§ 32. Piirmääraga ja piirmäärata vahendid ning edasiantav maks
(1) Riigieelarve vahendid jaotuvad piirmäärata ja piirmääraga vahenditeks. Piirmäärata vahendite arvel võetavate kohustuste suurusele riigieelarvega piiranguid ei kehtestata.
(2) Piirmäärata vahendid on:
1) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (edaspidi tuludest sõltuvad vahendid);
2) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest (edaspidi arvestuslikud vahendid);
3) tulu;
4) mitterahalised tulud ja kulud.
(3) Riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule (edaspidi edasiantav maks), kantakse saajale edasi vastavalt tegelikule laekumisele.
(4) Riigieelarve seadusega määratakse piirmääraga vahendite kasutamisele limiit.
(1) Eelarvestrateegia koostab Rahandusministeerium.
(2) Eelmise perioodi eelarvestrateegias esitatud teavet eelseisvate aastate kohta muudetakse uue eelarvestrateegia kinnitamisel vaid juhul, kui on muutunud tulemusvaldkonna üldeesmärk, Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, riigi eelarvepoliitilised põhisuunad, makromajandusprognoos, rahandusprognoos või asjaomane õigusakt.
(3)
(4) Taotluse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule riigieelarvest vahendite eraldamiseks esitab ministeerium, kelle pädevusvaldkonnaga on selle avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevus peamiselt seotud, eelarvestrateegia ja eelarve koostamiseks esitatavate andmete hulgas.
(5) Eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026040&id=121122019026 määrusega.
§ 34¹. Eelarvestrateegia ja riigieelarve kinnitamine
(1) Vabariigi Valitsus kinnitab eelarvestrateegia ja kiidab heaks riigieelarve eelnõu arvestusega, et need esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.
(2)
(3)
(4)
(1) Avalike vahendite tulemuslikuks ja tõhusaks kasutuseks ning riigi toimimise paindlikkuse suurendamiseks võib Vabariigi Valitsus riigieelarve vahendite planeerimisel koostada tõhustamiskava.
(2) Tõhustamiskavaga tehakse konkreetsed ettepanekud riigieelarve vahendite mõjusamaks, tõhusamaks ja säästlikumaks kasutamiseks.
(3) Tõhustamiskava koostamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026040&id=121122019026 määrusega.
(1)
(2)
(3) Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve projekti juurde lisatakse kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele.
(4)
§ 37. Riigieelarve eelnõu menetlemine Vabariigi Valitsuses
(1)
(2)
(3) Maakohtutele, halduskohtutele või ringkonnakohtutele riigieelarve eelnõus ettenähtud vahendite mahtude muutmisel või vahendite väljajätmisel esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused koos kohtute haldamise nõukoja arvamusega riigieelarve eelnõu seletuskirjas.
(1) Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.
(2) Riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu peab vastama avaldatud õigusaktidele ja enne riigieelarve esitamist Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudele. Esitatavas riigieelarve eelnõus võib olla arvesse võetud Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudes Riigikogu menetluses tehtud muudatusi.
(2¹) Riigikogule esitatavas riigieelarve eelnõus peavad olema kajastatud põhiseaduslike institutsioonide taotletud vahendid, välja arvatud kinnisasjadega seotud investeeringud, mahus, mille Riigikogu rahanduskomisjon on makromajandusprognoosi arvestades heaks kiitnud.
(3)
(4)
(1) Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise või kulu, investeeringu või finantseerimistehingu suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, milles on märgitud vajalikud katteallikad.
(2) Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanek ei või põhjustada struktuurset riigieelarve puudujääki, selle suurenemist ega struktuurse ülejäägi vähenemist.
§ 42. Kulude tegemine, kui riigieelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud
(1) Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib ministeeriumi valitsemisala kuni riigieelarve vastuvõtmiseni teha alanud aasta igal kuul kulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta riigieelarve vastavast kulust, investeeringust või finantseerimistehingust tingimusel, et kulu, investeering või finantseerimistehing:
1) on ka alanud aasta riigieelarve eelnõus ette nähtud ja
2) ei ületata üht kaheteistkümnendikku alanud aasta eelarve eelnõus ette nähtud vastava kulu, investeeringu või finantseerimistehingu summast.
(2) Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, kohaldatakse kuni riigieelarve vastuvõtmiseni eelmise aasta riigieelarvega seaduse alusel kehtestatud määrasid ja piirmäärasid.
(3) Kui sõjaseisukorra ajal ei ole Riigikogu eelarveaasta alguseks riigieelarvet vastu võtnud, otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogule esitatud riigieelarve eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmiseni. Sellisel juhul ei tohi enne Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmist igakuiselt tehtavad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kokku ületada üht kaheteistkümnendikku eelmise aasta riigieelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kogumahust.
(1) Riigieelarve muutmiseks vahendite kogumahtu muutmata võib Vabariigi Valitsus algatada hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.
(2) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga koostab Rahandusministeerium.
(3) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu esitamine, arutamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatud korras.
(1) Riigieelarve muutmiseks vahendite kogumahtu muutes võib Vabariigi Valitsus algatada hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu lisaeelarve eelnõu.
(2) Lisaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga koostab Rahandusministeerium.
(3) Lisaeelarve eelnõu esitamine, arutamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatud korras, arvestades § 38 lõikes 2¹ sätestatud nõudeid.
§ 45. Riigieelarve muutmise ja lisaeelarve algatamise erisused
(1) Pärast riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise otsuse heakskiitmist, sealhulgas selle lahendamiseks erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamist, või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõu ja otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist tehtavate kulude kogumaht ei tohi ületada kümmet protsenti jooksva aasta riigieelarve kulu mahust. Kui riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga nähakse ette seaduses sätestatud toetus- või tasumäärade muutmine, esitatakse riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga samal ajal asjakohase seaduse muutmise eelnõu.
(2) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 ja § 44 lõikes 1 nimetatud ajalisi piiranguid ei kohaldata, kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on:
1) krediidiasutustele, kindlustusandjatele või finantseerimisasutustele või kesksetele vastaspooltele (edaspidi finantsasutused) likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides või väärtpaberite arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine;
2) välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamine;
3) kriisiolukord või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmine;
4) käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud Riigikogu otsus.
(3) Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas selle lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal sellega seonduvate ülesannete täitmiseks, või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu ja otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni.
§ 46. Riigieelarve seos kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetega
(1) Riigieelarvest antakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetust:
1) tasandusfondist;
2) toetusfondist;
3) juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu toetamiseks.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuste ning üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad enne eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist läbirääkimisi eesmärgiga kokku leppida järgmistes küsimustes:
1) edasiantavate maksude osa suurus ja laekumise põhimõtted;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud toetuste jaotamise alused, kasutamise tingimused, suuruse kujunemise põhimõtted ning suurused eelarvestrateegia perioodiks ja eelarveaastaks;
3) kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riiklike ülesannete kulude katmise põhimõtted;
4) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud informatsiooni eelarvestrateegias ja riigieelarve eelnõus kajastamise metoodika;
5) finantsdistsipliini tagamise meetmed ja vajaduse korral kohaliku omavalitsuse üksuste konsolideeritud eelarvepositsiooni parandamise meetmed.
6)
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud küsimustes saavutatud kokkulepped kajastuvad eelarvestrateegias, riigieelarve eelnõus, seaduseelnõus või mõnes muus õigusaktis. Küsimused, milles kokkulepet ei saavutata, otsustab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamisel.
(4) Läbirääkimistel sõlmitud kokkulepete ja poolte lahkarvamuste protokoll lisatakse eelarvestrateegiale või riigieelarve eelnõu seletuskirjale.
(5) Eelarvestrateegias esitatakse informatsioon kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavate maksude ning tasandusfondist ja toetusfondist määratavate toetuste eeldatavate suuruste kohta.
(6) Kui Riigikogu või Vabariigi Valitsus kehtestab pärast kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannetega seotud õigusakti, mille alusel vähenevad kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve sissetulekud või suurenevad väljaminekud jooksval eelarveaastal, hüvitab riik õigusakti kehtestamisega kaasnevad lisakulud eelarvele samas ulatuses või vähendab kohaliku omavalitsuse üksusele pandud kohustusi proportsionaalselt. Hüvitist ei maksta, kui õigusakti kehtestamise tulemusena vähenevad kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve sissetulekud või suurenevad väljaminekud vähem kui 1000 euro ulatuses.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud õigusakti kehtestamisega kaasnevaid lisakulusid ei hüvitata, kui Vabariigi Valitsuse õigusakt on kehtestatud kahe või enama kohaliku omavalitsuse üksuse kokkuleppe alusel või kui kulusid ei hüvitata üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajate vahelise kokkuleppe alusel.
(1) Tasandusfondi suurus ja jaotamise põhimõtted määratakse riigieelarvega või muu seadusega.
(2) Tasandusfondi eesmärk on vahendite kasutamise tingimusi määramata ühtlustada kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimalusi. Tasandusfondi jaotamisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse üksusele laekuv tulumaks ja maamaks, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv ja muud kohaliku omavalitsuse üksuse erisused.
(3) Tasandusfondi jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(1) Toetusfondi suurus ja sellesse kuuluvad toetuste liigid määratakse riigieelarvega.
(2) Toetusfond on kohaliku omavalitsuse üksustele seaduses määratud sihtotstarbel ja tingimustel kasutamiseks antav toetus, mida jaotatakse ainult arvnäitajate alusel.
(3) Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse seadusega.
(4) Toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026040&id=105072017020 määrusega.
(5) Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrusega ka toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad, kui toetusfondis on riigieelarvega määratud üheaastase kestusega toetus, mille jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ei ole seadusega sätestatud.
(6) Toetusfondi jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(1) Käesoleva seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas sätestatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 3 ja § 48 lõike 6 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele määratud toetuste väljamaksmise ja toetuste avansiliste maksete tegemise tingimused ja kord.
(2) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 ja § 48 lõikes 6 nimetatud jaotust, makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele kuni selle jaotuse kehtestamiseni igal kuul kuni üks kaheteistkümnendik eelmisel eelarveaastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel samaks otstarbeks eraldatud summast, arvestades riigieelarves jooksvaks eelarveaastaks kavandatud summaga või riigieelarve eelnõus kavandatud summaga, kui jooksva aasta riigieelarve on vastu võtmata.
(1) Ministeerium annab riigieelarvega ministeeriumi valitsemisalale ettenähtud vahenditest kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema valitseva mõju all olevale üksusele sihtotstarbelist juhtumipõhist toetust investeeringuteks või tegevuskuludeks.
(2) Kehtetu
(2¹) Minister võib kehtestada ./dyn=111072026040&id=105052026003 määrusega juhtumipõhise tegevuskulutoetuse andmise tingimused ja korra, milles sätestatakse vähemalt toetuse andmise eesmärk ning jaotamise põhimõtted.
(3) Minister võib kehtestada ./dyn=111072026040&id=115072017003;125102017018;116052020001;127042021008;129102026017 määrusega juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja korra, milles sätestatakse vähemalt:
1) toetuse andmise eesmärk;
2) toetatavad tegevused;
3) toetuse jaotamise või taotlemise põhimõtted;
4) taotluse esitamise korral selle hindamise põhimõtted;
5) toetuse väljamaksete tegemise kord.
(4) Riigieelarvest antakse kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema valitseva mõju all olevale üksusele juhtumipõhist investeeringutoetust järgmistel tingimustel:
1) toetatava investeeringuga panustatakse üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava valdkondliku eesmärgi täitmisse;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava ja eelarvestrateegia peavad sisaldama vähemalt seaduses määratud perioodi;
3) omafinantseeringusse panustamise korral peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma tagada omafinantseeringut, arvestades finantsdistsipliini meetmeid seaduses määratud tingimustel.
(5) Kehtetu
(1) Kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riikliku ülesande (edaspidi riiklik ülesanne) kulude katmise aluseks on keskmine arvutatud kulu või tegelik kulu.
(2) Kui riikliku ülesande kulud kaetakse seaduses sätestatud arvnäitajate alusel, määratakse keskmise kulu arvutamise põhimõtted või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted käesoleva seaduse § 48 lõikes 4 nimetatud määruses.
(3) Minister võib kehtestada ./dyn=111072026040&id=127022024003 määrusega:
1) riikliku ülesande kulude katmise keskmise kulu arvutamise või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted;
2) kulude katmise taotluse esitamise ja menetlemise korra.
(4) Hüvitise määrad riikliku ülesande kulude katmiseks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
(5) Riikliku ülesande kulude katmiseks antavad vahendid tuleb kavandada riigieelarves.
(6) Riigieelarve eelnõu seletuskirjas tuleb esitada informatsioon iga riikliku ülesande kulude katteks antavate vahendite suuruse ja nende andja kohta.
§ 52. Toetusfondi ja juhtumipõhiste toetuste kasutamine
Kui toetuse andja ei ole ette näinud toetusfondi või juhtumipõhise toetuse kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigile, võib kohaliku omavalitsuse üksus neid kasutada järgmistel eelarveaastatel samal otstarbel.
(1) Ministeeriumi valitsemisalal on õigus kasutada riigieelarve vahendeid sihtotstarbeliselt ja ainult siis, kui vastavad vahendid on eelarves ette nähtud ja kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Ministeeriumi valitsemisalal on õigus riigieelarve vahendeid kasutada ainult sama eelarveaasta jooksul, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.
(3)
(4)
(5) Tuludest sõltuvaid vahendeid on õigus kasutada pärast tulu tekkimist, välja arvatud käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud juhul.
(6) Tehtud kulude hüvitamiseks laekunud välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendeid võib riigiasutus kasutada otstarbel, mis oli vahenditel, mida hüvitatavate kulude tegemiseks kasutati.
(7) Kehtetu
(1) Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt antava riigisisese projektipõhise toetuse andmise, sealhulgas taotlusvooru korraldamise, toetuse kasutamise ja aruandluse ning toetusena antud vahendite või selle jäägi tagasinõudmise tingimused ja korra, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026040&id=119012018005;123022018010;126022018007;113032018001;112042018001;120042018021;131052018056;114062018004;131072018010;112092018004;109102018009;102112018007;113112018005;113112018006;113112018007;113112018008;124112018002;127112018016;105122018017;122122018033;122122018034;122122018035;122122018036;122122018037;122122018038;122122018039;122122018040;122122018041;104012019020;104012019021;104012019022;104012019023;104012019024;104012019025;112022019006;115022019005;120022019010;108032019007;122032019006;129032019008;105042019007;123042019001;123042019005;109052019002;120072019001;107082019001;115112019008;126112019005;114012020010;129022020002;129022020003;114042020012;129042020008;129042020009;130042020029;115052020011;116052020002;116052020003;121052020017;129052020007;129052020014;129052020015;103062020014;102092020001;102092020002;124092020006;129092020007;110102020001;106112020017;115012021011;119012021023;120012021007;122012021012;126012021006;124032021007;120042021008;121042021028;121042021029;122042021009;122042021010;128042021002;106052021004;112052021010;112052021013;112052021014;114052021001;125062021020;101092021001;106112021001;122012022008;103022022033;118022022011;122022022009;124032022008;119042022003;128042022029;130042022014;118052022020;104062022013;116072022004;114092022003;109112022021;119112022001;103122022017;113122022029;117122022022;117122022027;129122022036;117012023002;128022023011;104032023003;117032023084;121032023008;104042023012;111042023005;118042023028;107062023012;111082023005;124082023004;112092023010;126092023007;104102023006;124102023005;131102023005;114112023009;116012024002;116012024003;116022024003;127022024006;102042024003;104042024001;105042024009;125042024017;110052024023;114062024004;115062024005;128062024024;122082024004;106092024003;125092024004;126092024012;118102024013;125102024006;129112024012;105122024012;128122024001;107022025011;112022025007;105032025001;111032025005;126032025013;128032025016;128032025017;101042025010;104042025001;110042025018;122042025005;124042025006;104062025009;122082025002;103102025016;121102025014;114112025001;119112025015;120122025031;106012026046;107012026029;129012026007;127022026011;110032026008;112032026006;125032026020;109042026008;110042026007;130042026009;105052026003;104062026004;126062026024;121072026010;121072026012;131072026014;106082026001;125082026004;101102026004;117102026003;121102026014;127102026001;103112026011 määrusega.
(1¹) Riigisisest projektipõhist toetust antakse kooskõlas valitsemisala arengudokumentidega kulude ja investeeringute sihtfinantseerimiseks üldjuhul avatud taotlusvooru kaudu. Erandjuhul ja põhjendatult võib riigisisest projektipõhist toetust anda otsustuskorras, kui minister on kehtestanud selliste toetuste andmise põhimõtted ./dyn=111072026040&id=125082026004 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega.
(2) Minister võib halduslepinguga volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese projektipõhise toetuse andmise tingimuste elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi sihtasutuse või riigi osalusel asutatud sihtasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või tema asutatud sihtasutuse või mittetulundusühingu, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3.
(1) Ministril on õigus anda valitsemisala vahendite arvelt riigisisest tegevustoetust seaduses sätestatud juhul või käesolevas paragrahvis sätestatud juhul tegevusteks, mis sisalduvad valdkonna arengudokumentides. Põhiseaduslik institutsioon võib anda riigisisest tegevustoetust, kui see on seotud tema ülesannete ja tegevussuundadega.
(2) Riigisisese tegevustoetuse saajaks võib olla keskvalitsuse juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigisisest tegevustoetust antakse saajale, lähtudes tema arengudokumentides määratud eesmärkidest ja põhikirjalistest ülesannetest.
(3) Ministeeriumi valitsemisala eelarvest riigisisese tegevustoetuse jaotamise põhimõtted ja korra samal tegevusalal tegutsevatele keskvalitsuse juriidilistele isikutele, kui nimetatud põhimõtted ja kord ei tulene muust õigusaktist ja juhul, kui samal tegevusalal tegutsevaid keskvalitsuse juriidilisi isikuid on rohkem kui üks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata nende liikmemaksude maksmisele, mida põhiseaduslik institutsioon ja ministeeriumi valitsemisala maksab riigisisestes ja rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise eest.
(1) Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt võib füüsilisele isikule anda käesoleva seaduse alusel riigisisest sotsiaaltoetust, mille andmine ei ole ette nähtud muu seaduse või õigusaktiga, kui see seostub valdkonna arengudokumentides sisalduva valitsemisala tegevusega ja selleks on valitsemisala eelarves vahendid ette nähtud.
(2) Riigisisese sotsiaaltoetusena käsitatakse käesolevas paragrahvis stipendiume tulumaksuseaduse § 19 lõike 7 tähenduses ja preemiaid. Preemiana ei käsitata käesoleva paragrahvi tähenduses avaliku teenistuse seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud muutuvpalka.
(3) Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt antava riigisisese sotsiaaltoetuse andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(4) Põhiseaduslik institutsioon kehtestab sotsiaaltoetuse andmise põhimõtted ja avalikustab need oma kodulehel.
§ 54. Välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamine enne nende laekumist
(1) Välistoetuse ning välistoetuse kaasrahastamise vahendeid võib riigiasutus Rahandusministeeriumi nõusolekul kasutada enne nende laekumist.
(2) Kui riigiasutus on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite arvel väljamakseid suuremas summas, kui laekub välistoetust või välistoetuse kaasrahastamise vahendeid, peab riigiasutus või tema kõrgemalseisev ministeerium, välistoetuse vahendaja tehtud väljamaksete puhul ministeerium, kelle vastutusalas on vastava välistoetuse väljamaksmise ülesande täitmine, katma puudujääva summa riigiasutuse või ministeeriumi valitsemisala eelarvelistest vahenditest või taotlema puudujäägi katmist Vabariigi Valitsuse reservist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite kasutamise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas.
§ 55. Riigisisese projektipõhise toetuse ja riigisisese tegevustoetuse ning välistoetuse kaasrahastamise eelarve kasutamine
(1) Riigisisese projektipõhise toetuse ja tegevustoetuse ning välistoetuse riigieelarves ette nähtud kaasrahastamise vahendite andja peab tagama, et toetuse või kaasrahastamise vahendite saaja kohustub kasutama saadud toetust või vahendeid ainult toetuse või vahendite andja määratud otstarbel ja tingimustel.
(2) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse § 42 alusel ja korras, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti, kohaldamata käesolevas seaduses sätestatut.
(3) Riigisisese projektipõhise toetuse saaja kohustub kandma toetuse kasutamata jäägi andjale tagasi. Jäägi tagasi kandmata jätmise korral nõuab toetuse andja selle toetuse saajalt tagasi.
§ 55¹. Riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmine
(1) Riigisisese projektipõhise toetuse andja võib toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ja selle olenevalt rikkumise raskusest osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui selgub, et toetuse saaja:
1) on toetuse taotlemise või kasutamise korral esitanud teadlikult valeandmeid, on täitnud toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused näiliselt ning toetuse kasutamise korral on esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks toetuse taotlust rahuldatud;
2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;
3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult;
4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
(2) Minister ./dyn=111072026040&id=112032026006;125032026020;110042026007;116042026002;130042026009;118062026021;126062026024;121072026010;121072026012;131072026014 võib kehtestada käesoleva seaduse § 53¹ lõikes 1 nimetatud määrusega riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud tagasinõudmise alused.
(3) Riigisisese projektipõhise toetuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel tagasinõudmisest võib loobuda, kui:
1) toetust ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu;
2) toetuse saaja on avastanud ja toetuse andjat esimesel võimalusel teavitanud, et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud toetuse või selle osa toetuse andmise tingimustes sätestatud viisil;
3) tagasinõutav toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaoludega.
(4) Otsuse riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmise kohta võib teha projekti viimase väljamakse tegemise päevast arvates nelja aasta jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul arvates sellekohase otsuse saamisest. Erandjuhul ja põhjendatult võib toetuse andja pikendada toetuse tagasimakse tähtaega toetuse saaja taotlusel ja ajatada tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral tagatist.
(5) Kui riigisisese projektipõhise toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või tasaarvestata, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Toetuse tagasinõudmise otsusega on võimalik viivist vähendada põhjendatud juhul, kuid tagada tuleb piisav kahjuhüvitis.
(6) Riigisisese projektipõhise toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi arvates käesoleva paragrahvi lõike 4 teises lauses sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor, millele lisandub kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor arvestatakse toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemisele eelnenud pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe.
(7) Viivist ja intressi ei nõuta riigiasutuselt.
(8) Riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
§ 55². Isikuandmete töötlemine toetuse taotluse menetlemise korral
(1) Toetuse taotluse menetlemise korral käesoleva seaduse §-de 53¹–53³ alusel töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) toetuse taotleja üldandmed ja arvelduskonto;
2) füüsilisest isikust toetuse taotleja tervise, etnilise päritolu, hariduse ja töökogemuse andmed, kui sellised andmed on toetuse andmise tingimuste kohaselt vajalikud, et tuvastada toetuse taotlemise ning saamise õigus.
(2) Toetuse taotluse menetlemise korral töödeldavaid isikuandmeid säilitatakse viis aastat alates taotluse rahuldamata jätmise otsuse või toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. Isikuandmete säilitamise tähtaeg katkeb kohtumenetluse ajaks.
(1) Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmise või lisaeelarvega, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus muuta riigieelarves määratud järgmiste vahendite liigendust:
1) välistoetuste ja kaasrahastamisega seotud vahendid;
2) Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendid rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise rahastamiseks;
3) ministeeriumi valitsemisala vahendid ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse ümberkorraldamise või lõpetamisega seoses;
4) ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektid ületamata riigieelarves investeeringuteks ettenähtud eelarvet.
(2¹) Ministril on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite liigendust riigieelarves sätestatud ulatuses ja tingimustel.
(2²) Ministril on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud ministeeriumi valitsemisala piirmääraga vahendite riigiasutuste või nende gruppide eelarve liigendust ja programmi tegevuse majandusliku sisu detailset liigendust, ületamata valitsemisala programmi tegevuse piirmääraga vahendite muutmiseks riigieelarves sätestatud ulatust ja tingimusi.
(2³) Põhiseaduslikul institutsioonil on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite käesoleva seaduse § 26 lõike 5¹ kohaselt esitatud majandusliku sisu liigendust selle kogumahtu muutmata.
(2⁴) Ministeerium ja põhiseaduslik institutsioon teavitavad viivitamata Riigikogu rahanduskomisjoni käesoleva paragrahvi lõigete 2² ja 2³ kohaselt tehtud eelarvemuudatustest ning nende põhjendustest.
(3)
(4) Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ümberkorraldamisel ja lõpetamisel suunata ümberkorraldatava või lõpetatava riigiasutuse kasutamata summad Vabariigi Valitsuse reservi. Vabariigi Valitsuse reservi ei suunata toetusi, asutuse majandustegevusest laekunud tulusid ning varude ja põhivara müügist laekunud tulusid.
(5) Kui riigiasutuse tegevuse ümberkorraldamisel või lõpetamisel ei anta tema ülesandeid üle teisele riigiasutusele, suunatakse ümberkorraldatava või lõpetatava riigiasutuse kasutamata toetused, majandustegevusest laekunud tulud ning varude ja põhivara müügist laekunud tulud riigi tuludesse.
§ 58. Vabariigi Valitsuse reservi vahendite kasutamine
(1) Vabariigi Valitsuse reservi vahendeid võib kasutada ettenägematuteks kuludeks ja investeeringuteks, mida ei ole võimalik riigieelarve eelnõu menetlemisel planeerida. Riigieelarves nähakse ette Vabariigi Valitsuse reserv, mis moodustab kuni kolm protsenti riigieelarve kulude ja investeeringute kogumahust.
(1¹) Vabariigi Valitsuse reservis võib ette näha sihtotstarbelisi vahendeid Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste rahastamiseks.
(2) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Raha eraldamisel kuludeks määrab Vabariigi Valitsus tulemusvaldkonna, kus raha kasutatakse.
(3) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026040&id=105082014009 määrusega.
(4) Vabariigi Valitsusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrusega volitada käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud sihtotstarbeliste vahendite eraldamist otsustama valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister võib vahendeid eraldada ainult Vabariigi Valitsuse määratud sihtotstarbeks.
(5) Vabariigi Valitsuse reservi kasutamata jääki ei kanta üle järgmisse eelarveaastasse.
(1) Riigieelarve vahendite ülekandmine on riigieelarve vahendite kasutamise tähtaja pikendamine ühe eelarveaasta võrra (edaspidi ülekandmine).
(2) Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada riigieelarvega määratud otstarbeks. Ülekantavate riigieelarve vahendite tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelist jaotust ning käesoleva seaduse § 26 lõike 5¹ kohaselt esitatud administratiivse ja majandusliku sisu põhist liigendust võib ülekandmise korral muuta, kui see on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse ümberkorraldamise või lõpetamisega või tulemusvaldkonna või programmi tegevuse muutmisega.
(2¹) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks ja selle mõju leevendamiseks eraldatud vahendite kasutamise tähtaja pikendamise järgmiseks eelarveaastaks otsustab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrusega volitada nende vahendite, mida kasutusele ei võetud, kasutamise üle otsustama valdkonna eest vastutav minister.
(3) Riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026040&id=121122019026 määrusega.
(1) Riigiasutusel on õigus võtta kohustusi ainult siis, kui talle on riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves kohustuse täitmiseks vahendid ette nähtud.
(2) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, on riigiasutusel keelatud:
1) võtta riigile võlakohustusi;
2) anda riigigarantiid või muud tagatist;
3) anda laenu;
4) teha annetusi;
5) omandada finantsvara, välja arvatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemine riigivara seaduse alusel;
6) teha tehinguid kapitalirendi tingimustel, sõlmida kontsessioonilepinguid ja teha muid selliseid tehinguid, kui riigieelarvega ei ole selleks luba antud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud loa andmisel peab riigieelarvega kindlaks määrama:
1) tehingu eesmärgi;
2) riigile võetava kohustuse suuruse, ühel eelarveaastal tasumisele kuuluvate maksete suuruse ja maksete suuruse muutmise tingimused;
3) riigile võetava kohustuse tähtaja;
4) muud olulised tehingu tingimused.
(4) Minister võib ministeeriumi valitsemisala riigiasutustel lubada võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks tingimusel, et ühelgi eelseisval eelarveaastal ei ületa nende ministeeriumi valitsemisala täidetavate rahaliste kohustuste maht 50 protsenti ministeeriumi valitsemisala vastava eelseisva eelarveaasta rahastamiskava piirmääraga vahenditest.
(5) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul võib Vabariigi Valitsus suurendada ministeeriumi valitsemisala eelseisva eelarveaasta rahaliste kohustuste võtmise maksimaalset määra, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 4, kuid mitte rohkem kui 80 protsendini ministeeriumi valitsemisala vastava eelseisva eelarveaasta rahastamiskava piirmääraga vahenditest. Riigieelarvega võib Vabariigi Valitsusele anda õiguse lubada ministeeriumi valitsemisalale rahaliste kohustuste võtmist käesolevas lõikes sätestatust suuremas mahus.
(6) Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende haldusala asutused lähtuvad eelseisvateks eelarveaastateks rahaliste kohustuste võtmisel käesoleva paragrahvi lõikest 4, kui riigieelarvega ei ole kindlaks määratud teisiti.
(7) Riigikogu otsustab finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks aktsiate, osade ja muude osaluste ning muu finantsvara omandamise ning välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks makstavate summadega seoses kohustuste võtmise või finantseerimistehingute tegemise riigieelarves ettenähtust suuremas ulatuses. Pärast otsuse tegemist esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule riigieelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu. Riigieelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu menetlemine ei takista Riigikogu otsuse rakendamist.
(1) Riik võib anda laenu või riigigarantii:
1) avalike ülesannete täitmiseks;
2) finantsasutusele või finantsasutuse kohustuste tagamiseks, et lahendada või ennetada likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võivat finantskriisi;
3) käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle raha riik hoiab ja paigutab, või nende kohustuste tagamiseks;
4) äriühingule või äriühingu kohustuste tagamiseks, kui riigil on äriühingus enamusotsustusõigus ja kui see on vajalik riigi huvide tagamiseks sellises äriühingus osalemisel;
5) välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks;
6) tagatisfondi kohustuste täitmise tagamiseks.
(2) Riigi poolt laenu andmine on laenulepingu või krediidilepingu alusel rahasumma või krediidi andmine teise isiku käsutusse või laenusaaja emiteeritud võlakirjade omandamine.
(3) Riigigarantii on riigi poolt käesoleva või muu seaduse alusel antav garantii või muu tagatis, välja arvatud käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud lühiajaline laen väärtpaberite tagatisel ja § 70 lõikes 4 nimetatud riigi võlakohustustega seotud tuletistehingute tegemisel finantsriskide juhtimise eesmärgil antud tagatis.
(4) Laenu või riigigarantii annab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vabariigi Valitsus võib anda laenu või käesoleva seaduse alusel riigigarantii käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt määratud ulatuses lõikes 4¹ nimetatud isikutele või nende kohustuste tagamiseks.
(4¹) Vabariigi Valitsus võib anda laenu või käesoleva seaduse alusel riigigarantii tähtajaga kuni 30 aastat riigieelarvega määratud suurima lubatud jäägi ulatuses järgmistele Eestis asuvatele või Eestis tegutsevatele isikutele või nende kohustuste tagamiseks:
1) avalik-õiguslik juriidiline isik;
2) äriühing, milles riigil on enamusotsustusõigus;
3) riigi asutatud sihtasutus;
4) finantsasutus.
(4²) Valdkonna eest vastutav minister võib anda laenu arvelduskrediidilepingu alusel Eestis asuvale või Eestis tegutsevale riigi asutatud sihtasutusele riigieelarvega määratud suurima lubatud jäägi ja maksimaalse laenusumma ulatuses kuni kolmeks aastaks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4¹ ja 4² nimetatud suurimate lubatud jääkide määramisel tuleb arvesse võtta antud laenude, garantiide ja tagastatava toetuse summat ning nende andmise prognoositavat vajadust.
(6) Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri antava laenu intressimääraks on intress, millega riigil oleks laenulepingu sõlmimise ajal võimalik sarnastel tingimustel võlakohustusi võtta, ja sellele lisanduv täiendav riskimarginaal, mille määramisel arvestatakse selle isiku krediidiriski ja laenu tähtaega.
(7)
(8) Pärast Riigikogu või Vabariigi Valitsuse poolt laenu või käesoleva seaduse alusel riigigarantii andmise otsustamist sõlmib laenu või riigigarantii andmiseks vajalikud lepingud, teeb tehingud ja korraldab nende täitmist Rahandusministeerium.
(9) Laenu ja käesoleva seaduse alusel riigigarantii taotlemise ja andmise korra ning täpsemad tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026040&id=115042014013 määrusega.