõike 2³ alusel jäetud keskkonnamõju hindamine algatamata ja asjaolud ei ole olulisel määral muutunud, võib samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumata.
(3) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.
(4) Kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse käesoleva seaduse § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.
(5)
(6) Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata.
(6¹)
(6²) Otsustaja jätab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud eelhinnangu andmata, kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest või nõuetele vastavaks tunnistamisest või sellise strateegilise planeerimisdokumendi, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine, kehtestamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.
(7) Kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enama tegevusloa taotlus, võib otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlused arendaja nõusolekul liita, kui see ei kahjusta kolmandate isikute õigusi.
(7¹) Sama tegevusloa taotluse menetluses algatatakse ainult üks keskkonnamõju hindamine.
(8) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuses peavad olema:
1) otsustaja nimi ja kontaktandmed;
2) kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk;
3) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendus;
4) piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise korral teave piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise kohta;
5) teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta;
6) teave vajalike keskkonnauuringute kohta.
(8¹) Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid käesoleva seaduse § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks.
(9) Otsustaja võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse esitada tegevusloa andmise või andmata jätmise otsuse ühe osana.
(10) Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga.
(11) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus käesoleva seaduse § 22 lõike 7 kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni.
(12) Arendaja võib pöörduda enne tegevusloa taotluse esitamist otsustaja poole, et küsida otsustaja seisukohta, millist teavet peab ta keskkonnamõju hindamise käigus esitama. Otsustaja, kelle poole arendaja on pöördunud, peab enne oma seisukoha esitamist konsulteerima nii arendaja kui ka asjaomaste asutustega. Seisukoha esitamine ei takista otsustajal edaspidi keskkonnamõju hindamise käigus täiendava teabe nõudmist.
§ 12. Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest teavitamine
(1) Otsustaja teavitab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist.
(1¹) Otsustaja teavitab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest:
1) koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise teatega, kui on tagatud menetlusosaliste ja avalikkuse teavitamine, või
2) elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist.
(2) Ehitisregistris registreeritavate tegevuslubade andmise korral teavitatakse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ehitisregistri kaudu.
(3) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähemalt:
1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid;
2) arendaja nime, kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärke;
3) teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta;
4) teavet käesoleva seaduse § 11 lõike 8 punktide 4–6 alusel;
5) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta.
(1) Pärast kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemist koostab juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel (edaspidi eksperdirühm) koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi, milles esitatakse:
1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;
2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;
3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;
4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;
5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;
6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;
7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;
8) andmed arendaja kohta, programmi koostanud juhteksperdi nimi ning keskkonnamõju hindamise aruande koostamiseks vajaliku eksperdirühma koosseis, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma liige hindama;
9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega;
10) tegevusloa taotluse või käesoleva seaduse § 26¹ lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse koopia.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega keskkonnamõju hindamise programmi sisule täiendavad nõuded.
(1) Keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi juhtekspert).
(2) Kui keskkonnamõju hindab või hindamist juhib juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu, vastutab keskkonnamõju hindamise nõuete täitmise ja keskkonnamõju hindamise tulemuste eest juriidiline isik.
(3) Juhteksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud.
(4) Juhtekspert peab keskkonnamõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste, kui tema kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav.
(4¹) Juhteksperdina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Kliimaministeerium.
(5) Juhtekspert ja eksperdirühma liikmed peavad olema kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel erapooletud ja objektiivsed, kajastades keskkonnamõju hindamise aruandes kõiki asjaolusid, mis on tulenevalt keskkonnamõju hindamise eesmärgist olulised.
(6) Juhteksperdi litsentsi olemasolu kontrollib otsustaja.
(1) Kliimaministeerium annab keskkonnamõju hindamise litsentsi (edaspidi litsents) füüsilisele isikule, kes:
1) on omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni loodusteaduste või keskkonnakaitse õppesuuna õppekava järgi;
2) omab vähemalt kolmeaastast töökogemust loodusteaduste või keskkonnakaitsega seotud tegevusalal;
3) on läbinud keskkonnamõju hindamise alase koolituse, mis käsitleb hinnangute andmist muu hulgas käesoleva seaduse §-s 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele, vähemalt 60 tunni mahus ja sooritanud positiivse tulemusega vastava eksami;
4) on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt kahe projekti juhtimise kogemust;
5) on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt kolmel korral sisulise eksperdina eksperdirühma töös;
6) on sooritanud keskkonnamõju hindamise alase testi keskkonnamõju hindamise litsentsi komisjoni ees;
7) on tasunud riigilõivu.
(2) Litsentsi saamiseks esitab litsentsi taotleja Kliimaministeeriumile:
1) litsentsi taotluse;
2) haridust tõendavad dokumendid;
3) eelnevat töökogemust tõendavad dokumendid;
4) kinnituse keskkonnamõju hindamise alase koolituse läbimise ja eksami sooritamise ning eksperdirühma töös osalemise kohta;
5) kinnituse juhtimisalase koolituse läbimise ja projekti juhtimise kogemuse kohta.
(3) Litsentsi taotluses peavad olema:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, alalise elukoha aadress ja kontaktandmed;
2) töökoht ja töökoha aadress ning kontaktandmed;
3) andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud kvalifikatsiooni kohta;
4)
5) taotleja allkiri selle kohta, et taotluses esitatud andmed on tõesed;
6) kuupäev.
(4) Kliimaministeerium annab taotlejale litsentsi seitsmeks aastaks. Litsentsi kehtivusaeg algab litsentsi andmise kuupäeval.
(5) Litsentsi taotleja peab enne litsentsi taotlemist või selle kehtivuse pikendamise taotlemist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
(6) Litsentsile kantakse:
1) dokumendi nimetus – «Keskkonnamõju hindamise litsents»;
2) litsentsi registreerimisnumber, andmise kuupäev ja kehtivusaeg;
3) litsentsi omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
4)
5) litsentsi andja nimi ja allkiri;
6) Kliimaministeeriumi väikese riigivapi kujutisega pitsati jäljend.
(7) Litsentsi andmisest keeldutakse, kui taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele või ei ole tasunud riigilõivu.
(7¹) Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatakse informatsioon litsentsitud juhtekspertide kohta, sealhulgas teave litsentsi kehtetuks tunnistamise kohta.
(8) Litsentsi kehtivuse pikendamiseks esitab isik vabas vormis kirjaliku taotluse Kliimaministeeriumile hiljemalt kolm kuud enne litsentsi kehtivusaja lõppemist. Litsentsi kehtivust pikendatakse, kui taotleja on litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt kolmel korral juhteksperdina osalenud keskkonnamõju hindamise aruande või detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel.
(8¹) Kui juhteksperdi litsentsi kehtivuse ajal on laekunud tema tegevuse kohta pretensioone, on keskkonnamõju hindamise litsentsi komisjonil õigus nõuda taotlejalt keskkonnamõju hindamise alase eksami sooritamist.
(9) Kliimaministeerium võib tunnistada oma algatusel või otsustaja ettepanekul litsentsi kehtetuks või keelduda litsentsi kehtivuse pikendamisest, kui:
1) litsentsi taotlemisel on taotleja esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele;
2) litsentsi omaja ei täida keskkonnamõju hindamise nõudeid;
3) litsentsi omaja on esitanud keskkonnamõju hindamise aruandes valeandmeid;
4) litsentsi omaja on andnud keskkonnamõju hindamise aruandes teadvalt vale hinnangu, sealhulgas juhul, kui keskkonnamõju hindamise järelhindamise tulemused erinevad oluliselt keskkonnamõju hindamise aruandes antud hinnangust.
(9¹) Litsentsi võib kehtetuks tunnistamata jätta või litsentsi kehtivust pikendada, kui käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 või 3 nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada litsentsi või tegevusloa andmist või andmata jätmist.
(9²) Kliimaministeerium teavitab litsentsi kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest litsentsi omajat 14 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates. Litsentsi omajale edastatakse koos menetluse algatamise teatega ka kirjalik kokkuvõte asjaoludest, mille tõttu litsentsi kehtetuks tunnistamise menetlus algatati, ja määratakse tähtaeg omapoolsete kirjalike selgituste esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem kui 21 päeva.
(9³) Enne litsentsi kehtetuks tunnistamise või litsentsi kehtivuse pikendamata jätmise otsuse tegemist kuulatakse litsentsi omaja suuliselt ära. Selleks määratud aeg ja koht teatatakse talle tähitud kirjaga vähemalt 14 päeva enne suulise ärakuulamise toimumist. Kui litsentsi omaja suulisel ärakuulamisel ei osale, võib Kliimaministeerium teha otsuse isikut suuliselt ära kuulamata.
(9⁴) Kliimaministeerium otsustab litsentsi kehtetuks tunnistamise või kehtetuks tunnistamata jätmise 60 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates. Põhjendatud juhtudel võib Kliimaministeerium otsuse tegemise tähtaega pikendada. Sellest tuleb litsentsi omajat teavitada viivitamata.
(10) Kliimaministeerium teavitab litsentsi kehtetuks tunnistamisest või litsentsi kehtivuse pikendamata jätmisest litsentsi omajat tähitud kirjaga ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes. Teates märgitakse juhteksperdi nimi ja kehtetuks tunnistatud või pikendamata jäetud litsentsi number ning litsentsi kehtetuks tunnistamise või pikendamata jätmise otsuse tegemise kuupäev.
(11) Kui litsents tunnistatakse kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 1, 2 või 3 alusel, peab isik litsentsi uuesti taotlemiseks läbima keskkonnamõju hindamise täienduskoolituse vähemalt 60 tunni mahus ja sooritama positiivse tulemusega vastava eksami.
(11¹) Kui litsents tunnistatakse kehtetuks või litsentsi kehtivus jäetakse pikendamata käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 4 alusel ja keskkonnamõju hindamise aruandes teadvalt vale hinnangu andmine mõjutas tegevusloa andmise otsuse tegemist oluliselt, ei ole isikul õigust litsentsi uuesti taotleda.
(12)
(13) Kui keskkonnamõju hindava või hindamist juhtiva juhteksperdi litsents tunnistatakse kehtetuks või litsentsi kehtivus jäetakse pikendamata või keskkonnamõju hindamise menetluses esineb muu sellise tagajärjega asjaolu, määrab otsustaja arendaja ettepanekul lõpetamata keskkonnamõju hindamise uue juhteksperdi. Uue juhteksperdi määramisest teavitatakse keskkonnamõju hindamise menetluses vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõikele 1.
(14) Litsentsi vormi ja selle taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026056&id=1005684 määrusega.
§ 16. Keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamine ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine
(1) Otsustaja korraldab keskkonnamõju hindamise programmi vähemalt 21 päeva kestva avaliku väljapaneku ja edastab programmi asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Seejärel korraldab arendaja koostöös otsustajaga keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu.
(1¹) Arendaja esitab otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise korraldamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks.
(1²) Otsustaja kontrollib kümne päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 ja selle alusel sätestatud nõuetele. Kui keskkonnamõju hindamise programm ei vasta neile nõuetele, tagastab otsustaja selle arendajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega.
(2) Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1² kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates vähemalt:
1) Ametlikes Teadaannetes;
2) arendaja kulul ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;
3) kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus);
4) oma või muul veebilehel.
(3) Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1² kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates:
1) neid kohalike omavalitsuste üksusi, kelle territooriumi piiresse võib ulatuda kavandatavast tegevusest lähtuv keskkonnamõju;
2) asjaomaseid asutusi;
3) Keskkonnaametit, kui otsustajaks ei ole Keskkonnaamet;
4) kavandatava tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitsejat;
5) valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu;
6) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid;
7) muid menetlusosalisi.
(4) Keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise teade peab sisaldama vähemalt:
1) arendaja ja otsustaja nimesid ning nende kontaktisikute nimesid ja kontaktandmeid;
2) kavandatava tegevuse lühikirjeldust, eesmärke ja täpset asukohta ning teavet võimaliku otsuse laadi kohta või otsuse eelnõu kohta, kui see on olemas;
3) programmi ja muude asjakohaste dokumentidega tutvumise aega ja kohta, sealhulgas veebilehe aadressi, kus dokumendid on kättesaadavad;
4) programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise aega ja viisi;
5) programmi avaliku arutelu aega ja kohta.
(4¹) Otsustaja ja asjaomane asutus esitavad keskkonnamõju hindamise programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avaliku väljapaneku jooksul. Dokumentide läbivaatamisel annavad otsustaja ja asjaomane asutus hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollivad eksperdirühma koosseisu piisavust.
(5) Igaühel on õigus keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda programmi ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid.
(5¹) Keskkonnamõju hindamise programmi avalikul arutelul tutvustatakse muu hulgas programmi kohta otsustaja ning asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.
(6) Otsustaja avalikustab keskkonnamõju hindamise programmi muu hulgas oma või muul veebilehel, tagades avalikkusele programmiga tutvumise võimaluse vähemalt kuni programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaja lõpuni.
§ 17. Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine
(1) Otsustaja edastab keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal programmi kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning enda ja asjaomaste asutuste seisukohad arendajale.
(1¹) Otsustaja vaatab 14 päeva jooksul avalikust arutelust arvates avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab arendajale oma seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste seisukohti.
(2) Juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel teeb koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele.
(3) Arendaja saadab 21 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud otsustaja seisukoha saamisest arvates elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise programmi kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused neile isikutele, otsustajale ja asjaomastele asutustele:
1) kes on esitanud oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult;
2) kelle avalikul arutelul suuliselt esitatud ettepanek, vastuväide või küsimus jäi avalikul arutelul vastuseta.
§ 18. Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Arendaja esitab pärast keskkonnamõju hindamise programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
(2) Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates:
1) programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele;
2) programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks;
3) programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.
(3) Otsustaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.
(4) Otsustaja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt:
1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid;
2) kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki;
3) keskkonnamõju hindamise programmiga ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsusega tutvumise aega ja kohta.
(6) Kui otsustaja tuvastab, et keskkonnamõju hindamise programm ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
(7) Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul keskkonnamõju hindamise algatamisest arvates esitanud otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale.
(8) Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud keskkonnamõju hindamise aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi.
(1) Lähtudes nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmist, koostab juhtekspert või eksperdirühm koostöös arendajaga keskkonnamõju hindamise aruande, mis sisaldab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldust ja võrdlust, eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust ning eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja keskkonnameetmete kirjeldust.
(1¹) Keskkonnamõju hindamise aruande koostamise käigus täiendavate asjaolude ilmnemise korral võib aruandes põhjendatud juhul kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmist. Sellekohased põhjendused tuleb esitada keskkonnamõju hindamise aruandes ning juhul, kui otsustaja või asjaomane asutus, kes annab aruandele omapoolse seisukoha, ei nõustu programmist kõrvalekaldumisega, tuleb aruannet vastavalt programmile täiendada.
(2) Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026056&id=106092017001 määrusega.
(3) Keskkonnamõju hindamisel tuleb arvesse võtta üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat ning varasemate asjakohaste hindamiste tulemusi.
§ 21. Keskkonnamõju hindamise aruande kohta seisukoha küsimine, aruande avalikustamine ja aruande avalikustamise tulemuste arvestamine
(1) Keskkonnamõju hindamise aruande kohta küsitakse asjaomaste asutuste seisukohti, aruanne avalikustatakse ja avalikustamise tulemusi arvestatakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 16 ja 17, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise aruande saamisest arvates aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(3) Keskkonnamõju hindamise aruande avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.
(4) Otsustaja vaatab 21 päeva jooksul avalikust arutelust arvates läbi avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited, küsimused ja asjaomaste asutuste seisukohad ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ning asjaomaste asutuste seisukohti.
(5) Arendaja saadab 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsustaja seisukoha saamisest arvates elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise aruande kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused neile isikutele, otsustajale ja asjaomastele asutustele:
1) kes esitasid oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult;
2) kelle avalikul arutelul suuliselt esitatud ettepanek, vastuväide või küsimus jäi avalikul arutelul vastuseta.
(1) Arendaja esitab kuue kuu jooksul pärast keskkonnamõju hindamise aruande avalikku arutelu aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
(2)
(3)
(4)
(5) Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamisest arvates:
1) aruande vastavust keskkonnamõju hindamise programmile;
2) aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele;
3) aruande asjakohasust ja piisavust tegevusloa andmiseks;
4) aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.
(6) Otsustaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse, kus esitatakse muu hulgas keskkonnamõju hindamise aruande lõppjäreldused kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.
(7) Otsustaja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt:
1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid;
2) arendaja nime, kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki;
3) keskkonnamõju hindamise aruandega ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsusega tutvumise aega ja kohta.
(9) Kui otsustaja tuvastab, et keskkonnamõju hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale otsustaja määratud tähtaja jooksul täiendatud aruanne nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
(10) Otsustaja võib nõuda keskkonnamõju hindamise aruande täiendamist lisateabega, mida ei ole nõutud käesoleva seaduse § 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmis, üksnes juhul, kui pärast programmi nõuetele vastavaks tunnistamist on ilmnenud uued ja olulise tähtsusega asjaolud, mis ei olnud teada programmi koostamise ajal, kuid mille arvestamata jätmine viib keskkonnamõju hindamisel ebaõige tulemuseni, mistõttu võib kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju.
§ 24. Tegevusloa andmine ja selle andmisest keeldumine
(1) Otsustaja peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel hindama keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasust ning arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid.
(1¹) Kui otsustaja tuvastab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase hindamise tulemusel, et keskkonnamõju hindamise aruanne ei ole asjakohane tegevusloa andmiseks, on otsustajal põhjendatud juhul õigus nõuda arendajalt täiendavat eksperdihinnangut, mis lisatakse keskkonnamõju hindamise aruandele.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ kohase eksperdihinnangu peab andma käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõudele vastav juhtekspert. Juhteksperdi valikul tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnamõju hindamise aruande koostanud juhteksperti.
(1³) Kui tegevusloa menetlus ei ole avatud menetlus, kuid selle käigus on keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasuse tagamiseks koostatud käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud eksperdihinnang, kohaldatakse tegevusloa taotluse menetlusele haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid, arvestades tegevusloa menetlust käsitlevas õigusaktis sätestatud erisusi.
(1⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud eksperdihinnangu andmiseks pikeneb tegevusloa menetlemise tähtaeg eksperdihinnangu koostamise aja võrra.
(1⁵) Tegevusloa andmise otsus peab sisaldama keskkonnamõju hindamise aruande lõppjäreldusi ja keskkonnameetmeid ning asjakohasel juhul käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud eksperdihinnangut.
(2) Kui otsustaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise tulemusi või aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid ei arvesta, peab ta tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuses andma motiveeritud põhjenduse.
(3) Otsustaja keeldub tegevusloa andmisest, kui arendajal ei ole võimalik täita tegevusloa andmisel määratavaid keskkonnameetmeid.
(4) Otsustaja teavitab tegevusloa andmisest või andmata jätmisest menetlusosalisi, sealhulgas asjaomaseid asutusi, ja avalikkust ning teeb neile kättesaadavaks järgmise teabe:
1) otsuse sisu kokkuvõte ning kohustuslikud keskkonnameetmed, kui need on määratud;
2) otsuse aluseks olevad peamised põhjused ja kaalutlused;
3) ülevaade avalikkuse kaasamise kohta, sealhulgas selgitus, kuidas on avalikkuse ning asjakohasel juhul piiriülese keskkonnamõju hindamise menetluses osalenud mõjutatud riigi seisukohti otsuse tegemisel arvestatud.
(1) Keskkonnaamet teostab keskkonnaseire tulemuste alusel keskkonnamõju hindamise järelhindamist.
(2) Otsustaja on kohustatud 30 päeva jooksul keskkonnaseire tulemuste saamisest arvates need edastama Keskkonnaametile järelhindamise teostamiseks.
(3) Kui järelhindamisel selgub, et keskkonnaseire tulemused viitavad õigusaktis või tegevusloas sätestatud nõuete rikkumisele, algatab otsustaja Keskkonnaameti ettepanekul menetluse tegevusloa tingimuste muutmiseks.
§ 26¹. Keskkonnamõju hindamine enne tegevusloa taotluse esitamist
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatule võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata arendaja esitatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse alusel enne käesoleva seaduse § 11 lõike 1 kohase tegevusloa taotluse esitamist, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.
(2) Otsustaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul on kavandatavaks tegevuseks vajaliku tegevusloa andja.
(3) Kui kavandatavaks tegevuseks on vaja taotleda kaks või enam tegevusluba, mille puhul otsustajad on erinevad, esitatakse keskkonnamõju hindamise algatamise taotlus ühele otsustajale.
(4) Otsustaja algatab keskkonnamõju hindamise 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse saamisest arvates.
(5) Keskkonnamõju hindamise algatamise taotlus peab sisaldama kogu arendajal olemas olevat teavet kavandatava tegevuse kohta, sealhulgas selle kehtivale planeeringule vastavuse kohta.
(6) Kui otsustajale olemasoleva teabe kohaselt on kavandatav tegevus ilmselgelt perspektiivitu, sealhulgas ei ole kooskõlas selle asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva planeeringuga, tagastab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keskkonnamõju hindamine ei asenda seaduses ettenähtud tegevuslube ega planeeringuid, mis on vajalikud kavandatavaks tegevuseks.
§ 27. Kaevandatud maa korrastamise keskkonnamõju hindamise erisus
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatule hinnatakse keskkonnamõju kaevandatud maa korrastamise projekti koostamise käigus, kui see on asjakohane.
(2) Arendaja käesoleva paragrahvi tähenduses on maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa omaja.
(3) Otsustaja käesoleva paragrahvi tähenduses on Keskkonnaamet.
(4) Kui kaevandatud maa korrastamisel viiakse läbi keskkonnamõju hindamine, kuulub keskkonnamõju hindamise aruanne eraldi osana kaevandatud maa korrastamise projekti juurde.
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatule hinnatakse prügila sulgemise keskkonnamõju enne sulgemiskava koostamist käesolevas seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.
(2) Arendaja käesoleva paragrahvi tähenduses on suletava prügila käitaja.
(3) Otsustaja käesoleva paragrahvi tähenduses on Keskkonnaamet.
(4) Arendaja esitab otsustajale prügila sulgemise taotluse, mille alusel otsustaja teeb otsuse prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras.
(5) Prügila sulgemiskava koostamisel peab arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi.