(1) Julgeolekuasutus teavitab isikut, kelle suhtes tehti käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 või § 26 lõike 3 punktis 2, 5 või 6 nimetatud toiming või kelle põhiõigusi ja -vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus tuvastatud, toimingu ajast ja liigist viivitamata pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist.
(2) Julgeolekuasutus võib jätta isiku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine võib:
1) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu;
2) ohustada julgeolekuasutuse vahendi, meetodi või taktika salajasust;
3) ohustada teabe allikat või salajasele koostööle kaasatud isikut;
4) kahjustada julgeolekuasutuse teabevahetust või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.
(3) Isiku võib toimingu teinud julgeolekuasutuse juhi või tema poolt volitatud ametniku otsusel jätta teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise aluse äralangemiseni.
(4) Kui toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, otsustab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud ametnik isiku püsivalt teavitamata jätmise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.
(5) Kui käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 või § 26 lõike 3 punktis 5 sätestatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, taotleb toimingu teinud julgeolekuasutuse juht või tema volitatud ametnik hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist halduskohtu esimehelt või tema määratud halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks. Loa andmine või sellest keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt.
Käesoleva seaduse §-des 25 või 26 sätestatud viisil kogutud teavet säilitatakse teabetoimikutes. Teabetoimik avatakse iga juhtumi kohta eraldi. Toimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026057&id=13348889;120062017010 määrusega.
(1) Julgeolekuasutusel on oma ülesannete täitmiseks õigus saada isikuandmeid ning muud teavet:
1) riigiasutuselt;
2) kohaliku omavalitsuse üksuselt;
3) avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult;
4) avalik-õigusliku ameti kandjalt;
5) haldusülesannet täitvalt isikult avaliku võimu ülesannete täitmisel;
6) füüsiliselt või eraõiguslikult juriidiliselt isikult.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib teavet andnud asutus ja isik kohaldada isikuandmeid sisaldavat teavet töödeldes käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 3 sätestatud piiranguid.
(1) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe peab edastama teisele riigiasutusele, kui see on vajalik riigiasutusele pandud ülesannete täitmiseks ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.
(2) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe peab edastama teisele riigiasutusele ja füüsilisele või juriidilisele isikule, kui see on vajalik terrorikuriteo tõkestamiseks või kui see on seotud terrorikuriteo toimepanemise ohuga ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.
(3) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teavet võib edastada riigi osalusega äriühingule, kui see on vajalik selle ülesannete täitmiseks ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.
(3¹) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe võib edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastada ka välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–3¹ alusel teavet saanud asutus või isik võib kohaldada isikuandmeid sisaldavat teavet töödeldes käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid.
(1) Õigus kohaldada oma ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-des 34²–34⁹ sätestatud erimeedet on julgeolekuasutuse ametnikul, kes ei ole politseiametnik, kui ta on läbinud sellekohase väljaõppe.
(2) Käesoleva seaduse §-des 34⁴–34⁹ sätestatud erimeetme kohaldamisel võib kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduse §-des 76–78 sätestatud korras ja nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(3) Käesoleva seaduse §-des 34⁴–34⁹ sätestatud erimeetme kohaldamine on lubatud kuni politsei saabumiseni.
Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse territooriumil ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, kui see on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks.
(1) Julgeolekuasutus võib peatada julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist, kui on alust arvata, et isikul on julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks vajalikke andmeid.
(2) Küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 30 lõigetes 2 ja 4 sätestatut.
Julgeolekuasutus võib tuvastada julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku samasuse kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil, ja kontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust andmekogust, kui see on vajalik isikust lähtuva julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks.
(1) Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui:
1) ta tungib või on tunginud julgeolekuasutuse territooriumile või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta;
2) esineb kahtlus, et ta on toime pannud süüteo julgeolekuasutuse valduse või teenistujate vastu;
3) ta ohustab julgeolekuasutuse valdust, teenistujaid või julgeolekuasutuse territooriumil viibivaid teisi isikuid.
(2) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest.
(3) Isikut võib kinni pidada kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kuus tundi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel kinnipeetud isik, keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, juhatatakse julgeolekuasutuse territooriumilt välja ja vabastatakse.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või 3 alusel kinnipeetud isik tuleb anda esimesel võimalusel üle politseile.
(1) Julgeolekuasutus võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist, kui isik:
1) siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt;
2) viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;
3) peetakse kinni käesoleva seaduse § 34⁵ alusel.
(1¹) Julgeolekuasutus võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui:
1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist;
2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses ja kontrollimine on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;
3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud meetme kohaldamisel võib läbi vaadata üksnes isiku keha, riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku kehaõõnsuste läbivaatamine on keelatud.
(2) Turvakontrolli kompimise teel ja isiku läbivaatust teeb ametnik, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata ametnik, kes ei ole isikuga samast soost.
(1) Julgeolekuasutus võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui:
1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt;
2) seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib käesoleva seaduse § 34⁶ alusel teostada turvakontrolli;
3) see on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses.
(2) Vallasasja läbivaatusele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 49 lõigetes 2–4, 5¹ ja 6 sätestatut.
(1) Julgeolekuasutus võib võtta vallasasja hoiule:
1) julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks;
2) kui asja valdab isik, kes on käesoleva seaduse § 34⁵ alusel kinni peetud, ning on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks;
3) kui käesoleva seaduse § 34⁶ alusel teostatud turvakontrolli või isiku läbivaatuse käigus on tuvastatud asi, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist;
4) kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 34⁷ alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi.
(2) Vallasasja hoiulevõtmisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 52 lõigetes 2–4 sätestatut.
Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks julgeolekuasutuse territooriumi ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või takistada selle liikumist.
§ 35. Julgeolekuasutuse ametniku erivahendid ja relvad ning nende kasutamine
(1) Julgeolekuasutuse ametnikule lubatud erivahendid on:
1) käerauad;
2) sidumisvahend;
3) teenistusloom;
4) maanduma sundimise vahend;
5) juhtimise ülevõtmise vahend;
6) raadioside piiraja.
(1¹) Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.
(2) Julgeolekuasutuse ametnikule lubatud relvad on:
1) tulirelv;
2) gaasirelv;
3) külmrelv;
4) elektrišokirelv.
(3) Julgeolekuasutuse ametnik võib kasutada erivahendit ja relva, kui ta on läbinud sellekohase väljaõppe:
1) vahetu sunni kohaldamiseks;
2) ohu tõrjumiseks käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.
(4) Julgeolekuasutuse ametnikul on õigus kasutada olulise ja kõrgendatud ohu tõrjumiseks erivahendit, gaasirelva ja külmrelva ning kõrgendatud ohu tõrjumiseks tulirelva ja elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine muu, isikut vähem kahjustava vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et erivahendi või relva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.
(5) Tulirelva ja elektrišokirelva võib isiku suhtes kasutada ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui see on vajalik, et tõrjuda vahetu oht julgeolekuasutuse ametniku või teise isiku elule või kehalisele puutumatusele ning kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada sama relva kasutamisega looma ega asja vastu või füüsilise jõu või erivahendi kasutamisega.
(1) Kaitsepolitseiameti ametnik võib oma teenistusülesannete täitmisel käidelda lõhkematerjali.
(2) Kaitsepolitseiameti poolt lõhkematerjali käitlemise korra kehtestab Kaitsepolitseiameti peadirektor.
§ 36. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon
(1) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon on Riigikogu erikomisjon, kes teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas isikuandmete töötlemise nõuete täitmisega, põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes.
(2) Peaminister ja asjaomane minister teavitavad komisjoni julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusest ja järelevalvest nende tegevuse üle, sealhulgas esitavad vähemalt kord kuue kuu jooksul ülevaate nimetatud küsimustes.
(3) Komisjonil on komisjoni tööga seotud ülesannete täitmiseks õigus välja kutsuda isikuid ja nõuda tutvumiseks dokumente.
(4) Komisjon arutab julgeolekuasutuse eelarve eelnõu üheaegselt riigieelarve eelnõu arutamisega Riigikogus.
(5) Komisjon esitab vähemalt üks kord aastas Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest ja tulemustest.
(6) Seaduserikkumise avastamise korral on komisjon kohustatud edastama vastavad materjalid uurimisasutusele või õiguskantslerile.
(7) Komisjoni liikmed ja ametnikud on kohustatud hoidma neile töö käigus teatavaks saanud riigi- ja eraisiku saladust ning salastatud välisteavet.
§ 38. Kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks moodustatud Riigikogu erikomisjoni ümberkujundamine
Riigikogu 1999. aasta 29. aprilli otsusega moodustatud erikomisjon kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks kujundatakse ümber käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud komisjoniks.