§ 29¹. Rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara kasutamine kahjuhüvitise ettemaksuna
(1) Välisministeerium võib, pidades silmas käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärke, otsustada kasutada rahvusvahelise sanktsiooni subjekti rahalisi vahendeid või muud vara (edaspidi vara) mõnele välisriigile tekitatud kahju hüvitamise ettemaksuna, kui kahju on tekitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõikest 4 tuleneva relvastatud jõu kasutamise keelu või relvastatud jõu õigusvastase kasutamise käigus toimunud sõjapidamisnormide rikkumisega (edaspidi õigusvastane tegu).
(2) Vara kasutamise eeldused on õigusvastase teo toimepanemisega tekitatud kahju, kahju tekitanud välisriigile kahjustatud välisriigi esitatud kahju hüvitamise nõue, selle nõude osaliselt või täielikult mõistliku aja jooksul täitmata jätmine kahju tekitanud riigi poolt ning kahjustatud välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või nõudega seotud rahvusvaheliselt tunnustatud kompensatsioonimehhanismi palve kasutada rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara kahjuhüvitise ettemaksuna.
(3) Meedet võib kohaldada õigusvastase teoga kahju tekitanud ja kahju hüvitamise nõude saanud välisriigi:
1) üksuse või selles riigis asutatud juriidilise isiku suhtes, kes on selle riigi kontrolli all või kellest üle 50 protsendi kuulub selle riigi omandisse ning kes on toetanud rahaliselt või materiaalselt õigusvastase teo toimepanemist;
2) füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kelle seos õigusvastase teo toimepanemise või sellele kaasaaitamisega on kindlaks tehtud ja piisavalt tõendatud.
§ 29². Vara kahjuhüvitise ettemaksuna kasutamise otsustamine
(1) Vara kasutamiseks kahjuhüvitise ettemaksuna viib Välisministeerium läbi haldusmenetluse ja teeb käesoleva seaduse §-s 29¹ sätestatud eelduste täidetuks lugemiseks kindlaks järgmised asjaolud:
1) õigusvastase teoga on tekitatud kahju, mis on tõendatud ja mis tuleb rahvusvahelise õiguse kohaselt hüvitada;
2) kahjustatud välisriik on esitanud kahju tekitanud välisriigile kahju hüvitamise nõude, mida kahju tekitanud välisriik ei ole mõistliku aja jooksul täitnud;
3) kahjustatud välisriik, rahvusvaheline organisatsioon või nõudega seotud rahvusvaheliselt tunnustatud kompensatsioonimehhanism on esitanud Eesti riigile palve kasutada rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara kahjuhüvitise ettemaksuna ning kokku on lepitud käesoleva seaduse §-s 29⁴ sätestatud vara kahjuhüvitise ettemaksuna kasutamise ja vara omanikule nõudeõiguse loovutamise tingimused;
4) käesoleva seaduse § 29¹ lõike 3 punktis 1 nimetatud üksuse või isiku samas punktis kirjeldatud seos kahju tekitanud välisriigi ja õigusvastase teo toimepanemisega ning käesoleva seaduse § 29¹ lõike 3 punktis 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isiku samas punktis kirjeldatud seos õigusvastase teo toimepanemise või sellele kaasaaitamisega;
5) vara, mida kahjuhüvitise ettemaksuna kasutatakse, kuulub käesoleva seaduse § 29¹ lõikes 3 nimetatud isikule;
6) ei esine erandlikke asjaolusid, mille tõttu isiku huvid kaaluvad üles vajaduse meedet rakendada.
(2) Isikut, kelle vara on kavas kahjuhüvitise ettemaksuna kasutada, teavitatakse haldusmenetluse alustamisest elektrooniliselt, posti teel või muul viisil. Kui isiku teavitamine elektrooniliselt, posti teel või muul viisil ei ole võimalik, avaldab Välisministeerium teate haldusmenetluse algatamise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja Ametlikes Teadaannetes kümne tööpäeva jooksul arvates menetluse algusest.
(3) Välisministeeriumi otsus kasutada vara kahjuhüvitise ettemaksuna peab sisaldama järgmisi andmeid ja asjaolusid:
1) kahjuhüvitise ettemaksuna kasutatava vara omaniku nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, teadaolev elu- või asukoht ja aadress;
2) andmed kahjuhüvitise ettemaksuna kasutatava vara kohta, muu hulgas vara kirjeldus, asukoht ja väärtus;
3) selgitused käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude esinemise kohta ja põhjendused vara kahjuhüvitise ettemaksuna kasutamise kohta;
4) kinnitus hüvitise nõudeõiguse kohta.
(4) Isikule, kelle vara kohta on kahjuhüvitise ettemaksuna kasutamise otsus tehtud, toimetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsus kätte elektrooniliselt, posti teel või muul viisil. Kui otsuse kättetoimetamine elektrooniliselt, posti teel või muul viisil ei ole võimalik, avaldab Välisministeerium otsuse resolutiivosa vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja Ametlikes Teadaannetes.
(5) Kui isik, kelle vara kasutatakse Välisministeeriumi otsuse alusel kahjuhüvitise ettemaksuna, vaidlustab otsuse halduskohtus, peatub otsuse kehtivus kohtumenetluse ajaks.
§ 29³. Kahjuhüvitise ettemaksuna kasutatava vara haldamine ja müümine
(1) Välisministeerium korraldab rahaliste vahendite valdamist kuni kahjustatud välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või nõudega seotud rahvusvaheliselt tunnustatud kompensatsioonimehhanismile üleandmiseni. Muu vara müüb Välisministeeriumi korraldusel kohtutäitur avalikul enampakkumisel, muul viisil või kohtutäituri kontrolli all täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välisministeeriumi otsus kasutada vara kahjuhüvitise ettemaksuna on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
(2) Vara hindab kohtutäitur, lähtudes sellise vara harilikust väärtusest. Kui kohtutäituril ei ole võimalik vara hinda määrata, laseb kohtutäitur hindamise korraldada eksperdil.
(3) Vara müügist saadud tulemist arvatakse maha vara hoidmise kulud ja täitekulud ning ülejäänud summa antakse üle kahjustatud välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvaheliselt tunnustatud kompensatsioonimehhanismile. Vara hoidmise kuludeks loetakse kõik selle säilimiseks Eesti riigi kantud kulud.
(1) Käesoleva seaduse § 29¹ lõikes 3 nimetatud isik, kelle vara on kasutatud kahjuhüvitise ettemaksuna, omandab kahjuhüvitiseks kasutatud vara väärtuse summa ulatuses vabalt võõrandatava ja päritava nõudeõiguse õigusvastase teoga kahju tekitanud välisriigi poolt kahjustatud välisriigile võlgnetava hüvitise suhtes.
(2) Nõudeõiguse kasutamise tingimused lepitakse kokku Eesti Vabariigi ja kahjustatud välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või nõudega seotud rahvusvaheliselt tunnustatud kompensatsioonimehhanismi vahelise kokkuleppega.
(1) Rahapesu Andmebüroo teeb riiklikku järelevalvet finantssanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle erikohustustega isiku poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1¹) Finantsinspektsioon teeb järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle nende krediidiasutuste ning finantseerimisasutuste poolt, kelle üle ta teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Käesoleva seaduse § 13¹ lõike 2 punktides 1–3, 6, 7 ja 10–18 nimetatud andmekogude registripidajate poolt rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle tehakse järelevalvet teenistusliku järelevalve korras.
(3) Käesoleva seaduse § 13¹ lõike 2 punktides 4, 5, 8, 9 ja 15 nimetatud andmekogude registripidajate poolt rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle tehakse järelevalvet kohtute seaduse §-s 45 sätestatud korras.
(4) Eesti Advokatuuri juhatus teeb järelevalvet Eesti Advokatuuri liikmete poolt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle advokatuuriseaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.
(5) Justiits- ja Digiministeerium teeb järelevalvet notarite poolt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle notariaadiseaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Justiits- ja Digiministeerium võib järelevalve tegemise delegeerida Notarite Kojale.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 11 lõike 3 punktis 6 nimetatud teenuseid reguleeriva rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle käesolevas seaduses sätestatud korras.
(7) Transpordiamet teeb riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 11 lõike 3 punktis 7 nimetatud piiranguid reguleeriva rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle käesolevas seaduses sätestatud korras.
(8) Maksu- ja Tolliamet teeb riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 11 lõike 3 punktis 4 nimetatud juhtusid reguleeriva rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle käesolevas seaduses, tolliseaduses ja tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras.
(9) Kaitsevägi teeb riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 11 lõike 3 punktis 8 nimetatud piiranguid reguleeriva rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle riigipiiri seaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Rahapesu Andmebüroo võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 35, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1¹) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Transpordiamet võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1²) Maksu- ja Tolliamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 34, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras tolliseaduses ning tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega.
(2) Riiklikku järelevalvet tegev asutus võib korrakaitseseaduse §-s 50 ettenähtud tingimustel siseneda erikohustustega isiku, õigusteenuse osutaja ning registripidaja asu- ja tegevuskohta ning tema valduses olevasse hoonesse ja ruumi ning meedet võib kohaldada kontrollitava isiku, tema esindaja või töötaja juuresolekul.
(3) Riikliku järelevalve tulemusi kajastab Rahapesu Andmebüroo rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 68 sätestatud korras.
(4) Maksu- ja Tolliamet võib kohaldada kauba suhtes, mille kohta on kehtestatud sisse- või väljaveokeeld, tolliseaduse ja tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide sätteid kauba riigi omandisse ülemineku, võõrandamise ja hävitamise kohta.
(1) Rahapesu Andmebüroo võib teha ettekirjutuse käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 ettenähtud vastutava juhatuse liikme ja § 20 lõikes 3 ettenähtud vastutava isiku määramiseks käesoleva seaduse §-s 22¹ sätestatud nõuetele vastava rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi loomiseks ning käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud nõuetele vastavate protseduurireeglite ja sisekontrolli eeskirja kehtestamiseks.
(2) Finantssanktsiooni või riigihangetega seotud piirangu rikkumise kahtluse korral võib Rahapesu Andmebüroo ettekirjutusega nõuda asjaomaselt isikult lisateavet või rikkumise kahtlusega tehingu või toimingu peatada või kohustada võtma sanktsiooni kohaldamiseks vajalikke meetmeid.
(3) Kui Rahapesu Andmebürool on kahtlus, et tehinguga rahastatakse rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud või piiratud kauba või vara käsutamist või nendega seotud teenuseid või tasutakse nende eest või tasutakse rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud või piiratud teenuse eest, võib ta ettekirjutusega nõuda asjaomaselt isikult lisateavet või tehingu peatada.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuse võib kehtestada maksimaalselt kuni selle aluseks oleva rahvusvahelise sanktsiooni kehtivusaja lõppemiseni.
(5) Rahapesu Andmebüroo teeb ettekirjutuse puudutatud isikule teatavaks kahe tööpäeva jooksul, teavitades teda ettekirjutuse:
1) õiguslikust alusest;
2) sisust ja ulatusest;
3) alguskuupäevast;
4) erandite tegemise alustest ja korrast;
5) vaidlustamise korrast.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud ülesannete ja muudes õigusaktides ettenähtud finantssanktsiooniga seotud teabeedastamise ning aruandekohustuse täitmise tagamiseks esitab erikohustustega isik Rahapesu Andmebüroole aruandeid.
(2) Aruanne sisaldab teavet isikute, rahaliste vahendite, majandusressursside, kontode, maksete ja tehingute kohta ning teisi asjakohaseid andmeid, mis on vajalikud finantssanktsiooni rakendamiseks ja kohaldamiseks. Kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti, esitatakse aruanne mitte tihedamini kui kord kuus.
(3) Rahapesu Andmebüroole esitatavate aruannete andmete täpsema koosseisu, esitaja ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=117052025004&id=102042025007 määrusega.
§ 33. Sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise eest
(1) Kui erikohustustega isik on käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud krediidiasutus või finantseerimisasutus, on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral:
1) füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ning järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku kõige rohkem 5 000 000 eurot;
2) juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ning järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni 10 protsenti juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruande, siis arvestatakse juriidilise isiku aastase kogukäibena kas aastast kogukäivet või käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud ettekirjutuse aluseks olnud rikkumise valdkonna tululiigi kogukäivet viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud emaettevõtja kõrgeima taseme juhtorgan.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata isikute puhul on sunniraha ülemmäär võrdne kuni kahekordse rikkumise tulemusel teenitud kasumiga, kui sellist kasumit on võimalik kindlaks teha, või kuni 1 000 000 eurot.
(4) Maksu- ja Tolliameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti või Transpordiameti ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule kuni 5000 eurot ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.
(1) Kui Finantsinspektsioon või käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud pädev asutus või §-s 30 nimetatud järelevalve tegija tuvastab olukorra, mille tunnused osutavad finantssanktsiooni rikkumisele või selle kahtlusele või viitavad käesoleva seaduse nõuete rikkumisele, teatab ta sellest viivitamata Rahapesu Andmebüroole.
(2) Finantsinspektsioon, Eesti Advokatuur ja Notarite Koda on kohustatud esitama Rahapesu Andmebüroole 15. aprilliks teabe eelmisel kalendriaastal:
1) läbi viidud järelevalvemenetluste arvu ja järelevalvega hõlmatud isikute arvu kohta nende liikide kaupa;
2) järelevalve tegemisel avastatud rikkumiste arvu ja selliste isikute arvu kohta, kelle suhtes kohaldati väärteomenetlust või muid meetmeid, ning nende õigusliku aluse isikute kaupa.
(3) Kehtetu
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud kohustuste täitmiseks on Rahapesu Andmebürool õigus vahetada infot, sealhulgas saada ning edastada panga- ja ärisaladust sisaldavaid andmeid, rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi asutusega või välisriigi õiguskaitseasutusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 63 sätestatud korras.
(5) Rahapesu Andmebüroo võib teavitada kohalikku või välisriigi pädevat asutust, õiguskaitse-, julgeoleku- või järelevalveasutust, rahvusvahelist organisatsiooni või institutsiooni käesoleva seaduse nõuete või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisest või edastada neile Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmeid, analüüse ja hinnanguid, kui see on vajalik käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks, rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks või kohaldamiseks või sellega seotud rikkumiste takistamiseks või teise riigi sanktsiooni rakendamiseks või kohaldamiseks. Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmeid, sealhulgas isikuandmeid, ja analüüse ja hinnanguid edastatakse üksnes ulatuses, mis ei riku seaduse, välislepingu või rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud nõudeid.
§ 35. Finantssanktsiooni subjekti või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toimingu tuvastamisest ja finantssanktsiooni kohaldamisest teatamata jätmine ning valeandmete esitamine
(1) Käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1 ja 4 sätestatud finantssanktsiooni subjekti või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toimingu tuvastamisest ja finantssanktsiooni kohaldamisest Rahapesu Andmebüroole teatamise kohustuse rikkumise, samuti valeandmete esitamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 35¹. Vastutava juhatuse liikme ja vastutava isiku määramata jätmine ning tema kontaktandmete Rahapesu Andmebüroole või Finantsinspektsioonile teatamata jätmine
(1) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud vastutava juhatuse liikme määramata jätmise või lõikes 3 sätestatud vastutava isiku määramata jätmise või tema kontaktandmete Rahapesu Andmebüroole või Finantsinspektsioonile teatamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 35². Rahvusvahelise sanktsiooni riskihinnangu ja riskiisu kindlaksmääramata ning ajakohastamata jätmine
(1) Käesoleva seaduse § 22¹ lõike 3 punktis 2 nimetatud rahvusvahelise sanktsiooni riskihinnangu või riskiisu kindlaksmääramata või ajakohastamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
(1) Käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1–2 nimetatud hoolsusmeetmete, mille eesmärk on finantssanktsiooni subjekti tuvastamine, kohaldamata jätmise eest ärisuhte loomisel –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 35⁴. Ärisuhte kestel hoolsusmeetmete kohaldamata jätmine
(1) Käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1–2 nimetatud hoolsusmeetmete, mille eesmärk on finantssanktsiooni subjekti tuvastamine, kohaldamata jätmise eest ärisuhte kestel –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 35⁵. Protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja kehtestamata ja täitmata jätmine ning erikohustustega isiku töötaja poolt nende rakendamata jätmine
(1) Käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja kehtestamata või täitmata jätmise või erikohustustega isiku töötaja poolt nende rakendamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 35⁶. Lisateabe hankimise ja teavitamiskohustuse rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-s 19 lisateabe hankimise või teavitamiskohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
(1) Käesoleva seaduse § 32¹ alusel kehtestatud aruandluskohustuse raames teabe esitamata jätmise, mitteõigeaegse, puuduliku või ebaõige teabe esitamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 36. Andmete kogumise ja säilitamise kohustuse rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud andmete kogumise ja säilitamise kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 36¹. Rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine väheses ulatuses
(1) Rahvusvahelise sanktsiooniga või Vabariigi Valitsuse sanktsiooniga kehtestatud kauba, välja arvatud karistusseadustiku §-s 421² sätestatud keelatud strateegilise kauba, või sularaha sisse- ja väljaveo keelu rikkumise eest, kui kauba või sularaha väärtus ei ületa 10 000 eurot ning tegu ei ole toime pandud grupi poolt ega korduvalt, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
(3) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-s 83 sätestatule.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.
Käesoleva seaduse §-des 35–36 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Rahapesu Andmebüroo või Finantsinspektsioon. Käesoleva seaduse §-s 36¹ nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.