Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend

§ 1. Reguleerimisala

Määrus reguleerib riikliku pensionikindlustuse seadusega (edaspidi seadus) kehtestatud riiklike pensionide (edaspidi pension) määramist, ümberarvutamist ja maksmist.

§ 2. Pensioni taotlemine

(1) Pensioni taotleja või tema seaduslik esindaja esitab pensioniavalduse Sotsiaalkindlustusametile. (1¹) Pensioniavalduse esitamine loetakse seaduse § 31 lõike 2 tähenduses kinnitatuks, kui pensioniavaldus on esitatud Sotsiaalkindlustusameti esinduse kaudu. (2) Pensioni taotlemiseks esitatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument. (3) Pensioni taotlemisel lähtutakse riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmetest. (4) Kui riigi infosüsteemi kuuluvates andmekogudes pensioni määramiseks vajalikud andmed puuduvad, esitab pensioni taotleja Sotsiaalkindlustusametile ise dokumendid. Pensioni määramiseks vajalike dokumentide loetelu on sätestatud seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. (5) Seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui: 1) isik on surnud; 2) isik on teadmata kadunud ning tema suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus; 3) vanemalt on enne lapse 8-aastaseks saamist vanema hooldusõigus või lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud; 4) isiku asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata.

§ 3. Pensioni määramise erisused

(1) Kui isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–6 loetletud alustel, määratakse pension ühel alusel pensionitaotleja valikul. (2) (3)

§ 4. Pensioni maksmise erisused

§ 5. Pensioni ümberarvutamise erisused

(1) (2) Pensioniavalduse esitamise kuule järgnevast kuust alates eraldatakse uuele perekonnaliikmele tema osa, jagades pensioni suuruse pensionisaajate arvuga.

§ 6. Pensioniliigi muutmise erisused

(1) Üleminekut ühelt pensioniliigilt teisele käsitatakse pensioni esmakordse määramisena, rakendades pensioni määramise algtähtaja suhtes seaduse § 32 lõike 2 sätteid ning vähendades makstava pensioni suurust sama perioodi eest varem väljamakstud pensioni võrra. (2) Üleminekul ühelt pensioniliigilt teisele tehakse pensioniõiguslik staaž kindlaks kooskõlas seaduse §-ga 28 ning arvutatakse juurde pensionilisa kooskõlas seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisa saamise tingimustega.

§ 7. Pensionilisa arvutamise erisused

(1) (2) (3) (4) (5) Pärast seaduse § 24 lõikes 7 sätestatud kirjaliku nõusoleku andmist makstakse pensionilisa seaduse § 24 lõike 1¹ punktis 1¹ nimetatud isikule, kellele nõusolek anti. Kui seaduse § 24 lõikes 1¹ nimetatud isikud pensionilisa saamise õiguse kasutamises kokku ei lepi, jaotatakse pensionilisa õigustatud isikute vahel võrdselt. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse pensionilisa ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt. (6) Kui üks seaduse § 24 lõikes 1¹ nimetatud isikutest ei anna teisele isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus pensionilisale, jaotatakse pensionilisa võrdselt mõlema vanema vahel.

§ 8. Pensioni maksmise lõpetamise erisused

§ 9. Väikelapse eest hoolitsemise aja või lapse kasvatamise aja arvestamine teise õigustatud isiku pensioniõigusliku staaži hulka

(1) (1¹) (1²) Kui pensioniõiguse tekkeks on pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud kuni lapse 3-aastaseks saamiseni väikelapse eest hoolitsemise aeg või vähemalt kaheksa aastat lapse kasvatamise aeg, ei saa seda pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud aega pärast pensioni määramise otsuse tegemist anda teisele õigustatud isikule. (2) Isiku, kelle pensioniõigusliku staaži hulka oli arvatud seaduse § 28 lõike 2 punktis 7 sätestatud väikelapse eest hoolitsemise aeg või seaduse § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud lapse kasvatamise aeg, surma korral arvatakse märgitud perioodid samadele pensioniõigusliku staaži perioodidele õigust omava teise isiku pensioniõigusliku staaži hulka.

§ 10. Pensioni maksmise peatamine pensionäri kohtuliku karistuse või vahi alla võtmise või psühhiaatrilise ravi korral

(1) Kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega või kui pensionäri suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist või kui kohus on määranud pensionäri suhtes psühhiaatrilise ravi, peatatakse pensioni maksmine eelnimetatud asjaolule järgneva kuu esimesest kuupäevast. (2) Isikule, kellele jooksva kuu pension on välja makstud enne vangistuse kandmise algust, vahi alla võtmist või psühhiaatrilist ravi kandmist, peatatakse pensioni maksmine vangistuse kandmise alguse, vahi alla võtmise või psühhiaatrilise ravi alustamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

§ 11. Elusoleku tõendamise andmekoosseis

(1) Välisriigis elav pensionär esitab Sotsiaalkindlustusametile iga aasta 1. märtsiks elukohariigi ametiasutuse või Eesti Vabariigi välisesinduse kinnitatud kirjaliku tõendi oma elusoleku kohta, millele kantakse: 1) pensionäri ees- ja perekonnanimi; 2) pensionäri isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 3) pensionäri tegeliku elukoha aadress; 4) pensionäri isikut tõendava dokumendi liik ja number; 5) vastuvõtul käimise kuupäev; 6) elusolekut tõendava ametiasutuse nimi ja aadress; 7) elusolekut tõendava ametniku nimi ja allkiri; 8) elusolekut tõendava ametiasutuse pitser või tempel. RT I 2016-12-16 4 116122016004 2018-01-01 (2) Välisriigis elav pensionär tõendab oma elusolekut Sotsiaalkindlustusameti loodud elektroonilise kanali kaudu või esitades käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud andmed Sotsiaalkindlustusametis kohapeal, välja arvatud seaduse § 42⁴ lõikes 2 nimetatud juhul.

§ 11¹. Pensionikindlustatu informeerimine

(1) Iga kalendriaasta 10. aprilliks võimaldatakse pensionikindlustatule isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu juurdepääs järgmistele andmetele eelmise kalendriaasta kohta: 1) tema eest arvestatud või tema poolt makstud sotsiaalmaks; 2) sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa summa; 3) sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summa; 4) kindlustusosaku suurus; 5) kindlustusosakute summa; 6) solidaarosaku suurus; 7) solidaarosakute summa; 8) kindlustusosa suurus; 9) ühendosa suurus; 10) aastahinde suurus; 11) isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus; 12) kalendriaasta kaheteistkümnekordne töötasu alammäär; 13) pensionikindlustusstaaž. (2) Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse talle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetega teatis.

§ 12. Pensionide ümberarvutamisel arvesse võetav pensioniõiguslik staaž

(1) Seaduse jõustumisel ümberarvutatud pensionide korral võetakse pensioniõigusliku staažina arvesse varem pensioni maksmisel arvesse võetud pensioniõiguslik staaž. (2) Täiendava pensioniõigusliku staaži dokumendi esitamisel tehakse täiendav pensioniõiguslik staaž kindlaks kooskõlas seaduse §-ga 28 ja pension arvutatakse ümber seaduse § 25 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtajast.

§ 13. Pensionilisade säilitamine ja juurde arvutamine

(1) Isikul, kes on invaliidsuspensionilt või töövõimetuspensionilt üle viidud vanaduspensionile alates 1. aprillist 2000. a ja kelle invaliidsuspensionile või töövõimetuspensionile oli juurde arvutatud seaduse § 24 lõikes 1 või okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 14 lõikes 1 või 4 sätestatud pensionilisa, säilib õigus saada varemmakstud pensionilisa eluaegselt. (2) Enne seaduse jõustumist määratud rahvapensionidele arvutatakse juurde pensionilisa seaduse § 24 lõike 1 või okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 14 lõike 1 või 4 alusel. (3) Toitjakaotuspensionile ja toitja kaotuse korral rahvapensionile arvutatakse juurde pensionilisa, kui toitjal on õigus pensionilisale seaduse § 24 lõike 1 või § 60 lõike 4 või okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 14 lõike 1 või 4 alusel või kui pensioni saaja vastab pensionilisa saamise tingimustele. (4) Seaduse § 21 lõike 1 punkti 1 alusel arvutatud toitjakaotuspensionile arvutatakse juurde seaduse § 24 lõikes 11 sätestatud pensionilisa, kui pensioni saaja vastab nimetatud pensionilisa saamise tingimustele.

§ 14. Orvule määratud toitjakaotuspension

Orvule, kelle toitjakaotuspension oli määratud riiklike elatusrahade seaduse alusel ja kellel seaduse alusel arvutatud toitjakaotuspension või rahvapension toitja kaotuse korral jääb väiksemaks kui 50% riiklike elatusrahade seaduse alusel makstud toitjakaotuspensionist, jätkatakse pensioni maksmist pooles riiklike elatusrahade seaduse alusel makstud toitjakaotuspensioni suuruses, kui ta omab katkematult õigust pensionile.

§ 14¹. Toitja kaotanud isiku pensioni üleminekusätted alates 1. oktoobrist 2026. a

(1) Enne 1. oktoobrit 2026. a määratud toitjakaotuspensioni ning toitja kaotuse korral määratud rahvapensioni maksmist ja ümberarvutamist jätkatakse kuni pensioni määramise tähtaja lõpuni, kohaldades käesoleva määruse kuni 30. septembrini 2026. a kehtinud redaktsiooni ja arvestades riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud erisusi. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse nende isikute suhtes, kellel ei teki õigust toitjakaotustoetusele perehüvitiste seaduse alusel. (2) Käesolevat määrust ei kohaldata lapsele, kuni 24-aastasele õppurile ega lapseootel lesele, kellel tekib alates 1. oktoobrist 2026. a õigus toitjakaotustoetusele või ema vanemahüvitisele perehüvitiste seaduse alusel. (3) Kui toitjakaotuspension määratakse ja seda makstakse eriseaduse alusel, kohaldatakse käesoleva määruse kuni 30. septembrini 2026. a kehtinud redaktsiooni, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 15. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 16. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017. a. (2) Määruse § 7 lõiked 3–5 ja § 11 jõustuvad 1. jaanuaril 2018. a.