(1) Määrusega kehtestatakse sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamiseks valdkondlike programmide tingimused ja kord.
(2) Valdkondlikud programmid on järgmised:
1) sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse;
2) vaimse tervise huvikaitse;
3)
4)
5) elanikkonna esmaabioskused;
6)
7) lapsed ja pered;
8)
9) sotsiaaltöö edendamine;
10) vanemaealiste huvikaitse;
11) suitsiidiennetus;
12) puudega ja krooniliste haigustega inimeste huvikaitse.
(3) Valdkondlike programmide raames toetatakse ka välisprojekti omafinantseeringu katmist, et kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks.
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1 1) Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) omafinantseering – projekti abikõlblikud kulud, mille katab rahaliselt toetuse saaja või partner;
2) toetuse andja – Riigi Tugiteenuste Keskus, välja arvatud otsetoetuse andmise otsustamisel, mil toetuse andmise otsuse ja selle muutmise otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister ning otsuse täitmisega seotud §-s 36³ nimetatud toiminguid ja otsuseid teeb Riigi Tugiteenuste Keskus;
3) toetuse saaja – taotleja, kelle toetuse taotluse suhtes on tehtud taotluse rahuldamise otsus;
4) tulemus – projekti tegevustest kasusaajatele avalduv väljundite lühiajaline mõju, mida soovitakse saavutada;
5) väljund – projekti raames loodud mõõdetav tulemus, toode või osutatud teenus, mis on vajalik tulemuse saavutamiseks ning on otseselt seostatav elluviidud tegevuse ja selleks tehtud kuludega;
6) välisprojekt – väljaspool Eestit registreeritud asutuse või organisatsiooni rahastatav projekt.
Otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Toetust antakse kooskõlas heaolu arengukavaga aastateks 2023–2030 ja rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2020–2030 eesmärgiga soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises.
(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal tehakse projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud.
(2) Projekt peab kestma taotlusvooru avamise teates nimetatud perioodi lõpuni või selles nimetatud vastava arvu kuid.
(3) Projekti elluviimise perioodi võib põhjendatud juhul pikendada kokku kuni kuus kuud.
(4) Projekti elluviimise perioodi pikendamise taotlus tuleb esitada toetuse andjale esimesel võimalusel. Pikendamist saab taotleda kuni 30 päeva enne projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeva. Toetuse andja kooskõlastab otsuse Sotsiaalministeeriumiga.
(1) Omafinantseeringu minimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu kohustust ei kohaldata välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral.
(2) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetuse summa ei või ületada välisprojekti planeeritava omafinantseeringu summat.
§ 7. Kindlasummalise makse alusel kulude hüvitamine
(1) Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummalise maksena, mille suurus on minimaalselt 20 000 eurot.
(2) Projekti kindlasummaliste makse summa ja selle alusel makstava toetuse tõendamise alused määratakse taotluse rahuldamise otsuses.
(3) Kindlasummalise makse alusel ettemaksena makstav toetus loetakse täielikult kättesaaduks, kui kindlasummalise makse tulemuse saavutamine on tõendatud. Mitmeaastase projekti puhul loetakse saadud ettemakse kasutamine tõendatuks kinnitatud vahearuande alusel. Tulemuse osalisel saavutamisel makstakse toetust proportsionaalselt tulemuse mõjuga eesmärkide täitmisse.
(1) Projekti eelarves kajastatud kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib projekti elluviimise perioodil.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti tulemuse saavutamiseks.
(3) Kindlasummalise makse raames loetakse kaudsed kulud abikõlblikuks ühel viisil järgmistest:
1) 15% ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest;
2) 7% ulatuses projekti otsestest kuludest, mis on projekti otsesed personalikulud ja muud otsesed kulud.
(4) Otsesteks personalikuludeks loetakse palk ja puhkusetasu ning nende pealt seaduse kohaselt arvestatavad maksud ja maksed proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga, välja arvatud lõikes 7 nimetatud tegevustega seotud personalikulu.
(5) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse halduskulud ja projekti administreerimisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui projektis loetakse lõike 6 või 7 tähenduses kulu selgelt otseseks kuluks.
(6) Projekti halduskulud on muu hulgas:
1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;
2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;
4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud;
5) ruumide rendikulud;
6) valveteenuse kulud;
7) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.
(7) Projekti administreerimiseks loetakse projekti elluviimisega kaasnevad tugitegevused, sealhulgas:
1) raamatupidamine;
2) sekretäri- ja personalitöö;
3) juriidiline nõustamine;
4) riigihanke korraldamine ja ostumenetluse läbiviimine;
5) vara haldamine;
6) infotehnoloogiline tugitegevus.
Järgmised kulud ei ole abikõlblikud: 1 1) Järgmised kulud ei ole abikõlblikud:
1) investeering kinnisvarasse ja taristusse;
2) kapitalirent;
3) vara amortisatsioon;
4) remondikulu;
5) sõiduki, sealhulgas mootorsõiduki, maastiku- ja veesõiduki ja drooni soetamis-, rendi- ja ülalpidamiskulu, välja arvatud sõiduki kasutusrendi- ja kütusekulu lähetuskulu osana ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis maksuvaba piirmäära ulatuses;
6) kulu, mis on tekkinud väljaspool projekti elluviimise perioodi;
7) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikutelt kauba ja teenuse ostmise kulu, välja arvatud juhul, kui ostumenetlus vastab §-s 46 sätestatule;
8) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis ning vaide- ja kohtumenetluse menetluskulu;
9) intress võlalt ning võla teenindamise tasu ja viivis;
10) kulu, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral;
11) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.
(1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), või Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artiklis 1 sätestatud juhtudel.
(3) Ühele ettevõtjale ei tohi määruse alusel antava ja varem antud abi eelneva kolme aasta pikkuse ajavahemiku majandusaasta jooksul ületada:
1) VTA määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat;
2) komisjoni määruse (EL) 2023/2832 artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat.
(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(5) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.
(6) VTA määruse ja komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel antud vähese tähtsusega abi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus.
(2) Taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partnereid, kellega koostöös ta projekti ellu viib ja kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks. Partneriks ei ole projekti kaasrahastaja, kes ei osale projekti tegevuste elluviimises, ega teenust osutav isik, kes teeb projekti tegevusi vastavalt taotleja tellimusele. Partner osaleb iseseisvalt projekti tegevuste elluviimises ja tal tekivad projekti elluviimise käigus kulud.
(3) Partneriks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kui valdkondliku programmi tingimustest ei tulene teisiti.
(4) Taotleja ja partner peavad taotluse menetlemise hetkel vastama järgmistele nõuetele:
1) nende maksuvõlg riigile koos intressiga on väikesem kui 100 eurot või see on ajatatud;
2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;
3) neil ei ole täitmata kohustusi toetuse andja ees, sealhulgas on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud;
4) nende juhtorgani liikmetel puudub karistus karistusseadustiku §-des 89–93, 113–150, 169–182¹, 187, 199–217², 260¹, 280, 281, 290¹–300¹, 333–349 või 372–402⁴ sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
5) nende majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud, on esitatud;
6)
7) taotlejal on oma tegevust tutvustav ja avalikkusele kättesaadav veebileht või sotsiaalmeedia väljund;
8) nad vastavad valdkondliku programmi tingimustes sätestatud täiendavatele nõuetele.
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus koos lõikes 2 nimetatud dokumentidega on esitatud e-toetuse keskkonnas, lähtudes selle andmeväljadest ja andmeväljade täitmise juhistest;
2) taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik;
3) toetust taotletakse valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks ja toetatavate tegevuste elluviimiseks;
4) toetatavad tegevused peavad olema kavandatud taotlusvooru teates nimetatud projekti elluviimise perioodi;
5) taotlus sisaldab partneri kaasamise korral partneri andmeid, tema kaasamise vajaduse põhjendust ja partneri toetatavaid tegevusi;
6) taotluses on nimetatud tegevuste väljund ja elluviimise tähtaeg kindlasummalise makse kohta koos selle tõendamise alustega;
7) toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad määruses sätestatule;
8) taotlus sisaldab iga kindlasummalise makse aluseks oleva kulu eelarvet, mille koostamisel on lähtutud kulude abikõlblikkuse nõuetest ja säästlikkusest, sealhulgas parimast hinna ja kvaliteedi suhtest;
9) taotlus vastab valdkondliku programmi tingimustes sätestatud täiendavatele nõuetele.
(2) Taotleja lisab taotlusele järgmised dokumendid:
1) partneri kaasamise korral partneri kinnituskiri projektis osalemise, taotluse ja määrusega tutvumise ning partneri õiguste ja kohustustega nõustumise kohta;
2) volikiri, kui taotluse allkirjastaja tegutseb taotleja esindajana volituse alusel;
3) välisprojekti väljakuulutamise teade koos toetatava tegevuse kirjelduse ja omafinantseeringut sisaldava planeeritava eelarvega, kui toetust taotletakse välisprojekti omafinantseeringu katmiseks.
(1) Sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programmi eesmärk on tugevdada sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitset ja tugisüsteeme, ennetada ja vähendada käitumuslike sõltuvuste ja uimastitarvitamise, sealhulgas alkoholi, narkootikumide, tubaka ja nikotiini, levimust ning toetada tõenduspõhiste ja inimeste tervisest ning heaolust lähtuvate poliitikate kujundamist.
(2) Sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi:
1) vaimse tervise ja sõltuvuskäitumise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamine ning koostöö arendamine;
2) sotsiaalministeeriumile ja poliitikakujundamisega seotud osapooltele tõenduspõhiste poliitikameetmete ja nende rakendamise kohta ettepanekute tegemine ning nende ettepanekute eest seismine, tuginedes poliitikadokumentidele, eksperthinnangutele või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadele;
3) uimastite ja käitumuslike sõltuvuste kahjudega kokkupuutuvate osapoolte ning sõltuvushäirega inimeste ja nende lähedaste õiguste ja huvide koondamine ning asjassepuutuvate osapoolte koostöö arendamine;
4) tõenduspõhise sõltuvuskäitumise alase teabe vahendamine elanikkonnale;
5) tõenduspõhiste tegevuste elluviimine häbimärgistamise vähendamiseks;
6) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–5 nimetatud tegevusi.
(1) Paragrahvi 13 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised:
1) punkti 1 tegevustes vaimse tervise ja sõltuvuskäitumise valdkonna organisatsioonid;
2) punkti 2 tegevustes poliitikakujundajad;
3) punktide 3 ja 5 tegevustes sõltuvuskäitumise või selle riskiga inimesed ning tema lähedased, Eesti elanikkond tervikuna;
4) punkti 4 tegevustes Eesti elanikkond tervikuna.
(2) Projekt hõlmab vähemalt § 13 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 6 nimetatud tegevusi.
(3) Projekt peab hõlmama uimastitest vähemalt alkoholi- ja tubakavaldkonda ning vähemalt ühte käitumusliku sõltuvuse alavaldkonda.
(4) Kaasatud peab olema vähemalt üks partner.
(5) Taotluse esitamise hetkeks peab:
1) taotlejal ja partneril olema tõendatav varasem kogemus sõltuvuskäitumise, uimastitarvitamise, vaimse tervise, rahvatervishoiu või nendega seotud valdkonnas tegutsemisel ning;
2) taotlejal olema vähemalt kolmeaastane ja partneril üheaastane tõendatav kogemus huvikaitse valdkonnas.
(6) Taotlusele tuleb lisada kinnitus, et taotleja ega partner ei ole saanud viimase kolme aasta vältel rahastust või muid rahaliselt hinnatavaid hüvesid alkoholi-, tubaka või hasartmängutööstuselt, välja arvatud turutingimusel osutatud teenuse eest saadud tasu.
(1) Programmi eesmärk on tugevdada vaimse tervise, sealhulgas psüühikahäiretega inimeste huvikaitset ja tugisüsteeme, vähendada ühiskonnas häbimärgistamist ning edendada elanikkonna vaimse tervise kirjaoskust.
(2) Vaimse tervise huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi:
1) vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamine ning koostöö arendamine;
2) poliitikakujunduses osalemine läbi Sotsiaalministeeriumile ettepanekute tegemise tuginedes tõendusmaterjalile, valdkonna poliitikadokumentidele, eksperdihinnangutele, sh kogemusekspertsusele, või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadele;
3) tõenduspõhised tegevused häbimärgistamise vähendamiseks;
4) psüühikahäireid kogenud inimestele mõeldud toetavad tegevused kogemusekspertsuse võimekuse tagamiseks poliitikakujunduslikes tegevustes;
5) tõenduspõhise vaimse tervise alase teabe kommunikatsioon elanikkonnale;
6) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–5 nimetatud tegevusi.
(1) Paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised:
1) punkti 1 tegevuses vaimse tervise valdkonnas tegutsevad organisatsioonid;
2) punkti 2 tegevuses poliitikakujundajad;
3) punktide 3–5 tegevustes vaimse tervise raskustega ja psüühikahäirega inimesed ning tema lähedased, Eesti elanikkond tervikuna.
(2) Projekt hõlmab vähemalt § 15 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 6 nimetatud tegevusi.
(3) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus vaimse tervise huvikaitse valdkonnas. Taotleja peab projekti kaasama vähemalt ühe partneri, kellel on taotlemise hetkeks vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus psüühikahäirega inimeste huvikaitse valdkonnas patsiendiorganisatsioonina.
(1) Elanikkonna esmaabioskuste programmi eesmärk on parandada Eesti elanikkonna esmaabi andmise oskusi ning edendada koostööd Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisega.
(2) Elanikkonna esmaabioskuste programmi oodatavad tulemused on järgmised:
1) esmaabioskuste õppe ja koolituste või täiendõppe ja -koolituste korraldamise süsteem on kaasaegne ja toimib;
2) esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide koostöövõrgustiku eesmärgid ja tegevused on kokku lepitud, ajakohased ja koostöö toimimine on tagatud.
(3) Elanikkonna esmaabioskuste programmis toetatakse järgmisi tegevusi:
1) esmaabiõppe ja koolituste pikaajalise tervikliku plaani rakendamine lähtudes Sotsiaalministeeriumi suunistest;
2) vajadusel elanikkonna esmaabioskuste kiire suurendamise toetamine;
3) esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide toimiva koostöövõrgustiku arendamine Eestis lähtudes Sotsiaalministeeriumi suunistest;
4) elanikkonna esmaabioskuste suurendamiseks vajalike koolituste korraldamine sihtrühmadele, põhjendades sihtrühmade valikut;
5) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas tegevused, mis täiendavad punktides 1–4 nimetatud tegevusi.
(1) Paragrahvi 21 lõike 3 punktis 4 nimetatud tegevusest kasusaajad on Eesti elanikud. Ülejäänud tegevustest kasusaajad on poliitikakujundajad ning esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevad organisatsioonid.
(2) Projekt hõlmab vähemalt § 21 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 5 nimetatud tegevusi.
(3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on järgmised:
1) esmaabiõppe ja koolituste pikaajalise tervikliku plaani rakendamise tegevuste ja tulemuste kohta on esitatud aruanded Sotsiaalministeeriumile vähemalt korra aastas;
2) esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustiku arendusettepanekud on Sotsiaalministeeriumile esitatud ning lähtuvalt Sotsiaalministeeriumi suunistest ellu viidud;
3) projekti käigus tehakse tasuta esmaabioskuste koolitusi, mis sisaldavad ka psühholoogilise esmaabi komponenti;
4) esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustiku põhimõtted, väärtused, eesmärgid, tegevused, liikmed ja nende valiku alused on selgelt sõnastatud, kaasajastatud ja leitavad veebist.
(4) Projektil peavad olema järgmised väljundinäitajad:
1) lõike 3 punktis 3 nimetatud koolitusi tehakse projekti elluviimise perioodil kõigis maakondades;
2) lõike 3 punktis 3 nimetatud koolitusi korraldatakse vähemalt 200 koolis;
3) lõike 3 punktis 3 nimetatud koolitusi on pakutud vähemalt 75 000 koolituse saajale.
(5) Projekti elluviimise perioodi alguseks peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane kogemus ja partneril vähemalt üheaastane kogemus esmaabioskuste õppe ja koolituste valdkonnas.
(6) Taotlusele on lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et nad lähtuvad oma tegevustes tõenduspõhisusest ja tervishoiuvaldkonna tunnustatud parimatest teadmistest ja praktikast, sealhulgas psühholoogilise esmaabi puhul Maailma Terviseorganisatsiooni psühholoogilise esmaabi kõige uuematest materjalidest.
(7) Projekti tegevustes võivad osaleda organisatsioonid, mis lähtuvad lõikes 6 nimetatud põhimõtetest.
(1) Laste ja perede programmi eesmärk on parandada laste ja perede heaolu ning toimetulekut, toetada positiivset vanemlust ja turvalisi peresuhteid, suurendada laste osalust ja kaasatust ning tugevdada laste õiguste kaitset ennetus-, huvikaitse ja tugitegevuste kaudu, samuti laiendada laste kaasatust ühiskonnas, andes võimalust kuulda rohkem laste häält.
(2) Programmis toetatakse järgmisi tegevusi:
1) perede heaolu ja vanemlike oskuste ja turvaliste peresuhete toetamisele suunatud nõustamis-, tugi-, koolitus- ja kogukonnategevusi;
2) laste õiguste teadlikkust, osalust otsustusprotsessides ja ühiskondlikku kaasatust suurendavaid tegevusi;
3) laste, perede või nendega töötavate spetsialistide huvikaitse- ja teavitustegevusi;
4) ennetus- ja teavitustegevusi, mis aitavad vähendada laste ja perede heaolu ohustavaid riske, sealhulgas väärkohtlemist, hooletusse jätmist ja tõrjutust;
5) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud põhjendatud tegevused, mis on otseselt seotud programmi eesmärgi ja kavandatud tulemusega.
(1) Projekt hõlmab vähemalt kahte § 25 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevust ja võib sisaldada punktis 5 nimetatud tegevusi.
(2) Taotlejal peab olema tõendatav varasem kogemus laste ja perede valdkonnas tegevuste elluviimisel, sihtrühmadega töötamisel ja valdkondliku koostöö korraldamisel üleriikliku katus- või võrgustikorganisatsioonina.
(3) Projekti tegevused peavad olema suunatud vähemalt kahele järgmistest sihtrühmadest:
1) lapsed;
2) pered;
3) laste ja peredega töötavad spetsialistid;
4) laste ja peredega töötavad kogukonnad.
(4) Taotluses tuleb kirjeldada kavandatud tulemusi ja mõju sihtrühmale ning esitada vähemalt üks mõõdetav tulemusnäitaja iga tegevussuuna kohta.
(1) Programmi eesmärk on edendada sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitset ning parandada sotsiaaltöö ja valdkonnas töötamise mainet ja väärtustamist ühiskonnas.
(2) Programmis toetatakse järgmisi tegevusi:
1) sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitse ja esindamise tegevused, sealhulgas liikmete ja võrgustiku kaasamine, info vahendamine, seisukohtade kujundamine ning analüüsitud ja põhjendatud ettepanekute esitamine poliitikakujundamise toetamiseks;
2) sotsiaalvaldkonna põhikutsealade edendamine ja valdkonnas töötamise maine parandamine, sealhulgas põhikutsealade tunnustusürituse korraldamine ja preemiate maksmine;
3) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–2 nimetatud tegevusi või käivitavad muutusi programmi eesmärkidest lähtuvalt, sealhulgas vähemalt üks kord kvartalis sotsiaalmeediakajastused enda poolt algatatud tegevustest.
(1) Paragrahvi 29 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on sotsiaalvaldkonnas tegutsevad töötajaid esindavad organisatsioonid ning sotsiaalvaldkonna töötajad, poliitikakujundajad ja avalikkus.
(2) Määruse § 29 lõike 2 punktis 2 nimetatud preemiad arvestab toetuse saaja projekti vahenditest.
(1) Vanemaealiste huvikaitse programmi eesmärk on edendada vanusesõbralikkust ühiskonnas, toetada vanemaealiste huvide esindatust ning soodustada nende kaasamist otsustusprotsessidesse ja aktiivset osalust ühiskonnaelus.
(2) Vanemaealiste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi:
1) vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku eestvedamine, igapäevase võrgustikutöö korraldamine ja arendamine ning vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse hoidmine ja suurendamine;
2) vanemaealiste huvikaitse ja osaluse edendamine, sealhulgas vanemaealiste tööhõive, sissetuleku, elukeskkonna, ligipääsetavuse, sotsiaalse kaasatuse, iseseisva toimetuleku ja õiguste ning aktiivsena vananemise ja ennetuse teemadel;
3) kohalikes omavalitsustes tegutsevate vanemaealiste kogude ja nende piirkondlike kogude loomise toetamine, loodud kogude nõustamine ning nende tegutsemisvõimekuse hoidmine ja arendamine, samuti nende töö koordineerimine, sh kaasaaitamine vanemaealiste kogude sisulisele kaasamisele otsustusprotsessidesse;
4) muud lõikes 1 nimetatud ühiskonna vanusesõbralikkuse edendamise eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas vähemalt kolm korda aastas meediakajastused elluviidavate tegevuste teemadel.
(1) Paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised:
1) punkti 1 tegevustes vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja asutused, mille hulgas peavad olema ka katus- ja võrgustikuorganisatsioonid, millel on üleriigiline katvus;
2) punkti 2 tegevustes poliitikakujundajad;
3) ülejäänud tegevustes vanemaealised, teised vanemaealiste huvikaitse edendamise eesmärgi saavutamisel olulised sihtrühmad, kelle kaasamise vajalikkust põhjendab taotleja taotluses, samuti laiem avalikkus.
(2) Projekt hõlmab vähemalt § 31 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning võib sisaldada punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi.
(3) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku toimimine.
(4) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on tõendusmaterjalil, valdkonna poliitikadokumentidel, eksperthinnangutel või katus- ja võrgustikuorganisatsioonide seisukohtadel põhinevate ettepanekute esitamine Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõude, arengukavade või programmide avaliku kooskõlastamise käigus ning valdkondlike probleemide ja vajaduste pidev jälgimine ja varajane tõstatamine, sealhulgas vähemalt kolm meediakajastust aastas vanemaealiste huvikaitse ja vanusesõbralikkuse teemadel.
(5) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on kohalikes omavalitsustes tegutsevate vanemaealiste kogude toimimise ja koordineerimise tagamine, sh loodud ja olemasolevate kogude tegutsemisvõimekuse hoidmine ja arendamine ning vajadusel uute piirkondlike kogude loomise toetamine.
(6) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane ja partneril vähemalt üheaastane tõendatav kogemus vanemaealiste huvikaitse valdkonnas. Taotlejaks saab olla organisatsioon, mis oli 2025. aasta 31. detsembri seisuga vanemaealiste strateegilise partnerluse võrgustiku liige.
(1) Suitsiidiennetuse programmi eesmärk on ennetada enesetappe ja enesetapukatseid vaimse tervise abivõimaluste parandamise, suitsiidiohvrite lähedaste toetamise, teadlikkuse kasvatamise ja vastutustundliku meediakajastuse edendamise kaudu.
(2) Suitsiidiennetuse programmis toetatakse järgmisi tegevusi:
1) suitsiidiennetuse valdkonna poliitikakujunduses osalemine, sealhulgas Sotsiaalministeeriumile eksperdiarvamuste andmine suitsiidiennetuseks vajalike sekkumiste, teenuste ja töövahendite väljatöötamisel ning suitsiidiennetuse tegevuskava juhtrühma töös osalemine;
2) suitsiidiennetuseks, sealhulgas laste ja noorte enesetappude, enesetapukatsete ja enesevigastamise ennetamiseks vajalike teenuste ja sekkumiste arendamine, sealhulgas koolitajate koolitamine ja teenuste väljaarendamiseks või pakkumise suurendamiseks teenuseosutajate koolitamine;
3) enesetapu läbi surnud inimese lähedaste tugivõrgustiku edendamine, sealhulgas lähedasi toetavate tugigruppide töö korraldamine ja elluviimine ning enesetapuga kokku puutunud laste toetamine;
4) vastutustundliku meediakajastuse edendamine, sealhulgas meedia seiramine ja suitsiiditeema kajastuse kohta süstematiseeritult info kogumine, problemaatilistele kajastustele reageerimine, vastutustundliku meediakajastuse põhimõtete edastamine avalikkusele, ajakirjanikele ja meediaettevõtetele ning koolitused ajakirjanikele ja meediatöötajatele enesetappude vastutustundlikuks kajastamiseks;
5) vastutustundliku meediakajastuse auhinna „Papageno auhind” väljaandmine koostöös meedia ja asjaomaste osapoolte esindajatega;
6) vaimse tervise ja enesetappudega seotud hoiakute jälgimine ühiskonnas ja selle põhjal Sotsiaalministeeriumile soovituste andmine häbimärgistamise vähendamise tegevuste kavandamiseks;
7) muud lõikes 1 nimetatud suitsiidide ennetamise eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused.
(1) Projekti tegevusest kasusaajad on teiste hulgas ka suitsiidiohvrite lähedased.
(2) Projekt hõlmab vähemalt § 33 lõike 2 punktides 1–6 kirjeldatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 7 kirjeldatud tegevusi.
(3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on:
1) lähedaste tugigruppide kohtumiste arv ja osalenute arv;
2) iga-aastase vastutustundliku meediakajastuse auhinna väljaandmine.
(4) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus suitsiidennetuse valdkonnas. Taotleja peab projekti kaasama vähemalt ühe partneri, kellel on taotlemise hetkeks vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus meediateemadel või kirjeldama taotluses muul viisil koostööd sellise organisatsiooniga.
(1) Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmi eesmärk on tugevdada puudega ja kroonilise haigusega inimeste rolli ühiskonnas ning suurendada nende õigusi ja kaasatust, arendades süsteemset huvikaitset riigi ja kohalikul tasandil.
(2) Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi huvikaitselisi tegevusi, mis aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele:
1) puudega ja kroonilise haigusega inimeste õiguste, osaluse ja kaasatuse edendamine ning huvikaitse arendamine eri valdkondades, näiteks sotsiaalhoolekanne, omastehooldus, haridus, tööhõive, ligipääsetavus, tervishoid, võrdsed võimalused riigi ja kohalikul tasandil praktiliste tegevuste ja strateegilise teavitustöö kaudu;
2) teadlikkuse suurendamine, hoiakute kujundamine ja avalikkuse kaasamine, et tugevdada puudega ja kroonilise haigusega inimeste rolli ja mõju ühiskonnas;
3) heaolu arengukava tegevuste elluviimisele kaasaaitamine;
4) puudega ja kroonilise haigusega inimeste arvamuste ja vajaduste koondamine ning lahendusettepanekute esitamine, et algatada süsteemseid muutusi;
5) üle-eestilise võrgustikutöö arendamine ja eestvedamine ning puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsioonide huvikaitsevõrgustiku tugevdamine, tagades tegevuse elluviimise üle-eestiliselt ning puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsioonide sisulise kaasatuse.
(3) Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi strateegilisi tegevusi, mis aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele:
1) nõustamise ja õigusabi pakkumine puudega inimestele ja kroonilise haigusega inimestele ning nende lähedastele igapäevaelu küsimustes, riigi ja kohaliku omavalitsuse teenuste ja toetustega seonduvalt;
2) nõustamiste põhjal peamiste kitsaskohtade süstemaatiline kaardistamine ja ettepanekute esitamine ministeeriumitele poliitikakujundamise toetamiseks.
(4) Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmis toetatakse muid eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi, mis täiendavad lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele.
(1) Paragrahvi 34¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevustest kasusaajad on:
1) puudega ja kroonilise haigusega inimesed, nende esindajad ja lähedased;
2) puudega ja kroonilise haigusega inimeste heaolusse panustavad esindusorganisatsioonid;
3) poliitikakujundajad ja avalikkus.
(2) Projekt hõlmab vähemalt § 34¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning võib sisaldada sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevusi.
(3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundnäitajad on järgmised:
1) üle-eestilise võrgustikutöö kaudu tagatakse puudega inimeste ja kroonilise haigusega inimeste esindatus ning sisendi koondamine poliitikakujundamisse, arvestades programmi mahtu ja fookust;
2) osaletakse valdkonna õigusaktide väljatöötamises ja muutmises ning esitatakse ettepanekuid Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõude, arengukavade ja programmide kohta;
3) avaldatud on vähemalt 12 meedikajastust aastas;
4) osaletakse töögruppides, komisjonides, nõukogudes ja ümarlaudadel;
5) võrgustikutöösse kaasatakse vähemalt 27 puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsiooni, sealhulgas eri maakondadest ja sihtrühmadest, et tagada regionaalne ja temaatiline esindatus;
6) vähemalt 60% projekti eelarvest suunatakse sisuliste tegevuste elluviimiseks koostöös puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsioonidega, kes panustavad programmi eesmärkide saavutamisse.
(4) Taotluse esitamise ajaks peab taotlejal olema vähemalt 3-aastane tõendatav üle-eestilises puudega inimeste huvikaitse võrgustikutöös osalemise kogemus ning ta peab olema tegutsenud puudega inimeste esindusorganisatsioonina.
(1) Taotlusvoorus toetatavad valdkondlikud programmid, projektide elluviimise perioodi ja eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister vabaühenduste rahalise toetamise komisjoni (edaspidi komisjon) ettepanekul.
(2) Sotsiaalministeerium teavitab toetuse andjat lõikes 1 nimetatud asjaoludest.
(3) Taotlusvooru võib korraldada ühe või mitme valdkondliku programmi rahastamiseks.
(4) Toetuse andja avalikustab taotlusvooru avamise teate, mis hõlmab lõikes 1 nimetatud asjaolusid, taotluse esitamise tähtpäeva ning toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused oma kodulehel vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(5) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva.
(1) Taotleja esitab toetuse andjale taotluse koos taotlemisega seotud dokumentidega taotlusvooru tähtpäevaks elektrooniliselt e-toetuse keskkonnas, lähtudes selles esitatud andmeväljadest.
(2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
(3) Taotleja võib taotlusvooru ühe valdkondliku programmi kohta esitada ühe taotluse.
(4) Kui taotlust ei esitata taotlusvooru tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(1) Toetust võib anda taotlusvooru korraldamata (edaspidi otsetoetus), kui analüüsi tulemusel on tuvastatud, et asjaomase programmi eesmärgi saavutamiseks on üks võimalik elluviija, kellel on programmi tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, võimekus, esinduslikkus või muu objektiivne eeldus, või kui programmi eesmärgi saavutamiseks kaasatakse kõik asjakohased elluviijad ning nendevahelise konkursi korraldamine ei annaks sisulist lisandväärtust.
(2) Otsetoetust antakse asjaomase programmi tingimustel.
(3) Komisjon hindab Sotsiaalministeeriumi analüüsi alusel, kas lõikes 1 sätestatud otsetoetuse andmise eeldused on täidetud, ning teeb ettepaneku otsetoetuse menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks.
(4) Sotsiaalministeeriumi analüüs hõlmab vähemalt järgmist:
1) programmi nimetus, mille alusel soovitakse otsetoetust anda;
2) eeldatava toetuse saaja nimi ning hinnang tema pädevusele ja võimekusele projekt ellu viia;
3) põhjendus, miks avatud taotlusvooru korraldamine ei ole põhjendatud, sealhulgas ülevaade selle kohta, kas programmi eesmärgi saavutamiseks on teisi võimalikke elluviijaid või alternatiivseid lahendusi.
§ 36². Otsetoetuse taotluse esitamine ja toetuse andmise otsustamine
(1) Komisjoni ettepaneku alusel teeb Sotsiaalministeerium võimalikule toetuse saajale ettepaneku esitada toetuse taotlus, milles kirjeldatakse vähemalt:
1) projekti eesmärk ja tegevused vastavalt asjaomase programmi tingimustele;
2) tegevuste elluviimise ajakava;
3) projekti oodatavad tulemused ning tulemuste saavutamist võimaldavad näitajad;
4) projekti eelarve ja kulude põhjendus, arvestades peatükis 2 sätestatud kulude hüvitamise tingimusi;
5) projekti elluviimisse kaasatavad partnerid, nende tegevused, tegevuste elluviimise ajakava, eelarve ja tulemused;
6) muud asjaomase programmi tingimuste täitmise hindamiseks vajalikud andmed ja dokumendid.
(2) Sotsiaalministeerium kontrollib taotleja, partneri ja taotluse vastavust §-s 37 ning asjaomases programmis sätestatud nõuetele, arvestades § 38 lõikes 11 nimetatud hindamiskriteeriume.
(3) Sotsiaalministeeriumil on õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotluse muutmiseks.
(4) Kui komisjon leiab, et taotlus vastab asjaomase programmi tingimustele, sealhulgas võimaldab saavutada programmis kavandatud eesmärke ja tulemusi, teeb komisjon ministrile ettepaneku otsetoetuse andmiseks. Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele või taotlus ei vasta programmi tingimustele, teeb komisjon ministrile ettepaneku jätta toetus andmata.
(5) Otsetoetuse andmise või andmata jätmise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga komisjoni ettepaneku alusel.
(6) Otsetoetuse andmise käskkirjas (otsetoetuse otsus) märgitakse vähemalt:
1) toetuse saaja;
2) projekti eesmärk ja seos asjaomase programmi eesmärkidega;
3) toetuse summa ja projekti abikõlblikkuse periood;
4) projekti tegevused, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad;
5) toetuse maksmise tingimused;
6) aruannete esitamise tingimused ja tähtajad;
7) toetuse saaja kohustused.
(7) Sotsiaalministeerium edastab Riigi Tugiteenuste Keskusele toetuse andmise käskkirja.