§ 59. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine
(1) Häälte lugemist korraldab ja hääletamissedeli kehtivuse üle otsustab Tallinna linna häältelugemiskomisjon.
(2) Alaliselt välisriigis elavate valijate häälte lugemist alustab häältelugemiskomisjon valimispäeval kell 20.00. Ümbrike avamise juures peavad viibima vähemalt kolm häältelugemiskomisjoni liiget.
(3) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ja hääletamissedelite välisküljele pannakse pitsati jäljend.
(4) Häältelugemiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel iga valimisringkonna kohta kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 7 ja 8 sätestatut.
(5) Kehtetu
(6) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse iga valimisringkonna kohta protokoll, millele kirjutab alla Tallinna linna valimiskomisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(7) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult. Häälte lugemise juures viibiv isik peab täitma häältelugemiskomisjoni liikme suulisi korraldusi.
§ 60. Hääletamistulemuste kindlakstegemine vallas ja linnas
(1) Häälte lugemist korraldab ja hääletamissedeli kehtivuse üle otsustab käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud häältelugemiskomisjon.
(2) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide, valijate nimekirja ja hääletamissedelite arvestuslehtede alusel teeb häältelugemiskomisjon kindlaks valijate nimekirja kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need protokolli. Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel.
(3) Kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis või valijate nimekirjas olevatest, märgib häältelugemiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ega hääletamissedelite arvestuslehte ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsuse häältelugemiskomisjon.
(4) Valla ja linna, Tallinnas iga valimisringkonna hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille allkirjastab valla või linna valimiskomisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(5) Hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult.
(1) Riigi valimisteenistus teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20.00.
(1¹) Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist annab registreerimisteenuse osutaja riigi valimisteenistusele üle andmed kõigi registreeritud häälte kohta. Enne elektrooniliselt antud häälte lugemist kontrollib riigi valimisteenistus infosüsteemide audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreeritud häältele, häälte digitaalallkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja.
(2) Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt kolm riigi valimisteenistuse juhi määratud isikut ja vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust.
(3) Enne elektrooniliste häälte lugemist riigi valimisteenistus:
1) tühistab elektroonilised hääled, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud;
1¹) jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle;
2) eraldab lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest.
(3¹) Elektrooniliselt antud häälte lugemisel loetakse ainult käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 ja lõikes 4 sätestatud eelhääletamise ajal antud elektroonilisi hääli.
(4) Elektrooniliste häälte lugemiseks kasutavad Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed ja riigi valimisteenistus käesoleva seaduse § 48³ lõikes 3 sätestatud ligipääsuvahendeid, mis tagavad juurdepääsu häälte avamise võtmele.
(5) Riigi valimisteenistus teeb iga valla ja linna ning alaliselt välisriigis elavate valijate kohta kindlaks:
1) elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
2) kehtetute elektrooniliste häälte arvu;
3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel tühistatud elektrooniliste häälte arvu;
4) kandidaatidele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu.
(6) Elektrooniline hääl, mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu.
(7) Elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma riigi valimisteenistuse juhi määratud isikute suulisi korraldusi.
(8) Kehtetu
(9) Riigi valimisteenistus sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata.
(9¹) Valimispäevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud.
(10) Riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli.
§ 61. Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis
(1) Kõigilt valla- ja linnasekretäridelt laekunud valla ja linna hääletamistulemuste protokollide, väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemuste protokollide, alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide, elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste ja valijate nimekirja alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks valijate nimekirja kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu.
(2) Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(3) Kehtetu
(4) Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik.
(1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga.
(2) Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.
(3) Nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaati. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat.
(4) Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest.
(5) Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
(6) Kandidaatide üleriigilises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsenti lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades.
(7) Kui kompensatsioonimandaatide jaotamisel selgub, et üleriigilises nimekirjas ei ole piisavalt kandidaate, kellele antud häälte arv oli vähemalt 5 protsenti oma valimisringkonna lihtkvoodist, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool.
(8) Erakond ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate.
(9) Kui erakonna kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse (§ 32 lg 5), jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes sureb pärast eelhääletamise algust. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.
(10) Valimistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(11) Valimistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult.
(1) Riigikogu erakorralised valimised viiakse läbi käesoleva seaduse kohaselt käesolevas peatükis ettenähtud erisusi arvestades.
(2) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma otsusega Riigikogu erakorraliste valimiste toimingute järgmised tähtajad:
1) hääleõiguslike Eesti kodanike arvu esitamine (§ 7 lg 3);
2) valimisjaoskondade jaotuse muutmine (§ 19 lg 3);
3) jaoskonnakomisjonide moodustamine (§ 19¹);
4) valimiste teabelehe saatmine (§ 21);
5)
6) kandidaatide registreerimiseks esitamine (§ 30);
7) kandidaatide registreerimine (§ 32);
7¹) eelhääletamise aeg (§ 38 lg 2);
8) valimiste teabelehe saatmine välisriigis alaliselt elavale või ajutiselt viibivale valijale (§ 49 lg 4);
9) kirja teel hääletamise taotluste välisesindustele esitamine (§ 50);
10) kirja teel hääletamise hääletamissedelite laekumine (§ 52 lg 2);
11) välisesinduses hääletamise aeg (§ 54 lg 2).
(3) Riigikogu erakorraliste valimiste korral peab kandidaatide registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks jääma kokku vähemalt kümme päeva.
(4) Erakorraliste valimiste korral kantakse valija valijate nimekirja selles valimisringkonnas, mille territooriumil valimiste väljakuulutamise päeval asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht.
(1) Riigikogu valimiste ettevalmistamise ja korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Rahvastikuregistri valijate arvestusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast.
(5) Välisriigis hääletamise korraldamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Välisministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast.
(6) Riigi Infosüsteemi Ameti käesoleva seaduse § 18¹ lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarves Riigi Infosüsteemi Ameti tegevusteks ettenähtud vahenditest.
(1) Isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, võib esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses (edaspidi avaldus puuduse kohta).
(2) Avaldus puuduse kohta esitatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolmandal päeval käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumisest arvates.
(3) Avaldus puuduse kohta esitatakse riigi valimisteenistusele, kes korraldab avalduse läbivaatamise ja sellele vastamise.
(4) Avalduses puuduse kohta:
1) märgitakse avalduse esitaja nimi, isikukood ja sidevahendite andmed;
2) kirjeldatakse toimingut, mille kohta avaldus esitatakse.
(5) Avaldus puuduse kohta esitatakse suuliselt või kirjalikult. Suulise avalduse protokollib riigi valimisteenistus.
(6) Avaldus puuduse kohta vaadatakse läbi viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul selle esitamisest arvates. Läbivaatamise tulemustest ja võetud meetmetest teavitatakse avalduse esitajat viivitamata.
Käesoleva seaduse tähenduses on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja käesoleva seaduse §-s 72¹ sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.
Kaebuse esitamise õigus on üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal (edaspidi huvitatud isik), kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud.
(1) Kaebus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse:
1) kaebuse esitaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg või registrikood, aadress ja sidevahendite andmed;
2) kaebuse esitaja esindaja nimi, aadress ja sidevahendite andmed, kui kaebuse esitajal on esindaja;
3) vaidlustatava toimingu kirjeldus;
4) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi;
5) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming ei ole seaduslik;
6) kuidas ja millal sai kaebuse esitaja vaidlustatavast toimingust teada;
7) kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused, kui kaebus esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist;
8) kaebuse esitamise kuupäev.
(2) Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Erakonna kaebusele kirjutab alla erakonna volitatud esindaja.
(3) Kui kaebus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või kui kaebus on esitatud käesoleva seaduse §-s 70 ja § 72 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel võib Vabariigi Valimiskomisjon selle edastada riigi valimisteenistusele vastamiseks käesoleva seaduse § 68 lõikes 6 sätestatud korras. Kui kaebuse esitaja on kaebuse esitamise tähtaja lasknud mööda mõjuval põhjusel, ennistab Vabariigi Valimiskomisjon tema põhistatud taotluse alusel tähtaja.
§ 72. Kaebuse läbivaatamine Vabariigi Valimiskomisjonis
(1) Kaebus esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates:
1) vaidlustatava toimingu tegemisest või
2) käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud avalduse läbivaatamisest.
(2) Vabariigi Valimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle suhtes otsuse tegema viie tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates.
(3) Vabariigi Valimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest:
1) jätta kaebus rahuldamata;
2) kaebus rahuldada;
3) kaebus rahuldada osaliselt.
(4) Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse kaebuse esitajale viivitamata.
§ 72¹. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamine
(1) Kui huvitatud isik leiab, et valimiste korraldaja toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule.
(2) Kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis.
(3) Kaebus valimiste korraldaja toimingu või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatakse Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates.
(1) Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus on tunnistanud valimisjaoskonna, valla, linna, valimisringkonna või riigi hääletamistulemused kehtetuks, määrab Vabariigi Valimiskomisjon uue valimispäeva ja asjaomases valimisjaoskonnas, vallas või linnas, valimisringkonnas või riigis korraldatakse kordushääletamine. Valimistulemus tehakse kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist.
(1¹) Valimisjaoskonna hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise korral saavad kordushääletamisel hääletada valijad, kes eelhääletamise ajal ja valimispäeval selles valimisjaoskonnas hääletasid.
(2) Kordushääletamist ei korraldata, kui Vabariigi Valimiskomisjon on tühistanud eelhääletamisel antud hääled olulise seadusrikkumise tõttu osaliselt või täielikult ning kutsunud valijad uuesti hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval.
(3) Kordushääletamisel käesoleva seaduse §-des 40–45 ja 47 ning 7¹. ja 8. peatükis ettenähtut ei kohaldata.
§ 73¹. Andmete või materjalide esitamata jätmine või valimiskomisjoni otsuse mittetäitmine
(1) Andmete või materjalide esitamata jätmise eest valimiste korraldamiseks, samuti valimiskomisjoni otsuse mittetäitmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.
(2) Kehtetu
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus.
§ 74. Riigikogu liikmete registreerimine ja valimistulemuste väljakuulutamine
(1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Riigikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused.
(2) Käesoleva seaduse §-s 73 ettenähtud juhul registreerib Vabariigi Valimiskomisjon valitud Riigikogu liikmed pärast kordushääletamise päeva, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtut.
(3) Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 märgitud otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(4) Valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste väljakuulutamise ajal on Riigikogu liikme ametiga ühitamatus ametis, peab viie päeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama Vabariigi Valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda Riigikogu töös või jätkata oma senises ametis ja mandaadist loobuda.
(1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib Riigikogu asendusliikmed oma otsusega. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse Riigikogu juhatusele.
(2) Asendusliikmed registreeritakse erakondadele, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti kehtivatest häältest.
(3) Valimisringkondades valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse kandidaadid erakondadele valimisringkondade kaupa, reastatult saadud häälte arvu järgi. Kui kandidaadid said valijatelt hääli võrdselt, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna ringkonnanimekirjas eespool. Asendusliikmeks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti oma ringkonna lihtkvoodist.
(4) Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsenti oma ringkonna lihtkvoodist, erakonna üleriigilises nimekirjas määratud järjestuses ja seejärel ülejäänud sama erakonna valimata jäänud kandidaadid reastatult valimisringkonna lihtkvoodist arvutatud häälteprotsendi suuruse järgi. Kui kandidaatide häälteprotsendid on võrdsed, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna üleriigilises nimekirjas eespool.
(1) Lisamandaatide jaotamise aluseks on erakondade võrdlusarvude tabel, mis on kinnitatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse Riigikogu juhatusele.
(2) Võrdlusarvude tabelis on erakondadele arvutatud võrdlusarvud (§ 62 lg 5) suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi kompensatsioonimandaatide jaotamisel arvesse võtmata.
(3) Kui vähemalt kaks võrdlusarvu on võrdsed, saab kõrgema järjekoha valijatelt rohkem hääli saanud erakonna võrdlusarv. Kui erakondadele on antud võrdne arv hääli, saab kõrgema järjekoha erakond, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Tagastamata kautsjoni kannab Vabariigi Valimiskomisjon riigituludesse.
§ 77¹. Hääletamissedelite ja valimisdokumentide säilitamine
(1) Valla- või linnasekretär säilitab hääletamissedelid ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab valla- või linnasekretär hääletamissedelite hävitamise ja dokumenteerib selle.
(2) Riigi valimisteenistus säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused:
1) hävitab riigi valimisteenistus avalikult elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme;
2) hävitavad teised osapooled, kes on kaasatud elektroonilise hääletamise korraldamisse, oma valduses olevad elektroonilise hääletamise süsteemi varukoopiad ning elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed.
(3) Hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt. Valijate nimekirja säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis.
(4) Hääletamis- ja valimistulemuste protokollide, hääletamissedelite arvestuslehtede ning muude valimisdokumentide säilitamise korraldab riigi valimisteenistus.
(5) Valimisvahendite säilitamise valimistevahelisel perioodil vallas ja linnas korraldab valla- ja linnavalitsus.
(1) Käesoleva seaduse §-s 48⁶ nimetatud elektroonilise hääle kontrolli ei rakendata enne 2015. aastat.
(2) Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega võib selles määratud ulatuses alates 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest rakendada katseliselt süsteemi, mis võimaldab valijal kontrollida, kas tema antud hääle on elektrooniliseks hääletamiseks kasutatud rakendus valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud.
§ 85². Elektroonilise hääletamise komisjoni volituste algus
(1) Vabariigi Valimiskomisjon nimetab elektroonilise hääletamise komisjoni liikmed ning esimehe kuu aja jooksul pärast käesoleva seaduse § 17¹ jõustumist.
(2) Elektroonilise hääletamise komisjoni volitused algavad nimetamisele järgnevast päevast.
§ 85³. Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete volitused
(1) 2016. aastal moodustatud Vabariigi Valimiskomisjoni liikme volitused lõpevad käesolevas seaduses sätestatud korras hiljemalt 2020. aasta 31. mail, käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi arvestades.
(2) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 7 nimetatud Vabariigi Valimiskomisjoni liige nimetatakse hiljemalt 2017. aasta 10. jaanuaril ning tema volitused lõpevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajal.
(3) Riigikogu Kantselei direktori nimetatud Riigikogu Kantselei ametniku Vabariigi Valimiskomisjoni liikme volitused lõpevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 alusel nimetatud Vabariigi Valimiskomisjoni liikme nimetamisel.