(1) Kutseõppeasutuse seadusega sätestatakse kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, pidamise, üleandmise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, õppe läbiviimise õiguse, juhtimise, õppekorralduse ja rahastamise alused, kooli ülesanded, koolipere õigused ja kohustused ning haldusjärelevalve kooli tegevuse üle.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakooli suhtes niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Rakenduskõrgkooli suhtes kohaldatakse käesolevat seadust kõrgharidusseaduses sätestatud ulatuses.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Kutseõpe on käesoleva seaduse tähenduses õppimis-, õpetamis- ja korraldustegevuste kogum, mille eesmärk on kutsehariduse omandamise võimaldamine.
(2) Õpiväljundid on käesoleva seaduse tähenduses õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli, teema või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel eristatakse vajaduse korral hindamisega.
§ 3. Ülesanded ja kohustused kutseõppe korraldamisel
(1) Kutseõpet korraldab kool. Kutseõppe korraldamise eesmärk on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid ning vilumused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks täidab kool järgmisi põhiülesandeid:
1) toetab eneseteostuse ja arengu, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse, edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste (edaspidi võtmepädevused) omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;
2) toetab õppija kutse-, eri- ja ametialase kompetentsuse kujunemist, et võimaldada tal tööturul edukalt toime tulla;
3) kujundab ja toetab õppija motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks.
(2) Põhiülesannete täitmiseks ja õppe kvaliteedi tagamiseks kool:
1) korraldab õppekasvatustööd nii taseme- kui ka täiendusõppes kõigi õppijate arengu toetamiseks;
2) tagab õpilasele tugiteenuste, sealhulgas karjääriteenus, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline teenus, ning käesolevas seaduses sätestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse;
3) teeb õpetatavates valdkondades pedagoogilist, metoodilist ja tehnoloogilist arendustööd;
4) tagab õppe kättesaadavuse ja ligipääsetavuse, luues paindlikud õppimisvõimalused erinevatele sihtrühmadele;
5) loob tingimused õpilaste toitlustamiseks ja majutamiseks ning toetab asjaomaste teenuste kättesaadavust;
6) loob tingimused õpilaste huvi- ja omaalgatuslikuks tegevuseks ning toetab asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
7) tagab õppijate koolis viibimise ajal nende vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse;
8) teeb koolitusvajaduse väljaselgitamiseks, õppe kvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel nii riigi sees kui ka rahvusvahelist koostööd teiste õppeasutuste ning erialaga seotud töötajate, tööandjate, ettevõtlus- ja kutseühenduste ning ettevõtete ja asutustega (edaspidi sotsiaalpartnerid), kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste partneritega;
9) tagab töötajatele töökorralduse ja -keskkonna neile seatud ülesannete täitmiseks ning võimalused enesetäienduseks;
10) tagab kooli taristu korrashoiu ja arendamise;
11) kujundab sihipäraselt kooli ja kutsehariduse mainet;
12) võib osutada õppekasvatustöö toetamiseks ning vara otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks tasulisi teenuseid ja müüa kaupu kooli põhimääruses sätestatu alusel.
(3) Riigil on kohustus tagada kutseõppe kättesaadavus kõigis maakondades.
(1) Riigikool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigikooli pidaja on riik, mida esindab Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Munitsipaalkooli pidaja on linn või vald.
(3) Riigi- ja munitsipaalkool võivad teostada majandustegevust õppekavas ja kooli põhimääruses kehtestatud ülesannete täitmiseks või nendega seoses. Sellisele majandustegevusele ei kohaldata teatamis- või loakohustust, kuid kohaldatakse asjaomast majandustegevust reguleerivaid sätteid.
(4) Kui kooli majandustegevus on suunatud tarbijale toodete või teenuste pakkumisele, peab see olema tarbijale arusaadavalt väljendatud.
(1) Riigikooli asutab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Munitsipaalkooli asutab valla- või linnavolikogu.
(3) Kooli pidaja taotleb pärast kooli asutamist valdkonna eest vastutavalt ministrilt õppe läbiviimise õigust käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(4) Kooli andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36⁶ lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) koolile esimest korda õppe läbiviimise õiguse andmise järel.
(5) Riigi- ja munitsipaalkoolid registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
(1) Koolil on põhimäärus ja arengukava.
(2) Kooli põhimääruse kehtestab kooli pidaja ja kooli arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik.
(3) Riigikooli põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026052&id=125062016001;125062016002;125062016003;125062016004;125062016005;125062016006;125062016007;125062016008;125062016009;125062016010;125062016023;125062016024;125062016025;125062016026;125062016027;125062016028;125062016029;125062016030;125062016031;125062016032;125062016033;125062016034;125062016035;125062016036;125062016052;101072016007;120042021009;121012026001;118062026016;118062026017;118062026018 määrusega.
(4) Kooli arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks ja selles määratakse kooli arengu põhisuunad ja nende rakendamise meetmed, lähtudes riiklikest strateegilistest dokumentidest.
(5) Kooli direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel.
(1) Õppe läbiviimise õigus on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline või tähtajatu õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas või ettevalmistavat õpet.
(2) Õppe läbiviimise õigus antakse uue kooli asutamisel või õppe läbiviimise õigust omavas koolis tasemeõppe avamisel uues õppekavarühmas. Ettevalmistava õppe läbiviimise õigus antakse vastavalt käesoleva seaduse § 23² lõikele 2.
(3) Õppekavarühm on käesoleva seaduse tähenduses kutseõppe korraldamisel kasutatav õppekavade liigitamise kategooria, mis on kirjeldatud kutseharidusstandardis.
(4) Koolis võib õpe toimuda ka kõrgharidusstandardile vastava rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava rakendamisele koolis kohaldatakse kõrgharidusseaduse rakenduskõrgharidusõppe korraldamise, finantseerimise ja kvaliteedihindamise kohta sätestatut, kusjuures rakenduskõrgkooli rektori, nõukogu ja nõunike kogu sellekohaseid ülesandeid täidavad vastavalt nende pädevusele kooli direktor, nõukogu ja nõunike kogu kooli põhimäärusega kehtestatud ulatuses ja korras.
(5)
§ 9. Õppe läbiviimise õiguse taotlemine kooli asutamisel
(1) Kooli asutamisel koolile õppe läbiviimise õiguse saamiseks esitab kooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust.
(2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) õigusaktides sätestatud nõuetele vastav õppekava;
2) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate ametikohtade loetelu;
3) pädevate asutuste hinnang terviseohutusele ja õppetööks kavandatavate ruumide vastavuse kohta ohutusnõuetele;
4) kooli põhimäärus;
5) kooli arengukava projekt;
6) kooli asutamise otsus;
7) kohaliku omavalitsuse üksuste liidu kirjalik arvamus kooli asutamise ja õppe avamise vajalikkuse kohta;
8) õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused kooli asutamise ja õppe avamise vajalikkuse kohta;
9) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek teenust osutada ja kinnitus koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta.
(3) Enne taotluse esitamist tasub munitsipaalkooli pidaja riigilõivu.
(4) Riigikooli asutamisel taotlust ei esitata, käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumendid koondab Haridus- ja Teadusministeerium hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust.
§ 10. Õppe läbiviimise õiguse taotlemine õppe avamisel uues õppekavarühmas
(1) Õppe läbiviimise õiguse saamiseks uues õppekavarühmas esitab kool taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust. Munitsipaalkool kooskõlastab taotluse enne selle esitamist kooli pidajaga.
(2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 loetletud dokumendid;
2) kooli arengukava;
3) kooli nõunike kogu kirjalik arvamus uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise kohta;
4) kohaliku omavalitsuse üksuste liidu kirjalik arvamus uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise vajalikkuse kohta;
5) õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise vajalikkuse kohta.
(3) Enne taotluse esitamist tasub munitsipaalkool riigilõivu.
(1) Õppe läbiviimise õiguse andmisel teeb Haridus- ja Noorteamet õppekavarühmas ekspertiisi. Ekspertiisi käigus hinnatakse:
1) õppekavas sätestatud õpiväljundite saavutatavust ja vastavust kutseharidusstandardi nõuetele;
2) kavandatavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate ametikohtade piisavust õppekavarühmas õppe läbiviimiseks;
3) õppekavarühmas õppe läbiviimiseks vajalike ressursside piisavust;
4) avatava õppe jätkusuutlikkust arengukavast lähtuvalt;
5) avatava õppe otstarbekust tööturuprognoosi, potentsiaalsete õpilaste olemasolu, käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 7 ja 8 ning § 10 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud arvamuste ning õppe tõenduspõhisuse seisukohalt.
(1¹) Kui tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud kool taotleb asjaomases õppekavarühmas korduva ekspertiisi tegemist, lisatakse korduva ekspertiisi taotlusele sisehindamise aruanne.
(1²) Korduva ekspertiisi käigus hinnatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatut ekspertiisi taotlusele lisatud sisehindamise aruande alusel.
(2) Ekspertiisi kulud katab õppe läbiviimise õiguse taotleja. Ekspertiisi kulud ja nende katmise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kusjuures kulu ei või olla suurem kui 1200 eurot.
(3) Ekspertiis tehakse pärast käskkirjaga kinnitatud ekspertiisi kulude tähtaegset katmist.
(4) Kui õppe läbiviimise õigus antakse käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 sätestatud korras, katab ekspertiisi kulud Haridus- ja Teadusministeerium.
§ 12. Õppe läbiviimise õiguse andmine ja sellest keeldumine
(1) Valdkonna eest vastutav minister otsustab õppe läbiviimise õiguse andmise käesoleva seaduse § 9 või 10 alusel esitatud dokumentide ja käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud ekspertiisi ning vajaduse korral lisatõendite alusel ning teeb ühe järgmistest otsustest:
1) anda õppe läbiviimise õigus tähtajatult;
2) anda õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks;
3) mitte anda õppe läbiviimise õigust.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ei anna õppe läbiviimise õigust, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja poolt käesoleva seaduse §-s 9 või 10 sätestatu alusel esitatud dokumendid ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
2) käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras tehtud ekspertiisi tulemus on negatiivne.
(3) Õppe läbiviimise õiguse taotluse menetlemise tähtaeg on neli kuud taotluse esitamisest arvates.
(4) Õppe läbiviimise õiguse andmise või selle andmisest keeldumise käskkiri toimetatakse taotlejale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt.
(5)
(6) Kui kool viib õppekavarühmas läbi õpet ainult kinnipidamisasutuses, siis antakse koolile ministri käskkirjaga kinnipidamisasutuses õppe läbiviimiseks tähtajatu õppe läbiviimise õigus selles õppekavarühmas.
§ 14. Õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine ja selle lõppemine
(1) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus tunnistada õppe läbiviimise õigus kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb, et kooli tegevus on vastuolus seaduse või selle alusel antud õigusaktiga;
2) kool või kooli pidaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks ja korras täitnud järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutust;
3) kool ei ole 12 kuu jooksul pärast õppe läbiviimise õiguse saamist alustanud õppetööd või õppetöö on vastavas õppekavarühmas olnud peatatud 12 kuud järjest;
4) kool on õppe läbiviimise õiguse taotlemisel või kvaliteedi hindamisel esitanud valeandmeid;
5) õppekavarühmas ilmnevad olulised mittevastavused hindamiskriteeriumitele, mille kehtestab käesoleva seaduse § 14¹ alusel moodustatud hindamisnõukogu;
6) kool on lõpetanud tegevuse.
(2) Kui õppe läbiviimise õigus on kehtetuks tunnistatud, kaotab kool õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates.
(3) Õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse kooli pidajale ja koolile kätte posti teel või adressaadi nõusolekul elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(4) Õppekavarühmas, milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 4 sätestatud alusel, ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates.
(5) Õppekavarühmas tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud kool esitab tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saamiseks käesoleva seaduse § 11 lõikes 1¹ sätestatud korduva ekspertiisi tegemise taotluse ja sisehindamise aruande vähemalt kuus kuud enne õppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumist. Kui õppekavarühmas tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud kool ei esita Haridus- ja Teadusministeeriumile taotlust või kui valdkonna eest vastutav minister teeb korduva ekspertiisi tulemusel otsuse mitte anda õppe läbiviimise õigust, lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel.
(6) Kui kolmanda ekspertiisi tulemusena ei saa kool õppekavarühmas tähtajatut õppe läbiviimise õigust, lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel.
(7) Kui õppe läbiviimise õigus lõpeb tähtaja möödumise tõttu, on valdkonna eest vastutaval ministril põhjendatud juhul õigus pikendada õppe läbiviimise õigust arvestusega, et õppivad õpilased saaks õppekava nominaalkestuse jooksul õpingud lõpetada, ja kohustada kooli lõpetama õpilaste vastuvõtu.
(8) Kui õppe läbiviimise õigus tunnistatakse kehtetuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse alusel või see lõpeb tähtaja möödumise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhjusel, teavitab kooli pidaja sellest õpilasi või nende seaduslikke esindajaid ja tagab õpilastele võimaluse lõpetada õpingud kas samas või teises koolis.
(1) Kutseõppe kvaliteedi hindamine (edaspidi kvaliteedi hindamine) on sisehindamisel põhinev kooliväliste sõltumatute hindajate läbiviidav välishindamine, mis toimub üks kord seitsme aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse õppekasvatustöö toimivust ja jätkusuutlikkust, muu hulgas õppekavaarenduse, õppimise ja õpetamise, eestvedamise ja juhtimise ning ressursside kasutamise toimivust ja jätkusuutlikkust.
(2) Kvaliteedi hindamist korraldab Haridus- ja Noorteamet.
(3) Kvaliteedi hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026052&id=111062019003 määrusega.
(4) Kvaliteeti hindab hindamisnõukogu, mille moodustab ja mille töökorra kinnitab Haridus- ja Noorteamet.
(5) Hindamisnõukogu koosseisus on:
1) vähemalt kolm kutseharidusstandardis nimetatud kutseõppe õppevaldkondade eksperti, kelle nimetab kutseseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud kutsenõukogude esimeeste kogu;
2) vähemalt kuus tööandjate keskorganisatsioonide ja teiste huvitatud osapoolte esindajat;
3) vähemalt üks kutseõppeasutuste esindaja;
4) vähemalt üks õpilaste esindaja.
(6) Kvaliteedi hindamise tulemusena otsustab hindamisnõukogu järgmise hindamise tähtaja ning teavitab vajaduse korral Haridus- ja Teadusministeeriumi olulistest mittevastavustest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkondades.
(1) Kooli juhib direktor.
(2) Direktor:
1) vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite ja vara õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;
2) teostab oma pädevuse piires koolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
3) esindab kooli käesoleva seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
4) sõlmib töölepingud kooli töötajatega;
5) moodustab nõukogu kooli põhimääruses sätestatud korras;
6) kinnitab kooli õppekavad ja teised õigusaktidega ettenähtud dokumendid ja aruanded, mille kinnitamine ei ole nõukogu pädevuses;
7) kinnitab kooli eelarve ja hankeplaani;
8) käsutab kooli eelarvevahendeid käesoleva seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
9)
10) annab aru kooli nõunike kogule ja kooli pidajale;
10¹) korraldab kooli arengukava koostamise, vastutab arengukava elluviimise eest ning kinnitab kooli arengukava täitmise aruande;
11) lahendab muid küsimusi, mille lahendamine ei ole õigusaktidega antud teiste juhtorganite pädevusse.
(3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.
(1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(2) Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026052&id=108112013001 määrusega.
(3) Munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus.
(3¹) Direktoriga sõlmitakse tähtajatu tööleping.
(4) Riigikooli direktoriga sõlmib töölepingu, muudab seda ja ütleb selle üles valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud esindaja.
(5) Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu, muudab seda ja ütleb selle üles vallavanem või linnapea või tema volitatud esindaja.
(1) Nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine.
(2) Nõukogu moodustamise korra ja töökorra sätestab kooli põhimäärus.
(3) Nõukogusse kuuluvad:
1) direktor;
2) direktori asetäitjad;
3) kooli struktuuriüksuste juhid ja õppevaldkondade eest vastutavad töötajad;
4) õpilaskonna esindaja;
5) töötajate usaldusisik, selle puudumisel töötajate valitud esindaja.
(4) Nõukogu tööd juhib direktor.
(5) Nõukogu:
1) arutab kooli õppekasvatustöö ning majandustegevuse korraldamisega seotud küsimusi;
2) teeb kooli pidajale ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;
3) kooskõlastab kooli arengukava eelnõu ja esitab selle kooli pidajale kinnitamiseks;
4)
5) kinnitab kooli õppekorralduseeskirja;
6) kinnitab kooli õppeaasta tööplaani, sealhulgas õppekasvatusala töötajate koolitusplaani;
7) kooskõlastab kooli eelarve ja hankeplaani;
8)
9) kooskõlastab kooli õppekavad;
10) kooskõlastab kooli kasutusse antud riigivaraga seotud toiminguid;
11) kinnitab kooli õpilasesinduse põhikirja;
11¹) kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas nende käesoleva seaduse § 47¹ lõikes 3 nimetatud koolituskohtade arvu, mille õppekulusid riik ei hüvita;
12)
13) lahendab teisi küsimusi, mis õigusaktide ja kooli põhimääruse alusel kuuluvad tema pädevusse.
(6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu:
1) teeb kooli pidajale ja kooli nõukogule ettepanekuid kooli arengusuundade, tegevuse, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;
2) annab hinnangu kooli arengukava eesmärkide saavutamisele ning koostööle riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ettevõtetega;
3) avaldab arvamust uues õppekavarühmas õppe läbiviimise õiguse taotlemise kohta;
4) annab hinnangu praktika korraldamisele koolis ning asutustes ja ettevõtetes;
5) nimetab esindaja direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatava konkursikomisjoni koosseisu;
6)
7) kooskõlastab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas nende käesoleva seaduse § 47¹ lõikes 3 nimetatud koolituskohtade arvu, mille õppekulusid riik ei hüvita.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu moodustamise ja tegutsemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026052&id=117122013014 määrusega.
(1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õppijate arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng.
(2) Kooli sisehindamisel analüüsitakse sisehindamise eesmärgist lähtuvalt õppekasvatustööd ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Sisehindamine on kooli arengukava koostamise ja kvaliteedi hindamise sisendiks.
(3)
(4)
Kooli arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026052&id=129082013016 määrusega.
(1) Hädaolukorrana käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu või tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju.
(2) Kooli pidaja loob võimalused õpilaste ja töötajate kaitseks hädaolukorras ja direktor korraldab selle.
(3) Direktor kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani.
Kutseharidusstandardi kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026052&id=128082013013 määrusega, kinnitades selles järgmised ühtsed nõuded kutseõppele: 1 1) Kutseharidusstandardi kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026052&id=128082013013 määrusega, kinnitades selles järgmised ühtsed nõuded kutseõppele:
1) kutseõppe õpiväljundid, sealhulgas võtmepädevuste alal, ja nende seos Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga;
2) õppekava ning õppe ülesanded ja nõuded, sealhulgas õppe maht, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, võtmepädevuste õppe struktuur ja mahud ning ühisõppekava;
3) õppekava muutmise põhimõtted;
4) varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise põhimõtted;
5) õppevaldkondade ja -suundade ning õppekavarühmade loetelu.
(1) Kutseõppe liik on kutseõppe õppekavade rühmitamise kategooria, milles lähtutakse kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemetest (edaspidi kvalifikatsioonitase) ning arvestatakse õpiväljundeid ja õppima asumise nõudeid.
(2) Kutseõpe jaguneb tasemeõppeks ja täiendusõppeks:
1) tasemeõpe on käesoleva seaduse tähenduses kutseõpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele;
2) täiendusõpe on käesoleva seaduse tähenduses kutseõpe, mille käigus omandatakse üksikkompetentse.
(2¹)
(3) Tasemeõpe toimub teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel.
(4) Õppekava paigutumise kvalifikatsioonitasemele määrab õppekava aluseks oleva kutsestandardi või õppekavas kirjeldatud õpiväljundite paiknemine Eesti kvalifikatsiooniraamistikus. Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid asetsevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Kutsestandardi puudumisel või vaidlusalustel juhtudel kinnitab õppekava kvalifikatsioonitaseme Haridus- ja Teadusministeerium, sõjaväeliste õppekavade puhul Kaitseministeerium ja sisekaitseliste õppekavade puhul Siseministeerium.
(5) Kui õpilane läbib täielikult õppekava, mis vastab neljandale kvalifikatsioonitasemele, mille nominaalkestus on vähemalt kolm aastat ja õppemaht 180 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti ning mis sisaldab võtmepädevuste õpet kutseharidusstandardis sätestatud mahus, omandab ta koos kutse- ja erialase pädevusega keskhariduse ehk kutsekeskhariduse.
(6) Täiendusõppe suhtes kohaldatakse täiskasvanute koolituse seaduse täienduskoolitust reguleerivaid sätteid.
(7) Täiendusõppe korraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026052&id=120092013010 määrusega.
(1) Ettevalmistav õpe on tasemeõpe isikuarengu õppekavarühmas, mille käigus omandatakse keskharidus- või kutseõppes õpingute jätkamiseks vajalikud kompetentsid teisel kvalifikatsioonitasemel.
(2) Ettevalmistava õppe ülesanne on toetada õpilast enese tundmaõppimisel ja valikuvõimaluste mõistmisel ning tagada õpilase valmisolek õpingute ja tööeluga seotud otsuste tegemiseks ja elluviimiseks.
(1) Ettevalmistava õppe kättesaadavuse tagab riik.
(2) Valdkonna eest vastutav minister annab käskkirjaga ettevalmistava õppe läbiviimise õiguse riigikoolidele, arvestades õpperühma avamise vajalikkust piirkonnas. Valdkonna eest vastutav minister võib anda selle õiguse halduslepinguga üle ka munitsipaalkooli pidajale.
(3) Ettevalmistava õppe läbiviimiseks esitab kool taotluse õppekava registreerimiseks hariduse infosüsteemi vähemalt kolm kuud enne õppetöö algust.
(4) Valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjon hindab õppekava vastavust õppe sisule ja õppe läbiviimisele seatud nõuetele. Nõuetele vastavad õppekavad registreeritakse hariduse infosüsteemis.
(1) Õppimiskohustuslikule lapsele, kes ei omanda keskharidust või kutseharidust, tagatakse koolituskoha olemasolu ettevalmistavas õppes aasta läbi. Vaba koha olemasolu korral võetakse vastu isikuid vanuses kuni 26 eluaastat.
(2) Ettevalmistava õppe kestus on üks õppeaasta. Kui õppimiskohustuslik õpilane on käimasoleval õppeaastal vastu võetud keskharidus- või kutseõppesse, võib õpe olla lühem kui üks õppeaasta. Kui õppimiskohustuslikku õpilast ei ole ettevalmistava õppe tulemusena vastu võetud keskharidus- või kutseõppesse, võib õpe olla pikem kui üks õppeaasta.
(3) Ettevalmistava õppe alustamise tingimus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus.
(4) Ettevalmistava õppe korralduse ja õppekava nõuded ning ettevalmistava õppe rahastamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026052&id=123012026018 määrusega.
(5) Ettevalmistav õpe loetakse lõpetatuks pärast individuaalses õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist ja õppimiskohustuslike õpilaste puhul pärast keskharidus- või kutseõppesse vastuvõtmist. Ettevalmistava õppe lõpetajale väljastatakse lõputunnistus.
(6) Saavutatud õpiväljundeid võib õppeasutus, kuhu ettevalmistava õppe lõpetanud õpilane kandideerib, arvestada nii õpingute jätkamiseks vajalike vastuvõtutingimuste täitmisena kui ka valitud õppekava osana.
(1) Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase ning võtmepädevuste õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad kutsed ja osakutsed.
(2) Tasemeõppe õppekavad jagunevad riiklikeks õppekavadeks ja kooli õppekavadeks.
(3) Riiklikud õppekavad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026052&id=103072014001;103072014002;103072014003;103072014004;103072014005;103072014006;109072014003;109072014004;109072014005;109072014006;109072014007;125072014001;125072014012;131072014001;129082014012;129122014008;114082015001;114082015002;114082015003;129092015010;131032017007;122062017009;115042020001;113112020008;119082020001;125052024015;110042025016 määrusega, kusjuures valdkonna eest vastutav minister võib eraldi määrusega kehtestada kõikide riiklike õppekavade ühise osa.
(4) Tasemeõppe läbiviimise aluseks on kooli õppekavad, mis registreeritakse hariduse infosüsteemis. Registreerimise käigus kontrollitakse õppekavade vastavust õigusaktides asjaomasele õppekavale kehtestatud nõuetele ja õppekava avamise põhjendatust. Õppekava, mis ei vasta nõuetele või mille avamist ei peeta põhjendatuks, jäetakse valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku otsusega registreerimata. Otsus toimetatakse õppekava registreerimiseks esitanud koolile või kooli pidajale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt.
(5) Kooli õppekavad jagunevad esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadeks:
1) esmaõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumine ei eelda eelnevate erialaste kompetentside olemasolu;
2) jätkuõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumise eeldus on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu.
(6) Kutsekeskhariduse õppekava koostatakse kutseharidusstandardi ja vastava riikliku õppekava alusel. Kui vastav riiklik õppekava puudub, taotleb kool enne õppekava avamist valdkonna eest vastutavalt ministrilt või tema volitatud isikult selleks loa. Loa andmisel hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõuete täitmist.
(7) Jätkuõppe õppekava ja esmaõppe õppekava, millel puudub asjaomane riiklik õppekava, koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kutsestandardi alusel. Kui asjaomane kutsestandard puudub, peab kool taotlema õppekavale heakskiidu sotsiaalpartneritelt.
(8) Sõjaväelistel ja sisekaitselistel erialadel riiklikke õppekavasid ei kehtestata. Sõjaväeliste ja sisekaitseliste erialade kooli õppekavad koostatakse kutseharidusstandardi ja vastava kutsestandardi alusel, kui viimane on olemas.
(9) Kvalifikatsioonitaset tõstva jätkuõppe ja viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava esmaõppe õppekava saab avada, kui asjaomases õppekavarühmas on õppe läbiviimise õigus antud tähtajatult või kui õppekava avamist toetavad õppekavarühmale vastavad sotsiaalpartnerid ja kooli pidaja.
(1) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse põhihariduse olemasolu ning vähemalt 22 aasta vanuselt põhihariduseta isikult põhihariduse tasemele vastavate kompetentside olemasolu. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab kool.
(2) Neljandale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse vähemalt põhihariduse olemasolu.
(3) Viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse keskhariduse olemasolu.
(4) Õpingute alustamise nõuded, mis on seotud asjaomase kutse-, eri- või ametiala või kvalifikatsioonitasemega, kehtestatakse kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas, selle puudumisel vastavas kooli õppekavas.
(4¹) Põhiharidusega õppimiskohustusliku lapse vastuvõtu korraldab kool hariduse infosüsteemi elektroonilises keskkonnas. Vastuvõtt, sealhulgas jätkuvastuvõtt, peab olema lõpetatud hiljemalt 31. augustiks. Pärast vastuvõttu vabaks jäänud koolituskohad avalikustab kool oma veebilehel.
(4²) Õpilaskandidaat järjestab gümnaasiumid või nende õppesuunad ja kutseõppeasutuste õppekavad, millele ta esitab vastuvõtuavaldused, oma eelistustest lähtudes pingeritta. Kool võib õpilaskandidaadi eelistuste järjestust kooli vastuvõtmisel arvestada, kui kooli vastuvõtu tingimustes ja korras on sätestatud, et õpilaskandidaadi eelistuste järjestust arvestatakse.
(4³) Õpilaskandidaat saab põhivastuvõtu käigus korraldataval konkursil ühes koolis kandideerida kuni kolmele õppekavale.
(5) Õpilaste kooli vastuvõtu korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026052&id=127082024003 määrusega.
(6) Kooli vastuvõtutingimusi ja -korda ning õppekorraldust reguleerivad dokumendid, sealhulgas kooli põhimääruse, õppekavad ning õppekorralduseeskirja ja sisekorraeeskirja avalikustab kool oma veebilehel.
(7) Kooli vastuvõetud õpilasele väljastatakse õpilaspilet.
(8) Nõuded õpilaspiletile ja selle väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026052&id=129082013019 määrusega.
(9) Vajalike tugiteenuste ja -meetmete määramiseks ning rakendamiseks on kooli direktoril ja tema volitatud isikul õigus töödelda hariduse infosüsteemi teise õppeasutuse ja koolivälise nõustamismeeskonna kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning õpilasele rakendatud tugiteenuste ja -meetmete kohta, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik tugiteenuste ja -meetmete rakendamiseks.
(1) Eesti kutsehariduse arvestuspunkt (edaspidi arvestuspunkt) on õppemahu arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu. Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel.
(2) Arvestuspunkti rakendamisel arvestatakse ja kasutatakse Euroopa kutsehariduse arvestuspunkti süsteemi (inglise keeles European Credit System for Vocational Education and Training, ECVET) rakendamise aluseid.
(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil.
(2) Õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega.
(3) Õppetöö maht õppeaastas on 60 arvestuspunkti.
(1) Õpe toimub statsionaarse või mittestatsionaarse õppe vormis.
(2) Statsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö vähem kui poole õppekavajärgsest õpingute mahust.
(3) Mittestatsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö üle poole õppekavajärgsest õpingute mahust.
(4) Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks.
(5) Koolipõhise õppevormi puhul on praktika osakaal kuni pool õppekava mahust.
(6) Töökohapõhise õppevormi puhul on praktika osakaal vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.
(7) Töökohapõhise õppe rakendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026052&id=129122013002 määrusega.
(8) Kutsekeskhariduse õppekava puhul ei arvestata käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud õppekava mahu hulka võtmepädevuste õppe mahtu.
(1)
(2) Kutsekeskhariduse õppekava õppekeel on eesti keel. Muu õppekava õppekeele otsustab kooli pidaja.
(3) Õppekaval, kus on eesti keelest erinev õppekeel, on eesti keele õpe kohustuslik kooli õppekavas sätestatud mahus, mis tagab eesti keele oskuse tasemel, mis on vajalik omandatud erialal töötamiseks.
(4)
(5) Kurti või kuulmislangusega õpilast õpetades võib peale eesti keele kasutada eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt.
(1) Praktika on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid.
(2) Praktika ja õppekeskkonnas toimuv praktiline töö moodustavad vähemalt poole õppekava mahust ning jagunevad üldjuhul võrdselt. Kool võib põhjendatud juhtudel muuta praktilise töö ja praktika jagunemist.
(3) Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikat läbiviiva isiku või asutuse vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes.
(4) Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026052&id=113092013006 määrusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata praktika korraldamisele sisekaitselistel ega sõjaväelistel erialadel. Nimetatud erialadel kehtestatakse praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord asjaomase õppeasutuse õppekorraldust reguleerivates dokumentides.
(1) Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse õiglane ja erapooletu hinnang õpilase omandatud kompetentside taseme vastavuse kohta õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.
(2) Kutseõppes kasutatava ühtse hindamissüsteemi, õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete kirjeldused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026052&id=129082013017 määrusega.
(1) Õpilase arengu ja õppimise toetamisel ning kvaliteetse kutsehariduse andmisel järgib kool kaasava hariduse põhimõtteid ning tagab toe võrdväärse kättesaadavuse kõigile õpilastele.
(2) Õpilase arengu ja õppimise toetamise, sealhulgas tugimeetmete rakendamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026052&id=109072025006 määrusega.
(3) Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, koostades õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava. Seejuures peavad individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor või tema volitatud isik.
(4) Õppimiskohustusliku õpilase õppetöös osalemise üle arvestuse pidamiseks ja õppimiskohustuse täitmise tagamiseks rakendab kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 35 lõikeid 2 ja 4 ning § 36.
(1) Kool võib põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele pakkuda kutseõpet, mille õppekava koostab kool koostöös põhikooli või gümnaasiumiga kooli asjaomase õppekava alusel ning mis võimaldab õpilastel põhikooli või gümnaasiumi riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel ettenähtud valikainete raames omandada esmaseid kutse-, eri- ja ametialaseid kompetentse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppe korraldamiseks sõlmitakse leping kooli ja selle põhikooli või gümnaasiumi vahel, kus õpilane omandab põhi- või üldkeskharidust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel põhikoolis ja gümnaasiumis läbitud kutseõppe kohta väljastab kool õpilasele tõendi, mille alusel tehakse õpilase põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele kutseõppe läbimist tõendav kanne.
(4)
(5)
(6)
(7)
(8)
(9)
(10)
§ 32¹. Õppetöös tehisintellekti rakenduse kasutamiseks isikuandmete töötlemine
(1) Õppetöös tehisintellekti rakenduse (edaspidi ka rakendus) kasutamiseks on koolil õigus töödelda õpilase isikuandmeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil töötleb kool:
1) õpilase üldandmeid;
2) õpilase poolt talle kohaldatava õppekava täitmiseks rakendusse sisestatud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid;
3) muid õpilase poolt rakenduse kasutamisel sisestatud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuandmeid säilitab kool kuni kolm kuud pärast õpilase koolist väljaarvamist.
(4) Rakendus peab võimaldama õpilasel kustutada tema poolt rakendusse sisestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud isikuandmed. Kui ei ole võimalik eristada, kas tegemist on lõike 2 punktis 2 või 3 nimetatud isikuandmetega, peab rakendus võimaldama õpilasel kustutada kõik tema poolt rakendusse sisestatud isikuandmed.
(5) Rakendus ei tohi võimaldada kooli esindaja juurdepääsu õpilase poolt rakendusse sisestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud isikuandmetele. Kui ei ole võimalik eristada, kas tegemist on lõike 2 punktis 2 või 3 nimetatud isikuandmetega, ei tohi rakendus võimaldada kooli esindaja juurdepääsu õpilase poolt rakendusse sisestatud isikuandmetele.
(6) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega rohkem kaitsemeetmeid mõne tehisintellekti rakenduse õppetöös kasutamise korral.
(1) Kooli õppekava, mille järgi toimub õpe kahes või enamas koolis, nimetatakse ühisõppekavaks. Ühisõppekava suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse ja kutseharidusstandardiga kooli õppekavale kehtestatud nõudeid, arvestades neis ühisõppekava kohta kehtestatud erisusi.
(2) Ühisõppekava koostamise aluseks on koolidevaheline koostööleping, kus on kokku lepitud ühisõppekava koostamise, selle alusel toimuva õppe korraldamise ja lõpudokumentide väljastamise üksikasjades.
(3) Ühisõppekavas osalevates koolides läbitud õpinguid tunnustavad ühisõppekavas osalevad koolid automaatselt ja täielikult.
(4) Viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava puhul võib ühisõppekava rakendada kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli koostöös.
(5) Ühisõppekava koostööleping on avalik.