§ 47¹. Reisija pagasis teisest liikmesriigist Eestisse aktsiisivabalt toimetatav alkohol
1) Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on koos temaga liikuvas pagasis lubatud teisest liikmesriigist aktsiisivabalt Eestisse toimetada alkoholi isiklikuks kasutamiseks. Maksu- ja Tolliametil on alust arvata, et alkohol ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui alkoholi kogus ületab järgmisi piirnorme:
1) vahetoode 20 liitrit;
2) vein ja kääritatud jook kokku 90 liitrit, mille hulgas võib vahuveini ja vahutavat kääritatud jooki olla kuni 60 liitrit;
3) õlu 110 liitrit;
4) muu alkohol 10 liitrit.
(1) Füüsilisel isikul on lubatud aktsiisivabalt vastu võtta välisriigist Eestisse saadetud alkoholi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel kuni:
1) 6 liitrit õlut ja
2) 2 liitrit kääritatud jooke ning lisaks kas
3) 1 liiter alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi,
4) 1 liiter käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatust erinevat alkoholi, mille etanoolisisaldus on kuni 22 mahuprotsenti, või
5) 2 liitrit veini, välja arvatud vahutavat veini.
(2) Aktsiisivabastuse kohaldamise tingimused on järgmised:
1) alkoholi saadab välisriigis elav füüsiline isik vähemalt 18 aasta vanusele füüsilisele isikule Eestis;
2) alkoholi saadetakse juhuti;
3) alkoholi kasutatakse mitteärilisel eesmärgil;
4) saadetise väärtus ei ületa 45 eurot;
5) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud alkohol on ühes müügipakendis;
6) saadetise eest ei nõuta saajalt tasu.
(1) Alkoholi maksumärgistamine on maksumärgi kinnitamine alkoholi müügipakendile. Alkohol maksumärgistatakse juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Maksumärk peab olema kinnitatud vahetult müügipakendi korgile. Kui maksumärki ei ole võimalik korgile kinnitada, kooskõlastatakse maksumärgi müügipakendile kinnitamise koht Maksu- ja Tolliametiga.
(2) Alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alkohol peab olema maksumärgistatud:
1) selle importimisel, kui alkoholile ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
2) selle lähetamisel aktsiisilaopidaja poolt ilma ajutise aktsiisivabastuseta, kui alkoholile ei kohaldata aktsiisivabastust;
3) selle kasutusele võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
4) registreeritud kaubasaaja või sertifitseeritud kaubasaaja poolt alkoholi võõrandamisel, kui alkoholile ei kohaldata aktsiisivabastust;
5) selle tarbimisse lubamisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel või aktsiisivabastuse kohaldamisel.
(4) Alkoholi ei maksumärgistata, kui:
1) alkohol soetatakse kaugmüügi teel;
2) alkohol võõrandatakse sellise laeva või õhusõiduki pardal, mis sõidab ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit, ja rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama ainult reisijatele ettenähtud alal asuvas müügipunktis;
3) maksukohustus tekib käesoleva seaduse § 24 lõikes 20¹ nimetatud juhul;
4)
5) alkohol saadetakse liiduvälisest riigist füüsilisele isikule mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks;
6) alkohol on ravim ravimiseaduse mõistes.
(5) Alkoholi peab Eestis maksumärgistama aktsiisilaos või tollilaos. Sertifitseeritud kaubasaaja tegevuskohas ja registreeritud kaubasaaja tegevuskohas on teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud alkoholi maksumärgistamine lubatud, kui alkoholile kinnitamiseks kasutatavad maksumärgid on isiku valduses hiljemalt alkoholi tegevuskohta vastuvõtmise päeval ning maksumärgid kinnitatakse tootele viivitamata. Alkoholi müügipakendilt maksumärgi eemaldamine ja uuega asendamine on lubatud vaid aktsiisilaos või tollilaos.
(6) Kehtetu
(7) Alkoholi maksumärgile trükitakse maksumärgi number või tähe ja numbri kombinatsioon kasvavas järjekorras.
(8) Maksumärgi tellija ja aktsiisimaksja peavad maksuhaldurit teavitama maksumärkide kinnitamisest alkoholi müügipakendile ja maksumärgistatud alkoholilt tekkinud aktsiisi maksmise kohustusest maksumärkide andmekogu kaudu. Maksumärgistatud alkoholi maksumärkide numbrid peab teatama kahe päeva jooksul maksumärgi kinnitamise päevast arvates, kui alkohol maksumärgistati Eestis, või maksumärgistatud alkoholi Eestisse toimetamise päevast arvates, kui alkohol maksumärgistati välisriigis. Maksukohustuse tekkimisel maksumärgistatud alkoholilt peab aktsiisimaksja teatama alkoholi müügipakendile kinnitatud maksumärkide numbrid hiljemalt aktsiisikauba lähetamisel.
(9) Alkoholi müügipakendile kinnitatud maksumärk peab vastama Maksu- ja Tolliametile teatatud andmetele alkoholi etanoolisisalduse kohta ja koguse kohta müügipakendis.
(10) Väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse ja Eestist väljapoole liidu territooriumi toimetatavad maksumärgid tuleb deklareerida.
(11) Maksumärke, mis on alkoholi müügipakendile kinnitamata, on keelatud võõrandada, välja arvatud maksumärkidest loobumisel või nende tagastamisel Maksu- ja Tolliametile.
(12) Maksumärgistatud alkoholi võib importida ja teisest liikmesriigist vastu võtta üksnes maksumärkide tellija. Aktsiisiga maksustamata maksumärgistatud alkoholi on lubatud aktsiisilaopidaja poolt lähetada teisele Eestis asuvale aktsiisilaopidajale, kui Maksu- ja Tolliametile on maksumärkide andmekogu kaudu teatatud lähetatava alkoholi müügipakendile kinnitatud maksumärkide numbrid.
(12¹) Registreeritud kaubasaaja ja sertifitseeritud kaubasaaja võivad maksumärgistamata alkoholi võtta teisest liikmesriigist vastu üksnes juhul, kui nad on sellele alkoholile maksumärkide tellijad.
(13) Kehtetu
(14) Kehtetu
(15) Alkoholi maksumärgi kujunduse, maksumärkide tellimise korra, maksumärgistatud alkoholi teisele aktsiisilaopidajale lähetamise korra ja maksumärkide saatelehe andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=103072026013&id=102122010007 määrusega.
§ 49². Alkoholi maksumärkide tellimine ja väljastamine
(1) Maksumärgid tellib alkoholi importija, aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja või sertifitseeritud kaubasaaja Maksu- ja Tolliametilt maksumärkide andmekogu kaudu. Maksu- ja Tolliamet võtab vastu maksumärkide tellimuse ja väljastab maksumärgid tellijale, kui viimane vastab kõikidele alljärgnevatele tingimustele:
1) isikul on kehtiv aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaubasaaja tegevusluba, importijal on alkoholi impordi alane märge majandustegevuse registris või isik on registreeritud sertifitseeritud kaubasaajaks maksuhalduri infosüsteemis;
2) isikul ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga;
3) isik on hüvitanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul maksumärkide trükkimise kulud;
4) isikul on Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud tagatis;
5) isik on teatanud aktsiisikauba maksumärgistamise koha.
(2) Aktsiisi tagasi taotleja, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 45² või 45³ või § 45⁵ lõikes 2 nimetatud juhul, või maksumärkide tellija hüvitab maksuhaldurile nende maksumärkide trükkimise kulud, mille vastuvõtmisest on keeldutud, mis tagastatakse maksuhaldurile või millelt makstakse aktsiis tagasi. Maksumärkide tellija ei hüvita maksuhalduri väljastatud defektsete maksumärkide trükkimise kulusid, kui ta tagastab defektsed maksumärgid maksuhaldurile, ning nende vastu võtmata jäetud või tagastatud maksumärkide trükkimise kulusid, mida on võimalik maksuhalduri otsusel väljastada teisele tellijale.
(3) Maksumärkide vastuvõtmisest keeldumiseks loetakse juhtumit, kui maksumärkide tellija ei ole tema poolt tellitud maksumärke välja võtnud 30 päeva jooksul maksumärkide soovitud kättesaamise päevast arvates.
§ 49³. Alkoholi maksumärkidelt aktsiisi maksmise tagamine aktsiisilaopidajast või registreeritud kaubasaajast erineva isiku poolt
(1) Sertifitseeritud kaubasaaja või alkoholi importija, kes ei ole aktsiisilaopidaja ega registreeritud kaubasaaja, peab esitama tagatise aktsiisisumma ulatuses, mis kuulub maksmisele maksumärgistatavalt alkoholilt. Tagatissumma suurus peab võimaldama tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse täitmise kogu tagatava perioodi vältel.
(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud tagatise puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatut.
(1) Maksumärkide andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse andmed aktsiisikauba maksumärgistamise kohta ning kus neid hoitakse ja töödeldakse.
(2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada aktsiisi maksmise järelevalve maksuhalduri väljastatud maksumärkide, nende saajate ning maksumärkide ja aktsiisikaubaga seotud toimingute kohta arvepidamise kaudu.
(3) Kehtetu
(4) Andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.
(1) Denatureeritud, sealhulgas osaliselt denatureeritud alkohol ja esteraldehüüdfraktsioon tuleb paigutada nende toimetamisel väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse tollilattu, ajutise ladustamise kohta, vabatsooni või aktsiisilattu.
(2) Isikul, kes ei ole aktsiisilaopidaja, on õigus importida denatureeritud alkoholi ja esteraldehüüdfraktsiooni akrediteeritud labori poolt tema nimele imporditava kaubasaadetise kohta väljastatud analüüsiakti alusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud labor kontrollib denatureeritud alkoholi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 ja esteraldehüüdfraktsiooni vastavust käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele ning vastavuse korral väljastab analüüsiakti.
(3¹) Denatureeritud alkoholi, sealhulgas osaliselt denatureeritud alkoholi ning esteraldehüüdfraktsiooni toimetamisel teisest liikmesriigist Eestisse esitab aktsiisilaopidajast erinev isik maksuhaldurile viivitamata pärast kauba vastuvõtmist akrediteeritud labori analüüsiakti, mis kinnitab denatureerivate ainete või käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud ainete vastavust nõuetele.
(3²) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3¹ nimetatud isikud esitavad maksuhaldurile akrediteeritud labori väljastatud analüüsiakti SADHESi lisadokumentide mooduli kaudu.
(4) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–17 nimetatud alkoholi impordi, teisest liikmesriigist vastuvõtmise või aktsiisilaopidajalt soetamise õiguse, samuti õiguse aktsiisivaba lõhna- ja maitseaine kasutamiseks alkoholist erineva toidu tootmisel toidu hulka lisamiseks annab alkoholi aktsiisivabastuse luba, mille väljastab Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik. Aktsiisivabastuse kohaldamisel ei ole aktsiisivabastuse luba nõutav, kui lõhna- ja maitseaine on kõrgel määral kontsentreeritud ning villitud kuni 0,05-liitrise mahuga müügipakendisse, millest lõhna- ja maitseainet saab kätte tilkhaaval.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud alkoholi aktsiisivabastuse luba võib taotleda:
1) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev perearst, perearstiabi osutav äriühing ning kiirabi, eriarstiabi või õendusabi iseseisva osutamise tegevusluba omav isik;
2) hoolekandeasutus sotsiaalhoolekande seaduse mõistes;
3) isik, kellel on ravimite tootmise tegevusluba, mis on väljastatud ravimiseaduse alusel;
4) isik, kellel on ravimite jaemüügi tegevusluba, mis on väljastatud ravimiseaduse alusel;
5) riigi-, valla- või linnaasutus või nende hallatav asutus, kes kasutab piiritust vastava asutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks;
6) isik, kes toodab desinfektante;
7) isik ja asutus, kellele on antud veterinaartegevuse õigus veterinaarseaduse alusel;
8) juriidiline isik või asutus, kes vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
9) gümnaasium, kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool, kes on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi;
10) isik, kes toodab kosmeetikatooteid;
11) isik, kes on tunnustatud toiduseaduse mõistes käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 16 ja 17 nimetatud toodete käitlemiseks;
12)
13)
14) isik, kes kasutab osaliselt denatureeritud alkoholi toidust erineva toote tootmiseks või tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikutele ja asutustele võib aktsiisivaba alkoholi lubatud normi piires võõrandada Eestis ainult aktsiisilaopidaja. Isik, kellele on antud ravimite jaemüügi tegevusluba ravimiseaduse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 2 ja 7 nimetatud isikutele ja asutustele võõrandada piiritust valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel, kui aktsiisivaba piirituse kogus ei ületa ühe isiku või asutuse kohta 20 liitrit 12 kalendrikuu kohta.
(7) Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=103072026013&id=12862472 määrusega.
(1) Piirituse kulunormiks loetakse käesoleva seaduse mõistes piirituse kogust, mis kulub ühte tüüpi toimingu sooritamisel normaaltingimustes.
(2) Tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=103072026013&id=562901 määrusega.
(3) Veterinaarteenuse osutamisel kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=103072026013&id=565234 määrusega.
(4) Õppetöös kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=103072026013&id=635167 määrusega.
(5) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 11 nimetatud otstarbel kasutatava piirituse kulunormid kehtestab määrusega minister ./dyn=103072026013&id=797629;13256081;118092012002;111112014003;119082022010 , kelle valitsemisalasse vastav valdkond kuulub.
(6) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 9¹ nimetatud alkoholi kasutamise kulunormid tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks kooskõlastatakse maksuhalduriga. Maksuhaldur ei kooskõlasta kulunorme, kui on alust arvata, et need on suuremad tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks tegelikult kuluvast kogusest.
§ 52. Alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavad dokumendid
(1) Alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlemisel Maksu- ja Tolliametile esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:
1) kirjalik taotlus, milles on märgitud alkoholi aktsiisivabastuse loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed ning alkoholi kasutamise eesmärk;
2) andmed alkoholi vajaduse kohta eelseisval 12 kuul ja selle koguse põhjendus;
3) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud alkoholi koguse ja selle kasutamise otstarbe kohta;
4) alkoholi arvepidamise eeskiri;
5) alkoholi kao piirnormid;
6) kirjalik kinnitus vastavuse kohta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatule käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktis 8 nimetatud juriidilise isiku või asutuse puhul.
(2) Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda täiendavaid andmeid alkoholi eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks, samuti arvepidamise eeskirja täiendamist.
(3) Alkoholi aktsiisivabastuse loa omanik ei pea selle järgneval taotlemisel esitama alkoholi arvepidamise eeskirja ja alkoholi kao piirnorme, kui neid ei ole muudetud.
(1) Alkoholi aktsiisivabastuse luba antakse, kui:
1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning ei ole vastu võetud asutuse tegevuse lõpetamise otsust või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsust;
2) käesoleva seaduse §-s 52 märgitud andmed ja dokumendid on esitatud ning need on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud;
3) alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlejal on seaduse alusel õigus tegutseda käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 nimetatud tegevusalal ja eesmärgil;
4) isikul või asutusel ei ole maksuvõlga;
5) käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktis 3, 4, 6, 10, 11 või 14 nimetatud isik on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis;
5¹) käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktis 8 nimetatud juriidiline isik või asutus vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud nõuetele ning on esitanud käesoleva seaduse § 52 lõike 1 punktis 6 nimetatud kinnituse.
6) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud juhul esitatud tagatis on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud.
(2) Kui käesolevas seaduses ei ole selgelt määratletud aktsiisivabastuse kohaldamine käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 16–18 nimetatud toidu tootmiseks kasutatavale alkoholile, otsustab alkoholi aktsiisivabastuse loa väljastamise maksuhaldur, võttes arvesse haldusressursi optimaalse kasutamise põhimõtet aktsiisivaba alkoholi eesmärgipärase kasutamise üle järelevalve teostamisel.
(3) Alkoholi aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui aktsiisivabastuse loa taotluse esitamise kuule eelneva 12 kalendrikuu jooksul on Maksu- ja Tolliamet tunnistanud kehtetuks isiku aktsiisivabastuse loa käesoleva seaduse § 54 lõike 3 alusel või kui isik või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on toime pannud vähemalt ühe maksukorralduse seaduse §-des 153¹–155² sätestatud väärtegudest, mille eest karistati füüsilist isikut rahatrahviga üle 100 trahviühiku või juriidilist isikut üle 2000 euro, või vähemalt ühe karistusseadustiku §-des 374–376², 389¹–391 ja 393 sätestatud süütegudest.
(4) Alkoholi aktsiisivabastuse luba väljastatakse või selle andmisest keeldumise otsus tehakse 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates.
(5) Alkoholi aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=103072026013&id=13156633 määrusega.
§ 54. Alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatada, kui uut tagatist ei ole esitatud hiljemalt viie päeva enne tagatise kehtivusaja lõppu või kui loa kehtivuse ajal esinevad käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolud. Alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks või kuni käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumise asjas otsuse jõustumiseni. Peatatud kehtivusega alkoholi aktsiisivabastuse loal märgitud tegevust võib jätkata Maksu- ja Tolliameti peadirektori või tema volitatud ametniku vastava kirjaliku otsuse alusel.
(1¹) Enne alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise otsuse tegemist võib maksuhaldur rakendada sunniraha käesoleva seaduse nõuete täitmiseks koostatud haldusakti täitmata jätmisel. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot, kui maksukorralduse seaduses ei ole sunniraha ülemmäära sätestatud.
(2) Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik tunnistab alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui:
1) isiku või asutuse tegevus alkoholi aktsiisivabastuse loa andmise aluseks oleval alal on lõppenud;
2) kuuekümne päeva jooksul alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumise menetlus kestab kauem kui 60 päeva;
3) isiku suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
4) on vastu võetud isiku lõpetamise, jaotumise, asutuse tegevuse lõpetamise või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsus;
5) isik või asutus, kellele on väljastatud alkoholi aktsiisivabastuse luba, esitab taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks;
6) väljastatakse uus alkoholi aktsiisivabastuse luba.
(3) Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib alkoholi aktsiisivabastuse loa tunnistada kehtetuks, kui tagatis puudub või kui loa kehtivuse ajal on toime pandud käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumine või kui isik või asutus on kasutanud aktsiisivaba alkoholi muul kui aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel.
(4) Isik või asutus, kellele antud alkoholi aktsiisivabastuse luba on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 või lõikes 3 nimetatud põhjusel tunnistatud kehtetuks ja kelle valduses on aktsiisivaba alkoholi, peab 15 päeva jooksul alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamise päevast arvates teatama kirjalikult Maksu- ja Tolliametile alkoholi enda valdusesse jätmisest või selle alkoholi võõrandama, hävitama Maksu- ja Tolliameti järelevalve all või lähetama aktsiisilattu tingimusel, et aktsiisilaopidaja võtab alkoholi vastu selle lähetaja juures.
(1) Aktsiisivaba alkoholi kasutaja on kohustatud:
1) pidama eraldi arvestust aktsiisiga maksustatud ja aktsiisivaba alkoholi lattu sissetuleku ja laost väljamineku kohta;
2) kasutama aktsiisivaba alkoholi ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel;
3) tagama aktsiisivaba alkoholi säilimise kuni selle eesmärgipärase ärakasutamiseni või käesoleva seaduse § 54 lõikes 4 nimetatud toimingu sooritamiseni;
4) ladustama aktsiisivaba alkoholi eraldi muust alkoholist;
5) pidama kinni käesoleva seaduse § 51 alusel kehtestatud kulunormidest;
6) teatama alkoholi aktsiisivabastuse loa numbri Maksu- ja Tolliametile aktsiisivaba alkoholi importimisel või teisest liikmesriigist Eestisse toimetamisel ning aktsiisilaopidajale aktsiisivaba alkoholi soetamisel aktsiisilaopidajalt, samuti jälgima loale kantud andmete vastavust soetatud alkoholi kogusele;
7) esitama Maksu- ja Tolliametile käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud andmete muutumise kohta seda tõendavad dokumendid viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.
(2) Maksu- ja Tolliamet kontrollib aktsiisivaba alkoholi eesmärgipärast kasutamist.
(1) Sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 123,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.
(1¹) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 209,95 eurot 1000 sigareti kohta.
(2) Sigari ja sigarillo aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigari või sigarillo kohta ja nimetatud toote maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 151 eurot ja proportsionaalne määr 10 protsenti sigari või sigarillo maksimaalsest jaehinnast. Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid vähemalt 268,40 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta.
(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 138,00 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.
(4) Kehtetu
(5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,25 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.
(6) Tubaka tahke aseaine aktsiisimäär on sama, mis suitsetamistubaka aktsiisimäär.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetamata alternatiivse tubakatoote aktsiisimäär on eurodes sama, kui on tubakavedeliku aktsiisimäär, kuid aktsiisimäära ühik on milliliitri asemel üks gramm.
§ 57. Reisija pagasis väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse aktsiisivabalt toimetatavad tubakatooted
(1) Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni:
1) 40 sigaretti, lennureisijal kuni 200 sigaretti;
2) 100 sigarillot;
3) 50 sigarit või
4) 50 grammi, lennureisija puhul kuni 250 grammi, suitsetamistubakat, mille hulgas võib olla kuni 20 grammi, lennureisija puhul kuni 100 grammi, kuumutamise teel tarbitavat tubakatoodet ning lisaks kas
5) 20 milliliitrit tubakavedelikku;
6) 120 grammi tubaka tahket aseainet või
7) 20 grammi muud alternatiivset tubakatoodet.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud iga tubakatoote kogus moodustab 100 protsenti tubakatoodete aktsiisivabastusest. Ühe reisija puhul kohaldatakse aktsiisivabastust tubakatoodete mis tahes kombinatsiooni suhtes tingimusel, et üksikute aktsiisivabastuste protsentide kogusumma ei ületa 100 protsenti.
(1²) Maksuhaldur kohaldab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule aktsiisivabastust aktsiisivaba koguse piires kalendrikuu jooksul kolmandal korral Eestisse saabumisel toodud tubakatoodetele juhul, kui tubakatoodete toomine on juhuslikku laadi. Kui reisija ei tõenda tubakatoodete toomise juhuslikku laadi, eeldab maksuhaldur, et kalendrikuu jooksul kolmandal korral Eestisse saabumisel ei ole tubakatoodete toomine juhuslikku laadi.
(2) Eksituse tõttu ebaõigesse sihtpunkti saadetud pagasit käsitatakse selle jõudmisel Eestisse reisijaga koos liikuva pagasina.
§ 57¹. Reisija pagasis teisest liikmesriigist Eestisse aktsiisivabalt toimetatavad tubakatooted
1) Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on koos temaga liikuvas pagasis lubatud teisest liikmesriigist aktsiisivabalt Eestisse toimetada tubakatooteid isiklikuks kasutamiseks. Maksu- ja Tolliametil on alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoodete kogus ületab järgmisi piirnorme:
1) 800 sigaretti;
2) 400 sigarillot, mis ei kaalu rohkem kui kolm grammi tükk;
3) 200 sigarit;
4) üks kilogramm suitsetamistubakat, mille hulgas võib olla kuni 250 grammi kuumutamise teel tarbitavat tubakatoodet;
5) 50 milliliitrit tubakavedelikku;
6) 360 grammi tubaka tahket aseainet;
7) 50 grammi muud alternatiivset tubakatoodet.
(1) Füüsilisel isikul on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel lubatud aktsiisivabalt vastu võtta välisriigist Eestisse saadetud tubakatooteid kuni 50 sigaretti, 25 sigarillot, 10 sigarit, 120 grammi tubaka tahket aseainet, 20 milliliitrit tubakavedelikku, 20 grammi muud alternatiivset tubakatoodet või 50 grammi suitsetamistubakat, mille hulgas võib olla kuni 20 grammi kuumutamise teel tarbitavat tubakatoodet.
(2) Aktsiisivabastuse kohaldamise tingimused on järgmised:
1) tubakatooted saadab välisriigis elav füüsiline isik vähemalt 18 aasta vanusele füüsilisele isikule Eestis;
2) tubakatooteid saadetakse juhuti;
3) tubakatooteid kasutatakse mitteärilisel eesmärgil;
4) saadetise väärtus ei ületa 45 eurot;
5) saadetise eest ei nõuta saajalt tasu.
§ 60. Maksumärgistamata tubakatoodete aktsiis ning sigarettide, sigarite ja sigarillode levinuim hind
(1) Maksumärgistamata sigarettide, sigarite ja sigarillode maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes nende levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal.
(2) Sigarettide, sigarite ja sigarillode levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades nimetatud tubakatoodete liikide kaupa tarbimisse lubatud sigarettide, sigarite või sigarillode maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide, sigarite või sigarillode koguarvuga.
(1) Tubakatoote maksumärgistamine on maksumärgi kinnitamine tubakatootele või selle müügipakendile. Tubakatoode maksumärgistatakse juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Sigarettide müügipakendit ümbritseva kile olemasolu korral kinnitatakse maksumärk vahetult müügipakendile kile alla. Alternatiivsete tubakatoodete müügipakendile kinnitatakse maksumärk sellisel viisil, et see on nähtav ilma müügipakendit avamata.
(1¹) Kehtetu
(2) Tubakatoodete maksumärkide kujunduse ja liigid, maksumärkide tellimise korra, maksumärgistatud tubakatoodete teisele aktsiisilaopidajale lähetamise korra ning maksumärkide saatelehe andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=103072026013&id=102122010007 määrusega.
(3) Tubakatoode peab olema maksumärgistatud:
1) importimisel, kui tubakatootele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
2) lähetamisel aktsiisilaost ilma ajutise aktsiisivabastuseta;
3) kasutusse võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
3¹) registreeritud kaubasaaja või sertifitseeritud kaubasaaja poolt tubakatoote võõrandamisel, kui tubakatootele ei kohaldata aktsiisivabastust;
4) tarbimisse lubamisel, kui tubakatootele ei kohaldata aktsiisivabastust.
(3¹) Tubakatooteid ei maksumärgistata, kui:
1) need soetatakse kaugmüügi teel;
2) maksukohustus tekib käesoleva seaduse § 24 lõikes 20¹ nimetatud juhul;
3) need saadetakse liiduvälisest riigist füüsilisele isikule kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil.
(4) Tubakatooteid peab Eestis maksumärgistama aktsiisilaos või tollilaos. Sertifitseeritud kaubasaaja tegevuskohas ja registreeritud kaubasaaja tegevuskohas on teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud tubakatoodete, välja arvatud alternatiivsed tubakatooted, maksumärgistamine lubatud, kui tubakatoodetele kinnitamiseks kasutatavad maksumärgid on isiku valduses hiljemalt tubakatoodete tegevuskohta vastuvõtmise päeval ning maksumärgid kinnitatakse tubakatoodetele viivitamata. Tubakatootelt maksumärgi eemaldamine ja uuega asendamine on lubatud vaid aktsiisilaos või tollilaos.
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Tubakatoodete maksumärgile trükitakse maksumärgi kood, mis koosneb maksumärgi tellijat ja maksuhaldurilt maksumärgi kättesaamise aega tähistavast tähe ja numbri kombinatsioonist. Sigarettidest erinevate tubakatoodete puhul trükitakse maksumärgile tubakatoote liigi tähis ja tubakatoote kogus müügipakendis. Sigarettide, sigarillode ja sigarite puhul trükitakse maksumärgile nende maksimaalne jaehind.
(7¹) Maksumärgi tellija ja aktsiisimaksja peavad maksumärkide andmekogu kaudu teavitama maksuhaldurit maksumärkide kinnitamisest tubakatoodete müügipakendile ja maksumärgistatud tubakatoodetelt aktsiisi maksmise kohustuse tekkimisest. Maksumärkide kinnitamisest tubakatoodetele peab teatama kahe päeva jooksul maksumärgi kinnitamise päevast arvates, kui tubakatooted maksumärgistati Eestis, või maksumärgistatud tubakatoodete Eestisse toimetamise päevast arvates, kui tubakatooted maksumärgistati välisriigis. Maksukohustuse tekkimisest peab teatama hiljemalt aktsiisikauba lähetamisel.
(8) Väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse ja Eestist väljapoole liidu territooriumi toimetatavad maksumärgid tuleb deklareerida Maksu- ja Tolliametile. Tollideklaratsioonile tuleb märkida maksumärkide trükkimise kulud.
(9) Tubakatoodetele või nende müügipakendile kinnitamata maksumärkide võõrandamine on keelatud, välja arvatud maksumärkide tagastamine Maksu- ja Tolliametile.
(10) Maksumärgistatud tubakatooteid võib importida ja teisest liikmesriigist vastu võtta üksnes maksumärkide tellija. Aktsiisiga maksustamata maksumärgistatud tubakatooteid võib aktsiisilaopidaja lähetada teisele Eestis asuvale aktsiisilaopidajale, kui Maksu- ja Tolliametile on maksumärkide andmekogu kaudu teatatud lähetatavatele tubakatoodetele või nende müügipakendile kinnitatud maksumärkide kogus ja maksumärgile trükitud andmed.
(11) Registreeritud kaubasaaja ja sertifitseeritud kaubasaaja võivad maksumärgistamata tubakatooteid võtta teisest liikmesriigist vastu üksnes juhul, kui nad on nende tubakatoodete maksumärkide tellijad.
(1) Maksumärgid tellib Maksu- ja Tolliametilt maksumärkide andmekogu kaudu tubakatoodete importija, aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja või sertifitseeritud kaubasaaja. Maksu- ja Tolliamet võtab vastu maksumärkide tellimuse ja väljastab maksumärgid tellijale, kui ta vastab kõikidele alljärgnevatele tingimustele:
1) isikul on kehtiv aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaubasaaja tegevusluba, importijal on tubakatoote impordi alane märge majandustegevuse registris või isik on registreeritud sertifitseeritud kaubasaajaks maksuhalduri infosüsteemis;
2) isikul ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga;
3) isik on hüvitanud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul maksumärkide trükkimise kulud;
4) isikul on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud tagatis;
5) isik on teatanud aktsiisikauba maksumärgistamise koha.
6)
(2) Maksu- ja Tolliametil on õigus keelduda maksumärkide väljastamisest, kui maksumärkide tellija esitatud tagatis ei kindlusta aktsiisi maksmist.
(3) Maksumärkide tellija teatab Maksu- ja Tolliametile maksumärkide tellimisel sigarite või sigarillode maksimaalse jaehinna. Sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind teatatakse:
1) 0,10 euro täpsusega, kui hind on kuni kümme eurot;
2) ühe euro täpsusega, kui hind on üle kümne euro kuni 100 eurot;
3) kümne euro täpsusega, kui hind on üle 100 euro.
(3¹) Maksumärkide tellija teatab Maksu- ja Tolliametile maksumärkide tellimisel sigarettide maksimaalse jaehinna 0,05 euro täpsusega.
(4) Aktsiisi tagasi taotleja, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 45³ või § 45⁵ lõikes 2 nimetatud juhul, või maksumärkide tellija hüvitab maksuhaldurile nende maksumärkide trükkimise kulud, mille vastuvõtmisest on keeldutud, mis tagastatakse maksuhaldurile või millelt makstakse aktsiis tagasi. Maksumärkide tellija ei hüvita maksuhalduri väljastatud defektsete maksumärkide trükkimise kulusid, kui ta tagastab defektsed maksumärgid maksuhaldurile, ning nende vastu võtmata jäetud või tagastatud maksumärkide trükkimise kulusid, mida on võimalik maksuhalduri otsusel väljastada teisele tellijale.
(5) Maksumärkide vastuvõtmisest keeldumiseks loetakse juhtumit, kui maksumärkide tellija ei ole tema poolt tellitud maksumärke välja võtnud 30 päeva jooksul soovitud kättesaamise päevast arvates.
§ 63. Tubakatoodete maksumärkidelt aktsiisi maksmise tagamine aktsiisilaopidajast ja registreeritud kaubasaajast erineva isiku poolt
(1) Sertifitseeritud kaubasaaja ja tubakatoodete importija, kes ei ole aktsiisilaopidaja ega registreeritud kaubasaaja, peavad esitama tagatise aktsiisisumma ulatuses, mis tuleb maksta maksumärgistatavatelt tubakatoodetelt. Tagatissumma suurus peab võimaldama tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse täitmist igal ajal tagatava perioodi vältel.
(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud tagatise puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõiget 3.
§ 65¹. Alternatiivsete tubakatoodete ladustamine väljaspool aktsiisiladu
1) Alternatiivse tubakatootena kasutamiseks sobivate toodete, sealhulgas nende komponentide ladustamine väljaspool aktsiisiladu on lubatud, kui tooted:
1) on tolli peatamismenetlusel;
2) on maksustatud aktsiisiga;
3) ei kuulu aktsiisiga maksustamisele, sest need on mõeldud kasutamiseks tubakatootest erineval otstarbel ja seda kinnitavad nende pakendamise viis, müügiks esitlemise teave ja muud toote käitlemisega seotud andmed;
4) ladustatakse selle isiku tegevuskohas, kes kasutab neid alternatiivsetest tubakatoodetest erineva toote tootmiseks;
5) on füüsilise isiku valduses mitteärilisel eesmärgil;
6) on aktsiisivabad käesoleva seaduse alusel.
(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 591 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.
(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 591 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.
(3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 591 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta.
(4) Petrooleumi aktsiisimäär on 330,10 eurot 1000 liitri petrooleumi kohta.
(5) Vedelgaasi aktsiisimäär on 79,91 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.
(5¹) Mootorivedelgaasi aktsiisimäär on 193 eurot 1000 kilogrammi mootorivedelgaasi kohta.
(6) Diislikütuse aktsiisimäär on 428 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta.
(7) Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 21 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta.
(7¹) Kerge kütteõli aktsiisimäär on 428 eurot 1000 liitri kerge kütteõli kohta.
(8) Raske kütteõli aktsiisimäär on 490 eurot 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta.
(8¹) Raske kütteõli, mille tihedus temperatuuril 15 ºC on suurem kui 900 kilogrammi m³ kohta, viskoossus temperatuuril 40 ºC on suurem kui 5 mm²/s ja väävlisisaldus on suurem kui 0,5 massiprotsenti, aktsiisimäär on 58 eurot 1000 kilogrammi kohta.
(9) Põlevkivikütteõli aktsiisimäär on 481 eurot 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta.
(9¹) Põlevkivikütteõli, mille tihedus temperatuuril 15 ºC on suurem kui 900 kilogrammi m³ kohta, viskoossus temperatuuril 40 ºC on suurem kui 5 mm²/s ja väävlisisaldus on suurem kui 0,5 massiprotsenti, aktsiisimäär on 57 eurot 1000 kilogrammi kohta.
(10) Maagaasi aktsiisimäär on 56,42 eurot 1000 m³ maagaasi kohta.
(10¹) Mootorimaagaasi aktsiisimäär on 43,66 eurot 1000 m³ mootorimaagaasi kohta.
(10²) Veeldatud olekus mootorimaagaasi aktsiisimäär on 60,90 eurot 1000 kilogrammi nimetatud kütuse kohta.
(10³) Maagaasi soodusaktsiisimäär energia aktsiisivabastuse luba omavale intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjale on 11,30 eurot 1000 m³ maagaasi kohta.
(10⁴) Maagaasi soodusaktsiisimäära puhul rakendatakse riigiabiga seonduvalt käesoleva paragrahvi lõikes 12² sätestatut.
(11) Kivisöe, pruunsöe ja koksi aktsiisimäär on 0,93 eurot kivisöe, pruunsöe või koksi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta.
(11¹) Põlevkivi aktsiisimäär on 0,93 eurot põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta.
(12) Elektrienergia aktsiisimäär on 2,1 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta.
(12¹) Elektrienergia aktsiisimäär energia aktsiisivabastuse luba omavale elektrointensiivsele ettevõtjale on 0,5 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta (edaspidi elektrienergia soodusaktsiisimäär).
(12²) Elektrienergia soodusaktsiisimäär on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 44 tähenduses ning selle andmisel järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. Riigiabiga seotud andmed on avalik teave. Kliimaministeerium esitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile andmed elektrointensiivsele ettevõtjale antud riigiabi kohta vastavalt konkurentsiseaduse § 49² lõikele 3.
(13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütusesarnase toote või kütusesarnase toote, mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 591 eurot 1000 liitri kütusesarnase toote kohta.
(14) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 11 või 2710 19 15, aktsiisimäär on 330,10 eurot 1000 liitri kütuse kohta.
(15) Kehtetu
(16) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 31 või 2710 19 35, aktsiisimäär on 428 eurot 1000 liitri kütuse kohta.
(17) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 51 või 2710 19 55, aktsiisimäär on 58 eurot 1000 kilogrammi kohta.
(18) Kütuse, sealhulgas kütusesarnase toote, mille KNi esimesed neli numbrit on 3811, välja arvatud toote, mille KNi kaheksa numbrit on 3811 21 00 või 3811 29 00, samuti vedela põlevaine ja biokütuse aktsiisimäär on sama, mis pliibensiini, diislikütuse, kerge kütteõli või raske kütteõli aktsiisimäär, kui neid kütuseid kasutatakse samal otstarbel kui bensiini, diislikütust, kerget kütteõli või rasket kütteõli.
(19) Kui biokütus on lisatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud kütusele, siis selles kütuses sisalduv biokütuse osa vabastatakse aktsiisist kuni käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 28 nimetatud loa kehtivuse lõpuni.
(20) Tarbimisse lubatud eriotstarbelise diislikütuse, millest on erimärgistusaine eemaldatud, aktsiisimäär on võrdsustatud diislikütuse aktsiisimääraga.
(21) Aktsiisisumma arvutatakse temperatuuril 15 °C oleva kütuse kohta. Maagaasi ja mootorimaagaasi aktsiisisumma arvutatakse maagaasi rõhul 101,325 kPa ja temperatuuril 20 ºC. Maagaasi edastamisel kodutarbijale võib maagaasi aktsiisisumma arvutada maagaasi koguselt kuupmeetrites, arvestamata rõhu ja temperatuuri nõuet.
(22) Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 5¹, 5² ja 5⁵ ning § 66 lõikes 20 nimetatud juhtudel võib aktsiisisumma arvutada kütuse koguselt liitrites ilma mahtu temperatuurile 15 ºC arvutamata juhul, kui selleks arvutuseks puuduvad vajalikud alusandmed.
§ 68. Liiduvälisest riigist aktsiisivabalt Eestisse sisseveetav kütus
(1) Kalendrikuu jooksul esmakordselt liiduvälisest riigist mootorsõiduki või veemootorsõidukiga Eestisse saabumisel on reisijal lubatud mitteärilisel eesmärgil tuua tema valduses olevas mootorsõidukis tarbimiseks aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki või veemootorsõiduki standardses kütusepaagis või veemootorsõiduki kulutankis ning kuni 10 liitrit kütusekanistris.
(2) Kalendrikuu jooksul teisel või enamal korral liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel on reisijal lubatud mitteärilisel eesmärgil tuua aktsiisivabalt mootorivedelgaasi mootorsõiduki standardses kütusepaagis samas mootorsõidukis tarbimiseks.
(3) Maksuhaldur kohaldab aktsiisivabastust aktsiisivaba koguse piires toodud kütusele, mis toodi liiduvälisest riigist Eestisse pärast esmakordset saabumist kalendrikuu jooksul, kui reisija ei ole piiriületuse kuule eelneva kuue kalendrikuu jooksul mootorsõidukiga liiduvälisest riigist Eestisse saabunud rohkem kui kolmel korral ning piiriületuse peamine eesmärk ei ole kütuse toomine.
(4) Rahvusvaheliste vedude, sealhulgas sõitjateveo puhul, kui sellist vedu teostatakse vastavalt rahvusvahelist autovedu reguleerivatele välislepingutele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105), on lubatud tuua liiduvälisest riigist aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki ja selle erikonteineri standardses kütusepaagis, kui see kütus on ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis.
(5) Maksuhalduril on õigus sõitjate rahvusvahelise juhuveo puhul jätta kohaldamata aktsiisivabastus standardses kütusepaagis oleva kütuse sellele osale, mis ületab veo algpunktist sihtkohta jõudmiseks vajalikku kütuse kogust juhul, kui veo sihtkoht asub Eestis ja veo peamine eesmärk võib olla aktsiisivaba kütuse toomine.
(6) Aktsiisivabalt sisse veetud kütust tohib kasutada ainult selles sõidukis, millega kütus Eestisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda.
§ 69. Teisest liikmesriigist aktsiisivabalt Eestisse sisseveetav kütus
(1) Teisest liikmesriigist mootorsõiduki või veemootorsõidukiga Eestisse saabumisel on reisijal lubatud mitteärilisel eesmärgil tuua samas mootorsõidukis tarbimiseks aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki või veemootorsõiduki standardses kütusepaagis või veemootorsõiduki kulutankis ja vajaduse korral lisaks kütusekanistris.
(2) Rahvusvaheliste vedude, sealhulgas sõitjateveo puhul on lubatud Eestisse tuua teisest liikmesriigist aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki ja selle erikonteineri standardses kütusepaagis, kui see kütus on ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis.
(3) Teisest liikmesriigist Eestisse aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda.
§ 69². Energia aktsiisivabastuse luba ja selle taotleja
(1) Kütuse ja elektrienergia aktsiisivabastuse luba (edaspidi energia aktsiisivabastuse luba) annab õiguse:
1) importida ja soetada kütust aktsiisilaopidajalt käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 19¹ nimetatud otstarbel kasutamiseks;
2) importida ja soetada kütust aktsiisilaopidajalt või laevavarustajalt käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 22, 22², 24 ja 28² nimetatud otstarbel kasutamiseks;
3) soetada võrguettevõtjalt maagaasi käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 22, 24, 28² ja 28⁶ nimetatud otstarbel kasutamiseks ja elektrienergiat punktides 24, 28², 28⁴ ja 28⁵ nimetatud otstarbel kasutamiseks;
4) kasutada kütust käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 27 nimetatud otstarbel;
5) elektrointensiivsele ettevõtjale soetada võrguettevõtjalt elektrienergiat ja seda tarbida soodusaktsiisimääraga, samuti tarbida enda toodetud või otseliini kaudu edastatud elektrienergiat soodusaktsiisimääraga;
6) intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjale soetada võrguettevõtjalt maagaasi ja seda tarbida soodusaktsiisimääraga, samuti tarbida enda toodetud või võrguväliselt edastatud maagaasi soodusaktsiisimääraga;
7) tarbida aktsiisiga maksustamata maagaasi ja elektrienergiat käesoleva lõike punktis 3 viidatud otstarbel.
(2) Energia aktsiisivabastuse luba võib taotleda:
1) isik, kelle kütuse töötlemise või ladustamise koht asub laeval, mis varustab kütusega teisi laevu, või sadama püsiva piirdega territooriumil, ning kes on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis;
2) isik, kellel on kutselise kalapüügi luba;
3) äriregistrisse kantud ettevõtja, kes kasutab oma ettevõtluses aktsiisivaba kütust mineraloogilistes protsessides, elektrienergia tootmiseks või muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena;
4) maagaasi võrguettevõtja, kes kasutab maagaasi maagaasivõrgu töös hoidmiseks, ja isik, kes kasutab maagaasi veeldatud maagaasi taasgaasistamiseks;
5) äriregistrisse kantud ettevõtja, kes kasutab elektrienergiat käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 24, 28², 28⁴ ja 28⁵ nimetatud otstarbel;
6) isik, kes kasutab kütust käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 27 nimetatud otstarbel;
7) elektrointensiivne ettevõtja;
8) intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja.
(2¹) Elektrointensiivsel ettevõtjal loetakse energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud kuni neljal järjestikusel majandusaastal tarbitud elektrienergia kogumaksumuse hulka elektrienergia ja võrguteenuse maksumus koos taastuvenergia tasu, käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud määras elektrienergia aktsiisi ja käibemaksuga, välja arvatud mahaarvamisele kuuluv käibemaks. Elektrienergia kogumaksumus arvestatakse üksnes mõõdetud ja dokumenteeritud elektrienergia kogusele, mille kohta peetakse arvestust.
(2²) Elektrointensiivsel ettevõtjal energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele järgneval 12 kalendrikuul prognoositult tarbitava elektrienergia kogumaksumus leitakse, korrutades elektrienergia tarbitavad megavatt-tunnid Eesti hinnapiirkonna viimase 12 kalendrikuu aritmeetilise keskmise börsihinnaga, millele on liidetud sama perioodi võrguteenuse maksumus koos taastuvenergia tasu, käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud määras elektrienergia aktsiisi ja käibemaksuga, välja arvatud mahaarvamisele kuuluv käibemaks.
(2³) Elektrointensiivsel ettevõtjal energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud kuni neljal järjestikusel majandusaastal enda toodetud ja võrguväliselt tarbitud elektrienergia kogumaksumus leitakse, korrutades elektrienergia tarbitud megavatt-tunnid Eesti hinnapiirkonna sama perioodi aritmeetilise keskmise börsihinnaga, millele on liidetud sama perioodi taastuvenergia tasu ja käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud määras elektrienergia aktsiis.
(2⁴) Elektrointensiivsel ettevõtjal energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele järgneval 12 kalendrikuul prognoositult enda toodetava ja võrguväliselt tarbitava elektrienergia kogumaksumus leitakse, korrutades elektrienergia tarbitavad megavatt-tunnid Eesti hinnapiirkonna viimase 12 kalendrikuu aritmeetilise keskmise börsihinnaga, millele on liidetud sama perioodi taastuvenergia tasu ja käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud määras elektrienergia aktsiis.
(2⁵) Intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjal loetakse energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud kuni neljal järjestikusel majandusaastal tarbitud maagaasi kogumaksumuse hulka maagaasi ja võrguteenuse maksumus käesoleva seaduse § 66 lõikes 10 sätestatud määras maagaasi aktsiisi ja käibemaksuga, välja arvatud mahaarvamisele kuuluv käibemaks. Maagaasi kogumaksumus arvestatakse üksnes mõõdetud ja dokumenteeritud maagaasi kogusele, mille kohta peetakse arvestust.
(2⁶) Intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjal energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele järgneval 12 kalendrikuul prognoositult tarbitava maagaasi kogumaksumus leitakse, korrutades omavahel maagaasi tarbitava koguse tuhandetes kuupmeetrites ja taotlemisele eelnenud aasta kohta Statistikaameti veebilehel avaldatud maagaasi aritmeetiliselt keskmise hinna äritarbijale vastavalt tarbimisvahemikule. Hind peab sisaldama sama perioodi võrguteenuse maksumust koos käesoleva seaduse § 66 lõikes 10 sätestatud määras maagaasiaktsiisi ja käibemaksuga, välja arvatud mahaarvamisele kuuluv käibemaks.
(3) Laevavarustaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on aktsiisivabastuse loa alusel antud õigus varustada laeva aktsiisivaba kütusega ning töödelda või ladustada aktsiisivaba kütust vaid energia aktsiisivabastuse loal märgitud kohas.
§ 69³. Energia aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavad dokumendid
(1) Energia aktsiisivabastuse loa taotlemiseks esitatakse Maksu- ja Tolliametile:
1) kirjalik taotlus, milles on märgitud loa taotleja nimi ja registrikood, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed ning aktsiisivaba kütuse, aktsiisivaba elektrienergia, soodusaktsiisimääraga kütuse või soodusaktsiisimääraga elektrienergia kasutamise eesmärk;
2) käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktides 3 ja 6 nimetatud isikute puhul andmed aktsiisivaba kütuse vajaduse kohta eelseisval 12 kuul ja selle koguse põhjendus;
2¹) käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku puhul aktsiisivaba kütuse tootmisprotsessis kasutamise kirjeldus ning kütuse tootmisprotsessis kasutatava kütuse mõõtmiskorralduse kirjeldus, mis võimaldab kindlaks teha käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 27 nimetatud otstarbel kasutatava kütuse kogust;
3) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud kütuse või elektrienergia koguse ja kasutamise otstarbe kohta, välja arvatud käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktis 1 nimetatud isiku puhul;
4) aktsiisivaba kütuse või elektrienergia arvepidamise eeskiri, välja arvatud käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktis 2 nimetatud isiku puhul;
5) aktsiisivaba kütuse kao piirnormid käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud isikute puhul.
(1¹) Elektrointensiivne ettevõtja esitab energia aktsiisivabastuse loa taotlemiseks Maksu- ja Tolliametile lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatule:
1) dokumendid, mis tõendavad ettevõtja energiajuhtimissüsteemi vastavust standardile EVS-EN ISO 50001;
2) energia aktsiisivabastuse loa taotlemisel eelmise kuni nelja järjestikuse majandusaasta andmete alusel sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustunnet väljendava aruande, milles vandeaudiitor esitab järelduse elektrointensiivsuse arvutamiseks kasutatavate alusandmete kohta, ettevõtja arvutatud elektrointensiivsuse kohta vastavalt käesoleva seaduse §-des 20² ja 69² sätestatule ning ettevõtja mittevastavuse kohta raskustes ettevõtja definitsioonile komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses;
3) energia aktsiisivabastuse loa taotlemisel järgmise 12 kalendrikuu prognoosandmete alusel sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlustunnet väljendava aruande, milles vandeaudiitor esitab järelduse ettevõtja vastavalt käesoleva seaduse §-des 20² ja 69² sätestatule arvutatud elektrointensiivsuse kohta, ja sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustunnet väljendava aruande ettevõtja mittevastavuse kohta raskustes ettevõtja definitsioonile komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses;
4) kinnituse, et taotlejal ei ole täitmata korraldust riigiabi tagasimaksmiseks, kui Euroopa Komisjoni varasema otsusega on riigiabi tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks ning ettevõtjale on selline korraldus esitatud;
5) elektrienergia mõõtmise korraldust kirjeldava dokumendi, milles kajastub ka teave selle kohta, kus mõõtmisi tehakse, millistele nõuetele elektrienergia mõõtmiseks kasutatavad mõõteseadmed vastavad ja kuidas mõõtetulemuste üle arvestust peetakse;
6) võrguettevõtja või liinivaldaja kinnituse energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud kuni neljal järjestikusel majandusaastal ettevõtjale edastatud elektrienergia saldeeritud koguse kohta megavatt-tundides.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktis 2 nimetatud elektrointensiivsuse arvutamiseks kasutatavateks alusandmeteks on elektrienergia kogumaksumus vastavalt käesoleva seaduse § 69² lõigetes 2¹–2⁴ sätestatule ja lisandväärtus vastavalt käesoleva seaduse § 20² lõikes 2 sätestatule.
(1³) Intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja esitab energia aktsiisivabastuse loa taotlemiseks Maksu- ja Tolliametile lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatule:
1) dokumendid, mis tõendavad ettevõtja energiajuhtimissüsteemi vastavust standardile EVS-EN ISO 50001;
2) energia aktsiisivabastuse loa taotlemisel eelmise kuni nelja järjestikuse majandusaasta andmete alusel sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustunnet väljendava aruande, milles vandeaudiitor esitab järelduse gaasitarbimise intensiivsuse arvutamiseks kasutatavate alusandmete kohta, ettevõtja arvutatud gaasitarbimise intensiivsuse kohta vastavalt käesoleva seaduse §-des 20³ ja 69² sätestatule ning ettevõtja mittevastavuse kohta raskustes ettevõtja definitsioonile komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses;
3) energia aktsiisivabastuse loa taotlemisel järgmise 12 kalendrikuu prognoosandmete alusel sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlustunnet väljendava aruande, milles vandeaudiitor esitab järelduse ettevõtja vastavalt käesoleva seaduse §-des 20³ ja 69² sätestatule arvutatud gaasitarbimise intensiivsuse kohta, ja sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustunnet väljendava aruande ettevõtja mittevastavuse kohta raskustes ettevõtja definitsioonile komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses;
4) käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktis 4 nimetatud kinnituse;
5) maagaasi mõõtmise korraldust kirjeldava dokumendi, milles kajastub ka teave selle kohta, kus mõõtmisi tehakse, millistele nõuetele maagaasi mõõtmiseks kasutatavad mõõteseadmed vastavad ja kuidas mõõtetulemuste üle arvestust peetakse;
6) maagaasi võrguettevõtja kinnituse energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud kuni neljal järjestikusel majandusaastal ettevõtjale edastatud maagaasi koguse kohta tuhandetes kuupmeetrites.
(1⁴) Käesoleva paragrahvi lõike 1³ punktis 2 nimetatud gaasitarbimise intensiivsuse arvutamiseks kasutatavateks alusandmeteks on maagaasi kogumaksumus vastavalt käesoleva seaduse § 69² lõigetes 2⁵ ja 2⁶ sätestatule ja lisandväärtus vastavalt käesoleva seaduse § 20³ lõikes 2 sätestatule.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele peab laevavarustaja esitama järgmised dokumendid:
1) tegevuskoha asendiplaan, kus on märgitud territooriumi, hoonete ja rajatiste pindalad ning juurdepääsud, ja hoonete plaanid, kus on märgitud ruumide pindala ning sisse- ja väljapääsud;
2) hoonete, ruumide, rajatiste, territooriumi ja laeva omaniku nimi ning dokument, mis tõendab laevavarustaja ainuõigust kasutada kütuse ladustamiseks hooneid, ruume, rajatisi ja territooriumi;
3) hoonete, ruumide, rajatiste, territooriumi ja laeva kasutamise kirjeldus;
4) kütuse töötlemisprotsessi ja ladustamise kirjeldus;
5) mahutite plaan, millel on märgitud mahutite maht.
(2¹) Maksuhalduril on õigus nõuda energia aktsiisivabastuse loa andmiseks loa taotlejalt täiendavaid asjassepuutuvaid dokumente lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud dokumentidele.
(3) Energia aktsiisivabastuse loa omanik ei pea uue loa taotlemisel esitama aktsiisivaba kütuse või elektrienergia arvepidamise eeskirja ega kütuse kao piirnorme, kui neid ei ole muudetud.
(1) Maksu- ja Tolliamet annab energia aktsiisivabastuse loa, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust;
2) käesoleva seaduse §-s 69³ märgitud andmed ja dokumendid on esitatud;
3) isikul ei ole maksuvõlga;
4) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud juhul on esitatud tagatis.
(2) Energia aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui aktsiisivabastuse loa taotluse esitamise kuule eelneva 12 kalendrikuu jooksul on Maksu- ja Tolliamet tunnistanud kehtetuks isiku aktsiisivabastuse loa käesoleva seaduse § 69⁵ lõike 4 alusel või kui isik või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on toime pannud vähemalt ühe maksukorralduse seaduse §-des 153¹–155² sätestatud väärtegudest, mille eest karistati füüsilist isikut rahatrahviga üle 100 trahviühiku või juriidilist isikut üle 2000 euro, või vähemalt ühe karistusseadustiku §-des 374–376², 389¹–391 ja 393 sätestatud süütegudest.
(3) Energia aktsiisivabastuse luba antakse või selle andmisest keeldumise otsus tehakse 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 69³ nimetatud dokumentide ja andmete esitamise päevast arvates.
(4) Energia aktsiisivabastuse loa vormi ja selle täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=103072026013&id=13360692 määrusega.
§ 69⁵. Energia aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib energia aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatada, kui uut tagatist ei ole esitatud hiljemalt viis päeva enne tagatise kehtivusaja lõppu või kui loa kehtivuse ajal esineb käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolu. Energia aktsiisivabastuse loa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks või kuni käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud rikkumise asjas otsuse jõustumiseni. Peatatud kehtivusega energia aktsiisivabastuse loal märgitud tegevust võib jätkata Maksu- ja Tolliameti peadirektori või tema volitatud ametniku kirjaliku otsuse alusel.
(2) Enne energia aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise otsuse tegemist võib maksuhaldur rakendada sunniraha käesoleva seaduse nõuete täitmiseks koostatud haldusakti täitmata jätmisel. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot, kui maksukorralduse seaduses ei ole sunniraha ülemmäära sätestatud.
(3) Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik tunnistab energia aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui:
1) isiku tegevus energia aktsiisivabastuse loa väljaandmise aluseks oleval alal on lõppenud;
2) käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktis 2 nimetatud isikul ei ole kutselise kalapüügi luba;
3) kuuekümne päeva jooksul energia aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud rikkumise menetlus kestab kauem kui 60 päeva;
4) isiku suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
5) on vastu võetud isiku lõpetamise või jaotumise otsus;
6) isik või asutus, kellele on väljastatud energia aktsiisivabastuse luba, esitab selle kehtetuks tunnistamise taotluse;
7) väljastatakse uus energia aktsiisivabastuse luba;
8) elektrointensiivne ettevõtja ei vasta enam käesoleva seaduse § 20² lõikes 3 sätestatud tingimustele, esineb § 24 lõike 6⁵ punktis 1 või 2 või lõike 6¹² punktis 1 nimetatud asjaolu või esineb sama paragrahvi lõike 6⁵ punktis 3 või lõike 6¹² punktis 2 nimetatud asjaolu, ilma et elektrointensiivne ettevõtja oleks esitanud käesoleva seaduse § 24 lõikes 6⁷ sätestatud nõuetele ja tähtajaks sõltumatu vandeaudiitori vastavat aruannet prognoositud elektrointensiivsuse kohta;
9) intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja ei vasta enam käesoleva seaduse § 20³ lõikes 3 sätestatud tingimustele, esineb § 24 lõike 6⁸ punktis 1 või 2 või lõike 6¹¹ punktis 1 nimetatud asjaolu või esineb sama paragrahvi lõike 6⁸ punktis 3 või lõike 6¹¹ punktis 2 nimetatud asjaolu, ilma et intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja oleks esitanud käesoleva seaduse § 24 lõikes 6¹⁰ sätestatud nõuetele ja tähtajaks sõltumatu vandeaudiitori vastavat aruannet prognoositud gaasitarbimise intensiivsuse kohta.
(4) Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib energia aktsiisivabastuse loa tunnistada kehtetuks, kui käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktides 1, 3 ja 6 nimetatud isikutel puudub tagatis, kui loa kehtivuse ajal on toime pandud käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktis 1, 2 või 3 nimetatud rikkumine või kui isik on kasutanud aktsiisivaba kütust või elektrienergiat muul kui aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel.
(5) Käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktides 1–3 ja 6 nimetatud isikud, kellele antud energia aktsiisivabastuse luba on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–6 või lõikes 4 nimetatud põhjustel tunnistatud kehtetuks ja kelle valduses on aktsiisivaba vedelkütust, peavad 15 päeva jooksul loa kehtetuks tunnistamise päevast arvates teatama kirjalikult vedelkütuse enda valdusesse jätmisest või selle kütuse võõrandama, hävitama Maksu- ja Tolliameti järelevalve all või lähetama aktsiisilattu tingimusel, et aktsiisilaopidaja võtab kütuse vastu selle lähetaja juures.
(6) Maksu- ja Tolliamet kontrollib aktsiisivaba kütuse ja elektrienergia ning soodusaktsiisimääraga maksustatud kütuse ja elektrienergia eesmärgipärast kasutamist.
§ 69⁶. Energia aktsiisivabastuse loa omaniku kohustused
(1) Energia aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud:
1) pidama eraldi arvestust aktsiisiga maksustatult, soodusaktsiisimääraga maksustatult ning aktsiisivabalt soetatud ja kasutatud kütuse koguse kohta kütuse nimetuste ja KNi kaheksa numbri kaupa;
2) pidama aktsiisivaba kütuse arvestust selliselt, et arvepidamises olevad andmed vastaksid kütuse liikumist kajastavatele saatedokumentidele;
3) elektrienergia puhul pidama eraldi arvestust aktsiisiga maksustatult, soodusaktsiisimääraga maksustatult ning aktsiisivabalt soetatud ja kasutatud elektrienergia koguse kohta;
4) kasutama aktsiisivaba kütust või elektrienergiat ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel;
5) tagama aktsiisivaba kütuse säilimise kuni selle eesmärgipärase ärakasutamiseni või käesoleva seaduse § 69⁵ lõikes 5 või §-s 69⁸ nimetatud toimingu sooritamiseni;
6) ladustama aktsiisivaba kütust muust kütusest eraldi;
7) teatama aktsiisilaopidajale, võrguettevõtjale või laevavarustajale energia aktsiisivabastuse loa numbri aktsiisivaba või soodusaktsiisimääraga maksustatava kütuse soetamisel nimetatud isikutelt ning Maksu- ja Tolliametile aktsiisivaba kütuse importimisel ja jälgima loale kantud andmete vastavust soetatud kütuse kogusele;
7¹) teatama soodusaktsiisimääraga maksustatava elektrienergia soetamisel võrguettevõtjale energia aktsiisivabastuse loa numbri;
7²) kasutama aktsiisivaba või soodusaktsiisimääraga maksustatavat elektrienergiat ainuisikuliselt;
7³) kasutama aktsiisivaba ja soodusaktsiisimääraga maksustatavat kütust ainuisikuliselt üksnes aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel;
8) eelnevalt teavitama taasesitamist võimaldaval kujul Maksu- ja Tolliametit aktsiisivabastuse loa taotlemise aluseks olnud andmete muutumisest ning kooskõlastama Maksu- ja Tolliametiga aktsiisivabastuse loa taotlemise aluseks olnud andmete muutmise. Muudatustest, mille toimumist ei olnud võimalik ette näha, peab teatama maksuhaldurile hiljemalt järgmisel tööpäeval ning maksuhalduri nõudmisel esitama käesoleva seaduse §-s 69³ nimetatud andmete muutumist tõendavad dokumendid;
9) aktsiisivaba maagaasi ja elektrienergia või soodusaktsiisimääraga maksustatava maagaasi ja elektrienergia soetamisel esitama võrguettevõtjale, kellelt maagaas või elektrienergia soetatakse, andmed kalendrikuu jooksul aktsiisivabalt soetatud maagaasi ja elektrienergia või soodusaktsiisimääraga soetatud maagaasi ja elektrienergia koguse kohta hiljemalt soetamisele järgneva kalendrikuu viiendal päeval.
(1¹) Energia aktsiisivabastuse luba omav või omanud elektrointensiivne ettevõtja on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kohustatud:
1) hiljemalt kuue kalendrikuu möödumisel tema viimase sellise majandusaasta lõpust, millal tarbiti soodusaktsiisimääraga elektrienergiat, esitama maksuhaldurile eelnenud ühe kuni nelja lõppenud järjestikuse majandusaasta kohta käesoleva seaduse § 69³ lõike 1¹ punktis 2 nimetatud sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustunnet väljendava aruande;
2) viivitamata teavitama maksuhaldurit, kui loa kehtivuse ajal tema energiajuhtimissüsteem või põhitegevusala ei vasta käesoleva seaduse § 20² lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud tingimusele;
3) viivitamata teavitama võrguettevõtjat, kui tema energia aktsiisivabastuse loa kehtivus on peatatud või luba on kehtetuks tunnistatud;
4) esitama soodusaktsiisimääraga elektrienergia tarbimisele järgneva aasta 1. veebruariks Kliimaministeeriumile kalendriaasta vältel soodusaktsiisimääraga tarbitud elektrienergia summaarse koguse megavatt-tundides ning selle põhjal arvutatud riigiabi summa, mis leitakse, korrutades elektrienergia tarbimise ajal kehtinud käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud elektrienergia aktsiisimäära ja elektrienergia soodusaktsiisimäära vahe energia aktsiisivabastuse loa alusel tarbitud elektrienergia kogusega megavatt-tundides;
5) andma Kliimaministeeriumile asjassepuutuvaid andmeid tulenevalt talle riigiabi andmisega kaasnevatest kohustustest.
(1²) Energia aktsiisivabastuse luba omav või omanud intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustustele kohustatud:
1) hiljemalt kuue kalendrikuu möödumisel tema viimase sellise majandusaasta lõpust, millal tarbiti soodusaktsiisimääraga maagaasi, esitama maksuhaldurile eelnenud ühe kuni nelja lõppenud järjestikuse majandusaasta kohta käesoleva seaduse § 69³ lõike 1³ punktis 2 nimetatud sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustunnet väljendava aruande;
2) viivitamata teavitama maksuhaldurit, kui ta ei vasta loa kehtivuse ajal käesoleva seaduse § 20² lõike 3 punktis 2 või § 20³ lõike 3 punktis 1 sätestatud tingimustele;
3) viivitamata teavitama maagaasi võrguettevõtjat, kui tema energia aktsiisivabastuse loa kehtivus on peatatud või luba on kehtetuks tunnistatud;
4) esitama soodusaktsiisimääraga maagaasi tarbimisele järgneva aasta 1. veebruariks Kliimaministeeriumile kalendriaasta vältel soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasi summaarse koguse tuhandetes kuupmeetrites ning selle põhjal arvutatud riigiabi summa, mis leitakse, korrutades maagaasi tarbimise ajal kehtinud käesoleva seaduse § 66 lõikes 10 sätestatud maagaasi aktsiisimäära ja maagaasi soodusaktsiisimäära vahe energia aktsiisivabastuse loa alusel tarbitud maagaasi kogusega tuhandetes kuupmeetrites;
5) andma Kliimaministeeriumile asjassepuutuvaid andmeid tulenevalt talle riigiabi andmisega kaasnevatest kohustustest.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustustele on laevavarustajal ainuõigus ladustada ja töödelda kütust oma tegevuskohas ja kohustus:
1) paigutada aktsiisiga maksustatud ja maksustamata kütus eraldi;
2) kontrollida kütuse võõrandamisel laeva varudeks, et selle saajad oleksid aktsiisivaba kütuse saamiseks õigustatud isikud;
3) jälgida, et kütuse võõrandamisel käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 22² nimetatud kütuse kasutajale võõrandatava aktsiisivaba kütuse kogus ei ületaks loa andmetel soetamata kütuse kogust, ning märkida aktsiisivabastuse loale andmed võõrandatud aktsiisivaba kütuse kohta;
4) kahtluse korral aktsiisivaba kütuse müügi õigsuses teavitada enne aktsiisivaba kütuse võõrandamist selle aktsiisivabale kasutajale Maksu- ja Tolliametit kirjalikult ning saada Maksu- ja Tolliametilt kirjalik kinnitus, et aktsiisivaba kütuse saajal on õigus kasutada kütust aktsiisivabalt;
5) esitada tegevuskohtade kaupa Maksu- ja Tolliametile laeva kütusega varustamise aruanne kalendrikuul käideldud kütuse kohta hiljemalt järgmise kalendrikuu 15. päeval.
(3) Laeva kütusega varustamise aruandes nõutavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=103072026013&id=13100542 määrusega. Laeva kütusega varustamise aruandes nõutavad andmed võib esitada ka mõnes muus Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud aruandes Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud kuupäevaks.
§ 69⁷. Laevas ja õhusõidukis aktsiisivaba kütuse kasutaja kohustused
(1) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 19 ja 22¹ nimetatud kütuse kasutaja peab olema sellise laeva või õhusõiduki valdaja, milles on õigus kasutada kütust aktsiisivabalt.
(2) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 22¹ nimetatud kütuse kasutajal tekib aktsiisi maksmise kohustus käesoleva seaduse § 24 lõikes 10 nimetatud juhul kütuselt, mida ei kasutata enam käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 22¹ nimetatud otstarbel, arvestades, et selle kütuse oma valdusesse jätmise päevaks loetakse laeva Eestisse saabumise päev.
(3) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 22¹ nimetatud kütuse kasutaja peab aktsiisi maksmise kohustuse tekkimise korral kütuse koguse mõõtma, arvestades käesoleva seaduse §-des 33¹ ja 33² sätestatut, ilma kohustuseta tõendada mõõtetulemuste jälgitavust.
(1) Maksuhaldur võib aktsiisivaba kütuse kasutaja taotluse alusel lubada aktsiisivabalt soetatud kütust võõrandada teisele aktsiisivaba kütuse kasutajale või aktsiisilaopidajale üksnes juhul, kui aktsiisivaba kütust võõrandaval isikul ei ole aktsiisivabalt võõrandatavat kütust enam ise võimalik aktsiisivabal otstarbel kasutada.
(2) Laevavarustajal on lubatud aktsiisivaba kütust võõrandada teisele laevavarustajale või aktsiisilaopidajale maksuhalduriga kooskõlastatult.