(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid kohaldatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 32¹⁶ lõikes 4 nimetatud taastuvenergiajaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise menetluses.
(1¹) Merealal asuva taastuvenergiajaama ajakohastamise projekti keskkonnamõju hindamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 28³ maismaal asuva taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamisele sätestatud erandeid.
(2)
(2¹) Käesoleva seaduse § 6 lõike 2¹ kohane eelhinnang hõlmab vaid taastuvenergiajaama ajakohastamisega kaasnevat keskkonnamõju.
(3) Otsustaja teeb keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse 14 päeva jooksul nõuetekohase tegevusloa taotluse saamisest arvates ilma asjaomase asutuse seisukohta küsimata.
(4) Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus sisaldab keskkonnamõju hindamise ulatust. Keskkonnamõju hinnates võrreldakse üksnes ajakohastamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju olemasoleva taastuvenergiajaama keskkonnamõjuga, arvestades tegevusloa taotluse menetlemise tähtaega.
(5) Juhtekspert või eksperdirühm koostöös arendajaga koostab keskkonnamõju hindamise aruande, juhindudes keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest, ning esitab aruande otsustajale avaliku väljapaneku korraldamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks otsustaja määratud tähtajaks.
(6) Otsustaja korraldab keskkonnamõju hindamise aruande 30-päevase kestusega avaliku väljapaneku ja edastab aruande asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Avaliku väljapaneku korraldamisele, seisukohtade, ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamisele ning nendega arvestamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 2–5 ja 6 ning § 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korda. Keskkonnamõju hindamise aruande avalikku arutelu ei korraldata.
(7) Otsustaja ja asjaomane asutus esitavad keskkonnamõju hindamise aruande kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud avaliku väljapaneku jooksul.
(8) Arendaja saadab otsustaja määratud tähtaja jooksul isikutele ja asjaomastele asutustele elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise aruande kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ja vastused esitatud küsimustele ning esitab aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
(9) Otsustaja kontrollib keskkonnamõju hindamise aruande vastavust algatamise otsusele ning käesoleva seaduse §-s 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele, aruande asjakohasust ja piisavust tegevusloa andmiseks ning avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist ning teeb otsuse aruande nõuetele vastavaks tunnistamise kohta 21 päeva jooksul aruande saamisest arvates. Otsusest teavitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 22 lõikeid 7 ja 8.
(10) Kui otsustaja tuvastab, et keskkonnamõju hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud aruanne nõuetele vastavuse kontrollimiseks otsustaja määratud tähtajaks. Otsustaja võib nõuda aruande täiendamist vaid teabega, milleta ei ole võimalik tegevusloa andmise üle otsustada.
(11) Kui arendaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5, 8 või 10 sätestatud tähtaja jooksul esitanud otsustajale keskkonnamõju hindamise aruannet, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja lõpetab haldusmenetluse.
(12)
§ 28³. Keskkonnamõju hindamise erandid taastuvenergia projekti menetluses
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid kohaldatakse keskkonnamõju hindamisele energiamajanduse korralduse seaduse § 32¹⁶ lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti menetluses, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28² sätestatud juhul.
(2) Kui otsustaja teeb keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi otsustaja määratud tähtaja jooksul.
(3) Otsustaja määrab arendajale tähtaja, et esitada programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks käesoleva seaduse § 18 lõike 6 kohaselt, koostada § 20 lõike 1 kohane keskkonnamõju hindamise aruanne ning esitada see nõuetele vastavuse kontrollimiseks § 22 lõike 1 kohaselt.
(4) Nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmiga määratud keskkonnamõju hindamise käigus kogutava teabe ulatust ei laiendata.
(5) Taastuvenergia projekti menetluses keskkonnamõju hindamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 11 lõikeid 2, 2¹, 2² ja 7 ning § 18 lõikeid 7 ja 8.
(6) Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 3 tähtaja ka käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud tegevuseks.
(7) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 3 ka käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud tähtaja.
(8) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist ei korraldata. Otsustaja edastab taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamise programmi viivitamata käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punktides 1–7 nimetatud asutustele ja isikutele seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud seisukohad ja ettepanekud esitatakse kümne tööpäeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates otsustajale, kes edastab need kümne tööpäeva jooksul arendajale koos oma seisukohaga keskkonnamõju hindamise programmi kohta, arvestades lõikes 8 nimetatud seisukohti ja ettepanekuid.
(10) Arendaja koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga teeb keskkonnamõju hindamise programmis käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaselt esitatud seisukohtade ja ettepanekute alusel vajalikud parandused ja täiendused, selgitab nendega arvestamist või nende arvestamata jätmist, vastab seisukohtade ja ettepanekute esitajatele ning esitab programmi otsustajale nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks otsustaja määratud tähtaja jooksul.
(11) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti keskkonnamõju hindamise programmi käesoleva seaduse § 18 lõike 2 kohast nõuetele vastavust kontrollib otsustaja kümne tööpäeva jooksul pärast keskkonnamõju hindamise programmi saamist.
(12) Kui arendaja ei järgi käesoleva paragrahvi lõike 2, 3, 6, 7 või 10 või käesoleva seaduse § 22 lõike 9 kohaseid otsustaja määratud tähtaegu dokumentide esitamiseks või täiendamiseks, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja lõpetab haldusmenetluse.
§ 29. Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisus
(1) Kui hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale:
1) peab keskkonnamõju hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust;
2) saadab otsustaja enne käesoleva seaduse § 22 kohast nõuetele vastavuse kontrollimist kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise aruande.
(2) Tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.
(3) Kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tuleb tegevusloa andmisel seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitset. Kliimaministeerium teavitab vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamata pärast loa andmist. Loas määratud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.
(5) Kui kavandatav tegevus mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib loa anda ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Loas määratud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.
(1) Eesti Vabariik osaleb teise riigi territooriumilt lähtuva piiriülese keskkonnamõju hindamises ning Eesti Vabariigi territooriumilt lähtuva piiriülese keskkonnamõju hindamine korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes, piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis (RT II 2000, 28, 169) ja käesolevas seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.
(2) Kui kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, mis võib olla piiriülene, ja otsustaja algatab keskkonnamõju hindamise, peab ta viivitamata teatama sellest Kliimaministeeriumile.
(3) Kui kavandatava tegevuse eeldatavalt oluline keskkonnamõju võib olla piiriülene või kui mõjutatav riik seda taotleb, saadab Kliimaministeerium mõjutatavale riigile keskkonnamõju hindamise algatamise teate koos kavandatava tegevuse kirjeldusega ning teabe kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva piiriülese keskkonnamõju kohta niipea kui võimalik, kuid hiljemalt siis, kui otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise algatamisest Eesti Vabariigis. Mõjutatavale riigile antakse keskkonnamõju hindamise algatamise teatele vastamiseks aega vähemalt 30 päeva teate saamisest arvates.
(4) Kui mõjutatav riik pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe saamist teatab oma soovist osaleda keskkonnamõju hindamises, saadetakse mõjutatavale riigile, kui seda ei ole eelnevalt tehtud:
1) tegevusloa taotluse või käesoleva seaduse § 26¹ lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse koopia;
2) andmed otsustaja kohta, märkides, kelle poole on võimalik pöörduda küsimuste ja märkuste korral;
3) teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise ja tegevusloa taotluse menetlemise ning võimaliku otsuse laadi kohta.
(4¹) Kui mõjutatav riik ei vasta keskkonnamõju hindamise algatamise teatele käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aja jooksul või ei soovi osaleda keskkonnamõju hindamise protseduuris, siis keskkonnamõju hindamisel käesoleva paragrahvi lõikeid 5–8 ei kohaldata.
(5) Mõjutatava riigi soovi korral edastab Kliimaministeerium mõjutatavale riigile keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande eelnõu niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui algab programmi või aruande avalik väljapanek Eesti Vabariigis. Programmi või aruande avalikustamise teade peab sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 16 lõikes 4 nimetatud teavet.
(6) Mõjutatava riigi soovi korral võimaldatakse tema esindajal osaleda keskkonnamõju hindamise menetluses ja alustatakse konsultatsioone kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju ja võetavate keskkonnameetmete asjus.
(7) Kliimaministeerium ja mõjutatav riik lepivad kokku:
1) konsultatsioonide korra ja reaalse ajakava;
2) mõjutatava riigi avalikkuse ja asutuste teavitamise ning neile piisava aja andmise keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta arvamuse avaldamiseks;
3) millal tuleb keskkonnamõju hindamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused esitada mõjutatavale riigile temalt arvamuse saamiseks;
4) milliste otsuste eelnõud tuleb esitada mõjutatavale riigile temalt arvamuse saamiseks.
(7¹) Kui Kliimaministeerium ja mõjutatav riik lepivad kokku, et mõjutatavale riigile tuleb arvamuse avaldamiseks saata ka tegevusloa andmise või andmata jätmise otsuse ning tegevusloa eelnõud, peab otsustaja nimetatud eelnõude valmides saatma need Kliimaministeeriumile, kes edastab need mõjutatavale riigile arvamuse avaldamiseks. Mõjutatavale riigile tuleb anda arvamuse avaldamiseks aega vähemalt 30 päeva. Otsustaja peab otsuse tegemisel arvestama mõjutatava riigi arvamusega.
(8) Otsustaja peab viivitamata teavitama Kliimaministeeriumi piiriülese keskkonnamõjuga tegevuseks vajaliku tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest. Kliimaministeerium teavitab piiriülese keskkonnamõju hindamises osalenud riiki olulise piiriülese keskkonnamõjuga tegevuseks vajaliku tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest ning edastab talle tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse.
(9) Kliimaministeerium teavitab piiriülese keskkonnamõju päritoluriiki oma soovist osaleda piiriülese keskkonnamõju hindamises ja konsultatsioonide vajalikkusest päritoluriigi määratud ajaks. Kliimaministeerium teavitab keskkonnamõju hindamise dokumentide avalikustamisest käesoleva seaduse § 16 lõigetes 2 ja 3 nimetatud viisil. Kliimaministeerium saadab keskkonnamõju hindamise dokumentide kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited piiriülese keskkonnamõju päritoluriigile.
1) Strateegiline planeerimisdokument käesoleva seaduse tähenduses on:
1) üleriigiline, maakonna-, üld- või detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduse tähenduses;
2) valdkonna arengukava riigieelarve seaduse tähenduses, välja arvatud käesoleva seaduse § 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud kava, programm ja strateegia;
3) kava, programm või strateegia, mille koostamise kohustus tuleneb seadusest või seaduses sisalduva volitusnormi alusel antud muust õigustloovast aktist ja mille koostab või kehtestab haldusorgan või mille koostab haldusorgan ja kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus või muu haldusorgan.
§ 31¹. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk
1) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on:
1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;
2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
3) edendada säästvat arengut.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine käesoleva seaduse tähenduses on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.
(1) Keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb algatada, kui strateegiline planeerimisdokument:
1) koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2–4 sätestatust;
2) on üleriigiline planeering, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, maakonna- või üldplaneering;
3) on detailplaneering, mille alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust;
4) on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi;
2) koostatakse maakonnaplaneering või üldplaneering teemaplaneeringuna;
3) koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul;
4) koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.
(2¹) Planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes:
1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;
2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;
5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;
2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;
4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
(1) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eest vastutab ja sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja. Planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude kandmiseks sõlmida planeerimisseaduse § 4 lõikes 2¹ sätestatud lepingu.
(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab või jätab algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja koostamise korraldaja ei kattu, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise algatada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja.
(3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ning seejärel avalikud arutelud korraldab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja.
(4) Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju strateegilist hindamist võib juhtida juhtekspert, kes:
1) on omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni;
2) omab vähemalt kolmeaastast töökogemust keskkonnakaitsega seotud tegevusalal või käesoleva seaduse § 40 lõike 4 punktis 6 nimetatud valdkonnas;
3) on läbinud keskkonnamõju strateegilise hindamise alase koolituse, mis käsitleb hinnangute andmist muu hulgas käesoleva seaduse § 40 lõikes 4 nimetatud valdkondadele, vähemalt 60 tunni mahus ja sooritanud positiivse tulemusega vastava eksami;
4) on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt kolmel korral sisulise eksperdina keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdirühma töös;
5) on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt kahe projekti juhtimise kogemust;
6) on esitanud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale allkirjastatud kinnituse selle kohta, et ta vastab käesoleva lõike punktides 1–5 esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.
(5) Riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju võib hinnata või selle hindamist juhtida käesoleva seaduse § 14 lõike 1 kohane juhtekspert.
(6) Kui juhteksperdi kvalifikatsioon ei ole teatud keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks piisav, peab juhtekspert keskkonnamõju strateegilisse hindamisse kaasama eriala spetsialiste.
(7) Juhteksperdi käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud nõuetele vastavust kontrollib strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja.
(8) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande koostab juhtekspert koostöös strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga.
(9) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja võib täita juhteksperdi ülesandeid, kui ta vastab juhteksperdi kvalifikatsiooninõuetele.
§ 35. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(1) Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse käesoleva seaduse § 33 lõike 1 alusel, otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja koostamise korraldaja ei kattu, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise algatada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja pärast selle dokumendi koostamise algatamist.
(1¹) Kui keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus selgub alles strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, algatatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine viivitamata.
(2) Keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse selle vajadust põhjendamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.
(3) Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral, lisatakse otsusele asjakohane põhjendus.
(4)
(5) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt:
1) strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki;
2) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid;
3)
4)
5) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust;
6) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta.
(6) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga käesoleva seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutust.
(7) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teavet.
§ 36. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
(1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist koostab keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert koostöös strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.
(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm:
1) määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
2) sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;
3) sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega;
4) selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;
5) kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;
6) nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu;
7) sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;
8) sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4 punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks vajaliku eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma liige hindama;
9) kirjeldab käesoleva seaduse § 36¹ kohaseid asjaomaste asutuste või planeerimisseaduse § 18 lõikes 1, § 35 lõikes 1, § 61 lõikes 1, § 81 lõikes 1 ja § 103 lõikes 1 nimetatud isikute ja asutuste esitatud seisukohti.
(3)
§ 36¹. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta seisukoha küsimine
(1) Enne käesoleva seaduse § 37 kohast keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamist peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab strateegilise planeerimisdokumendi koostaja strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.
(2) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja kontrollib 14 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi saamisest arvates programmi vastavust käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks.
(3) Kui keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ei vasta käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele, tagastab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja selle strateegilise planeerimisdokumendi koostajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega.
(4) Asjaomane asutus esitab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale 30 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi saamisest arvates programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Dokumentatsiooni läbivaatamisel peab asutus kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust.
(5) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja vaatab 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab strateegilise planeerimisdokumendi koostajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi.
(6) Juhtekspert või eksperdirühm koos strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga teeb vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel programmis parandused ja täiendused, selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja esitab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud programmi. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse programmile.
(7) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja kontrollib parandatud ja täiendatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi, sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud.
§ 37. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamine
(1) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teavitab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, ajalehes ja oma veebilehel ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga käesoleva seaduse § 36 lõike 2 punktis 6 nimetatud asutusi ja isikuid, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendavat organisatsiooni ning käesoleva seaduse § 36¹ lõikes 1 nimetatud asutusi.
(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamise teade peab sisaldama vähemalt:
1) strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki;
2) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja andmeid;
3) strateegilise planeerimisdokumendi lähteülesande või eelnõuga tutvumise aega ja viisi;
4) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga tutvumise aega ja kohta;
5) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaega ja viisi;
6) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku arutelu toimumise aega ja kohta;
7) piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust.
(3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku ja seejärel avaliku arutelu korraldab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja. Avalik väljapanek kestab vähemalt 14 päeva.
(3¹) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikul arutelul tutvustatakse muu hulgas programmi kohta asjaomaste asutuste poolt esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.
(4) Igaühel on õigus keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda programmi ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju käsitlevate muude dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid.
(5) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja teeb koostöös juhteksperdiga avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis vajalikud parandused ja täiendused. Ettepanekute ja vastuväidete arvesse võtmist kirjeldatakse ning arvestamata jätmist põhjendatakse täiendatud programmis või selle lisas.
(6) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja või koostamise korraldaja saadab 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest arvates elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused isikutele:
1) kes on esitanud oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult;
2) kelle avalikul arutelul suuliselt esitatud ettepanek, vastuväide või küsimus jäi avalikul arutelul vastuseta.
§ 39. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja esitab pärast keskkonnamõju hindamise programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning käesoleva seaduse § 37 lõikes 6 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
(2) Tuginedes käesoleva seaduse § 36¹ kohaselt esitatud asjaomaste asutuste seisukohtadele, kontrollib strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja 30 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi saamisest arvates:
1) programmi vastavust käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
2) programmi asjakohasust ja piisavust strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamiseks;
3) programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.
(3) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.
(4) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates menetlusosalisi ja isikuid, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle vastu, ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt:
1) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ja kehtestaja nime ning tema kontaktisiku nime ja kontaktandmeid;
2) strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki;
3) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsusega tutvumise aega ja kohta.
(6) Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja tuvastab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tagastab ta programmi strateegilise planeerimisdokumendi koostajale, kes täiendab programmi ja esitab pärast seda programmi strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
(1) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on strateegilise planeerimisdokumendi juurde kuuluv dokument, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud teavet.
(2) Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel peab selgitama, kirjeldama ja hindama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi.
(3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel peab arvesse võtma:
1) olemasolevaid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat;
2) strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit;
3) missugusel määral saab mitmekordse hindamise vältimiseks teatavaid küsimusi täpsemalt hinnata strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamise erinevatel tasanditel.
(4) Lähtudes nõuetele vastavast keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist, peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldama:
1) strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustust;
2) strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega;
3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajal ja alternatiivsete arengustsenaariumide elluviimise korral, sealhulgas alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida;
4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest lähtuvaid keskkonnaprobleeme, eelkõige neid, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega;
5) strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud;
6) hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust;
7) erinevate mõjude omavahelisi seoseid ja piiriülest keskkonnamõju;
8) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnangut;
8¹) vajaduse korral ülevaadet strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 70¹ või energiamajanduse korralduse seaduse § 32¹⁴ tähenduses, samuti nende meetmete tõhususe ja vajaliku rakendusmahu hinnangut;
9) ülevaadet põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid, mida strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel käsitleti;
10) ülevaadet sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium;
11) ülevaadet strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise ja piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise korral konsultatsioonide tulemuste kohta;
12) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel;
13) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust;
14) käesoleva lõike punktides 1–13 nimetatud teabe kokkuvõtet;
15) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja selle avaliku arutelu protokolli;
16) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku arutelu protokolli;
17) asutuste ja isikute ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning ülevaadet nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest.
(4¹) Riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamisel koostatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne, mis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise alus.
(4²) Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule sisaldama lähteandmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks.
(5) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise käigus täiendavate asjaolude ilmnemise korral võib aruandes põhjendatud juhul kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 39 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist. Sellekohased põhjendused tuleb esitada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ning juhul, kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja või asjaomane asutus, kes annab aruandele omapoolse seisukoha, ei nõustu programmist kõrvalekaldumisega, tuleb aruannet vastavalt programmile täiendada.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne avalikustatakse ning avalikustamise tulemusi arvestatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 37, välja arvatud aruande avaliku väljapaneku tähtaeg, mis on sama pikk kui strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu avalikul väljapanekul, kuid mitte lühem kui 21 päeva.
(1) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja esitab pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikku arutelu aruande strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
(2) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja edastab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks.
(3) Asjaomane asutus, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab kooskõlastamata keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates. Käesoleva seaduse § 2³ lõike 2 kohane asutus hindab muu hulgas aruande vastavust käesoleva seaduse § 40 lõike 4 nõuetele.
(4) Asjaomane asutus ei kooskõlasta keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet juhul, kui:
1) esineb otsene vastuolu õigusaktiga;
2) aruandes on puudulik informatsioon, mis mõjutab aruande lõppjäreldusi ja sellest tulenevalt võib strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisel eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju.
(5) Tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele, kontrollib strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja 30 päeva jooksul kooskõlastuste saamisest arvates:
1) aruande vastavust käesoleva seaduse § 39 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile;
2) aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud nõuetele;
3) aruande asjakohasust ja piisavust strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks;
4) aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.
(6) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.
(7) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates menetlusosalisi ja isikuid, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle vastu, ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt:
1) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ja kehtestaja nime ning tema kontaktisiku nime ja kontaktandmeid;
2) strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki;
3) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsusega tutvumise aega ja kohta.
(9) Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja tuvastab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele, tuleb strateegilise planeerimisdokumendi koostajal esitada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne.
(10) Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja leiab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne vastab nõuetele, teeb ta käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuses ettepaneku seiremeetmete kohta. Seiremeetmete eesmärk on teha varakult kindlaks, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju, ning rakendada ebasoodsat keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid.
(11) Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja peab seiremeetmed kehtestama koos strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisega või esitama strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel põhjenduse, miks keskkonnamõju strateegilise hindamise seiremeetmeid ei kehtestata.
(12) Kehtestatud seiremeetmed on strateegilise planeerimisdokumendi elluviijale järgimiseks kohustuslikud. Seirel võib kasutada olemasolevat keskkonnaseiresüsteemi või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju jälgimiseks kavandatud seiret. Seire võib toimuda ühe või mitme strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatud tegevuse raames.
§ 43. Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvessevõtmine
1) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel tuleb arvesse võtta:
1) keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi;
2) asutuste ja isikute esitatud arvamusi võimaluse piires;
3) piiriülese keskkonnamõju strateegilisel hindamisel toimunud konsultatsioonide tulemusi.
(1) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teavitab strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul kehtestamise otsuse tegemisest arvates:
1) asutusi ja isikuid, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu;
2) piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise korral konsultatsioonides osalenud mõjutatavat riiki.
(2) Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest teavitamise korral tuleb tagada, et asjaomastele asutustele ja avalikkusele ning piiriülese keskkonnamõju hindamisel osalenud mõjutatavale riigile oleks kättesaadav:
1) kehtestatud strateegiline planeerimisdokument;
2) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnakaalutluste arvessevõtmisest;
3) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvessevõtmisest;
4) ülevaade strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel peamiste alternatiivsete võimaluste hulgast valiku tegemise põhjustest;
5) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete kirjeldus.
§ 45. Keskkonnamõju strateegilise hindamise erisused Natura 2000 võrgustiku alal
(1) Kui hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale:
1) peab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust;
2) saadab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja enne käesoleva seaduse § 42 kohast nõuetele vastavuse kontrollimist kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande.
(2) Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.
(3) Kui hoolimata strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
(4) Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tuleb seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, tagamaks Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitset. Kliimaministeerium teavitab vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamatult pärast strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist. Strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.
(5) Kui strateegiline planeerimisdokument mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui see on seotud inimese tervise, elanikkonna ohutuse või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib planeerimisdokumendi kehtestada ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.
(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse, kui:
1) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline keskkonnamõju teise riigi keskkonnale;
2) seda taotleb eeldatavalt oluliselt mõjutatav riik;
3) Eesti Vabariik osaleb teise riigi territooriumilt lähtuva piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises.
(2) Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse seoses strateegilise planeerimisdokumendiga, mille elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline keskkonnamõju teise riigi keskkonnale, või kui piiriülese olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkus selgub keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi või aruande koostamisel, peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja viivitamata teavitama sellest Kliimaministeeriumi.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul saadab Kliimaministeerium eeldatavalt oluliselt mõjutatavale riigile teate niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse Eesti Vabariigis. Kui Kliimaministeeriumi teavitatakse piiriülese olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkusest keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi või aruande koostamise ajal, saadab Kliimaministeerium eeldatavalt oluliselt mõjutatavale riigile teate niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui toimub programmi või aruande avalikustamine Eesti Vabariigis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud teade sisaldab vähemalt:
1) strateegilise planeerimisdokumendi nime ja lühikirjeldust;
2) andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja kehtestaja kohta;
3) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja selle elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise ajakava ning kaasneva keskkonnamõju lühikirjeldust;
4) teatele vastamise ja kommentaaride esitamise tähtaega.
(4)
(5) Kui mõjutatav riik soovib osaleda piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises:
1) edastab Kliimaministeerium mõjutatavale riigile strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu enne selle kehtestamist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande enne käesoleva seaduse § 42 kohast nõuetele vastavuse kontrollimist;
2) võimaldatakse mõjutataval riigil osaleda piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises ja alustatakse konsultatsioone keskkonnamõju ning selle leevendamise ja kõrvaldamise meetmete asjus enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud konsultatsioonidel tagavad riikide pädevad asutused eeldatavalt oluliselt mõjutatava riigi avalikkuse ja asutuste teavitamise ja annavad neile piisavalt aega arvamuse avaldamiseks ning lepivad selleks kokku vajalikud protseduurid ja konsultatsioonide reaalse ajakava.
(6¹) Kui piiriülese keskkonnamõju päritoluriik saadab Kliimaministeeriumile teate strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega teise riigi keskkonnale eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, esitab Kliimaministeerium päritoluriigile oma seisukoha piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises osalemise ja konsultatsioonide vajaduse kohta päritoluriigi määratud ajaks.
(6²) Piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises osalemise korral teavitab Kliimaministeerium piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumentide avalikustamisest käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud viisil ning saadab keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumentide kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited piiriülese keskkonnamõju päritoluriigile.
(7) Eesti Vabariigi territooriumilt lähtuva piiriülese keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse ja Eesti Vabariik osaleb teise riigi territooriumilt lähtuva piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud korras.
§ 47. Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem
(1) Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45).
(2) Käesolevas seaduses on mõisted „tõendaja” ja „organisatsioon” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 2 punktide 20 ja 21 tähenduses.
(3) Tõendamine on organisatsiooni hindamine, mille viib läbi tõendaja, et tagada organisatsiooni keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemi ja auditeerimisprotseduuride vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 nõuetele.
(4) Kinnitamine on organisatsiooni keskkonnaaruande hindamine, mille viib läbi tõendaja, et kontrollida organisatsiooni keskkonnaaruandes esitatud teabe ja andmete usaldusväärsust, usutavust, õigsust ja vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 nõuetele.
§ 48. Organisatsioonide registreerimine ja registreerimise pädev asutus
(1) Pädev asutus organisatsioonide registreerimisel ./dyn=130062026056&id=129072011020 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 nõuetele on Kliimaministeerium edasivolitamise õigusega Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusele.
(2) Organisatsioonid registreeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009 sätestatud korras.
(3) Organisatsioonide registreerimistunnistuses sisalduvate andmete loetelu ja tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026056&id=129072011020 määrusega.
(4) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 nimetatud organisatsiooni tõendamisega seotud kulud tasub tõendamist taotlev organisatsioon.
(1) Tõendajat akrediteerib Eesti riiklik akrediteerimisasutus või rahvusvaheliselt tunnustatud akrediteerimisasutus.
(1¹) Valdkonna eest vastutav minister võib tõendaja akrediteerimise ja tõendajate poolt tehtavate toimingute järelevalve ülesande volitada halduslepinguga täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmib valdkonna eest vastutav minister halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
(1²) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Kliimaministeerium.
(1³) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kliimaministeerium.
(2) Tõendaja kvalifikatsiooni ja akrediteerimise nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1221/2009.
(3) Tõendaja erapooletust mõjutava või mõjutada võiva tegevuse hinnangu annab tõendaja taotluse alusel akrediteerija.
(4) Akrediteerija otsus on tõendajale siduv ja kehtib otsuse aluseks olnud asjaolude muutumise või äralangemiseni. Asjaolude muutumisel või äralangemisel tunnistab akrediteerija oma otsuse kehtetuks.
(5) Tõendaja ei tohi tõendatava organisatsiooni nõusolekuta avaldada tõendamise käigus saadud teavet kolmandatele isikutele ega kasutada seda tõendatava organisatsiooni vastu, kui seadus ei sätesta teisiti.
§ 50. Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi edendamine
(1) Kliimaministeerium koostab ühenduse keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi edendamiseks ning vajaliku teavituskampaania ja koolituse korraldamiseks keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi edendamise strateegia ja tegevuskava.
(2) Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi edendamise strateegia kiidab heaks Vabariigi Valitsus.
(1) Ühenduse vabatahtlik ökomärgise (edaspidi ökomärgis) andmise süsteem on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.01.2010, lk 1–19).
(2) Pädev asutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 66/2010 on Kliimaministeerium edasivolitamise õigusega Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusele.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib vajaduse korral määrusega kehtestada ökomärgise saamise taotluses esitatavate andmete loetelu ja taotluse vormi erinevate tooterühmade kaupa, lähtudes Euroopa Komisjoni vastavatest juhistest.
§ 52. Riigilõiv ökomärgise taotluse läbivaatamise ja ökomärgise kasutamise eest
(1) Ökomärgise taotleja tasub ökomärgise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
(2) Ökomärgise kasutamise õigust omav isik tasub tootel ökomärgise kasutamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
(3) Kui ökomärgise kasutamise õigust omav isik ei ole tasunud ökomärgise kasutamise eest riigilõivu tähtaegselt, on pädeval asutusel õigus ökomärgise kasutamise õigus kuni riigilõivu tasumiseni peatada.
§ 53. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude eiramine
(1) Keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude eiramise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 54. Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi logo ning ühenduse ökomärgise kasutamise tingimuste rikkumine
(1) Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi logo või ühenduse ökomärgise kasutamise tingimuste rikkumiste eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse alusel algatatud kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine viiakse lõpuni keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse alusel.
(2) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse alusel antud keskkonnamõju hindamise litsentsid ja keskkonnaaudiitori registreerimistunnistused kehtivad nendes märgitud kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.
(3) Litsentsi omajad, kes ei ole esitanud keskkonnaministrile taotlust nende tegevus- ja mõjuvaldkondade määramiseks, millega kaasnevat või millele avalduvat keskkonnamõju tal on õigus hinnata, peavad esitama vastava taotluse vabas vormis 2008. aasta 30. novembriks.
(4) Käesolevat seadust kohaldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisele, mis algatatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist.
(5) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisele, mis on algatatud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse käesolevat seadust, kui strateegiline planeerimisdokument kehtestatakse pärast 2006. aasta 21. juulit.
(6) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse alusel algatatud strateegilise keskkonnamõju hindamine viiakse lõpuni keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse alusel.
(7) Kui juhtekspert ei ole esitanud taotlust käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajaks, tunnistab keskkonnaminister juhteksperdi litsentsi kehtetuks.
(8)
(9) Enne käesoleva sätte jõustumist välja antud keskkonnamõju hindamise litsentsid loetakse juhteksperdi litsentsideks ning nendes märgitud tegevus- ja mõjuvaldkonnad kehtivad kuni litsentsi kehtivusaja lõpuni. Enne käesoleva sätte jõustumist välja antud keskkonnamõju hindamise litsentsi kehtivusaja pikendamisel ei kanta litsentsile tegevus- ja mõjuvaldkondi.
(10) Alates 2015. aasta 1. juulist kuni käesoleva lõike jõustumiseni algatatud keskkonnamõju hindamise menetlustes kohaldatakse käesoleva seaduse § 18 lõiget 7 käesoleva lõike jõustumise päeval kehtivas redaktsioonis.
(11) Tegevusloa taotlusele, milles nimetatud tegevusele on algatatud keskkonnamõju hindamine enne käesoleva sätte jõustumist, kohaldatakse keskkonnamõju hindamise algatamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni.
(12) Enne käesoleva sätte jõustumist esitatud tegevusloa taotlusele, mille keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise üle ei ole otsustatud, kohaldatakse tegevusloa taotluse esitamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni.
(13) Käesoleva seaduse § 2⁴ kohaldatakse enne 2020. aasta 1. jaanuari algatatud keskkonnamõju hindamisele käesoleva lõike jõustumisel kehtivas redaktsioonis.
(14) Käesoleva sätte jõustumisel kehtiv keskkonnamõju hindamise litsents kehtib seitse aastat alates väljastamisest.
(15) Tegevusloa taotlusele, millele kohaldatakse käesoleva seaduse mis tahes alates 2015. aasta 1. juulist kehtivat redaktsiooni, ja käesoleva seaduse § 26¹ alusel algatatud keskkonnamõju hindamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 15¹–18 ja 20¹–22 käesoleva sätte jõustumise ajal kehtivas redaktsioonis. Kui nimetatud paragrahvides sätestatud toimingut on alustatud, lõpetatakse toiming selle alustamise ajal kehtinud redaktsiooni sätte kohaselt.
(16)