(1) Advokaat on kohustatud läbima perioodilise õigusalase täiendusõppe. Juhatus võib vabastada isiku täiendusõppe kohustusest arvestusperioodil, kui ta on kaitsnud advokaadi kutsetööga seotud erialal doktori- või magistrikraadi.
(2) Täiendusõppe alused ja korra otsustab Eesti Advokatuuri juhatus. Täiendusõppe korraldamisel arvestatakse vandeadvokaadi spetsialiseerumist teatud õigusvaldkonnale. Täiendusõppe alused ja korra vaatab juhatus läbi vastavalt vajadusele.
(3) Advokaat, kelle viimasest sooritatud advokaadieksamist on möödunud viis aastat (edaspidi hindamisperiood), on kohustatud hiljemalt 15 päeva pärast hindamisperioodi lõppemist esitama kutsesobivuskomisjonile andmed tema poolt hindamisperioodi jooksul läbitud täiendusõppe kohta.
(4) Kutsesobivuskomisjon teeb vähemalt kolm kuud enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud hindamisperioodi lõppemise tähtpäeva saabumist selle advokaadile teatavaks ning selgitab, millised andmed peab advokaat kutsesobivuse hindamiseks esitama.
(5) Kutsesobivuskomisjon hindab advokaadi enesetäiendamise ulatuse vastavust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud korrale advokaadi poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt esitatud andmete põhjal. Kutsesobivuskomisjon võib vajaduse korral nõuda advokaadilt täiendusõppe läbimise kohta täiendavate tõendite esitamist.
(6) Kui advokaat ei ole hindamisperioodi jooksul ennast nõutavas mahus või ettenähtud viisil erialaselt täiendanud või määratud tähtpäevaks kutsesobivuskomisjonile täiendusõppe kohta andmeid esitanud, korraldab kutsesobivuskomisjon tema erialaste teadmiste kontrollimiseks hindamise. Hindamine toimub üheksa kuu jooksul hindamisperioodi lõppemisest arvates. Otsus kutsesobivuse hindamise tähtpäeva kohta tehakse advokaadile teatavaks vähemalt üks kuu ette.
(6¹) Hindamise ja uue hindamise korraldamise tasu ei või olla suurem kui 300 eurot. Uue hindamise korraldamine on alati tasuline.
(7) Kutsesobivuskomisjon teeb hindamisele ilmumata jätnud või hindamise tulemusena advokaaditegevuseks sobimatuks arvatud advokaadile teatavaks otsuse uue hindamise aja kohta vähemalt üks kuu enne uue hindamise toimumist. Uus hindamine toimub üheksa kuu jooksul pärast hindamisele ilmumata jätmist või hindamise tulemusena advokaaditegevuseks sobimatuks arvamist.
§ 35. Advokatuuri liikmesuse ja advokaadi kutsetegevuse peatamine
(1) Advokatuuri liikmesuse võib peatada juhatuse otsusega, kui isik:
1) ajutiselt ei saa tervise tõttu või muul põhjusel õigusteenust osutada järjest üle kuue kuu;
1¹) ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 34¹ ettenähtud täiendusõppe kohustust ja tema sooritatud viimasest advokaadieksamist või läbitud kutsesobivuse hindamisest on möödunud kuus aastat;
2) astub avalikku teenistusse või asub töö- või teenistuslepingu alusel tööle ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist nõudval ameti- või töökohal, tingimusel et tööandja tegevusalaks ja töö sisuks ei ole õigusteenuse osutamine kolmandatele isikutele;
3) on valitud Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks;
4) on nimetatud Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks;
5) on esitanud sooviavalduse liikmesuse peatamiseks kuni üheks aastaks.
(1¹) Advokatuuri liikmesuse peatamise tähtaja otsustab juhatus. Liikmesust ei saa korraga peatada kauemaks kui viieks aastaks. Liikmesuse peatamist võib pikendada samal alusel ühe korra, kuid mitte pikemaks perioodiks kui täiendavaks viieks aastaks.
(1²) Kui advokatuuri liikmesus on peatatud seoses isiku valimisega või nimetamisega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud ametisse, peatatakse advokatuuri liikmesus ametiaja lõpuni. Kui advokatuuri liikmesus on peatatud seoses isiku astumisega avalikku teenistusse, peatatakse advokatuuri liikmesus kas tähtajatult või lepingust tuleneva tähtaja lõpuni.
(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks valimine ei peata advokatuuri liikmesust.
(3) Advokaadi kutsetegevuse võib täielikult või osaliselt oma otsusega peatada juhatus, kui isik on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav.
(4) Kui advokatuuri liikmesuse või kutsetegevuse peatamise alus on ära langenud, taastab juhatus liikmesuse või kutsetegevuse õiguse. Vajaduse korral taastab juhatus advokatuuri liikmesuse aukohtumenetluse läbiviimiseks.
(4¹) Liikmesuse peatamine ei vabasta isikut käesoleva seaduse §-s 34¹ sätestatud täiendusõppe kohustusest, välja arvatud isiku astumise korral avalikku teenistusse, valimisel Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks või nimetamisel Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks. Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajaks.
(5) Advokaadi kutsetegevuse võib oma otsusega peatada aukohus käesoleva seaduse § 17 lõikes 6 sätestatu alusel.
(6) Advokatuuri liikmesuse ja advokaadi kutsetegevuse peatamise, samuti advokatuuri liikmesuse ja advokaadi kutsetegevuse õiguse taastamise teate avaldab juhatus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(7) Advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, maksab liikmemaksu üldkogu kehtestatud määras.
(1) Advokaat arvatakse advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui:
1) advokaat on esitanud selleks avalduse;
2)
2¹) advokaat ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 34¹ ettenähtud täiendusõppe kohustust ja tema sooritatud viimasest advokaadieksamist või läbitud kutsesobivuse hindamisest on möödunud seitse aastat;
3) kutsesobivuskomisjon on tunnistanud, et advokaat ei vasta kutsesobivusnõuetele välja arvatud punktis 2¹ ettenähtud juhul;
4) advokaat ei ole tervise tõttu või muul põhjusel üle kolme aasta järjest tegutsenud advokaadina;
4¹) advokaadi liikmesus advokatuuris on olnud peatatud käesoleva seaduse § 35 lõike 1 alusel ja advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks;
5) advokaat on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla advokaat või ettevõtja;
6) advokaat on pankrotivõlgnik;
7) advokaat on asunud tegutsema kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuete või advokaadi sõltumatuse põhimõttega;
8) advokaat on asunud käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktis 2 nimetamata tööle töö- või teenistuslepingu alusel;
9) advokaat ei vasta advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele.
(2) Advokaadi avalduse alusel ei arvata teda advokatuurist välja tema suhtes toimuva aukohtumenetluse kestel ning ajal, kui advokaadi kutsetegevus on distsiplinaarkaristusena peatatud.
(3) Advokaati ei arvata advokatuurist välja, kui ta sõlmib töölepingu advokatuuriga, kui ta teeb õppe- või teadustööd või kui tema advokatuuri liikmesus peatatakse käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktides 2–4 sätestatu alusel.
1) Advokaat heidetakse advokatuurist välja:
1) karistusena distsiplinaarsüüteo eest, mis on määratud käesolevas seaduses sätestatud korras;
2) juhatuse otsuse alusel, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo või muu kuriteo eest, mis teeb võimatuks advokaadina tegutsemise;
3) juhatuse otsuse alusel, kui advokaat jätab määratud tähtpäevaks advokatuuri liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata.
§ 38. Advokatuurist väljaarvamise ja väljaheitmise tagajärjed
(1) Kui isik arvatakse või heidetakse advokatuurist välja, kaotab ta õiguse tegutseda advokaadina.
(2) Advokatuurist väljaarvamise või väljaheitmise korral jäävad advokaadi kutsetegevusega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel olev informatsioon advokaadiühingule. Kui väljaheidetu või väljaarvatu oli advokaadiühingu ainus aktsionär või osanik või kui ta tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana, tagab väljaheidetud või väljaarvatud advokaat nimetatud dokumentide ja teabekandjate säilimise arhiivis. Vajaduse korral antakse nimetatud dokumendid ja teabekandjad üle advokatuuri juhatusele.
(3) Advokatuurist väljaheitmise korral tuleb advokaaditunnistus ja advokatuuri liikmetunnistus viivitamata üle anda advokatuuri juhatusele.
(4) Advokatuurist väljaarvamise korral tuleb advokaaditunnistus üle anda juhatusele. Väljaarvatu soovil jääb liikmetunnistus temale. Väljaarvatu liikmetunnistusele teeb advokatuuri juhatus väljaarvamise kohta märke.
(5) Advokatuurist väljaarvamise või väljaheitmise teate avaldab juhatus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(1) Patroon on vandeadvokaat, kelle juhtimisel vandeadvokaadi abi tegutseb.
(2) Patrooniks võib määrata vandeadvokaadi, kes on andnud selleks nõusoleku. Vandeadvokaadi abile tasu maksmine ning tema ja patrooni muud vastastikused õigused ja kohustused lepitakse kokku patroonilepingus, mida käsitatakse käsunduslepinguna.
(3) Vandeadvokaadil võib olla kuni kolm abi. Kui vandeadvokaadil on oskusi, kogemusi ja võimalusi, võib juhatus lubada talle enam kui kolm abi.
(4) Kui vandeadvokaadi abi ei ole saanud ühegi vandeadvokaadi nõusolekut olla tema patroon, korraldab talle patrooni määramise advokatuuri juhatus.
(1) Õigusteenus on kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine.
(2) Õigusteenus peab olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid.
(3) Advokaadibüroo kaudu või vahendusel ei või õigusteenust osutada isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed, välja arvatud patendivolinikud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustel.
(4) Patendivolinik võib osutada advokaadibüroo kaudu õigusteenust patendivoliniku seaduses sätestatud kutsetegevuse valdkonnas. Advokaadibüroo pidaja tagab patendivoliniku tegevuse vastavuse advokaadile esitatavatele nõuetele.
(5) Kui seaduse kohaselt võib õigusteenust osutada või isikut esindada ainult advokaat või kui isik soovib esitada nõude või kaebuse seoses advokaadi või advokaadibüroo tegevuse või tegevusetusega ning isik ise ei ole endale advokaati leidnud, leiab isiku taotluse alusel temale õigusteenust osutava advokaadi viivitamata advokatuur. Kui õigusabi vajav isik ja advokaat ei lepi kokku teisiti, on advokaat õigustatud nõudma tasu vastavalt selle advokaadi teenustele tavapäraselt rakendatavale hinnale.
(1) Vandeadvokaat on pädev:
1) esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal nii Eestis kui ka välisriigis;
2) koguma tõendeid;
3) vabalt valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise õigusteenuse osutamisel;
4) saama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud;
4¹) töötlema lepingu või seaduse alusel saadud muu isiku kui kliendi isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid ilma nende isikute nõusolekuta, kui see on vajalik õigusteenuse osutamiseks;
5) kinnitama kliendile tema osutatava õigusteenuse raames kohtule ja teistele ametiasutustele esitatavate dokumentide ärakirju ja allkirju;
5¹) osutama äriregistri seaduse §-s 24 nimetatud kontaktisiku teenust;
6) tegutsema vahekohtuniku ja lepitusseaduses sätestatud korras lepitajana;
7) tegutsema pankrotihaldurina, kui ta on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liige.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud kinnitamine omab võrdset tähendust ametliku kinnitamisega. Kui vandeadvokaat kinnitab esindatava poolt advokaadile antud volikirjal esindatava allkirja, siis on nimetatud kinnitamisel võrdne tähendus notariaalse kinnitamisega. Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026003&id=101092011005 kehtestab oma määrusega vandeadvokaadi pädevuses olevate kinnitamistoimingute vormistamise, registreerimise ja statistilise aruandluse täpsema korra.
(1) Vandeadvokaadi abil on vandeadvokaadi õiguspädevus seadusega piiratud ulatuses.
(2) Vandeadvokaadi abi ei ole pädev täitma käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud ülesandeid ning esindama või kaitsma klienti Riigikohtus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Vandeadvokaadi abi võib käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesandeid täita advokatuuri juhatuse igakordsel loal.
(4) Vandeadvokaadi abi võib õigusteenust osutada üksnes vandeadvokaadist patrooni juhendamisel.
(1) Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest.
(2) Advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed. Tunnistajana ülekuulatavale advokaadile, advokatuuri või advokaadibüroo töötajale ei või talle õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta küsimusi esitada ega temalt seletust nõuda.
(3) Advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on puutumatud.
(4) Advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga.
(5) Advokaati ei või kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kinni pidada, läbi otsida ega vahistada, välja arvatud maa- või linnakohtu määruse alusel. Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbi otsida ka advokaadibürood, mille kaudu ta õigusteenust osutab.
(1) Advokaat on kohustatud:
1) kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse;
2) teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest;
3) pidama käsitletavate asjade nimekirja;
4) hoidma õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad lahus muudest tema valduses olevatest teabekandjatest.
(2) Advokaat peab pidevalt oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi täiendama.
(3) Advokaat ei või õigusteenust osutades omandada kliendi õigusi.
(4) Advokaat ei või õigusteenust osutada, kui ta samas asjas on osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule või kui seaduse kohaselt ei ole lubatud õigusteenust osutada.
(5) Advokaat võib omal algatusel ja advokaadibüroo pidaja nõusolekul loobuda kliendilepinguga võetud kohustusest või lõpetada kliendilepingu, kui klient on esitanud nõude, mille täitmiseks advokaat peab rikkuma seadust või kutse-eetika nõudeid, või kui klient on rikkunud kliendilepingu olulist tingimust.
(6) Igal advokaadil peab olema talle menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektronposti aadress. See võib olla ühel või mitmel advokaadil ühine advokaadiühinguga. Elektronposti aadress avaldatakse advokatuuri veebilehel.
(1) Advokaat on kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast advokaaditegevuse lõppemist. Kohustus kehtib ka advokaadibüroo töötaja ja advokatuuri töötaja kohta ning selle avaliku teenistuja kohta, kellele on advokaadi kutsesaladus teatavaks saanud teenistuskohustusi täites. Advokaadi poole õigusteenuse saamiseks pöördumise ja temale õigusteenuse eest makstud tasu suuruse saladuses hoidmise kohustus ei kehti riigi õigusabi osutamise ja selle eest makstava tasu suhtes.
(2) Klient või tema õigusjärglane võib vabastada advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustusest oma kirjaliku nõusolekuga.
(3) Saladuse hoidmise kohustus ei kehti asjas osalenud advokaadi õigusteenuse kulude sissenõudmise kohta.
(4) Kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist järelevalvet teostavale juhatusele ja distsiplinaarsüüteoasja arutavale aukohtule.
(4¹) Kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta maksejõuetuse teenistusele andmete avaldamist seoses järelevalvega pankrotihaldurina tegutsemise asjades.
(5) Esimese astme kuriteo ärahoidmiseks on advokaat õigustatud esitama halduskohtu esimehele või tema määratud sama kohtu halduskohtunikule põhjendatud kirjaliku taotluse kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks. Kohtunik vaatab taotluse viivitamata läbi ja annab kohustusest vabastamiseks kirjaliku loa või keeldub sellest.
(1) Advokaadi tegevuse järele valvab advokatuuri juhatus.
(2) Advokaat, kelle tegevuse järele valvatakse, on juhatuse nõudel kohustatud:
1) ilmuma juhatuse istungile;
2) esitama juhatusele või juhatuse määratud isikule advokaadibüroo asjaajamisega ja advokaadi kutsetegevusega seotud dokumendid;
3) andma oma tegevuse kohta juhatusele või juhatuse määratud isikule seletusi;
4) võimaldama juhatuse määratud isikul pääseda büroo ruumidesse.
(3) Advokaadi tegevuse järele pankrotihaldurina tegutsemise asjades valvab peale advokatuuri juhatuse ka maksejõuetuse teenistus. Advokaat, kelle tegevuse üle maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet, on maksejõuetuse teenistuse nõudel kohustatud esitama oma tegevusega seotud dokumendid ning andma oma tegevuse kohta seletusi.
(4) Kui riigi õigusabi saaja esitab Justiits- ja Digiministeeriumile kaebuse advokaadi peale, kes osutas või osutab riigi õigusabi saajale õigusabi, siis võib Justiits- ja Digiministeerium edastada riigi õigusabi saaja kaebuse järelevalve teostamiseks advokatuuri juhatusele või taotleda aukohtult aukohtumenetluse läbiviimist.
Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Kokkulepe, mis välistab advokaadibüroo pidaja või advokaadi vastutuse tahtluse või raske hooletusega tekitatud kahju eest, on tühine.
(1) Advokaadibüroo pidaja või advokaadi poolt tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab advokaadibüroo pidaja sõlmima kutsekindlustuslepingu järgmistel tingimustel:
1) kindlustusandja on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing;
2) kindlustusjuhtum on advokaadibüroo pidaja või advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seoses otsese varalise kahju tekitamine, sõltumata õigusteenuse osutamise kohast. Kutsekohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea;
3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 63 910 eurot;
4) kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.
(2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada advokaadibüroo pidaja ja advokaadi kutsekindlustuslepingu lisatingimusi eelkõige kindlustusjuhtumi, hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta.
(3) Kutsekindlustuslepingu ärakiri esitatakse viivitamata advokatuuri juhatusele. Kindlustusandja on kohustatud advokatuurile teatama, kui eelnimetatud kutsekindlustusleping lõpeb ja kindlustusandja ei ole kindlustusvõtjaga sõlminud uut lepingut.
(4) Tõendit advokaadi kutsekindlustuse kohta säilitatakse advokatuuris.
(1) Advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Advokaadi poolt õigusteenuse osutamine on advokaadibüroo pidaja ettevõtlus.
(2) Advokaadibüroo pidaja on advokaadiühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat.
(2¹) Kui vandeadvokaat on võetud advokatuuri liikmeks käesoleva seaduse § 26 lõike 3¹ alusel, võib ta olla advokaadibüroo pidajaks pärast üheaastast tegutsemist advokatuuri liikmena.
(3) Äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada üht või mitut advokaadibürood.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad vandeadvokaadid võivad advokaadibüroo pidamiseks sõlmida seltsingulepingu.
(5) Advokaadibüroo pidaja ja advokaadi suhted määratakse lepinguga.
(6) Advokaadibüroos ei või tegutseda muu ettevõtja ega välismaa äriühingu filiaal peale advokaadiühingu või välismaa advokaadiühingu filiaali. Nimetatud keelu rikkumise korral määratakse füüsilisest isikust ettevõtjast advokaadibüroo pidajale või advokaadibürood pidava advokaadiühingu juhatajast vandeadvokaadile § 19 lõike 2 punktides 3 või 4 ettenähtud distsiplinaarkaristus.
(1) Advokaadibüroo tegevus lõpetatakse:
1) advokaadibüroo pidaja otsuse alusel;
2) füüsilisest isikust ettevõtjast advokaadibüroo pidaja surma korral või advokaadibürood pidava advokaadiühingu ainuosaniku või ainuaktsionäri surma korral;
3) advokaadibürood pidava advokaadiühingu likvideerimise või pankroti korral;
4) kui advokaadibüroo pidaja kaotab advokaadibüroo pidamise õiguse.
(2) Advokaadibüroo tegevuse lõpetamine toimub advokatuuri juhatuse järelevalve all. Advokaadibüroo pidaja pankroti korral määrab kohus pankrotihalduri advokatuuri juhatuse ettepanekul.
(3) Tegevust lõpetava advokaadibüroo pidaja või tegevust lõpetavas advokaadibüroos tegutsevad advokaadid teavitavad viivitamata advokatuuri juhatust advokaadibüroo tegevuse lõpetamisest või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõpetamise aluste ilmnemisest. Advokaadibüroo pidaja surma korral esitab teate pärimistunnistuse väljastanud notar, kui advokaadibüroos ei tegutse teisi advokaate.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud advokaadibüroo lõpetamise aluste ilmnemisel on tegevust lõpetava advokaadibüroo pidaja või tegevust lõpetavas advokaadibüroos tegutsevad advokaadid kohustatud:
1) sellest viivitamata informeerima kõiki isikuid, kellel on advokaadibürooga kehtiv õigusabileping;
2) tagama kehtivate õigusabilepingute alusel teostatavate kiireloomuliste ja hädavajalike toimingute täitmise;
3) lõpetama kehtivad õigusabilepingud ja osutama isikutele, kellel on advokaadibürooga kehtiv õigusabileping, kaasabi uue õigusnõustaja leidmisel.
(5) Advokaadibüroo pidaja surma korral juhul, kui advokaadibüroos ei tegutse teisi advokaate, korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuste täitmise advokatuuri juhatus või tema poolt volitatud isik.
(6) Advokaadibüroo lõpetamise dokumente säilitab advokatuuri juhatus.
(1) Vandeadvokaadid võivad õigusteenuse osutamiseks asutada äriühinguna tegutseva advokaadiühingu.
(2) Advokaadiühing võib tegutseda täisühingu, usaldusühingu, osaühingu või aktsiaseltsina. Vandeadvokaat võib olla üksnes ühe advokaadiühingu osanik või aktsionär.
(3) Advokaadiühingule kohaldatakse selle äriühingu liigi kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Täisühingu või usaldusühinguna tegutseva advokaadiühingu ühinguleping tuleb sõlmida kirjalikult. Leping lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele.
(5) Kehtetu
(6) Advokaadiühing võib ühineda ainult teise advokaadiühinguga.
§ 51. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev advokaat
(1) Vandeadvokaat võib õigusteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtjana.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat peab olema kantud äriregistrisse.
Advokaadiühingu või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva advokaadi ärinimes peab sisalduma sõna „advokaadibüroo” või „advokaat”. Advokatuuri juhatus kontrollib vajaduse korral, et advokaadiühingu ärinimi vastaks äriseadustiku §-s 12 sätestatud nõuetele ega oleks kliente eksitav. Advokatuuri juhatus võib kohustada advokaadiühingut muutma ärinime.
(1) Advokaadiühingul ei või olla teist tegevusala peale õigusteenuse osutamise.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat ei või sama ärinime all tegutseda teisel tegevusalal peale õigusteenuse osutamise.
(1) Advokaadiühingu osanik või aktsionär võib olla üksnes vandeadvokaat.
(2) Täisühingu või usaldusühinguna tegutsevasse advokaadiühingusse võib osaniku pärija astuda üksnes juhul, kui ta on vandeadvokaat.
(3) Osaühinguna tegutseva advokaadiühingu osa võib osaniku surma korral üle minna pärijale üksnes juhul, kui pärija on vandeadvokaat. Muul juhul hüvitab advokaadiühing pärijale osa väärtuse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest alates kolme kuu jooksul.
(4) Kui advokaadiühingu aktsionäri pärija ei ole vandeadvokaat, on ta kohustatud aktsia võõrandama pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest alates kolme kuu jooksul. Aktsia võõrandamise korral on advokaadiühingu aktsionäridel ostueesõigus neile aktsia võõrandamislepingu esitamisest alates ühe kuu jooksul.
(5) Kui advokaadiühingu aktsionäri pärija, kes ei ole vandeadvokaat, ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul aktsiat võõrandanud, on advokaadiühing kohustatud aktsia tühistama ja selle väärtuse pärijale hüvitama.
(6) Kui advokaadiühingu osanik või aktsionär arvatakse või heidetakse advokatuurist välja, peab ta oma osa või aktsia kolme kuu jooksul võõrandama. Aktsia või osa võõrandamise korral on advokaadiühingu teistel aktsionäridel või osanikel ostueesõigus neile aktsia võõrandamislepingu esitamisest alates ühe kuu jooksul.
(7) Kui advokatuurist väljaheidetud või väljaarvatud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul osa või aktsiat võõrandanud, on advokaadiühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja selle väärtuse väljaheidetule või väljaarvatule hüvitama.
(8) Kui advokatuurist väljaheidetud või väljaarvatud isik on advokaadiühingu ainuosanik või ainuaktsionär ning ta ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul osa või aktsiat võõrandanud, tuleb advokaadiühing lõpetada või kujundada ümber teist liiki äriühinguks.
(9) Kui advokaadiühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 6 ettenähtud tähtajaks advokatuurist väljaheidetud või väljaarvatud isikule kuuluvat osa või aktsiat tühistanud või käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul on advokaadiühing lõpetamata või teist liiki äriühinguks ümber kujundamata, esitab advokatuuri juhatus äriregistri pidajale avalduse advokaadiühingu sundlõpetamiseks. Advokaadiühingu likvideerimisel arvestatakse käesoleva seaduse §-s 49¹ sätestatut.
(1) Õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr.
(2) Advokaadibüroo pidaja ei või volitada kliendile õigusteenust osutama advokaadibüroo töötajat, kes ei ole advokaat, ega anda ühisvolitust õigusteenuse osutamiseks advokaadile ja isikule, kes ei ole advokaat.
(3) Kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(4) Suulise lepingu sõlmimisest peab advokaat teatama advokaadibüroo pidajale. Suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kirjaliku lepingu sõlmimisel kirjutavad lepingule alla advokaadibüroo pidaja, ülesande täitmiseks võtnud advokaat ja klient.
(5) Kui õigusteenust osutab vandeadvokaadi abi, tuleb lepingu sõlmimisel teatada, et ülesannet täidab vandeadvokaadi abi patrooni juhendamisel.
(1) Kui advokaadil ei ole mõjuval põhjusel võimalik kliendilepingut täita, määrab advokaadibüroo pidaja asendustäitjaks teise advokaadi, kes astub senise täitja asemele.
(2) Asendustäitja võib määrata üksnes kliendi kirjalikul nõusolekul.
(1) Advokaadibüroo pidaja peab hoolitsema selle eest, et advokaadibüroos oleks teave advokaatide vastuvõtuaegade kohta.
(2) Kui advokaadibüroo ei ole avatud tavapärastel tööaegadel, siis peab advokaadibüroo pidaja tagama, et advokaadibüroo asukohas oleks nähtaval kohal teave advokaatide vastuvõtuaegade kohta ning et teave oleks avaldatud advokaadibüroo või advokatuuri veebilehel.
(1) Advokaaditasu lepitakse kokku kliendilepingus.
(2) Advokaadibüroo pidaja või advokaat teeb kliendile esimese hinnapakkumise ning selgitab tasu kujundamise aluseid.
(3) Advokatuur ei või määrata advokaaditasu piirmäärasid.
(4) Klient tasub advokaadibüroo pidajale kokkulepitud viisil ja ajal arve alusel.
(5) Kliendilepingus võib ette näha, et klient tasub õigusteenuskulud ja advokaaditasu ette. Kui kliendileping lõpetatakse enne ülesande täitmist, maksab advokaadibüroo pidaja kliendile tagasi ettemaksu, millest on maha arvatud tasu tehtud töö eest ja õigusteenuskulud.
(6) Kehtetu
(1) Tasu määratakse:
1) ajatasuna (tunnitasu);
2) kindlas suuruses (koondtasu);
3) osana kliendi kasust, mida ta saab õigusteenuse osutamise tõttu (osatasu).
(2) Tasu tuleb maksta rahas.
(3) Kokkuleppel kliendiga võib tasu seada sõltuvusse advokaadi töö tulemusest ja muudest asjaoludest.
(1) Klient hüvitab vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on õigusteenust osutades kandnud.
(2) Advokaat on kohustatud klienti kõigist kuludest teavitama.
(1) Riigi õigusabi osutava advokaadi nimetab igas riigi õigusabiga asjas advokatuuri juhatus või juhatuse määratud isik. Advokatuuri liige võib keelduda temale määratud ülesande vastuvõtmisest ja täitmisest riigi õigusabi seaduses sätestatud juhul ja korras. Advokatuur ei või riigi õigusabi osutamise korraldamisel kohelda advokaati ilma tema nõusolekuta ebavõrdselt võrreldes teiste advokaatidega.
(2) Advokatuuri juhatus peab tagama riigi õigusabi katkematu korralduse ja osutamise ning riigi õigusabi mõistliku kättesaadavuse. Riigi õigusabi korraldus ja osutamine loetakse katkematuks ja mõistlikult kättesaadavaks, kui kõikidel päevadel on tagatud menetlustoimingute õigeaegseks läbiviimiseks vajalikus arvus riigi õigusabi osutavate advokaatide nimetamine ning nimetatud advokaatide poolt õigeaegselt menetlustoimingutel osalemine.
(3) Advokatuuri juhatus peab tagama, et advokaat, kes on nimetatud isikule riigi õigusabi osutama, osutaks isikule samas asjas õigusteenust kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Advokatuuri juhatus peab riigi õigusabiga asjade ja advokaatide poolt riigi õigusabi osutamise kohta arvestust. Arvestusperioodiks on kalendriaasta.
§ 64². Riigi õigusabi osutamine kriisiolukorra ajal
(1) Advokatuuri püsiv kriisiülesanne on korraldada kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kriisiülesande täitmist ning tagada see oma liikmete kaudu.
(2) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses.
(3) Advokatuuri juhatus määrab püsiva kriisiülesande täitmiseks vajaliku arvu riigi õigusabi osutajaid ja nimetab kriisiolukorra ajal riigi õigusabi osutamise kohustusega isikud, kellele võib nimetatud kohustuse määrata kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõike 4 alusel kriisiülesandega töökohale määramisele kohaldatavas korras.
(4) Riigi õigusabi osutamine füüsilisele isikule kriisiolukorra ajal on püsiv kriisiülesanne, mida täidab riigi õigusabi seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud riigi õigusabi osutaja, kes on määratud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel.
(1) Isik, kellel on õigus täieõigusliku advokaadina välisriigis tegutseda, võetakse kirjaliku taotluse alusel vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks ilma vandeadvokaadieksamita, kui tema kutsekvalifikatsiooni on vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele sobivustestiga tunnustatud. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Eesti Advokatuur.
(2) Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina tegutsemise õigust andvate kutsenimetuste loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026003&id=105112013004 .
(3) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamisel kehtib kutsesobivuskomisjoni kohta käesolevas seaduses ja advokatuuri kodukorras sätestatu.
(4) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tuleb advokatuurile tasuda 190 eurot.
(1) Advokatuuri assotsieerunud liikmena (edaspidi assotsieerunud liige) tegutsemise õigus antakse avalduse alusel isikule, kes soovib Eestis alaliselt tegutseda, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ja kellel on õigus tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina.
(2) Isik peab assotsieerunud liikmena tegutsemise õigust taotledes esitama Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva organi tunnistuse selle kohta, et tal on õigus selles riigis tegutseda täieõigusliku advokaadina. Tunnistus kehtib, kui see on isikule antud kuni kolm kuud enne advokatuuri juhatusele esitamist.
(3) Assotsieerunud liige kuulub advokatuuri üldkogusse. Tal on hääleõigus esimehe ja juhatuse liikmete valimisel. Assotsieerunud liikmel on advokatuuri liikmena ja õigusteenuse osutajana käesolevas peatükis sätestatud õigused ja kohustused.
(4) Assotsieerunud liige kantakse advokatuuri registrisse käesoleva seaduse § 21 kohaselt. Advokaaditoimikusse paigutatakse ka dokumendid, mille kohaselt on assotsieerunud liige Euroopa Liidu liikmesriigis advokaadibüroo pidaja või advokaadiühingu aktsionär või osanik.
(5) Teadaande isikule assotsieerunud liikmena tegutsemise õiguse andmise kohta avaldab advokatuuri juhatus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(1) Õigusteenust osutavale assotsieerunud liikmele kohaldatakse käesoleva seaduse § 41, arvestades selles paragrahvis ettenähtud erisusi.
(2) Assotsieerunud liige võib esindada või kaitsta klienti kohtus üksnes koostöös vandeadvokaadiga.
(3) Assotsieerunud liige võib esindada või kaitsta klienti Riigikohtus üksnes koos vandeadvokaadiga.
(4) Assotsieerunud liige peab täitma samu kutsetegevuse ja kutse-eetika nõudeid ja kohustusi, mis teised advokatuuri liikmed.
(5) Assotsieerunud liikmelt ei nõuta käesolevas seaduses ettenähtud kutsekindlustust, kui tal on Euroopa Liidu liikmesriigis kutsekindlustus, mis võimaldab Eestis hüvitada kahju käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud tingimustel. Kutsekindlustuseks loetakse ka kahju hüvitamise tagamiseks seadusega sätestatud muu garantii olemasolu. Kui kutsekindlustus ei kata kahju käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud ulatuses, peab assotsieerunud liige puudujäävas osas sõlmima kutsekindlustuslepingu.
§ 68. Assotsieerunud liikme kutsenimetuse kasutamine
(1) Assotsieerunud liige peab Eestis õigusteenust osutades kasutama seda kutsenimetust, mis annab talle õiguse tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis advokaadina. Kutsenimetusele peab olema lisatud selle õiguse andnud organi nimetus või kohtu nimetus, mille juures assotsieerunud liige Euroopa Liidu liikmesriigis tegutseb.
(2) Assotsieerunud liikme kutsenimetus peab olema väljendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi vähemalt ühes ametlikus keeles viisil, mis võimaldab seda Eesti advokaatide kutsenimetustest selgesti eristada.
(3) Kutsenimetusele peab assotsieerunud liige lisama nimetuse «Eesti Advokatuuri assotsieerunud liige».