§ 1. Haridusseaduse ülesanne
Haridusseaduse ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ning areng.
Propose a changeLaw
Eesti Vabariigi haridusseadus
Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-07-19, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 6ae50bbc1a85a94c83a213235615eed982ffd7dd1e906f9d0894fda0e3d32ca6
Contents: 52 provisions
- § 1. Haridusseaduse ülesanne
- § 1¹. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
- § 2. Hariduse mõiste, eesmärgid ja tasemed
- § 3. Haridussüsteem
- § 4. Haridussüsteemi korralduse põhimõtted
- § 5. Seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu pädevus
- § 6. Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevus
- § 7. Kohalike omavalitsuste pädevus
- para8
- para10
- § 10¹. Õppimiskohustus
- § 10². Seadusliku esindaja kohustused lapse õppimiskohustuse suhtes
- § 10³. Valla ja linna ülesanded ning rakendatavad meetmed lapse õppimiskohustuse suhtes
- § 10⁴. Õppeasutuse ülesanded õppimiskohustuse täitmise tagamisel
- § 11. Üldharidus
- § 12. Kutseharidus
- § 13. Huviharidus
- § 14. Alusharidus
- § 15. Põhiharidus
- § 16. Keskharidus
- § 17. Kõrgharidus
- § 18. Täiendusharidus
- § 18¹. Õppeliigid
- § 19. Õppeasutuse mõiste ja liigitus
- § 19¹. Õppeasutuse nimi
- § 20. Põhikoolid ja gümnaasiumid
- § 21. Kutseõppeasutused
- § 22. Rakenduskõrgkoolid
- § 23. Ülikoolid
- § 24. Lasteaiad
- § 24¹. Lastehoiud
- § 25. Huvikoolid
- § 26. Täienduskoolitusasutused
- § 27. Haridust tõendava dokumendi liik ja vorm
- § 27¹. Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ning aruandluse korraldamine
- § 28. Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õigus
- § 28¹. Akadeemiline tunnustamine
- § 29. Haridusasutuste õiguslik seisund
- § 30. Haridusasutuse alluvus
- § 31. Haridusasutuste finantseerimine
- § 32. Haridusasutuste juhtimine
- § 33. Õpilaste ja üliõpilaste õiguslik seisund
- § 34. Pedagoogide õiguslik seisund
- § 34¹. Riigikeeleõpetaja
- § 35. Haridusasutuse vara
- § 35¹. Haridusstipendiumide ja -preemiate määramine
- § 36. Välisriikide kodanike õigus haridusele
- para36b1
- para36b5
- § 36⁶. Eesti hariduse infosüsteem
- § 37. Rakendamine
- § 38. Õppimiskohustuse rakendamine ja järelhindamine
Proposed changes to this act
No one has proposed a change to this act yet.
52 provisions
§ 1¹. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. RT I 2002 61 375 184811 2002-08-01
Propose a change§ 2. Hariduse mõiste, eesmärgid ja tasemed
(1) Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. (2) Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest. (3) Hariduse eesmärk on: 1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; 2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; 3) luua igaühele eeldused pidevõppeks. (4) Ülesannetest johtuvalt liigitatakse haridus üld-, kutse- ja huvihariduseks. RT I 2007 4 19 12776187 2007-09-01 (5) Haridusel on järgmised tasemed: 1) alusharidus; 2) põhiharidus (hariduse I tase); 3) keskharidus (hariduse II tase); 4) kõrgharidus (hariduse III tase). (6) Igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. RT I 2010 41 240 13332410 2010-09-01
Propose a change§ 3. Haridussüsteem
(1) Haridussüsteem koosneb kahest alasüsteemist: 1) haridusest, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel; 2) haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest. (2) Haridusasutused on eelkõige lastehoiud, lasteaiad, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täienduskoolitusasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused. (3) Riigi- ja munitsipaalharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid, nimetatakse avalikeks haridusasutusteks.
Propose a change§ 4. Haridussüsteemi korralduse põhimõtted
(1) Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused õppimiskohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras. (2) Eesti territooriumil tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse omandada avalikes haridusasutustes ja ülikoolides eestikeelne haridus kõigil haridustasemetel. (3) Eesti Vabariik tagab eesti keele õpetamise kõigis muukeelsetes avalikes õppeasutustes ja muukeelsetes õpperühmades. (4) (5) Haridussüsteemi ülesehitus ning riigi haridusstandard loovad igaühele võimaluse siirduda ühelt haridustasemelt teisele. (6) Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist. (7) Keskhariduse omandamine avalikes haridusasutustes on õppemaksuta. (8) Haridusasutuses kasutatavad õppevormid määratakse seadusega või haridusasutuse põhikirja või põhimäärusega. (9) Haridussüsteemi juhtimisel lähtutakse otstarbeka detsentraliseerimise põhimõttest. (10) Haridusasutuse tegevuse, sealhulgas õppetöö korralduse ja tulemuslikkuse eest vastutab haridusasutuse juht. RT I 2013-07-11 1 111072013001 2013-09-01
Propose a change§ 5. Seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu pädevus
(1) Riigikogu ainupädevusse kuulub: 1) haridussüsteemi kujundamise, toimimise ning arengu põhimõtete kindlaksmääramine; 2) õppemaksu kehtestamine avalikes õppe- ja kasvatusasutustes ning avalik-õiguslikes ülikoolides; 3) avalik-õigusliku ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustamine. (2) Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub: 1) hariduse riiklike arenguprogrammide vastuvõtmine ja nende elluviimiseks tagatiste loomine; 2) avalike haridusasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja nende tegevuse lõpetamise korra kehtestamine; 3) avalike õppe- ja kasvatusasutuste ning avalik-õiguslike ülikoolide õppemaksu ja tasumäärade ning tasustamise korra kehtestamine; 4) riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära kehtestamine; 5) õpilastele, üliõpilastele ja haridustöötajatele riiklike soodustuste, sealhulgas krediidisoodustuste kehtestamine; 6) 7) kõrgharidusstandardi kehtestamine ./dyn=109072026051&id=112072019017 . 7¹) 8) 9) 10)
Propose a change§ 6. Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevus
(1) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab hariduse riiklike arenguprogrammide väljatöötamist ja elluviimist. (2) Haridus- ja Teadusministeerium: 1) 2) 2¹) tagab järelevalve kaudu riigi haridusstandardi järgimise ja kvaliteetse hariduse kättesaadavuse kogu riigi territooriumil; 3) koordineerib ja juhendab kohalikke omavalitsusi ja vabariigi teisi ministeeriume hariduskorralduses, kooskõlastab nendega avalike haridusasutuste asutamise, reorganiseerimise ja sulgemise ettepanekuid vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale; 4) asutab, reorganiseerib ja suleb riigiharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid ning rakenduskõrgkoolid; 5) suunab ja korraldab avalike haridusasutuste (välja arvatud ülikoolide) õppeplaanide ja -programmide ning erivajadusega õpilaste õppevahendite koostamist ja kehtestab riiklikule õppekavale vastavuse tagamiseks nõuded õppekirjandusele; RT I 2009 2 4 13099758 2009-09-01 6) tagab avalike haridusasutuste ja õpetajate metoodilise teenindamise süsteemi ja koordineerib metoodikaasutuste tööd; 7) registreerib riiklikult tunnustatud või riiklikke lõpudokumente; 8) koordineerib haridustöötajate väljaõppe- ja täienduskoolituse süsteemi; 9) osaleb riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid; 10) võtab osa spetsialistide ja oskustööliste vajaduse prognoosimisest ning riikliku koolitustellimuse koostamisest; 11) koordineerib spetsialistide ja oskustööliste väljaõpet rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes, koordineerib spetsialistide ja oskustööliste täiendus- ja ümberõpet; 12) 13) teeb koostööd teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide haridus- ja teadusasutustega; 14) töötab välja hariduse riikliku finantseerimise normatiivid; 15) annab välja ja tühistab erakoolide ja teiste koolitusega tegelevate juriidiliste isikute koolituslubasid (tegevuslitsentse); 16) nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiharidusasutuste juhte; 17) 18) kehtestab haridustasemeti ühtse hindamissüsteemi; 19) 20) kehtestab riigiharidusasutuste (välja arvatud ülikoolide) ühiselamute ja õpilaskodude kasutusse andmise tingimused ja korra ./dyn=109072026051&id=13004755 . (3) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas täidab õigusaktidest tulenevaid riigikooli pidaja rakenduslikke ülesandeid Haridus- ja Noorteamet, kui ameti põhimääruses on nende ülesannete täitmine sätestatud.
Propose a change§ 7. Kohalike omavalitsuste pädevus
(1) Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestab käesolev seadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Pädevuse jaotamine kohalike omavalitsuste tasandite vahel sätestatakse seadustega. (2) Kohalikud omavalitsused: 1) kavandavad oma halduspiirkonna hariduse arengu programme ja viivad neid ellu; 2) asutavad, reorganiseerivad ja sulgevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi; 3) tagavad oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise; 4) määravad ametisse ja vabastavad ametist neile alluvate haridusasutuste juhte; 5) prognoosivad vajadust õpetajate järele, abistavad haridusasutusi töötajate leidmisel; 6) tagavad õpetajatele eluruumi ning muud õigusaktides ettenähtud soodustused; 7) 8) peavad õppimiskohustuslike laste arvestust ja tagavad õppimiskohustuse täitmise kontrolli, annavad lastele õppimiskohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi, tagavad meditsiiniabi ja toitlustamise õppetöö ajal; 8¹) korraldavad põhiharidust omandava lapse sõidu haridusasutusse ja tagasi ning hüvitavad põhiharidust, keskharidust, kutseharidust omandavale või lisaõpet läbivale isikule sõidukulu ühistranspordiseaduses sätestatud alustel; 9) korraldavad haridusasutuste metoodilist teenindamist, annavad haridusasutuste juhtidele ja õpetajatele nõu koolikorralduslikes küsimustes; 10) korraldavad laste ja noorte kutsealast informeerimist ja annavad neile vastavaid soovitusi; 11) peavad puuetega inimeste arvestust ning korraldavad nende õpetamist. (3) Halduspiirkonna hariduse arenguprogrammide koostamiseks ja elluviimiseks moodustab kohaliku omavalitsuse täidesaatev võimuorgan oma koosseisus vastava struktuuriüksuse või määrab ametisse vastava ametiisiku. RT I 2002 63 389 181944 2002-07-29
Propose a change§ 10¹. Õppimiskohustus
(1) Õppimiskohustus on kohustus osaleda põhi-, kesk- või kutsehariduse õppes ning omandada teadmisi, oskusi ja pädevusi, et tagada enda areng. (2) Õppimiskohustus on Eestis elaval lapsel, sealhulgas välisriigi kodakondsusega lapsel ja määratlemata kodakondsusega lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Lapsel on õppimiskohustus 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist juhul, kui laps on omandanud kesk- või kutsehariduse. (3) Õppimiskohustust ei ole Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi esindaja lapsel ega rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsel. (4) Laps, kes oma terviseseisundi või individuaalse arengu tõttu ei ole õppimiskohustuslikku ikka jõudes saavutanud vajalikku koolivalmidust, võib õpinguid alustada ühe õppeaasta võrra hiljem, kui seda soovitab tema koolivalmidust hinnanud lasteaed või põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond. RT I 2024-12-23 1 123122024001 2025-09-01 , osaliselt muudetud RT I, 01.07.2025, 1 (5) Lasteaed või kooliväline nõustamismeeskond soovitab õpinguid alustada ühe õppeaasta võrra hiljem, kui: 1) lapse tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed või enesekohased oskused ei ole õpingute alustamiseks vajalikul määral välja kujunenud või 2) laps vajab haiguse, trauma või tervisehäire tõttu pikaajalist ravi ja tema terviseseisund ei võimalda tal igapäevases õppetöös osaleda.
Propose a change§ 10². Seadusliku esindaja kohustused lapse õppimiskohustuse suhtes
(1) Lapsevanem või eestkostja (edaspidi seaduslik esindaja) tagab õppimiskohustuse täitmise, sealhulgas: 1) loob õppimiskohustuslikule lapsele kodus õppimist võimaldavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) kasutab igapäevaseks infovahetuseks kooli määratud infokanalit; 3) jälgib õppimise edenemist ja teavitab probleemide korral kooli; 4) esitab koolile oma kontaktandmed ja teavitab nende muutustest; 5) pöördub kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole; 6) taotleb vajaduse korral koolilt ja lapse elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt lapse õppimiskohustuse täitmist toetavate meetmete rakendamist ning kasutab neid meetmeid; 7) algatab vajaduse korral õpilase arengut toetava vestluse, osaleb õpilase arengut toetaval vestlusel ja panustab lapse õpitee valikuvõimaluste väljaselgitamisse; 8) esitab taotluse lapse põhikooli vastuvõtmiseks ja kinnitab lapse taotluse edasiõppimiseks pärast põhihariduse omandamist; 9) tutvub õppekorraldust reguleerivate aktidega, mis on avalikustatud kooli veebilehel, ja täidab teda puudutavaid sätteid; 10) teeb koostööd kooliga ja lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsusega. (2) Kui seaduslik esindaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi, võtab valla- või linnavalitsus kasutusele lapse õiguste kaitseks vajalikud meetmed.
Propose a change§ 10³. Valla ja linna ülesanded ning rakendatavad meetmed lapse õppimiskohustuse suhtes
(1) Valla- või linnavalitsus peab õppimiskohustuslike laste üle arvestust. Õppimiskohustuslike laste ja nende seaduslike esindajate toetamiseks seirab valla- või linnavalitsuse volitatud isik iga kuu Eesti hariduse infosüsteemi kaudu valla või linna haldusterritooriumil elavate õppimiskohustuslike laste õppes osalemist. Valla- või linnavalitsuse volitatud isikule tehakse Eesti hariduse infosüsteemis kättesaadavaks ka valla või linna haldusterritooriumil elavate tuge vajavate õppimiskohustuslike laste seaduslike esindajate rahvastikuregistrisse kantud elukoht, lisa-aadress ja kontaktandmed. (2) Käimasoleval õppeaastal põhihariduse omandanud õpilaste puhul tagab valla- või linnavalitsus õppimiskohustuse täitmise hiljemalt 1. novembril, täites käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesandeid. (3) Õppimiskohustusliku lapse elukohajärgne vald või linn toetab vajaduse korral õppimiskohustuslikku last, seaduslikku esindajat ja kooli, luues tingimused õppimiskohustuse täitmiseks, sealhulgas: 1) selgitab välja õppimiskohustuse täitmata jätmise põhjused ja õppimiskohustuse täitmist toetavad meetmed ning korraldab meetmete rakendamist; 2) korraldab koolitusi ja nõustamist õppimiskohustust mitte täitvate laste seaduslikele esindajatele, et toetada neid õppimistingimuste loomisel; 3) kehtestab õppimiskohustuse täitmise tagamiseks korra, milles määrab ametikoha või struktuuriüksuse, mille ülesandeks on rakendada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud meetmeid, ja meetmetega seotud tegevuste korralduse. (4) Valla- või linnavalitsus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud korra ja korras määratud ametikoha või struktuuriüksuse kontaktandmed oma veebilehel. (5) Kui õppimiskohustuse täitmist takistab lapse abivajadus lastekaitseseaduse või sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses, tagab vald või linn lapse abistamise nimetatud seadustes sätestatud korras. Valla- või linnavalitsus kaasab kooli lapse abivajaduse hindamisse ja abi osutamisse. (6) Lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus teavitab kooli menetluse alustamisest ja edasisest koostööst.
Propose a change§ 10⁴. Õppeasutuse ülesanded õppimiskohustuse täitmise tagamisel
Õppeasutuse ülesanded õppimiskohustuse täitmisel on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning kutseõppeasutuse seaduses.
Propose a change§ 11. Üldharidus
Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust.
Propose a change§ 12. Kutseharidus
Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.
Propose a change§ 13. Huviharidus
Huviharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis on omandatud süsteemse juhendatud tegevuse käigus vaba tahte alusel tasemeõppest, täienduskoolitusest ja tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks.
Propose a change§ 14. Alusharidus
Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks.
Propose a change§ 15. Põhiharidus
Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks.
Propose a change§ 16. Keskharidus
(1) Keskharidus on haridustase, mis põhineb põhiharidusel. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. (2) Üldkeskharidus on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. (3) Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. RT I 2007 4 17 12776181 2007-01-29
Propose a change§ 17. Kõrgharidus
(1) (2) (3) Haridust, mis põhineb üldkeskharidusel, kuid mida riiklikult ei tunnustata kõrgharidusena, loetakse kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks ja seda nimetatakse keskerihariduseks. (4) (5) (6) (7) Haridusasutus saab õiguse välja anda kõrgharidust tõendavaid dokumente, kui tema õppeprogrammid ja nende realiseerimise tingimused vastavad riigi haridusstandardile ja ta on saanud sellekohase riikliku tunnustuse.
Propose a change§ 18. Täiendusharidus
Täiendusharidus on üldhariduslikud ja kutsealased teadmised, oskused, vilumused ning kutsenõuetele vastavad käitumisnormid ja väärtused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. RT I 1998 57 859 75569 1998-07-06
Propose a change§ 18¹. Õppeliigid
(1) Formaalõpe on eesmärgistatud ja struktureeritud õpe, mis toimub õppekava alusel alushariduses, põhihariduses, keskhariduses, kutsehariduses ja kõrghariduses ning mille läbimist tunnustatakse üldjuhul haridusliku kvalifikatsiooniga. (2) Mitteformaalõpe on eesmärgistatud ja struktureeritud vabatahtlik õpe, mis võib toimuda õppekava alusel. Mitteformaalõppe võimalusi pakuvad eeskätt noorsootöö, huvihariduse ja täiskasvanute täienduskoolituse asutused ja organisatsioonid.
Propose a change§ 19. Õppeasutuse mõiste ja liigitus
(1) Õppeasutus on haridusasutus, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale. (2) Õppeasutused liigitatakse vastavalt neis omandatava hariduse ülesannetele ja tasemetele. RT I 1998 64 1007 75748 1998-07-25
Propose a change§ 19¹. Õppeasutuse nimi
(1) Õppeasutuse nimi ei või olla õppeasutuse eesmärgi, tegevuse, kooli pidaja ega õigusliku vormi seisukohalt eksitav. RT I 2010 41 240 13332410 2010-09-01 (2)
Propose a change§ 20. Põhikoolid ja gümnaasiumid
(1) Põhikoolis omandatakse põhiharidus. (2) Gümnaasiumis omandatakse üldkeskharidus. (3) Põhikoolide ja gümnaasiumide tegevuse alused kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. RT I 1999 24 358 77246 1999-03-21
Propose a change§ 21. Kutseõppeasutused
(1) Kutseõppeasutuses omandatakse kutsekeskharidus või oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud mingil kutse- või erialal. (2) Kutseõppeasutuse tegevuse alused kehtestatakse kutseõppeasutuse seadusega. RT I 2005 65 498 966190 2006-01-01
Propose a change§ 22. Rakenduskõrgkoolid
(1) Rakenduskõrgkoolides omandatakse kõrgharidus. (2) Rakenduskõrgkoolide õigusliku seisundi kehtestavad kõrgharidusseadus ja rakenduskõrgkoolide põhimäärused.
Propose a change§ 23. Ülikoolid
(1) Ülikoolis omandatakse kõrgharidus. (2) Ülikoolide õigusliku seisundi kehtestavad kõrgharidusseadus, ülikoolide seadused ja põhikirjad.
Propose a change§ 24. Lasteaiad
(1) Alushariduse omandab õppimiskohustuslikust east noorem laps lasteaias või kodus. (2) Vanemal ja lasteaial või lasteaia pidajal on lapse alushariduse omandamise toetamisel ühine vastutus. (3) Lasteaia õigusliku seisundi kehtestab alusharidusseadus.
Propose a change§ 24¹. Lastehoiud
(1) Lastehoius omandab õppimiskohustuslikust east noorem laps alusharidust. (2) Vanemal ja lastehoiul või lastehoiu pidajal on lapse alushariduse omandamise toetamisel ühine vastutus. (3) Lastehoiu õigusliku seisundi kehtestab alusharidusseadus.
Propose a change§ 25. Huvikoolid
(1) Huvikoolis omandatakse huviharidus. (2) Huvikoolide tegevuse alused kehtestatakse huvikooli seadusega. RT I 2007 4 19 12776187 2007-09-01
Propose a change§ 26. Täienduskoolitusasutused
Täienduskoolitusasutuste tegevuse alused kehtestatakse täiskasvanute koolituse seadusega.
Propose a change§ 27. Haridust tõendava dokumendi liik ja vorm
Isiku haridust, kutset, eriala ja õppeasutuse lõpetamist tõendab tunnistus või diplom, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026051&id=13349551;120092013011 . RT I 1995 12 119 28729 1995-02-18
Propose a change§ 27¹. Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ning aruandluse korraldamine
(1) Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ning aruandluse korraldab Haridus- ja Noorteamet. (2) Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026051&id=110072014002 määrusega. (3)
Propose a change§ 28. Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õigus
(1) Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õiguse annab õppeasutusele valdkonna eest vastutav minister. (2) Eesti Vabariik tunnistab haridust tõendavate dokumentidena tunnistusi, diplomeid ja ülikoolidiplomeid, mida õppeasutused on välja andnud Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras, samuti teistes riikides välja antud haridust tõendavaid dokumente. (2¹) Õppeasutuste antavate akadeemiliste kraadide nimetused kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026051&id=122022012008;112072019017 määrusega. (2²) Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 1991. aasta 20. augustit endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026051&id=13116632 määrusega. (2³) (3) Eesti Vabariigis kehtivad haridust tõendavate dokumentidena tunnistused, diplomid ja ülikoolidiplomid, mis on välja antud enne käesoleva seaduse jõustumist Eesti Vabariigi territooriumil ja teistes riikides. (4) Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist Eestis kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium. RT I 2003 20 116 260772 2003-03-10
Propose a change§ 28¹. Akadeemiline tunnustamine
(1) Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamisel ja akadeemilisel tunnustamisel juhindutakse riikidevahelistest kokkulepetest, kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioonist (RT II 1998, 7, 14), selle konventsiooniga siduvatest dokumentidest ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. (2) Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026051&id=13116620 määrusega. RT I 2004 45 316 761211 2005-01-01
Propose a change§ 29. Haridusasutuste õiguslik seisund
(1) Haridusasutuse õigusliku seisundi kehtestavad õigusaktid ja tema põhikiri või põhimäärus. (2) Haridusasutused on õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel õigusaktides kehtestatud piires iseseisvad. RT I 1998 64 1007 75748 1998-07-25
Propose a change§ 30. Haridusasutuse alluvus
(1) Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. (2) Eralastehoiud, eralasteaiad ja erakoolid alluvad need asutanud juriidilistele või füüsilistele isikutele.
Propose a change§ 31. Haridusasutuste finantseerimine
(1) Avalikke haridusasutusi ja avalik-õiguslikke ülikoole finantseeritakse riiklikest, munitsipaal- ja omavahenditest. (2) Riiklikest vahenditest finantseeritakse haridusasutusi vastavalt eelarveseadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale. (3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele kuuluvaid haridusasutusi, mille ülalpidamisest võtab osa riik, kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikontroll ja kohalik omavalitsus vastavalt nende pädevusele. (4) Haridusasutuste omavahenditeks on tulud tasulistest teenustest, tootmis- ja teadustegevusest, lepingulisest kaadriväljaõppest, sponsorite ning üksikisikute annetustest ja muudest laekumistest.
Propose a change