Law

Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks

Estonia · regulation

Ask the law about this More laws of Estonia For machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2025-01-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 ce3f738cbfca5812104849d0362ec4d6ac610c72ea5e35520ecb69f13287271f

Contents: 48 provisions

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

48 provisions

§ 41. Järvemuda, järvelubja ja meremuda kasutusalad

(1) Kasutusalade järgi liigitatakse järvemuda järgmiselt: 1) järvemuda põlluväetiseks; 2) järvemuda raviotstarbeks. (2) Kasutusalade järgi järvelupja ja meremuda ei liigitata.

Propose a change

§ 42. Uuringumetoodika

(1) Sõltuvalt uuringuruumi pindalast ning maardla geoloogilise ehituse keerukusest on nõutav uuringuvõrgu tihedus tarbevaru määramiseks 50 × 100 meetrit kuni 100 × 200 meetrit ning reservvaru määramiseks 100 × 200 meetrit kuni 200 × 400 meetrit. (2) Uuringuvõrgu kõigis sondeerimispunktides määratakse veesügavus, mere- või järvemuda, järvelubja ja turbakihtide paksus 0,05 meetri täpsusega ning mineraalpõhja iseloom. (3) Üldanalüüsiks võetakse proovid: 1) tarbevaru määramiseks ühest punktist 10hektarilise uuringuruumi pindala kohta; 2) reservvaru määramiseks ühest punktist 40hektarilise uuringuruumi pindala kohta, kuid mitte vähem kui kolmest punktist uuringuruumis. (4) Proovimise intervall on vähemalt 0,5 meetrit ja proovi kaal vähemalt 0,5 kilogrammi. (5) Proovi üldanalüüsi käigus määratakse: 1) põhiliste taime- ja loomarühmade jäänused mikroskoobi abil; 2) sette looduslik niiskus, happesus ja kuivaine orgaanilise osa sisaldus; 3) tuha CaO ja Fe2O3 sisaldus; 4) meremudal ka lõimis. (6) Meremuda uuringuruumist võetakse lisaks üldanalüüsi proovidele vähemalt kahest punktist lasundi pealmisest 0,5 meetri paksusest kihist proovid mikrobioloogiliseks analüüsiks ehk koliindeksi ja patogeense mikrofloora määramiseks ning kahjulike mikrokomponentide (F, B, As, Al, Se, NO3) ja raskmetallide (Cd, Cr, Pb, Ni, Mo, Hg, Ba) sisalduse määramiseks. Iga proovi kaal peab olema vähemalt 1 kilogramm. (7) Järvemuda ja -lubja geoloogilise uuringu käigus tehakse vajaduse korral täiendavaid analüüse vastavalt maavara kavandatavale kasutusviisile.

Propose a change

§ 43. Järvemuda-, järvelubja- ja meremudavaru arvutamine

(1) Järvemuda-, järvelubja- ja meremudavaru arvutatakse 1000 m³ täpsusega. (2) Järvemuda-, järvelubja- ja meremudavaru kihi keskmine paksus arvutatakse uuringupunktide ning interpoleeritud punktide paksuse aritmeetilise keskmisena 0,05 meetri täpsusega. (3) Järvemuda-, järvelubja- ja meremudavaru üleviimiseks mahult kaalule 60% tingniiskuse juures kasutatakse järgmist valemit: P = Vx[(100 – W1):(100 – W2)]xγ P – maavaravaru, tuh t; V – lasundi maht, tuh m³; W1 – muda looduslik niiskus protsentides; W2 – muda arvestuslik tingniiskus, milleks on 60%; γ – muda mahumass, mis on määratud laboriuuringutega või käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt. (4) Järve- ja meremuda ning järvelubja keskmine mahumass sõltuvalt looduslikust niiskusest on esitatud käesoleva määruse lisas 2.

Propose a change

§ 44. Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu tulemusena saadud andmete esitamise nõuded

(1) Üldgeoloogilise uurimistöö tulemused vormistatakse üldjuhul aruandena. Erandjuhtudel võivad uurimistöö tulemused olla vormistatud publikatsioonina. (2) Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne ja uuringuaruanne esitatakse ühes eksemplaris elektrooniliselt ja arhiivipüsivas köites paberil, seejuures ei tohi paberil ja elektrooniliselt esitatavad andmed erineda. (3) Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne ja uuringuaruanne esitatakse elektrooniliselt PDF- ning määruses nimetatud aruande osad GIS- või CAD-vormingus, vormistades aruande teksti, tekstilisad ja graafilised lisad eraldi failidena. Lisaks esitatakse kõik aruande graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus resolutsiooniga 300 punkti tolli kohta. (4) Maavaravaru arvutamisel kasutatud puuraukude, kaevandite, paljandite ja interpolatsioonipunktide kirjeldused, laboriproovide ja fotode andmed ning katendi lamami ja plokkide lamami samakõrgusjooned esitakse maavarade registri vastutava töötleja määratud vormis ning viisil. Maavarade registri vastutav töötleja võib näha ette nimetatud andmestiku esitamise veebiliidese kaudu. (5) Üldgeoloogilise uurimistöö loa omaja, uuringuloa omaja või tema volitatud isik lisab üldgeoloogilise uurimistöö aruandele ja uuringuaruandele kirjaliku arvamuse tehtud uurimistöö või uuringu täielikkuse ning saadud andmete usaldatavuse kohta.

Propose a change

§ 45. Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu tulemusena saadud andmete läbivaatamise nõuded

(1) Kehtetu (2) Maavarade registri kande tegemise otsus tehakse 30 päeva jooksul pärast üldgeoloogilise uurimistöö aruande või uuringuaruande saamist või maavarade komisjoni seisukoha küsimise korral 30 päeva jooksul pärast maavarade komisjoni seisukoha saamist. (3) Maavarade komisjon esitab oma seisukoha kirjalikult kahe kuu jooksul aruande saamisest arvates. (4) Kehtetu (5) Maavarade registri vastutav töötleja saadab maavarade registri kande tegemise otsuse uuringuloa omajale ja loa andjale. (6) Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne ja uuringuaruanne säilitatakse elektrooniliselt Eesti Geoloogiafondis. (7) Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne ja uuringuaruanne on avalik ulatuses, milles see sisaldab käesolevas määruses sätestatud aruande kohustuslikke osasid, andmeid ja lisasid. Loa omaja võib märkida aruande esitamisel, et ei soovi aruande avalikustamist osas, mis koostatakse lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele, lisades teabe avalikustamise piiramise õigusliku aluse avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 kohaselt ja põhjenduse.

Propose a change

§ 46. Varem kehtinud nõuetele vastavad üldgeoloogilise uurimistöö aruanded ja geoloogilise uuringu aruanded

(1) 2017. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 1. jaanuarini keskkonnaregistri kande tegemise otsustajale esitatud üldgeoloogilise uurimistöö aruanded ja uuringuaruanded, mis vastavad aruande koosseisu ja sisu kohta kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud nõuetele, loetakse käesoleva määruse nõuetele vastavaks. (2) 2020. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 1. jaanuarini maavarade registri kande tegemise otsustajale esitatud üldgeoloogilise uurimistöö aruanded ja uuringuaruanded, mis vastavad kuni 2019. aasta 31. detsembrini kehtinud aruande koosseisu ja sisu nõuetele, loetakse käesoleva määruse nõuetele vastavaks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üldgeoloogilisele uurimistööle, milles määratakse või hinnatakse ümber maavara maavarade registrisse kande tegemiseks, kohaldatakse lisaks käesolevas määruses geoloogilisele uuringule, geodeetilistele ja kartograafilistele töödele, maavaravaru arvutamisele ning geoloogilise uuringu aruande koostamisele kehtestatud nõudeid.

Propose a change

§ 47. Varem kehtinud nõuete kohaselt uuritud maavara

(1) Kuni käesoleva määruse jõustumiseni keskkonnaregistrisse kantud põlevkivi, fosforiiti, kristalliinset ehituskivi, tsemendilubjakivi, tehnoloogilist lubjakivi, ehituslubjakivi, tehnoloogilist dolokivi, viimistlusdolokivi, ehitusdolokivi, täitedolokivi, tsemendisavi, raskeltsulavat savi, keraamilist savi, keramsiidisavi, ehituskruusa, täitekruusa, ehitusliiva, täiteliiva, tehnoloogilist liiva, meremuda, järvemuda (põlluväetiseks), järvemuda (raviks), järvelupja, hästilagunenud turvast ja vähelagunenud turvast ei ole vaja käesoleva määruse nõuete kohaselt ümber hinnata ning need jäävad senisel kujul maavarade registrisse kuni maavara ammendumiseni, käesoleva määruse nõuete alusel varu ümberhindamiseni või muul alusel maavarade registri kande muutmiseni. (2) Kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud nõuete kohaselt uuritud, kuid maavarade registrisse kandmata lasundit võib kameraaltöö alusel maardlana arvele võtta ja maavarade registrisse kanda põlevkivina, fosforiidina, kristalliinse ehituskivina, tsemendilubjakivina, tehnoloogilise lubjakivina, ehituslubjakivina, tehnoloogilise dolokivina, viimistlusdolokivina, ehitusdolokivina, täitedolokivina, tsemendisavina, raskeltsulava savina, keraamilise savina, keramsiidisavina, ehituskruusana, täitekruusana, ehitusliivana, täiteliivana, tehnoloogilise liivana, meremudana, järvemudana (põlluväetiseks), järvemudana (raviks), järvelubjana, hästilagunenud turbana ja vähelagunenud turbana, arvestades kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud nõudeid.

Propose a change

§ 48. Liiva- ja kruusauuringute lõimiseandmete arvutuslik teisendamine maavaravaru ümberhindamisel ning maavara kasutusala määramine

(1) Enne käesoleva määruse jõustumist tehtud liiva- või kruusauuringute lõimiseandmed (edaspidi varasemad andmed) teisendatakse maavaravaru ümberhindamisel ning maavaravaru kasutusala määratakse käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. (2) 0,063 mm ja 0,125 mm sõelte läbindid leitakse loglineaarse interpolatsiooni meetodil sõela läbindite logaritmimisega võrrandiga, kus x on sõela ava, millele läbindit otsitakse, x1 ja x2 on varasemate 0,05 mm ja 0,16 mm sõelte avade suurused millimeetrites, y1 ja y2 on vastavate varasemate sõelte läbindid (%) ja y on otsitav läbind (%): (3) 0,25 mm, 0,5 mm, 1 mm, 2 mm, 4 mm, 6,3 mm, 8 mm, 12,5 mm, 16 mm, 31,5 mm ja 63 mm läbindid leitakse loglineaarse interpolatsiooni meetodil sõela avadega φ-skaalas võrranditega, kus d on sõela ava suurus millimeetrites, φ on sõela ava, millele läbindit otsitakse φ skaalas, φ1 ja φ2 on varasemate lähimate sõelte avad φ skaalas, y1 ja y2 on vastavate varasemate sõelte läbindid (%) ja y on otsitav läbind (%): (4) 20 mm ja 40 mm läbindid loetakse võrdseks varasemate andmete sama ava suurusega sõelte vastavate läbinditega. (5) 80 mm ja 125 mm läbindid leitakse lineaarse ekstrapoleerimise meetodil varasemate andmete 40 mm ja 70 mm läbindite kaudu, piirates tulemuse 100%-ga, võrrandiga, kus x on sõela ava, millele läbindit otsitakse, x1 ja x2 on varasemate 40 mm ja 70 mm sõelte avade suurused millimeetrites, y1 ja y2 on vastavate varasemate sõelte läbindid (%) ja y on otsitav läbind (%): (6) Kui proovi 31,5 mm läbind jääb vahemikku 60–63,5% või 0,063 mm läbind vahemikku kas 3,4–7,8% või 11–14% vastavalt kas liiva või kruusa klassifitseerimisel, ei saa proovi lugeda usaldusväärselt klassifitseerituks. (7) Proovi võib varasemate andmete alusel klassifitseerida: 1) ehitusliivaks, kui 0,16 mm läbind ei ole suurem kui 5% ja 20 mm läbind on üle 65%; 2) ehituskruusaks, kui 0,16 mm läbind ei ole suurem kui 12% ja 40 mm läbind ei ole suurem kui 65%; 3) täiteliivaks, kui 0,05 mm läbind on üle 5% ja 20 mm läbind on üle 65%; 4) täitekruusaks, kui 0,05 mm läbind on üle 12% ja 40 mm läbind ei ole suurem kui 65%. (8) Kui uuringuala piires on võimalik usaldusväärselt klassifitseerida vähemalt 85% proovidest, on andmete arvutuslik teisendamine usaldusväärne. Kui usaldusväärselt on võimalik klassifitseerida alla 85% proovidest, ei ole arvutuslik teisendamine piisavalt usaldusväärne ja liiva või kruusa lõimise määramiseks tuleb teha täiendav geoloogiline uuring. (9) Kui uuringualal on võimalik lateraalselt piiritleda ala, mille sees asuvatest proovidest on võimalik usaldusväärselt klassifitseerida vähemalt 85%, on võimalik seda ala käsitleda eraldi ning sellel ei pea liiva või kruusa lõimise määramiseks tegema täiendavat geoloogilist uuringut. (10) Kui uuringualal on võimalik lateraalselt piiritleda läbilõike kiht, mille sees asuvatest proovidest on võimalik usaldusväärselt klassifitseerida vähemalt 85%, on lubatud teha geoloogiline uuring vähendatud mahus lõimiseanalüüsiga, keskendudes kihtidele, milles olevaid proove ei ole võimalik usaldusväärselt klassifitseerida vähemalt 85% ulatuses.

Propose a change

← Find another law