(1) Määrusega kehtestatakse tööturuteenuste osutamise, tööturutoetuste maksmise ja Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) vahendite kasutamise tingimused ja kord, tööturuteenustega seotud arendustegevused ning tööturuteenuste ja -toetuste määrad.
(2) Määruse eesmärk on:
1) toetada tööturumeetmete seaduse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamist;
2) reguleerida ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetmete 21.4.2.3 ja 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
(1) Tööhõiveprogrammi kestus on kuus aastat.
(2) Tööhõiveprogrammi raames osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2029. a.
§ 3. Tööhõiveprogrammi rahaline maht ja rahastamise kord
(1) Tööhõiveprogrammi rahaline maht on selle kestuse ajal tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks kavandatud rahasumma.
(2) Tööhõiveprogrammi rahaline maht koos tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringuga on:
1) 2024. aastal kuni 83,0 miljonit eurot;
2) 2025. aastal kuni 86,4 miljonit eurot;
3) 2026. aastal kuni 73,5 miljonit eurot;
4) 2027. aastal kuni 74,1 miljonit eurot;
5) 2028. aastal kuni 74,9 miljonit eurot;
6) 2029. aastal kuni 76,4 miljonit eurot.
(3) Lõikes 2 sätestatud aastane eelarve võib suureneda eelnevast aastast ülekantava ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu võrra.
(4) Tööhõiveprogrammi rahaline maht aastateks 2027–2029 kinnitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2025. a.
(5) Aastatel 2024–2029 moodustab tööhõiveprogrammi rahalisest kogumahust:
1) ESF+ toetus 21,8 miljonit eurot;
2) riiklik kaasfinantseering 9,4 miljonit eurot.
§ 4. Tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad
(1) Tööhõiveprogrammi väljundnäitaja on „tööturuteenusel osalenute arv”. Aastate kaupa on väljundnäitajad järgmised:
1) 2024. aastal kuni 161 138 tööturuteenusel osalemist;
2) 2025. aastal kuni 160 031 tööturuteenusel osalemist;
3) 2026. aastal kuni 154 245 tööturuteenusel osalemist;
4) 2027. aastal kuni 154 132 tööturuteenusel osalemist;
5) 2028. aastal kuni 153 592 tööturuteenusel osalemist;
6) 2029. aastal kuni 152 943 tööturuteenusel osalemist.
(2) Tööhõiveprogrammi tulemusnäitajad on „registreeritud töötute tööle asumise määr”, „registreeritud töötutest tööle asunute hõives püsimise määr” ja „oskuste arendamise tööturumeetmes osalenud töötavate inimeste hõives püsimise määr” vastavalt lõigetes 3–5 sätestatule.
(3) Aastatel 2024–2029 on registreeritud töötutest igal aastal tööle asunud vähemalt 56 protsenti.
(4) Aastatel 2024–2029 on registreeritud töötutest tööle asunutest igal aastal hõives püsinud vähemalt 80 protsenti.
(5) Aastatel 2024–2029 on oskuste arendamise tööturumeetmes osalenud töötavatest inimestest igal aastal hõives püsinud vähemalt 90 protsenti.
(6) Tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad aastateks 2027–2029 kinnitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2025. a.
(1) Mõju hindamisel analüüsitakse teavet tööturuteenuse või -toetuse efektiivsuse ja tulemuslikkuse kohta eesmärgiga vajaduse korral tööturuteenuseid või -toetusi ümber kujundada.
(2) Tööturuteenust või -toetust hinnatakse üldjuhul üks kord tööhõiveprogrammi kehtivuse aja jooksul.
(3) Mõju hindamise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa), kes lepivad igal aastal hiljemalt 31. detsembriks kokku:
1) milliseid tööturuteenuseid ja -toetusi järgmisel aastal hinnatakse;
2) kes korraldab konkreetse tööturuteenuse või -toetuse hindamise.
1) Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) eri- või kutsealase hariduseta isik – inimene, kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus;
2) EURES – Euroopa tööturuasutuste töövahenduse võrgustik, mis toetab töötajate vaba liikumist Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides ja Šveitsis;
3) kinnipeetav – inimene, kes kannab karistust avavanglas;
4) koondamisteatega töötaja – inimene, kes on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu;
5) pensioniealine – inimene, kes on vanaduspensioniealine või ennetähtaegse vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saaja;
5¹) pikaajalise haiguslehe alusel töötaja – inimene, kellele on väljastatud haigusleht, mille alusel on lubatud töötamine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ tähenduses;
6)
7) tervisest tulenev takistus – seisund, millest tulenevalt on inimesele määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas juhul, kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel;
8) töötamine või tööle asumine – hõivatus tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3–9 nimetatud tegevusega, välja arvatud, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti;
9) õppimine – hariduse omandamine keskhariduse tasemel või kutseõppes statsionaarses õppes või kõrghariduse tasemel täiskoormusega õppes, kaasa arvatud viibimine akadeemilisel puhkusel.
(1) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötul, kellega on arveloleku ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine:
1) tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, tööpraktika, nõustamisteenused, tööalane rehabilitatsioon ja toetatud töölerakendamine, ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist;
2) tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine, tööalane rehabilitatsioon, toetatud töölerakendamine ja palgatoetus, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal;
3) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel.
(2) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötajal, kellega on töötamise ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine:
1) tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine ja nõustamisteenused, ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist;
2) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast töötamise lõpetamist või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel või kui ta jõuab teenuse saamise ajal vanaduspensioniikka või talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension või ta saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust;
3) individuaalsed lahendused, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine ja tööalane rehabilitatsioon, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal.
(2¹) Tööturuteenuse saamise õigus säilib pikaajalise haiguslehe alusel töötajal, kellega on töötamist võimaldava haiguslehe ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine:
1)
2) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast haiguslehe lõpetamist, sealhulgas töötamist võimaldava haiguslehe lõpetamist, või pärast töötamise lõpetamist või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel või kui ta jõuab teenuse saamise ajal vanaduspensioniikka või talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension või ta saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust;
3) individuaalsed lahendused, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine, ka pärast haiguslehe lõpetamist, sealhulgas töötamist võimaldava haiguslehe lõpetamist.
(3) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötajal ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist, kui ta esitas tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks avalduse töötamise ajal.
(4) Tööturuteenuse saamise õigus säilib muul isikul, kellega on kokku lepitud järgmiste teenuste saamine:
1) tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine ja tööpraktika, ja kes on kinnipeetav, ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist või tööle asumist;
2) tööturukoolitus ja kvalifikatsiooni saamise toetamine, ja kes on pensioniealine, ka pärast tööle asumist;
3) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast tervisest tuleneva takistuse või teenuse osutamise aluseks oleva muu asjaolu muutumist teenuse saamise ajal või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel;
4) individuaalsed lahendused, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal.
(5) Lõigetes 1‒4 sätestatud tööturuteenuse saamise õigus säilib sõltumata sellest, kas inimene vastab tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud tingimustele.
§ 12. Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine
(1) Töötukassa osutab tööturuteenuseid ise või sõlmib teenuse osutamiseks lepingu või võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast või annab haldusakti, mille alusel toetab tööturuteenusel osalemist või tasub tööturuteenuse eest või hüvitab selle kulud.
(2) Kui inimesel võimaldatakse valida sobiv teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast, võib töötukassa seada teenuseosutajatele kvalifitseerimise nõuded ja kehtestada koostööpõhimõtted, milles sätestatakse täpsemad teenuse osutamise tingimused ja korraldus.
(3) Töötukassa tasub teenuseosutajale või tasub või hüvitab tööandjale tööturuteenuse osutamise eest lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentides sätestatud korras ja tähtajal.
(4) Töötukassal on õigus jätta tööturuteenuse eest tasumata või hüvitamata või tasumisele või hüvitamisele kuuluvat summat vähendada, kui teenuseosutaja või tööandja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt.
(5) Tööturuteenuseid võib osutada ühekordsete või korduvate individuaalsete või grupikohtumistena e-keskkonnas, töötukassas või teenuseosutaja või tööandja valitud asukohas, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil, arvestades käesolevas määruses sätestatut.
(6) Töötukassa maksab tööturuteenuse osutamise raames makstava toetuse või tööturutoetuse inimese:
1) pangakontole Eestis maksja kulul;
2) pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti;
3) elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
(7) Käesolevas määruses sätestatud tööturuteenuste määrad sisaldavad käibemaksu.
§ 13. Arvestuse pidamine ning andmete ja dokumentide esitamine
(1) Teenuseosutaja või tööandja peab arvestust teenusel osalejate kohta ning esitab töötukassale andmed töötukassa määratud tähtajal ja viisil järgmiste tööturuteenuste osutamisel:
1)
1¹) töövahenduse proovitöö;
2) tööturukoolitus;
2¹) oskuste arendamise seminar;
3) tööpraktika;
4)
5)
6)
7) nõustamisteenused;
8)
9) tööalane rehabilitatsioon;
10) toetatud töölerakendamine.
(2) Inimene, teenuseosutaja või tööandja esitab töötukassale teenuse osutamisega seotud andmed ja dokumendid töötukassa määratud tähtajal ja viisil. Töötukassal on õigus küsida lisateavet ja muid tõendeid ning vajaduse korral teha paikvaatlust.
§ 14. Tööturuteenuse osutamisega seotud andmete vahetamine
(1) Töötukassa ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahetavad tööturuteenuse osutamisega seotud andmeid infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
(2) Töötukassa ja teenuseosutaja või tööandja võivad vahetada andmeid töötukassa infosüsteemi kaudu järgmiste tööturuteenuste osutamisel:
1) töövahendus;
2)
3) tööturukoolitus;
3¹) oskuste arendamise seminar;
4) koolitustoetus;
5) tööpraktika;
6)
7)
8)
9) nõustamisteenused;
10)
11) tööalane rehabilitatsioon;
12) toetatud töölerakendamine.
(3) Töötukassa ja tööandja võivad töövahenduse teenuse osutamisega seotud andmeid vahetada EURESe andmevahetuskihi kaudu.
(1) Eksperdi kaasamisel tööturuteenuse vajaduse hindamisse vastavalt tööturumeetmete seaduse § 5 lõikele 6 võib töötukassa tasuda eksperdi ja eksperthinnangute koostamise kulud.
(2) Töötukassa võib tasuda tööturuteenusega seotud muude kulude eest, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, tööturuteenuste arendamiseks või kvaliteedi parandamiseks või nendest teadlikkuse suurendamiseks.
§ 17. Tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine
(1) Tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamise eesmärk on suurendada isiku teadlikkust tööturust ja selle võimalustest.
(2) Tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamisel antakse teavet tööturu seisu, töötamis- ja õppimisvõimaluste, tööturuteenuste ja tööturutoetuste tingimuste ning isiku õiguste ja kohustuste kohta.
(1) Töövahenduse eesmärk on toetada inimest töö ja tööandjat töötaja leidmisel.
(2) Töövahenduse teenuse osutamisel vahendatakse inimesele töö ja tööandjale töötaja leidmiseks vajalikku teavet, milleks on:
1) inimese töösoov ning andmed tema oskuste ja kogemuste kohta;
2) pakutav töökoht ja kandidaadile seatud nõuded;
3) muu oluline teave inimese, tööandja ja värbamisprotsessi kohta.
(3) Töövahenduse teenuse osutamisel võib töötukassa leppida tööandjaga kokku inimese osalemise proovitööl. Proovitööl tutvub inimene tööandja juures vaba töökoha tööülesannetega ja tööandja töökorraldusega ning tööandja hindab inimese tööoskusi.
(4) Proovitöö maksimaalne kestus on üks päev.
(5) Tööandja tagab proovitöö ajal töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatu täitmise.
(1) Karjäärinõustamise eesmärk on toetada inimest haridus- ja tööturuvalikute tegemisel, aidates tal leida ja mõtestada karjäärikujundamiseks vajalikku teavet, ning suurendada tema teadlikkust oma võimalustest ning tööturu vajadustest ja arengusuundadest.
(2) Karjäärinõustamisel juhendatakse ja nõustatakse inimest karjääri kujundamiseks vajaliku teabe otsimisel, tööotsimise, õppimis- ja töötamisvõimaluste ning tööturu olukorra kohta, samuti selle teabe seostamisel tema karjääriplaanidega, ning nõustatakse teda karjäärivalikute, oskuste arendamise või muudes karjäärikujundamise küsimustes, lähtudes tema isikuomadustest, haridusest ja oskustest.
(3) Karjäärinõustamise teenust võib osutada grupitegevusena töötoas või loenguna või EURESe temaatilise töötoana.
(4) Karjäärinõustamise teenuse raames võib korraldada tutvumiskäike tööandjate juurde ja haridusasutustesse ning töövarjupäevi.
(5) Töötukassa võib lõikes 4 nimetatud tegevuste läbiviimiseks:
1) tellida või korraldada toitlustust ja transporti;
2) tellida või viia ellu teavitustegevusi ja kampaaniaid;
3) tellida või viia ellu § 46 lõikes 1 nimetatud tegevusi, teenuse osutamiseks vajalikke lahendusi ning digilahendusi;
4) kaasata spetsialiste või eksperte.
(6) Töötukassa võib teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu.
(1) Töökeskse nõustamise eesmärk on toetada inimest tööotsingul ja -valikul ning soodustada tema töölesaamist või tööga kohanemist ja tööl püsimist.
(2) Töökesksel nõustamisel analüüsitakse koos inimesega tema olukorda, töö leidmise või tööl püsimise võimalusi, koostatakse tegevuskava, kus kavandatakse vajalikud tegevused töö leidmiseks ja sobivale tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks.
(3) Kehtetu
(4) Töötajale ja muule isikule võib osutada töökeskse nõustamise teenust, eelkõige kui see on vajalik teiste tööturuteenuste pakkumiseks.
(5) Kui töötu asus tööle, aga tema tööl püsimine on raskendatud, võib tema tööl püsimise toetamiseks jätkata töökeskset nõustamist jätkutoena. Jätkutoele on töötajal vastavalt vajadusele õigus kuni kuue kuu jooksul tööleasumisest. Jätkutoe raames kaasatakse vajaduse korral ka tööandja.
(1) Tööturukoolituse eesmärk on toetada inimest tööle asumiseks või töötamiseks vajalike üld- või ametioskuste omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega.
(2) Tööturukoolitus on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses, mida võib korraldada täienduskoolitusasutus. Tööturukoolituse õppekavas peab olema ette nähtud õpiväljundite saavutatuse hindamine vastavalt täienduskoolituse standardile.
(3) Ühe tööturukoolituse kestus ei või ületada 12 kuud.
(4) Töötukassa sõlmib tööturukoolituse korraldamiseks täienduskoolitusasutusega halduslepingu või võimaldab inimesel valida sobiva tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud täienduskoolitusasutuste pakutavate koolituste (edaspidi koolituskaart) seast. Töötukassa rahastab üldjuhul tööturukoolitust, mis toimub grupikoolitusena.
(5) Tööturukoolituse maht koolituskaardiga on vähemalt 26 akadeemilist tundi. Koolituse maht võib olla väiksem, kui koolitus on vajalik kutseeksami sooritamiseks, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks või töötamiseks ametialal, millele on õigusaktides ette nähtud lisanõuded. Koolituse mahu hulka ei arvata iseseisva töö tunde.
(6) Koolituskaardi alusel toimuva tööturukoolituse kulu võib töötukassa tasuda:
1) töötaja eest kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul;
2) töötu, koondamisteatega töötaja, kinnipeetava töötaja, kinnipeetava muu isiku ja pensioniealise muu isiku eest kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul, arvestades § 28 lõikes 7 sätestatut.
(7) Tööturukoolitust koolituskaardiga võimaldatakse, kui täienduskoolitusasutuselt laekub töötukassale koolitusele registreerimise teade kuue kuu jooksul koolituse tegevuskavas kokkuleppimisest.
(8) Töötule, koondamisteatega töötajale, kinnipeetavale töötajale, kinnipeetavale muule isikule ja pensioniealisele muule isikule võimaldatakse tööturukoolitusi õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade alusel. Õppekavade loetelu koostab töötukassa koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, lähtudes kutseseaduse § 7¹ lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajadusega seotud statistikast või muust teabest tööjõuvajaduse kohta. Erandina, lähtudes tööturu vajadusest, võib töötukassa osutada tööturukoolitust loetelus nimetamata õppekava alusel. Õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.
(9) Töötule, koondamisteatega töötajale, kinnipeetavale töötajale, kinnipeetavale muule isikule ja pensioniealisele muule isikule võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks.
(10) Tööturukoolitust koolituskaardi alusel võimaldatakse töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja kellel on töötuskindlustuse seaduse § 6² lõigete 1 ja 3 ning § 7 lõigete 1–2³ ja 4 alusel arvestatud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotlemisele eelneva 36 kuu jooksul ja kui ta on:
1) 18-aastane kuni vanaduspensioniealine, tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tema sissetulek taotlemisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel;
2) 50-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema sissetulek taotlemisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel;
3) 18-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tal on tervisest tulenev takistus või tema viimasel töövõime hindamisel töövõimetoetuse seaduse alusel on tööturukoolituse taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul tuvastatud vähemalt ühes võtmetegevuses vähemalt kerge piirang, kuigi töövõime vähenemist ei ole tal tuvastatud;
3¹) 18-aastane kuni vanaduspensioniealine ega sobi töötervishoiuarsti otsuse kohaselt senisel töökohal töötama või töötervishoiuarst on tal diagnoosinud tööst põhjustatud haiguse või kutsehaiguse või talle on esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel;
3²) 18-aastane kuni vanaduspensioniealine ja talle on määratud soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel või väljateenitud aastate pension väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel;
4) 18-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema töökoht on lõikes 18 või 19 sätestatud põlevkivisektori ettevõttes.
5)
(11) Lõiget 10 ei kohaldata koondamisteatega töötajale ja kinnipeetavale töötajale.
(12) Lõike 10 punktides 1 ja 2 nimetatud töötaja sissetulek arvutatakse, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel, või andmeid summa kohta, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja vabatahtlik töövõimetushüvitis.
(13) Kehtetu
(14) Lõike 10 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud töötajatele võimaldatakse koolituskaardi alusel informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonda kuuluvat tööturukoolitust ja tööturukoolitust, mis valmistab ette töötajaid töötama põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 7¹ lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Põhikutsealade vastavate õppekavarühmade ja õppekavade loetelu koostab töötukassa koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.
(15) Lõike 10 punktides 3–3² nimetatud töötajale võimaldatakse tööturukoolitust koolituskaardi alusel lõikes 8 sätestatud õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade alusel.
(16) Kehtetu
(17) Tööturukoolitust koolituskaardi alusel ei võimaldata, kui valitud täienduskoolitusasutus on koolituse taotleja tööandja või kui taotleja on täienduskoolitusasutuse juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või talle kuulub vähemalt 50 protsenti täienduskoolitusasutusest või ta osutab täienduskoolitusasutusele koolitusteenust füüsilisest isikust ettevõtjana või võlaõigusliku lepingu alusel.
(18) Põlevkivisektori ettevõttena käsitatakse Ida-Virumaal tegutsevat või tegutsenud ettevõtjat, kes vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele:
1) ettevõtja omab kehtivat põlevkivi kaevandamise luba või on sellise ettevõtjaga samasse kontserni kuuluv põlevkivi töötlev või tootmisseadmete remondi ja hooldusega või logistikaga tegelev ettevõtja;
2) ettevõtja vastas 31. detsembri 2022. a seisuga punktis 1 esitatud tingimustele ja jätkab tegevust punktis 1 nimetatud valdkonnas;
3) ettevõtja on asutatud või asutatakse punktis 1 või 2 esitatud tingimustele vastava ettevõtja ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusel ja jätkab tegevust punktis 1 nimetatud valdkonnas;
4) ettevõtja vastas punktis 1, 2 või 3 esitatud tingimustele ja on lõpetamisel või likvideerimisel.
(19) Põlevkivisektori ettevõttena käsitatakse ka Ida-Virumaal tegutsevat ettevõtjat, kes ei vasta ühelegi lõikes 18 esitatud tingimusele, kuid kes osutab või on osutanud lõikes 18 nimetatud ettevõtjale põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks või põlevkivi tootmisseadmete remondiks ja hoolduseks või logistikaks otseselt vajalikke teenuseid.
(1) Oskuste arendamise seminari eesmärk on toetada inimest üldoskuste ja valdkonnateadmiste omandamisel mitteformaalses õppevormis.
(2) Oskuste arendamise seminar on enesearendamise õpisündmus, mille kaudu saab omandada uusi oskusi ja teadmisi.
(3) Töötukassa võib oskuste arendamise teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu.
(1) Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk on toetada inimest kutse- või kõrghariduse omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega.
(2) Tasemeõppes osalemise toetus on kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekava alusel kõrghariduse omandamise ajal makstav igakuine toetus, kui töötu või töötaja asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riigieelarvest. Kutsehariduse õppekavana ei arvestata ettevalmistava õppe õppekava.
(3) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja kellel on töötuskindlustuse seaduse § 6² lõigete 1 ja 3 ning § 7 lõigete 1–2³ ja 4 alusel arvestatud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul, kui:
1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat;
2) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja põhiharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis;
3) tal puudub eri- või kutsealane haridus, üldkeskharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis ja põhihariduse omandamisest on möödunud vähemalt kaheksa aastat;
4) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat;
5) tal on tervisest tulenev takistus või tema viimasel töövõime hindamisel töövõimetoetuse seaduse alusel on toetuse taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul tuvastatud vähemalt ühes võtmetegevuses vähemalt kerge piirang, kuigi töövõime vähenemist ei ole tal tuvastatud;
6) ta ei sobi töötervishoiuarsti otsuse kohaselt senisel töökohal töötama või töötervishoiuarst on tal diagnoosinud tööst põhjustatud haiguse või kutsehaiguse või talle on esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel.
(4) Lõikes 3 nimetatud töötuskindlustusstaaži nõuet ei kohaldata kinnipeetavale töötajale.
(5) Kehtetu
(6) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse lõike 3 punktides 1–4 nimetatud töötule ja töötajale, kui ta asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamiseks põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 7¹ lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametis, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Põhikutsealadele vastavate õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.
(7) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse, kui inimene toetuse taotlemise ajal ei õpi kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval, või tema õppima asumisest eelnimetatud õppekaval ei ole möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva. Inimesele, kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturumeetmete seaduse § 12 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 8 lõike 4 punkti 10 tingimustele mittevastamisega, makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui ta taotleb toetust 60 päeva jooksul õppima asumisest. Õppima asumist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel.
(8) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui inimene esitab tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks taotluse ning asub õppima 12 kuu jooksul temaga tegevuskavas tasemeõppes osalemises kokkuleppimisest.
(9) Toetust ei maksta inimesele, kes Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel on taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul katkestanud õpingud kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval, välja arvatud, kui inimene õppis õppe- või koolituskohal, mille õppekulud tuli õppijal hüvitada.
(10) Tasemeõppes osalemise toetuse suurus ühes kuus on 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel, eelarveaastale eelnenud aasta 1. juuli seisuga, kuid mitte väiksem tasemeõppes osalemise toetuse suurusest, mis tuleb tasuda isikule, kelle tasemeõppes osalemise toetus on määratud enne 1. jaanuari 2026. a.
(11) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse Eesti hariduse infosüsteemis märgitud õppimise alguskuupäevast. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul, välja arvatud akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
(12) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks.
(13) Kui inimene katkestab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine ja sel juhul võib töötukassa maksta tasemeõppes osalemise toetust veel ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks.
(14) Toetuse maksmist ei lõpetata, kui Eesti hariduse infosüsteemi andmetel asub inimene uuesti õppima 30 kalendripäeva jooksul õpingute katkestamisest. Toetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe nominaalkestusest juba välja makstud toetuse perioodid.
(15) Töötukassal on õigus tasemeõppes osalemise toetuse maksmine lõpetada, kui inimene ei osale mõjuva põhjuseta õppetöös, või tasemeõppes osalemise toetuse andmise otsus kehtetuks tunnistada, kui inimene ei ole õppima asunud.
(1) Kvalifikatsiooni saamise toetamise eesmärk on toetada inimest oskuste või kvalifikatsiooni tõendamisel.
(2) Kvalifikatsiooni saamise toetamisel tasutakse või hüvitatakse inimesele kutse- või pädevustunnistuse või mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu.
(3) Kvalifikatsiooni saamise toetamise kulud tasutakse töötu, koondamisteatega töötaja, kinnipeetava töötaja, kinnipeetava muu isiku ja pensioniealise muu isiku eest.
(4) Töötajale, välja arvatud koondamisteatega töötaja ja kinnipeetav töötaja, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu kolme aasta jooksul kuni 500 eurot.
(5) Lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu hüvitatakse, kui töötaja on avalduse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul läbinud vastava tööturukoolituse või töötukassa on koolituse läbimise eest maksnud tööandjale koolitustoetust või hüvitanud koolituskulud ning töötaja on sooritanud eksami, mille tulemus on positiivne. Kulu ei hüvitata, kui töötukassa on inimesele sama eksami kulu juba hüvitanud või selle tema eest tasunud.
(1) Koolitustoetuse eesmärk on soodustada majanduse struktuurimuutusi ning toetada tööandjat tema töötajatele muutustega kohanemiseks vajalike oskuste ja teadmiste õpetamisel.
(2) Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale osaliselt töötaja koolitamisega seotud kulud.
(3) Koolitustoetust makstakse, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud:
1) töötaja tööle võtmisel või teisele ametikohale asumisel valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 7¹ lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametisse, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust;
2) töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel;
3) töötaja eesti keele oskuse arendamiseks tasemeeksamiks ettevalmistaval eesti keele täienduskoolitusel;
4) töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamiseks;
5) töötaja roheoskuste arendamiseks.
(3¹) Lõike 3 punktis 1 nimetatud põhikutsealadele vastavate ametite loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.
(4) Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.
(5) Lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul otsib tööandja esmalt vaba töökoha täitmiseks töötukassa vahendusel sobivaid töötajaid töötukassas töötuna arvel olevate isikute seast. Kui tööandja töötukassa vahendusel sobivat töötajat ei leia, võib ta töötaja leida muul viisil ja tema tööle võtmiseks toetust taotleda.
(6) Lõike 3 punktis 2 nimetatud:
1) majandustegevuse ümberkorraldamiseks loetakse muu hulgas olukorda, kui olulisel määral muutub ettevõtte tootmis- või teenindusprotsess, ettevõte siseneb uuele sihtturule või uude tegevusvaldkonda ning ümberkorraldusega kaasneb muutus töötajate arvus;
2) kvalifikatsiooninõuete uuenemiseks loetakse eelkõige olukorda, kus õigusakti või kutsestandardi muudatuse tõttu peab töötaja viima enda teadmised ja oskused vastavusse uute kvalifikatsiooninõuetega ja muudatus on jõustunud taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul;
3) tehnoloogia uuenemiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus võetakse kasutusele uued seadmed või masinad, millega töötamine eeldab töötajatelt uusi teadmisi ja oskusi, ja muudatus ei ole toimunud varem kui taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul.
(6¹) Lõike 3 punktis 5 nimetatud roheoskused on oskused, mis aitavad parandada energia- ja ressursitõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning hõlmavad ringmajanduse põhimõtete laialdasemat juurutamist.
(6²) Lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuse raames toetatakse õppimist õppekavadel, mille arendamist on rahastatud haridus- ja teadusministri poolt Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 7 lõike 1 alusel kehtestatud toetuse andmise tingimuste kohaselt. Erandina, lähtudes tööturu vajadusest, võib töötukassa toetada õppimist viidatud toetuse andmise tingimustes nimetamata õppekava alusel, mille töötukassa määrab koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Toetatavate õppekavade ja õppeasutuste loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.
(7) Lõike 3 punktides 2–5 nimetatud juhul makstakse toetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul.
(8) Koolitustoetust ei maksta töötaja eest, kellega toetust taotlev tööandja on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel.
(9) Koolituse maht on vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta kuni 12 kuud.
(10) Koolitustoetust makstakse, kui koolituse korraldaja on täienduskoolitusasutus või täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu täienduskoolituse pakkuja (edaspidi koos koolitusasutus). Kui koolitustoetust taotletakse eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavaks eesti keele täienduskoolituseks, peab täienduskoolitusasutusel olema tegevusluba asjaomasel keeleoskustasemel eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks.
(11) Tööandjale makstakse koolitustoetust:
1) koolituse maksumuse hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel;
2) töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal;
3) töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel, kui koolitus toimub väljaspool Eestit.
(12) Töötukassaga eelneval kokkuleppel võib tööandjale hüvitada lõikes 11 nimetatud kulude kogusummast:
1) kuni 80 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot töötaja kohta;
2) kuni 100 protsenti, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul, kui tööandja võtab tööle töötuna arvel oleva isiku;
3) kuni 50 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot töötaja kohta, kui § 47 lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ja koolitustoetust makstakse § 47 lõikes 2 sätestatud riigiabina.
(13) Lõike 3 punktides 1–4 sätestatud alustel ei maksta samale tööandjale sama töötaja eest koolitustoetust kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul.
(13¹) Lõike 3 punktis 5 sätestatud alusel ei maksta samale tööandjale sama töötaja eest koolitustoetust kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul.
(14) Töötukassa võib põhjendatud juhul koolitustoetuse andmisest keelduda või toetust vähendada, muu hulgas juhul, kui koolituse maksumus ei ole põhjendatud, arvestades koolituse kestust või teiste samalaadsete koolituste hinda.
(15) Koolitustoetust makstakse, kui:
1) toetuse taotlus on esitatud enne koolituse algust ja lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul pärast töölepingu sõlmimist, aga mitte hiljem kui nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest;
2) lõike 11 punktides 1 ja 3 sätestatud koolituskulusid tõendavad dokumendid on esitatud töötukassale hiljemalt kuue kuu jooksul koolituse lõppemisest.
(16) Koolitustoetust ei määrata, kui:
1) tööandjal või koolitusasutusel on äriregistrist kustutamise hoiatus või tema suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus;
2) tööandja või koolitusasutus on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või töötukassa kehtestatud koolituskaardi koostööpõhimõtteid;
3) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud või
4) tööandjal on maksuvõlg, mis kokku on 100 eurot või suurem ja on ajatamata.
(17) Töötukassa keeldub koolitustoetuse andmisest või tunnistab koolitustoetuse andmise otsuse kehtetuks, kui tööandja on taotluses märgitud koolitusasutus, samuti siis, kui selgub, et tööandjaks oleva koolitustoetust taotleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse või hallatava asutuse juht või isik, kellele kuulub vähemalt 50 protsenti tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on:
1) koolitusasutuse juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või talle kuulub vähemalt 50 protsenti koolitusasutusest;
2) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev koolitusasutus või koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus sarnases rollis (edaspidi lektor) või
3) punktis 1 või 2 nimetatud isiku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine.
(18) Töötukassal on õigus põhjendatud juhul koolitustoetuse andmise otsust muuta või otsus kehtetuks tunnistada, muu hulgas juhul, kui koolitus ei võimalda saavutada õppekavas ette nähtud või toetuse taotluses kirjeldatud eesmärke.
(1) Tööpraktika eesmärk on arendada inimese töötamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.
(2) Tööpraktika on töökogemuse saamine ning töölesaamiseks vajalike ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine töökohal ja tööandja juhendamisel.
(3) Tööpraktika teenuse osutamiseks sõlmib töötukassa tööandjaga halduslepingu.
(4) Tööpraktika kestab kuni kaks kuud.
(5) Tööpraktika võib kesta kuni neli kuud, kui see on tingitud inimese olukorrast tulenevalt suuremast tööpraktika vajadusest.
(6) Tööandja tagab tööpraktikal osaleja juhendamise. Üks juhendaja võib samal ajal olla tööpraktika juhendajaks või § 37 tähenduses tugiisikuks kokku kuni neljale inimesele.
(7) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu inimese tööpraktikal osaletud iga päeva eest esimesel kuul 100 protsenti, teisel kuul 75 protsenti ning kolmandal ja neljandal kuul 50 protsenti juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis.
(8) Tööpraktika ajaks ei sõlmita inimesega töölepingut, kuid tööandja peab tagama töölepingu seaduse §-s 7, § 8 lõigetes 1 ja 2, § 43 lõigetes 1–3 ja 5, lõike 4 punktis 2 ja lõikes 4¹, § 46 lõikes 1 ning §-des 47, 49 ja 51–53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatu täitmise.
(1) Nõustamisteenuste eesmärk on kõrvaldada inimese töölesaamise takistus ning toetada teda töö otsimisel, tööturuteenustel osalemisel ja töölesaamisel.
(2) Nõustamisteenused hõlmavad psühholoogilist ja võlanõustamist eesmärgiga kõrvaldada töölesaamise takistus.
(3) Töötukassa võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast.
(4) Kui inimesel võimaldati valida teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast, tasub töötukassa tema nõustamise eest:
1) psühholoogilise nõustamise kulu kuni 70 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 700 eurot ühe kalendriaasta jooksul;
2)
3) võlanõustamise kulu kuni 50 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 500 eurot ühe kalendriaasta jooksul.
(5) Kehtetu
(1) Individuaalsete lahenduste eesmärk on parandada inimese võimalusi osaleda tööturuteenusel, asuda tööle või jätkata töötamist ning toetada tööandjat tervisest tuleneva takistusega töötaja või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja oskuste arendamisel.
(2) Individuaalsed lahendused on tööturuteenuse kasutamise, tööleasumise, töötamise jätkamise või tööalasel koolitusel osalemisega seotud lisakulude hüvitamine või tasumine.
(3) Individuaalse lahendusena võib töötukassa:
1) töötule, kelle töölesaamine või tööturuteenusel osalemine on raskendatud pikaajalise töötuse, hoolduskohustuse, tervisest tuleneva takistuse, muu terviseprobleemi või muu erilise takistuse tõttu, hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuse kasutamisega ja tööleasumisega seotud lisakulud;
2) tervisest tuleneva takistusega töötajale või pikaajalise haiguslehe alusel töötajale hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuste kasutamisega seotud viipekeeletõlgi kulu ja põhjendatud juhul muud kulud ning töötamise jätkamisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulud;
2¹) tervisest tuleneva takistusega muule isikule hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuste kasutamisega seotud viipekeeletõlgi kulu ja põhjendatud juhul muud kulud, mis on seotud tema tervisest tuleneva takistusega;
3) tööandjale, kelle juures töötab tervisest tuleneva takistusega töötaja või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja, hüvitada töötaja tööalase koolitusega seotud viipekeeletõlgi kulu ja põhjendatud juhul muud kulud, mis on seotud töötaja tervisest tuleneva takistuse või muude terviseprobleemidega.
(1) Tööruumide ja -vahendite kohandamise eesmärk on vähendada töökohaga seotud takistusi ja võimaldada tervisest tuleneva takistusega inimesel tööle asuda või tööl püsida või pikaajalise haiguslehe alusel töötajal töötamist jätkata.
(2) Tööruumide ja -vahendite kohandamisel muudetakse töö tegemiseks vajalik ehitis, ruum või töövahend inimesele ligipääsetavaks ja kasutatavaks.
(3) Tööruumide ja -vahendite kohandamise teenust osutatakse, kui tööandja võtab tööle või tööandja juures töötab tervisest tuleneva takistusega inimene või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja tähtajatult või tähtajaliselt kestusega vähemalt kaks aastat.
(4) Töötukassa sõlmib tööandjaga halduslepingu.
(5) Töötukassa hüvitab tööandjale tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu 50 kuni 100 protsenti, lähtudes tervisest tuleneva takistusega töötaja tervisest tulenevast takistusest või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja terviseprobleemist tingitud töötamise takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest.
(6) Töötukassa nõuab tööandjalt kohandamise kulu täies ulatuses tagasi, kui:
1) töötu asub tööle ja tema töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametikohale nimetamisest, välja arvatud, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist nimetatud töötamise alustamisest;
2) töötaja tähtajatu töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest, välja arvatud, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest;
3) töötaja tähtajaline töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne tähtaja saabumist, välja arvatud, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne tähtaja saabumist või kui tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest on möödunud enam kui kaks aastat.
(1) Tööalase abivahendi kasutada andmise eesmärk on võimaldada tervisest tuleneva takistusega inimesel tööle asuda või tööl püsida või pikaajalise haiguslehe alusel töötajal töötamist jätkata.
(2) Tööalase abivahendi kasutada andmise raames antakse inimesele kasutada abivahend, milleta ei ole tervisest tuleneva takistusega inimesel tervisest tuleneva takistuse tõttu või pikaajalise haiguslehe alusel töötajal terviseprobleemi tõttu võimalik oma tööülesandeid täita.
(3) Tööalaseks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on tervisest tuleneva takistusega inimesel tervisest tulenevast takistusest või pikaajalise haiguslehe alusel töötajal terviseprobleemist olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on talle vajalik igapäevaeluga toimetulekuks.
(4) Tööalase abivahendi kasutada andmise teenust osutatakse, kui tervisest tuleneva takistusega inimene või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja asub tööle või töötab.
(5) Töötukassa sõlmib tööalase abivahendi kasutada andmiseks halduslepingu:
1) tervisest tuleneva takistusega inimesega või pikaajalise haiguslehe alusel töötajaga või
2) tema tööandjaga.
(6) Lõikes 5 nimetatud haldusleping sõlmitakse töötamise ajaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks.
(7) Kui inimene jätkab halduslepingu lõppemisel töötamist sama tööandja juures ja vajab tööalast abivahendit, võib halduslepingu kehtivust pikendada kuni kolme aasta kaupa.
(8) Kui abivahendi erilisuse või tehnilise seisundi tõttu ei ole seda võimalik anda kasutamiseks teisele inimesele, võib tööalase abivahendi pärast halduslepingu lõppemist tasuta võõrandada inimesele, kes abivahendit kasutas.
(1) Tugiisikuga töötamise eesmärk on abistada ja juhendada inimest, kui ta vajab töötamisel juhendamist oma tervisest tuleneva takistuse või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja terviseprobleemi tõttu.
(2) Tugiisikuga töötamisel toetab tugiisik inimest tööellu sisseelamisel, tööülesannete täitmisel, töö planeerimisel ja korraldamisel või tööalasel suhtlemisel, kui inimene vajab selles tavapärasest töötajast rohkem abi ja juhendamist. Tugiisikuga töötamisel ei osutata füüsilist kõrvalabi.
(3) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse, kui tervisest tuleneva takistusega inimene või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja asub tööle või töötab.
(4) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse inimesele kuni 12 kuu jooksul teenuse kasutamise alustamisest. Põhjendatud vajaduse korral võib inimesele teenust osutada korduvalt, sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks.
(5) Töötukassa sõlmib tugiisikuga töötamise teenuse osutamiseks halduslepingu:
1) tugiisikuga või
2) tööandja või muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes tagab tervisest tuleneva takistusega inimesele või pikaajalise haiguslehe alusel töötajale tugiisikuga töötamise teenuse osutamise.
(6) Lõike 5 punktis 1 sätestatud juhul või punktis 2 sätestatud juhul, kui haldusleping sõlmitakse muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjaga, allkirjastab halduslepingu ka tööandja.
(7) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse inimese eeldatavast töötamise ajast järgmises mahus:
1) 50 protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval paljudes tegevustes;
2) 75 protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes;
3) 100 protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval kõigis tegevustes.
(8) Üks tugiisik võib samal ajal olla nimetatud tugiisikuks või § 27 tähenduses tööpraktika juhendajaks kokku kuni neljale inimesele.
(9) Tugiisikuga töötamise teenuse eest makstava tasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis.
(10) Tugiisikuga töötamise teenuse eest makstav tasu arvestatakse inimese iga töötatud päeva eest, korrutades tasu päevamäära teenuse osutamise halduslepingus kindlaks määratud inimese tööaja ja talle osutatava teenuse mahuga vastavalt lõikes 7 sätestatule. Tööaja arvutamisel lähtutakse sellest, et täistööajaga töötamise aeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
(11) Tugiisikuga töötamise teenuse eest ei maksta rohkem kui 22 päeva eest ühes kalendrikuus.
(1) Tööalase rehabilitatsiooni eesmärk on valmistada tervisest tuleneva takistusega inimene või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja ette tööeluks ning toetada tema tööle asumist või töötamise jätkamist.
(2) Tööalase rehabilitatsiooni käigus osutatakse inimesele sotsiaalhoolekande seaduse §-s 57 sätestatud rehabiliteerivaid teenuseid. Teenuse osutamise käigus selgitatakse välja inimese õppimist või töötamist takistavad tegurid ja vähendatakse nende mõju, toetatakse inimest töövõime hoidmisel või paranemisel, antakse soovitusi sobivate tööülesannete, -tingimuste ja -keskkonna kohta ning arendatakse oskusi, et suurendada inimese töötamise väljavaateid või aidata hoida töökohta. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisel õppivale inimesele keskendutakse õpingute toetamisele ja tööeluks ettevalmistamisele, et kindlustada sujuv liikumine haridussüsteemist tööturule.
(3) Tööalase rehabilitatsiooni teenust ei osutata inimesele, kes on noorem kui 16-aastane, jõudnud vanaduspensioniikka või saab ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, ega inimesele, kellele osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel.
(4) Kui inimesel on tuvastatud puuduv töövõime, osutatakse talle tööalase rehabilitatsiooni teenust üksnes juhul, kui ta töötab.
(5) Muule isikule osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust üksnes juhul, kui ta omandab põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust.
(6) Töötukassa võimaldab inimesel vastavalt tegevuskavas kokku lepitud rehabilitatsioonivajadusele valida sobiva tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. Teenuseosutajal peab olema sotsiaalhoolekande seaduse § 147 lõikes 1 sätestatud tegevusluba.
(7) Töötukassa tasub inimese eest tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise kulu kokku kuni 2500 eurot inimese kohta kalendriaastas.
(8) Põhjendatud juhul, kui inimesel on suurem tööalase rehabilitatsiooni vajadus, võib töötukassa tasuda tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise kulu lõikes 7 sätestatud kalendriaasta ülemmäärast suuremas summas, lähtuvalt rehabilitatsioonivajaduse kulu mõistlikkusest.
(1) Toetatud töölerakendamise eesmärk on suurendada inimese valmisolekut siseneda avatud tööturule, toetada teda töö leidmisel ja töö hoidmisel.
(2) Toetatud töölerakendamisel pakutakse inimesele koostöös tema lähivõrgustiku ja tööandjatega tuge töö otsimisel ja töö säilitamisel, tööalast juhendamist ja nõustamist töökohal.
(3) Toetatud töölerakendamise teenust ei osutata inimesele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime.
(4) Toetatud töölerakendamise teenust osutatakse kuni 12 kuud.
(5) Töötukassa võib toetatud töölerakendamise teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu.
(6) Toetatud töölerakendamise teenust ei osutata samal ajal sotsiaalhoolekande seaduse §-s 91 sätestatud töötamise toetamise teenusega.