(1) Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ning tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise;
2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest;
3) annab temale alluvatele ametnikele ja töötajatele juhiseid ja korraldusi;
4) allkirjastab või kinnitab osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
5) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
6) teeb asekantslerile ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, struktuuriüksuse ametnike palkade, töötajate töötasude, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta;
7) kirjutab alla ministeeriumi kirjaplangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ega anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti;
8) käsutab kantslerilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
9) täidab muid ministri, kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid.
(2)
(1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi vahetult ministrile alluvad ministri nõunikud ja ministeeriumi nõunikud ning vahetult kantslerile või asekantslerile alluvad ministeeriumi nõunikud.
(2) Ministri nõuniku ja ministeeriumi nõuniku ülesanded ja alluvus määratakse ministri või kantsleri kinnitatava nõuniku ametijuhendiga või nõunikuga sõlmitava töölepinguga.
(1) Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Osakonna struktuur, pädevus ja täpsemad ülesanded määratakse kindlaks osakonna põhimääruses.
(3) Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood, kelle pädevus ja ülesanded määratakse osakonna põhimääruses.
(4) Osakonna koosseisu kuuluva talituse ja büroo juhataja teenistusülesanded, õigused ja vastutus määratakse kindlaks talitusejuhataja ja büroojuhataja ametijuhendis.
§ 36. Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded
(1) Digi- ja teabehaldusosakonna põhiülesanded on:
1) töötada välja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-, infoturbe- ja teabehalduspoliitikat, sealhulgas andmepoliitikat;
2) korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud poliitika rakendamist;
3) korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset.
(2) Elanikkonnakaitse osakonna põhiülesanded on:
1) töötada välja elanikkonnakaitse-, pääste- ja ohutuspoliitikat;
2) koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud poliitika rakendamist.
(3) Euroopa Liidu ja välissuhete osakonna põhiülesanded on:
1) kujundada Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös osalemise põhimõtteid;
2) korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud põhimõtete rakendamist.
(4) Kommunikatsiooniosakonna põhiülesanded on:
1) teavitada avalikkust ministeeriumi tegevusest;
2) nõustada ministeeriumi juhtkonda kommunikatsiooni ja avaliku arvamuse valdkonnas;
3) koordineerida ministeeriumi ja valitsemisala asutuste kommunikatsiooni- ja turundusprojekte.
(5) Korrakaitse ja süüteomenetluse osakonna põhiülesanded on:
1) töötada välja korrakaitse- ja kriminaalpoliitikat;
2) koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud poliitika rakendamist.
(6) Kriisivalmiduse osakonna põhiülesanded on:
1) valmistada ministeerium ja valitsemisala asutused ette kriisiks, sealhulgas riigikaitseülesannete täitmiseks;
2) korraldada ministeeriumi ja koordineerida valitsemisala asutuste tegevust kriisi lahendamisel, sealhulgas tagada olukorrateadlikkus.
(7) Personaliosakonna põhiülesanded on:
1) töötada välja ministeeriumi ja valitsemisala asutuste personalipoliitikat;
2) korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud poliitika rakendamist;
3) töötada välja siseturvalisuse valdkonna teenistusalaste õigusaktide eelnõusid;
4) koordineerida valitsemisala asutuste personali- ja koolitustegevust.
(8) Piirivalve- ja rändeosakonna põhiülesanded on:
1) töötada välja kodakondsus-, piirivalve- ja rändepoliitikat;
2) koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud poliitika rakendamist.
(9) Rahandusosakonna põhiülesanded on:
1) korraldada ministeeriumi ja valitsemisala asutuste finantsarvestust;
2) töötada välja ministeeriumi ja valitsemisala asutuste eelarvestamise ja juhtimisarvestuse poliitikat;
3) korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes punktis 2 nimetatud poliitika rakendamist.
(10) Rahvastiku toimingute osakonna põhiülesanded on:
1) töötada välja rahvastiku toimingute poliitikat;
2) korraldada ja koordineerida rahvastiku toimingute valdkonna tegevust;
3) juhendada rahvastiku toimingute tegemist ja seotud tegevust;
4) teha perekonnaseisu- ja nimetoiminguid;
5) hoida, täiendada ja kasutada perekonnaarhiivi;
6) täita rahvastikuregistri vastutava töötleja ülesandeid;
7) tagada valimistel valijate arvestus;
8) teostada järelevalvet rahvastikuregistri pidamise ja rahvastiku toimingute tegemise ning seotud tegevuse üle;
9) kontrollida Euroopa kodanikualgatuse toetusavaldusi ja tõendada nende arvu.
(11) Siseauditi osakonna põhiülesanded on:
1) täita ministeeriumis ja valitsemisala asutustes siseaudiitori ülesandeid;
2) korraldada ministeeriumis ja valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud ülesannete täitmist;
3) hinnata ministeeriumis ja valitsemisala asutustes sisekontrollisüsteemi toimimist;
4) täita piirihalduse ja viisapoliitika rahastut, Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi auditeeriva asutuse ülesandeid;
5) teha ettepanekuid ministeeriumi ja valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteemi parandamiseks.
(12) Sisejulgeoleku osakonna põhiülesanded on:
1) töötada välja sisejulgeolekupoliitikat;
2) koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud poliitika rakendamist.
(13) Strateegia- ja arendusosakonna põhiülesanded on:
1) töötada välja ministeeriumi ja valitsemisala asutuste teenusepõhise juhtimise, sealhulgas teenuste juhtimise ja arendamise, ning sisekaitselise hariduse poliitikat;
2) korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud poliitika rakendamist;
3) korraldada ministeeriumi ja koordineerida valitsemisala asutuste strateegilise planeerimise ja tegevuskavade täitmise seiret ja aruandlust;
4) toetada ning korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes innovatsiooni ja teaduskoostööd.
(14) Usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna põhiülesanded on:
1) töötada välja usuasjade valdkonna ja kodanikuühiskonna poliitikat;
2) analüüsida usuelu küsimusi;
3) koordineerida valitsemisala asutuste kodanikuühiskonna valdkonna tegevust.
(15) Varahaldusosakonna põhiülesanded on:
1) töötada välja kinnis- ja transpordivara-, kliima-, riigivara valitsemise ja varude haldamise poliitikat;
2) korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud poliitika rakendamist;
3) korraldada ministeeriumis füüsilise turvalisuse, logistilise toe ja töökeskkonna tagamist.
(16) Välisvahendite osakonna põhiülesanded on:
1) plaanida siseturvalisuse valdkonnas Eestile eraldatud Euroopa Liidu ja muid välistoetusi;
2) korraldada välistoetusest rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamist ja rakendamist;
3) seirata välistoetuse kasutamist ja teostada kasutamise üle järelevalvet;
4) valmistada ette ja esindada Eesti seisukohti välistoetuste andmise poliitika kujundamisel ja läbirääkimistel õigusaktide eelnõude üle.
(17) Õigusosakonna põhiülesanded on:
1) koordineerida ministeeriumi õigusloomet;
2) tagada ministeeriumi õigusloomes ühtsete põhimõtete ja metoodika rakendamine;
3) tagada ministeeriumi õigusaktide eelnõude omavaheline seostatus, Eesti Vabariigi põhiseadusele ja teistele seadustele vastavus, ühtne terminikasutus ning keeleline korrektsus;
4) vajaduse korral osaleda õigusaktide eelnõude väljatöötamises;
5) tagada ministeeriumi õigusteenindus, sealhulgas korraldada riigi kohtus esindamist;
6) töötada välja ministeeriumi hankepoliitikat;
7) viia läbi ministeeriumi riigihankeid.
§ 45. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad ning nende moodustamine
(1) Minister võib ministeeriumi valitsemisalas oma valdkonna raames moodustada nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi komisjon).
(2) Kantsler võib moodustada komisjoni ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisala asutuste töö koordineerimiseks üksikküsimuse lahendamisel.
(3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus.
(4) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni töö dokumenteerimise, sh komisjoni koosolekute protokollimise.
(5) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametnikke ja töötajaid selle valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.
(6) Komisjoni ülesannete täitmise kohta annab komisjoni esimees aru vastavalt ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamise käskkirjas ei ole määratud teisiti.
(7) Komisjonil on õigus saada ministeeriumi struktuuriüksustelt ja ministeeriumi valitsemisala asutustelt tööks vajalikke andmeid ja dokumente.
(8) Ministri ja kantsleri moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest.
(1) Peatükis sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.
(2) Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister.
(1) Teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisala asutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle teostab minister.
(2) Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile, asekantslerile ja osakonnajuhatajale ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks.
(3) Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks.