§ 33. Põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi määramise ning kvaliteediklasside nõuded
(1) Põllumajandusturu korraldamiseks on valdkonna eest vastutaval ministril ./dyn=126092023001&id=13010781 õigus kehtestada põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi määramise nõuded, meetodid ja kord ning põllumajandustoodete kvaliteediklasside nõuded. Nimetatud korras nähakse ette põllumajandustooted, mille kohta kehtestatakse koostisosade ja kvaliteedi määramise ning kvaliteediklasside nõuded, määratakse kindlaks, millistel juhtudel ja millises ulatuses on põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi määramine ning põllumajandustoodete kvaliteediklassidesse määramine kohustuslik.
(2) Põllumajandustoote koostisosade ja kvaliteedi kindlakstegemiseks ./dyn=126092023001&id=13010781 määratakse analüüsi- ja muude hindamismeetodite alusel põllumajandustoote organoleptilised ja mikrobioloogilised ning füüsikalis-keemilise koostise näitajad.
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi näitajatest lähtudes põllumajandustoodete kvaliteediklassid ning iga põllumajandustoote puhul analüüsitavad ja muude hindamismeetodite alusel hinnatavad näitajad.
§ 34. Volitatud laboratooriumile esitatavad nõuded ja volitamise kord
(1) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=126092023001&id=13010781 võib kehtestada põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi näitajate analüüsimiseks proovivõtmise ja proovide analüüsimise korra.
(2) Põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi näitajaid analüüsitakse valdkonna eest vastutava ministri volitatud laboratooriumis.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=126092023001&id=13010781;120012015006 võib kehtestada volitatud laboratooriumile täpsustavaid nõudeid.
(4) Valdkonna eest vastutav minister teeb volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuse 20 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuses märgitakse antud volituse ulatus. Volitus antakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.
(5) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=126092023001&id=13010781;120012015006 .
(6) Volitatud laboratoorium teavitab põllumajandustoote analüüsimise tulemustest viivitamata Põllumajandus- ja Toiduametit, kui analüüsitulemused viitavad võimalikule hügieeninõuete rikkumisele.
(7) Volitatud laboratoorium säilitab katseprotokollide algandmeid digitaalselt vähemalt kaks aastat.
(8) Valdkonna eest vastutav minister võib keelduda volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmisest või tunnistada volituse kehtetuks, kui laboratoorium ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
(1) Volitatud laboratooriumi võetavad analüüsitasud peavad olema kulupõhised, selged ja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning kujundatud selliselt, et kataksid asjaomaste teenustega seotud põhjendatud kulutused.
(2) Põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi näitajate analüüsimiseks võetud proovide võtmise ning analüüsimise kulud kannab põllumajandustoodete töötleja.
(1) Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala küsimuste lahendamiseks ning valdkonna eest vastutavale ministrile järelduste ja ettepanekute esitamiseks moodustatud nõuandva õigusega alaline nõukogu. Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu nõupidamised toimuvad vähemalt kord kvartalis.
(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu töökorra ning nõukogu järelduste ja ettepanekute esitamise korra.
§ 37. Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu pädevus
(1) Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu:
1) analüüsib põllumajandustootjate majandustegevuse tulemusi ja põllumajandusturu olukorda;
2) teeb ettepanekuid maamajandustegevuse ning põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise arenguks vajalike abinõude rakendamise kohta;
3) annab soovitusi põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja maamajandustegevuse arengueelistuste ning neist lähtudes riiklike abinõude rakendamise ning abi suuruse ja abi andmise vajaduse kohta, mida võimaluse korral arvestatakse riigieelarve koostamisel;
4) teeb ettepanekuid toetuste andmise ja parema kasutamise kohta;
5) teeb muid ettepanekuid maaelu arengu ning põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise kohta;
6) täidab «Eesti maaelu arengukava (2004–2006)» raames seirekomisjoni ülesandeid;
7) teeb ettepanekuid Eesti seisukohtade kohta Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus arutatavates põllumajandust ja maaelu arengut käsitlevates küsimustes.
(2) Põllumajandustootjale järgmisel aastal antavate toetuste liikide ja suuruse üle nõu pidades lähtutakse põllumajandusturu olukorrast ning maamajandustegevuse ja maaelu arengueelistustest.
§ 38. Riikliku ja haldusjärelevalve eesmärk ja ulatus
(1) Riikliku järelevalve eesmärk on kontrollida riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse kasutamise eesmärgipärasust, riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist või muul viisil abi andmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning käesolevas seaduses sätestatud muude põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamist.
(2) Haldusjärelevalve eesmärk on kontrollida käesoleva seaduse § 8 ja § 19 lõike 2 kohaselt sõlmitud halduslepingute täitmist ning riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist või muul viisil abi andmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, kui riigiabi, vähese tähtsusega abi või muu toetuse saajaks on riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik või asutus.
(1) Kui käesoleva seaduse §-des 3 ja 4 sätestatud riigiabi, §-s 17 sätestatud vähese tähtsusega abi, § 20¹ lõikes 1 sätestatud muud toetust ning § 20³ lõikes 1 sätestatud toetust regionaalprogrammi rakendamiseks annab riik Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, PRIA või Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, teostab riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse saaja tegevuse üle riiklikku ja haldusjärelevalvet vastavalt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA või Riigi Tugiteenuste Keskus.
(2) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 8 ja § 19 lõike 2 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata haldusülesande edasist täitmist, on täitmise edasine korraldaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
(3)
(4) Kehtetu
(5) Käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi määramise ning kvaliteediklassidele vastavuse määramise nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet.
(6)
(7)
(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.
§ 41. Korrakaitseorgani ametiisiku eri- ja kaitseriietus
(1) Riikliku järelevalve meedet kohaldav korrakaitseorgani ametiisik kannab järelevalvetoimingu tegemise ajal vajaduse korral või taotleja nõudmisel taotleja antud eri- või kaitseriietust.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada nende järelevalvetoimingute loetelu, mille tegemise ajal peab korrakaitseorgani ametiisik kandma eri- või kaitseriietust, mille ostmise kulud kaetakse riigieelarvest.
§ 42. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ning PRIA kaudu antud riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse tagasinõudmine
(1) Kui pärast riigiabi, vähese tähtsusega abi või muu toetuse väljamaksmist selgub, et abi taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud abi väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid, on saanud abi alusetult muul viisil või ei ole kasutanud abi sihipäraselt, nõuab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus või PRIA abi saanud isikult abi täielikku või osalist tagasimaksmist.
(2) Abi tagasinõudmisest võib loobuda, kui abi ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või abi saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul teeb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus või PRIA otsuse abi tagasinõudmise kohta. Otsus saadetakse abi saanud isikule posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(4) Abi tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase otsuse saamisest arvates.
(5) Põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotlusel ajatada toetuse tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral tagatist.
(6) Otsuse abi tagasinõudmise kohta võib teha abi määramise otsuse tegemise päevast alates 10 aasta jooksul.
(7) Kui abi saanud isik ei maksa abi tagasi käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil, Riigi Tugiteenuste Keskusel või PRIA-l õigus anda otsus abi tagasinõudmise kohta sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(8) Abi tagasinõudmise korral nõutakse tagasimakstava abi summa jäägilt intressi. Intressimäär tagasimakstava abi summalt on eurodes ühe aasta Euribor + 5 protsenti aastas. Intressimäär määratakse kindlaks iga aasta 2. jaanuari seisuga ning see kehtib üks aasta. Intressi arvestatakse alates abi saajale abi tagasinõudmise otsuse teatavakstegemise päevast kuni abi tagasimaksmise päevani. Intressiarvestuse aluseks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta.
§ 43. Sihtasutuse antud riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse tagasinõudmine
(1) Sihtasutus määrab riigiabi, vähese tähtsusega abi või muu toetuse andmise lepingus kindlaks abi kasutamise sihtotstarbe. Sihtasutus kontrollib, et tema antud abi kasutatakse sihipäraselt.
(2) Kui pärast abi andmist selgub, et abi saaja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud abi väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid, on saanud abi alusetult muul viisil või ei ole kasutanud abi sihipäraselt, nõuab sihtasutus abi saanud isikult abi täielikku või osalist tagasimaksmist sihtasutusele tagasinõudmise otsuses ettenähtud aja jooksul sellekohasest otsusest teadasaamisest arvates.
(3) Sihtasutus otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul antud abi tagasinõudmise 30 päeva jooksul rikkumisest teadasaamisest arvates.
(4) Abi tagasinõudmise otsuse võib teha abi määramise otsuse tegemise päevast alates 10 aasta jooksul.
(5) Sihtasutus kohaldab riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse tagasinõudmise suhtes käesoleva seaduse § 42 lõikeid 2, 5, 7 ja 8 koos käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
§ 44. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmine
Põllumajanduslik riigiabi ning käesoleva seaduse alusel ja korras antud muu riigiabi, mille on riigiabi andja, Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu Kohus tunnistanud ebaseaduslikuks või väärkasutatud riigiabiks nõukogu määruse (EL) 2015/1589 tähenduses, nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alusel ja korras ning sellisel juhul tagasinõudmise suhtes käesoleva seaduse §-e 42 ja 43 ei kohaldata.
(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostab Euroopa Komisjoni saadetud eeltäidetud põllumajandusliku riigiabi aruandetabeli alusel eelmisel kalendriaastal antud riigiabi aastaaruande ning edastab selle elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab aruande Euroopa Komisjonile hiljemalt 30. juuniks või Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud tähtpäevaks.
(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruande koostamiseks küsida andmeid riigiabi andjalt.
(1) Komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 9 lõike 1 punktis c ja lõikes 2 ning riigiabi suuniste punkti 112 alapunktis c ja punktis 113 nimetatud summat ületava üksikabi andmise korral sisestab riigiabi andja komisjoni määruse (EL) 2022/2472 III lisas ning riigiabi suuniste punkti 112 alapunktides b ja c nimetatud andmed Euroopa Komisjoni asjaomasele veebilehele nelja kalendrikuu jooksul abi andmisest arvates ning maksusoodustuse vormis abi andmise korral kümne kalendrikuu jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates. Riigiabi andja teavitab sellest viivitamata kirjalikult Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi.
(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kontrollib riigiabi andja sisestatud andmeid ning teeb need Euroopa Komisjoni asjaomasel veebilehel avalikkusele kättesaadavaks komisjoni määruses (EL) 2022/2472 või riigiabi suunistes sätestatud tähtpäevaks.
(3) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on õigus nõuda riigiabi andjalt lisaandmete esitamist.
§ 46. Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmise üle arvestuse pidamine ja aruandlus
(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kasutab põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmise üle arvestuse pidamiseks ning aruandluseks konkurentsiseaduse alusel peetava riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri andmeid.
(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on õigus põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmise üle arvestuse pidamiseks ja aruandluseks küsida andmeid abi andjalt.
(1) Käesoleva seaduse alusel PRIA kaudu antava riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse alusel PRIA kaudu antud toetuste kohta kannab PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse järgmised andmed:
1) abi või toetuse taotleja ja saaja nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, andmed tema elukoha, asukoha või tegevuskoha ja arvelduskonto kohta ning tema kontaktandmed, samuti andmed füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku likvideerimise kohta;
2) abi või toetuse saamiseks esitatud taotluse andmed ja taotluse menetlemise käigus saadud andmed.
(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA, sihtasutus, Riigi Tugiteenuste Keskus ja muu seaduse alusel abi andja esitavad nende kaudu antud käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmed konkurentsiseaduse alusel peetavale riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile.
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamiseks vajalike andmete õigsust võib kontrollida neid andmeid sisaldavatest registritest.
§ 49. Põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi määramise nõuete rikkumine
(1) Põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi määramise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 51. Eelmistel aastatel antud vähese tähtsusega abi
Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andja esitab andmed alates 2005. aasta 1. augustist antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi saajate ja neile antud abi suuruse kohta hiljemalt 2008. aasta 1. septembriks PRIA-le, kes kannab abi saajate andmed Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse 2008. aasta 1. oktoobriks.
§ 52. Eelmistel aastatel antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi tagasinõudmine
1) Enne 2008. aasta 1. augustit:
1) alustatud tagasinõudmiste ja tagasimaksete menetlemine viiakse lõpule nimetatud menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt;
2) tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsuse või sõlmitud halduslepingu kohaselt antud toetuse tagasinõudmise korral lähtutakse nimetatud otsuse tegemise või halduslepingu sõlmimise ajal kehtinud õigusaktides sätestatud tagasinõudmise alustest.
§ 52¹. Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmete ülekandmine
PRIA esitab alates 2009. aasta 1. jaanuarist põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris registreeritud andmed põllumajandusliku vähese tähtsusega abi saajate ja neile antud abi suuruse kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse hiljemalt 2015. aasta 1. veebruariks.
(1) 2021. aasta 1. juulil jõustunud käesoleva seaduse § 44 redaktsiooni rakendatakse ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel, kui riigiabi on antud alates 2021. aasta 1. juulist.
(2) Enne 2021. aasta 1. juulit antud riigiabi suhtes, mille kohta tuleb teha tagasinõudmise otsus alates 2021. aasta 1. juulist, kohaldatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse kuni 2021. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni.
§ 56. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse volitusnormide kehtivus
Seni kehtinud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 19 lõike 2, § 58 lõike 1 üksnes põllumajandustootja asendamise toetuse ja praktikatoetuse osas, § 67 lõike 4, § 68 lõike 3, § 69 lõike 2, § 70 lõigete 4 ja 5, § 72 lõike 3 ning § 73 alusel antud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist kuni kehtetuks tunnistamiseni või käesoleva seaduse alusel antud uute õigusaktide jõustumiseni.
Käesoleva seaduse kuni 2018. aasta 31. augustini kehtinud redaktsiooni § 20⁴ lõikes 3 nimetatud halduslepingu täitmisega seotud töötajate töölepingud lähevad alates 2018. aasta 1. septembrist üle haldusülesannete täitmist jätkavale Riigi Tugiteenuste Keskusele ja nendele kohaldatakse töölepingu seaduse § 112 lõiget 1.