(1) Vabatahtlikuks võtmist korraldab Päästeamet.
(2) Enne vabatahtlikuks võtmist kontrollitakse vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija vastavust vabatahtlikule päästjale või abidemineerijale esitatavatele nõuetele.
(3)
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse §-s 36¹ nimetatud kontrolli käigus tuvastatud andmed võivad olla aluseks isiku vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks võtmisest keeldumiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid ning keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.
(1) Abidemineerija vastavust käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3 ja 6 sätestatud nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Abidemineerija sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse, töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda järgmisi andmeid:
1) kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed ning töökoha andmed;
2) andmed isikule määratud karistuste, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta;
3) andmed isiku vastu alustatud kriminaalmenetluste kohta, milles ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ja nende lahendite kohta;
4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
5) andmed isiku välispiiri ületamise ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus;
6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.
(3) Politsei- ja Piirivalveametil on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus:
1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja isikuomadused ning vajaduse korral ja isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
4) saada andmeid karistusregistri arhiivist;
5) töödelda üldsusele mõeldud ja avalikult kättesaadavaid isikuandmeid.
(4) Taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates või pärast vabatahtliku staatusest vabastamist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni selle lõppemiseni.
§ 36². Abidemineerija daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine
(1) Abidemineerija daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov, et välistada jäljed, mille ta on ekspertiisiobjektile jätnud.
(2) Daktüloskopeerimisel võetakse abidemineerijalt tema mõlema käe sõrmejäljed ning peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed.
(3) Abidemineerija daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS, abidemineerija biograafilised andmed pseudonüümitud kujul ning andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta ning temalt võetud DNA-proovi võtmise ja selle analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.
(4) Abidemineerija daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolm aastat pärast abidemineerija vabastamist vabatahtliku staatusest. Päästeamet teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest abidemineerija andmed riiklikest registritest kustutada.
(5) Abidemineerija daktüloskopeeritakse, DNA-proov võetakse ning daktüloskopeerimisel saadud andmed ja DNA-proov edastatakse päästeteenistuse seaduse § 7³ lõike 5 alusel kehtestatud korras.
(1) Päästeamet määrab vabatahtliku päästja ja abidemineerija päästeametniku juurde.
(2) Päästeamet peab arvestust vabatahtlike päästjate ja abidemineerijate koosseisu üle.
(3) Vabatahtlike päästjate ja abidemineerijate töökorralduse kehtestab Päästeamet.
(4) Vabatahtlikul päästjal ja abidemineerijal on kokkuleppel tööandjaga õigus saada vaba aega päästetööl ja demineerimistööl osalemiseks.
§ 38. Vabatahtliku päästja väljaõpe, osalemine elanikkonnakaitses, päästetööl ja ennetustööl ning kohaldatavad meetmed
(1) Vabatahtliku päästja väljaõpet korraldab Päästeamet.
(2) Vabatahtliku päästja väljaõpe jaguneb päästetöö väljaõppeks ja elanikkonnakaitse väljaõppeks, mis on kaheastmelised:
1) esimese astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja tööks vajalikud päästealase ennetustöö, päästetöö ja elanikkonnakaitse algteadmised ja oskused;
2) teise astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja iseseisvaks ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused.
(3) Esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt osaleda päästealasel ennetustööl.
(4) Esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga:
1) osaleda päästetööl;
2) osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel;
3) siseneda päästetööks valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 13¹ ja 13² sätestatud erisusi;
4) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(5) Elanikkonnakaitse esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga, arvestades käesoleva seaduse §-des 13¹ ja 13² sätestatud erisusi:
1) siseneda valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, et tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta;
2) peatada sõiduk korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, et tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta;
3) tuvastada varjumiskohta või evakuatsioonikohta siseneva ning sealt väljuva isiku isikusamasus korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras;
4) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta sisenevat isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et teha kindlaks, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud;
5) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta siseneva isikuga kaasas olevat asja vaatlemise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et teha kindlaks, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine on keelatud;
6) pidada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kinni isik vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks, kusjuures kinnipeetud isik antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile.
(6) Vabatahtlikul päästjal on õigus võtta korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras hoiule käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4 ja 5 nimetatud kontrolli käigus leitud ese või aine, millega isik võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud. Eseme või aine hoiule võtmine dokumenteeritakse ja ese või aine antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile.
(7) Vabatahtlikul päästjal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud asjaoludel isiku kinnipidamisel kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, kui isiku kinnipidamine ning isiku tegevuse tõkestamine vabatahtliku päästja suulise korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik.
(8) Päästetöö teise astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel iseseisvalt:
1) osaleda päästetööl;
2) siseneda päästetööks valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 13¹ ja 13² sätestatud erisusi;
3) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(9) Elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel iseseisvalt osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel ning kasutada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–6 sätestatud õiguseid.
§ 38¹. Abidemineerija väljaõpe, osalemine demineerimistööl ja kohaldatavad meetmed
(1) Abidemineerijaks saada soovija peab läbima väljaõppe, mille käigus omandatakse vajalikud teadmised ja oskused käesoleva seaduse § 32¹ lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võetakse arvesse isiku varasemat õpi- ja töökogemust. Päästeamet võib kogemuse arvestamisel lugeda väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks.
(3) Abidemineerija võib päästeametniku korraldusel:
1) osaleda demineerimistööl;
2) kasutada käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt teenistuskoera.
(4) Abidemineerija võib demineerimistööl osalemisel päästeametniku korraldusel ja koos temaga kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras korrakaitseseaduse §-des 44, 50 ja 51 sätestatud erimeetmeid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(5) Abidemineerija võib korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud erimeedet kohaldades keelata isiku viibimise teatud kohas või kohustada teda sealt lahkuma või hoiduma sellele teatud kaugusele lähenemisest.
(6) Abidemineerija väljaõppe ja arvestuse läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026023&id=117122022013 määrusega.
§ 38². Abidemineerijale lubatud relv ja selle kasutamine
(1) Abidemineerija, kellel on relvaseaduse §-s 34 sätestatud kehtiv relvaluba, võib demineerimistööl osalemisel kanda tulirelva. Päästeamet väljastab abidemineerijale tulirelvana püstoli.
(2) Abidemineerija võib abidemineerija ülesande täitmisel kasutada tulirelva üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud relvaluba ei ole tulirelva kandmiseks ja kasutamiseks vajalik, kui abidemineerija on:
1) politseiametnik, vanglaametnik või tegevväelane, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politsei-, vangla- või tegevteenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele;
2) abipolitseinik, kellele on antud abipolitseiniku seaduse §-s 12 sätestatud alusel ja korras tulirelva kandmise õigus ning kes vastab abipolitseinikule esitatavatele tervisenõuetele;
3) Kaitseliidu tegevliige, kellel on Kaitseliidu relva kandmise luba ja relvaseaduse §-s 35¹ sätestatud kehtiv tervisetõend.
(4) Tulirelv väljastatakse abidemineerijale üksnes talle pandud ülesande täitmise ajaks. Päästeameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib erandkorras lubada abidemineerijale väljastatud tulirelva hoida alaliselt abidemineerija elukohas. Luba vormistatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga või tema volitatud ametniku kirjaliku otsusega.
(5) Abidemineerija on kohustatud viivitamata teavitama Häirekeskust tulirelva kasutamisest abidemineerija ülesande täitmisel.
(6) Abidemineerijale tulirelva väljastamise ning relva hoidmise, tagastamise ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026023&id=114122022017 määrusega.
(1) Vabatahtlikule päästjale ja abidemineerijale antakse vabatahtliku päästja või abidemineerija tunnistus. Oma ülesannete täitmisel kannavad vabatahtlik päästja ja abidemineerija eritunnust.
(2) Vabatahtlik päästja ja abidemineerija peavad elanikkonnakaitses, päästetööl, ennetustööl või demineerimistööl osalemisel esitama isikule tema nõudmisel vabatahtliku päästja või abidemineerija tunnistuse.
(3) Vabatahtliku päästja ja abidemineerija tunnistuse ja eritunnuse kirjelduse ning eritunnuse andmise ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026023&id=117112010004 määrusega.
(1) Päästeamet võib hüvitada vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 5 nimetatud juriidilisele isikule transpordi-, side- ja muud Päästeameti tegevuses osalemisega kaasnevad vajalikud kulud.
(2) Päästeameti hüvitatavate kulude liigid ning hüvitise suuruse määramise ja maksmise korra kehtestab Päästeamet.
§ 41. Hüvitis vabatahtliku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral
(1) Kui vabatahtlik päästja või abidemineerija hukkub või sureb vabatahtliku päästja või abidemineerija ülesande täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele, registreeritud elukaaslasele, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist.
(2) Kui vabatahtlikul päästjal või abidemineerijal tuvastatakse vabatahtliku päästja või abidemineerija ülesande täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse talle hüvitist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 49¹ sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse vabatahtliku päästja või abidemineerija keskmine palk või töötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. Hüvitise ülempiir on Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kolmekordne suurus.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud vabatahtliku päästja või abidemineerija palk või töötasu on väiksem kui päästja madalaim palgamäär, võetakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitiste maksmisel aluseks päästja madalaim palgamäär.
(6) Kui vabatahtliku päästja või abidemineerija ülesandeid täitev vabatahtlik päästja või abidemineerija hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal ei töötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär.
(7) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.
Vabatahtlikke päästjaid, abidemineerijaid ja teisi päästetööl silma paistnud isikuid võib ergutada päästeteenistuse seaduse 5. peatükis sätestatud korras.
(1) Kriisiroll määratakse abidemineerijale (edaspidi kriisirolliga abidemineerija), kes annab nõusoleku abistada Päästeametit demineerimistööl enne kriisiolukorda ja kriisiolukorra ajal (edaspidi koos kriisiajal) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
(2) Kriisirolliga abidemineerija pädevuses on abistada kriisiajal käesoleva seaduse § 32¹ lõike 2 kohaselt demineerija kutsega päästeametnikku.
(3) Kriisirolliga abidemineerija võib kriisiajal kohaldada päästeametniku korraldusel ja koos temaga füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, kui see on vältimatult vajalik käesoleva seaduse § 38¹ lõikes 4 sätestatud erimeetme eesmärgi saavutamiseks.
(4) Kriisirolli ei saa määrata abidemineerijale, kes töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või kes on arvatud Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu.
(5) Päästeametil on enne abidemineerijale kriisirolli määramist või kriisirolli jätkamist käesoleva seaduse § 42³ lõike 3 alusel õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist isiku kuuluvuse kohta Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu.
(1) Vabariigi Valitsus otsustab korraldusega kriisiajal kriisirolliga abidemineerija kaasamise Päästeameti tegevusse kuni 30 päevaks käesoleva seaduse § 42⁴ lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel.
(2) Ettepaneku kaasata kriisirolliga abidemineerija käesoleva seaduse § 42⁴ lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel Päästeameti tegevusse teeb Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister.
(3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle. Kui kriisirolliga abidemineerija kaasamine kriisiajal on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolliga abidemineerija kaasamist kuni 30 päeva võrra.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:
1) kaasatavate isikute arv või selle ülempiir;
2) kaasamise tähtaeg;
3) territoorium, kus kaasamine on vajalik;
4) vajaduse korral muud andmed.
§ 42³. Kriisirolliga abidemineerija staatuse erisus
(1) Kui kriisirolliga abidemineerija arvatakse Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu või ta asub tööle püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse kriisiülesandega ameti- või töökohaks, peatatakse tema kriisirolliga abidemineerija staatus. Staatuse peatamiseks esitab isik Päästeametile avalduse.
(2) Kriisirolliga abidemineerijat ei arvata Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks.
(3) Kriisirolliga abidemineerija staatus jätkub, kui isik vabastatakse püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohalt, tema ameti- või töökohta ei loeta enam püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohaks või ta arvatakse välja Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisust. Staatuse jätkamiseks esitab isik Päästeametile avalduse.
§ 42⁴. Kriisirolliga abidemineerija töö- või teenistussuhte erisus
(1) Kriisirolliga abidemineerijal on õigus keelduda tööst tööandja juures, kellega ta on sõlminud töölepingu, kui ta kaasatakse kriisiajal Päästeameti tegevusse.
(2) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga abidemineerija avaliku võimu teostamise õigus peatatakse, kui ta kaasatakse kriisiajal Päästeameti tegevusse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse.
(4) Kriisirolliga abidemineerijale, kes osaleb kriisiajal Päästeameti tegevuses, võib maksta hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hüvitise saamiseks peab kriisirolliga abidemineerija esitama Päästeametile taotluse kümne tööpäeva jooksul Päästeameti tegevuses osalemise lõppemisest arvates. Päästeamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise maksmisest.
(6) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamise tõttu kahju, eelkõige saamata jäänud tulu, võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist.
(1) Vabatahtliku päästja või abidemineerija vabastamise vabatahtliku staatusest otsustab Päästeamet:
1) vabatahtliku päästja või abidemineerija algatusel;
2) vabatahtliku päästja või abidemineerija mittevastavuse korral käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud tingimustele või §-s 34 nimetatud alustel;
3) vabatahtlikule päästjale või abidemineerijale sobimatu käitumise korral.
(1¹) Vabatahtlik päästja või abidemineerija vabastatakse vabatahtliku staatusest, kui menetluses tuvastatakse vabatahtliku staatusest vabastamise asjaolu. Menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
(2) Käskkiri vabatahtliku päästja vabastamise kohta tehakse teatavaks teatise kättetoimetamisega.
§ 43¹. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku sotsiaalsed tagatised ja vabatahtlikule hüvitatavad kulud
(1) Kui Häirekeskuse tegevuses osalev vabatahtlik sureb või tema töövõime väheneb vabatahtliku ülesannete täitmisel, maksab riik hüvitist käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud alusel ja korras.
(2) Häirekeskus võib hüvitada käesoleva seaduse § 2 lõikes 4¹ nimetatud vabatahtlikule või lõikes 5 nimetatud juriidilisele isikule transpordi-, side- ja muud Häirekeskuse tegevuses osalemisega kaasnevad asjakohased kulud.
§ 43². Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku taustakontroll
(1) Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku vastavust käesoleva seaduse § 2 lõikes 4¹ sätestatud nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku kandidaadi sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda järgmisi andmeid:
1) kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed ning töökoha andmed;
2) andmed isikule määratud kriminaalkaristuste, viimase viie aasta jooksul väärteo eest määratud karistuste, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta;
3) andmed isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta;
4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
5) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus;
6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.
(3) Politsei- ja Piirivalveametil on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus:
1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja teised isikuomadused ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
4) saada andmeid karistusregistri arhiivist;
5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikust allikast kättesaadavaid isikuandmeid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu võib olla Häirekeskusele aluseks keelduda võtmast isikut Häirekeskuse tegevuses osalevaks vabatahtlikuks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.
(6) Taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates või pärast vabatahtliku staatusest vabastamist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni.
§ 43³. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku staatusest vabastamine
(1) Häirekeskuse tegevuses osalev vabatahtlik vabastatakse vabatahtliku staatusest, kui ilmneb asjaolu, et ta ei vasta avaliku teenistuse seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõudele.
(2) Häirekeskuse vabatahtliku staatusest vabastamise asjaolude tuvastamisele ja vabatahtliku staatusest vabastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatut.
§ 44. Asja sundkasutusest tekkinud kulude hüvitamine
(1) Riik hüvitab isikule käesoleva seaduse § 20 alusel asja sundkasutusse võtmisega tekkinud kulud. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistöö korral võib riik asja sundkasutusse võtmisega tekkinud kulud hüvitada Vabariigi Valitsuse reservist.
(2) Päästetööl või demineerimistööl asja sundkasutusse võtmisega tekkinud kulude hüvitamise ulatus ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse ./dyn=130062026023&id=101022011001 määrusega.
§ 45. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö ja demineerimistööga ning kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamine
(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulu, välja arvatud saamata jäänud tulu, hüvitatakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
(2) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu juriidilisele isikule hüvitamise ning vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026023&id=129122011230;107102026005 määrusega.
§ 46. Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl ning kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalemise tasu maksmine
(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule makstakse päästetööl, demineerimistööl või elanikkonnakaitses osaletud aja eest tasu, milleks eraldatakse Päästeametile eelarvevahendid riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
(2) Vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osaletud aja eest kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026023&id=129122011230 määrusega.
(1) Päästeamet tagab üle nelja tunni kestval päästetööl või demineerimistööl osalejale tasuta toitlustamise ja joogivee.
(2) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistöö korral hüvitatakse päästetööl või demineerimistööl osalejale toitlustamise ja joogivee kulud Vabariigi Valitsuse reservist.
(3) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistöö korral toitlustamise ja joogivee kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026023&id=129122011230 määrusega.
Päästesündmuse käigus käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud töödega ning korrakaitseseaduse §-des 49, 50 ja 52 nimetatud meetmete kohaldamise käigus juriidilisele või füüsilisele isikule Päästeameti poolt tekitatud kahju loetakse õnnetusest põhjustatud kahjuks.
Päästetööle kaasatud vabatahtlikul päästjal, kellel on tuvastatud osaline töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud osalise töövõime tingimus täidetuks. Päästetööle kaasatud vabatahtlikul päästjal, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
(1) Häirekeskus on valmis osutama kriisiinfo teenust Siseministeeriumi valitsemisala asutustele alates 2020. aasta 15. juulist.
(2) Häirekeskus on valmis osutama kriisiinfo teenust riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele alates 2021. aasta 1. jaanuarist.