(1) Prefekt võib koosoleku pidamise keelata, kui:
1) koosoleku korraldaja ei nõustu käesoleva seaduse § 69 alusel talle pandud piiranguga või ei järgi seda piirangut või
2) on alust arvata, et koosoleku pidamine tekitab kõrgendatud vahetu ohu ning ohtu ei ole võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades.
(2) Kui koosolekut on kavas pidada mitme prefektuuri tööpiirkonnas, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril.
(3) Kui keelatakse käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud koosoleku pidamine, on prefektuur kohustatud edastama otsuse koosoleku pidamise keelamise kohta viivitamata koosoleku pidamise koha linna- või vallavalitsusele, koosoleku pidamise kohas kiirabiteenust osutavale isikule ja kohalikule päästeasutusele.
(1) Politsei annab koosoleku korraldajale korralduse lõpetada koosolek, kui koosoleku pidamine on keelatud käesoleva seaduse § 62 või 72 alusel või koosolekut peetakse käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud kohas.
(2) Politsei võib anda koosoleku korraldajale korralduse lõpetada koosolek, kui:
1) koosoleku korraldaja ei järgi koosoleku läbiviimisel käesoleva seaduse § 69 või 70 alusel talle pandud piirangut;
2) koosoleku pidamine tekitab vahetu kõrgendatud ohu ning ohtu ei ole võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades või
3) koosolekust osavõtjate elu või kehalist puutumatust ähvardab vahetu oht, mida ei ole võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud korralduse andmine koosoleku korraldajale ei ole võimalik või ei anna tulemusi, annab politsei korralduse koosolek lõpetada koosolekul osalevatele isikutele.
(4) Politsei võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel takistada isikute kogunemist koosoleku pidamise kohta.
(5) Kui koosolekul osalev isik ei täida korraldust lõpetada koosolek, võib tema suhtes kohaldada vahetut sundi nii kaua, kui see on koosoleku laialisaatmiseks vältimatu.
(1) Vahetu sund on füüsilise isiku (edaspidi isik), looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi, relva või lahingumoonaga.
(2) Erivahend on loom või asi, mis on ette nähtud isiku, looma või asja füüsiliseks mõjutamiseks ja mis ei ole relv.
(3) Relv on tulirelv või muu relv relvaseaduse tähenduses.
(4) Lahingumoon on lahingumoon relvaseaduse § 83³ lõike 2 tähenduses.
(1) Füüsilist jõudu, erivahendit või relva võib kasutada politsei. Muu korrakaitseorgan võib füüsilist jõudu, erivahendit või relva kasutada ainult seaduses sätestatud juhul.
(1¹) Sõjarelva, relvasüsteemi ja lahingumoona võib kasutada Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Kaitsevägi võib seejuures kasutada sõjaväerelva.
(2) Politseile ja muule pädevale korrakaitseorganile lubatud relvade (teenistusrelvade) ning erivahendite liigid sätestab seadus.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Kui käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 nimetatud hoiatusega määratakse isikule haldusakti täitmise tähtaeg, võib vahetut sundi kohaldada, kui isik jätab haldusakti tähtaegselt täitmata.
(2) Vahetut sundi on lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu.
(3) Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks.
Kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on korrakaitseorgan kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise.
(1) Enne vahetu sunni kohaldamist on korrakaitseorgan kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Võimaluse korral määratakse hoiatuses käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud haldusakti täitmiseks tähtaeg, mis võimaldab haldusakti adressaadil kohustuse täita.
(2) Kui hoiatus on tehtud kirjalikult, kordab korrakaitseorgani ametiisik hoiatust suuliselt, enne kui asub vahetut sundi kohaldama.
(3) Rahvahulga vastu vahetu sunni kohaldamisest tuleb isikuid võimaluse korral eelnevalt hoiatada arvestusega, et soovijatel oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda. Rahvahulga vastu vahetut sundi kohaldades ei pea isikuid hoiatama nende suhtes tehnilise tõkke kasutamisest.
(4) Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Tulirelva kasutamisest hoiatamise eest rahvahulga vastu ei või loobuda.
1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametniku teenistusrelvad on:
1) tulirelv;
2) gaasirelv;
3) pneumorelv;
4) külmrelv;
5) elektrišokirelv.
(1) Enesekaitsevahendid on vahetu sunni kohaldamisel politseiametniku, muu korrakaitseorgani ametniku või teenistuslooma füüsilise ohutuse tagamiseks kasutatavad esemed.
(2) Politseiametniku enesekaitsevahendite loetelu ja enesekaitsevahenditele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026055&id=110062014003 määrusega.
(1) Politsei, Kaitseväe ja seaduses sätestatud juhtudel muu korrakaitseorgani lahingumoon on:
1) kuni 40 mm läbimõõduga kild- ja fugassgranaat;
2) käest heidetav granaat;
3) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuv granaat.
(2) Kaitsevägi võib Kaitseväe korralduse seaduse § 3¹ lõikes 1¹ sätestatud juhul kasutada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka muud lahingumoona.
§ 79. Käeraudade, jalaraudade, sidumisvahendi, rahustussärgi, -tooli ja -voodi kasutamine
(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib isiku suhtes kasutada käeraudu, kui on alust arvata, et isik võib:
1) rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet;
2) põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või
3) ennast vigastada või enese tappa.
(2) Jalaraudu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kasutada kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu suhtes, kellelt võib seaduse alusel võtta vabaduse või kellelt see on võetud seoses:
1) esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega;
2) kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse, või
3) muu kuriteo toimepanemisega, kui käeraudade kasutamine ei ole eesmärgi saavutamiseks piisav.
(3) Kui käe- või jalaraudade kasutamine ei ole võimalik, võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kasutada sidumisvahendit, rahustussärki, -tooli või -voodit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta suurt füüsilist valu. Sidumisvahendi, rahustussärgi, -tooli või -voodi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.
(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks veekahurit rahvahulga vastu, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et veekahuri kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.
(2) Veekahuri kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026055&id=112072014181 määrusega.
(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et elektrišokirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.
(2) Politsei või muu pädev korrakaitseorgan võib kasutada isiku suhtes elektrišokirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma ega asja vastu elektrišokirelva kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et:
1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele;
2) tõkestada vahetult eelseisva või juba asetleidva esimese astme kuriteo toimepanemist;
3) pidada kinni esimese astme kuriteos kahtlustatav või süüdistatav või takistada tema põgenemist, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või on see temalt seaduse alusel võetud, või
4) pidada kinni isik või takistada tema põgenemist, kui temalt võib kohtulahendi alusel võtta vabaduse või on see temalt kohtulahendi alusel võetud.
(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks tulirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et tulirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.
(2) Politsei või muu pädev korrakaitseorgan võib kasutada isiku suhtes tulirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma ega asja vastu tulirelva kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et:
1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele;
2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo toimepanemist või sellise kuriteo toimepanemist, mille eest võib karistusena mõista eluaegse vangistuse;
3) pidada kinni kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu või takistada tema põgenemist, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või on see temalt seaduse alusel võetud seoses esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega või kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Kaitsevägi võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks lahingumoona, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et lahingumoona kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüve.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Kaitsevägi võib kasutada isiku suhtes lahingumoona ainult tema ründamis- või vastupanuvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma ega asja vastu lahingumoona kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et:
1) tõrjuda vahetu oht elule;
2) tõkestada isiku tegevust riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu korral.
(3) Lahingmoona ei ole lubatud kasutada rahumeelsel avalikul kogunemisel rahvahulga vastu.
(4) Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti struktuuriüksused ja ametikohad, kellel on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetme kohaldamise õigus, määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 78⁴ punkti 3 puhul.
§ 81². Lõhkematerjali käitlemine ja nõuded lõhkamiskohale
(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksus võib käesoleva seaduse § 78¹ punktis 10 nimetatud lõhkamisseadeldise valmistamiseks käidelda lõhkematerjali.
(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksuse poolt lõhkematerjali käitlemise korra ja nõuded lõhkamiskohale kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026055&id=116112024002 määrusega.
§ 82. Muu isiku kui avaliku korra eest vastutava isiku kaasamine riigi korrakaitseülesande täitmisele korrakaitselepingu alusel
Valdkonna eest vastutav minister võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ettepanekul ning eriseaduses määratletud alustel ja korras otsustada turvaettevõtja, mittetulundusühingu, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on osalemine avaliku korra kaitsmisel, ja kohaliku omavalitsuse, millel on ametisse nimetatud korrakaitseametnik või moodustatud korrakaitseüksus, kaasamise korrakaitselepinguga politsei ülesannete täitmisel osalemiseks.
§ 82¹. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine riiklikku järelevalvesse
(1) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riiklikku järelevalvesse juhul ja nii kaua, kui korrakaitseorgan ei saa ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada või tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ning kaasaval korrakaitseorganil puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks.
(2) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata järgmiste riikliku järelevalve ülesannete täitmisse:
1) päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral ja demineerimistöö;
2) kriisiolukorra lahendamine;
3) liikluse korraldamine ja reguleerimine ning turvalisuse tagamine, sealhulgas kriisiolukorra ajal;
4) riigipiiri valvamine;
5) politsei ja piirivalve seaduses ning selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide valvamine;
6) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsmine;
7) ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine;
8) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ja üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine ning korrarikkumise kõrvaldamine;
9) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine;
10) isikute ja vara kaitse mehitamata õhusõiduki eest.
(3) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige on allutatud ülesande täitmise eest vastutavale korrakaitseorgani ametnikule või käsuõigusega ülemale või juhile, kes saab korraldusi korrakaitseorganilt.
(4) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võib kohaldada riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi juhul, kui ta kaasatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega.
(5) Kui käesoleva seaduse § 82³ lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, võib riiklikku järelevalvesse riikliku järelevalve meetmete kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane või Kaitseliidu liige käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada käesoleva seaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 45 lõigetes 1, 2, 5 ja 6, §-s 45¹ ning §-des 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud erimeetmeid.
(6) Kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võivad käesoleva seaduse § 45 lõigetes 5 ja 6 sätestatud erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal, välja arvatud juhul, kui sõiduk, seade või veesõiduk on mehitamata.
(7) Kui käesoleva seaduse § 82³ lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, võib riiklikku järelevalvesse vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige kanda ja kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendit ning sõjaväerelva, sealhulgas sõjarelva, ja lahingumoona relvaseaduse tähenduses.
§ 82². Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused
(1) Riiklikku järelevalvesse võib riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasata kaitseväelast ja Kaitseliidu tegevliiget, kes on läbinud kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe ja omandanud selle tulemusena asjaomase ülesande täitmiseks ning selle raames riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (edaspidi õpiväljundid).
(2) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige peab kandma vormiriietust koos eritunnusega. Riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduk tähistatakse eritunnusega.
(3) Ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul võib korrakaitseorgani loal loobuda vormiriietuse kandmisest ja eritunnuse kasutamisest.
§ 82³. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamine ning lõpetamine
(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustab:
1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui Kaitsevägi kaasatakse ilma korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;
2) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik, kui Kaitseliit kaasatakse ilma korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;
3) Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul, kui Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud otsusest teavitatakse viivitamata Riigikogu juhatust ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest.
(3) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamisel määratakse muu hulgas:
1) kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete koguarv või selle ülempiir igal ajal;
2) kaasamise tähtaeg;
3) lubatud riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid, kui need erinevad käesoleva seaduse § 82¹ lõigetes 5 ja 7 sätestatust.
(4) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata kuni 30 päevaks otsuse tegemise päevast arvates. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa, järgides käesolevas seaduses kaasamise kohta sätestatud tingimusi ja korda.
(5) Kui jätkuv Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete täitmist, võib kaasamise otsustanud organ kaasamise enne tähtaega lõpetada, teavitades sellest enne korrakaitseorganit.
§ 82⁴. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise kord
(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026055&id=110102026001 määrusega.
(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise korras sätestatakse:
1) riiklikku järelevalvesse kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsem kord;
2) riiklikku järelevalvesse kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvuse küsimused;
3) kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe kord, õpiväljundite kirjeldus või õppekava;
4) eritunnuse kirjeldus ja eritunnuse kasutamise nõuded;
5) riiklikku järelevalvesse kaasamisega kaasneva kulu hüvitamise kord.
(1) Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse § 82¹ lõike 2 punktides 4, 6 ja 8 nimetatud ülesannete täitmisse.
(2) Välisriigi relvajõud käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud, kui Eesti Vabariigi ja selle välisriigi vahel on lepitud kokku relvajõudude kasutamises riikliku järelevalve tegemisel.
(3) Välisriigi relvajõud kaasatakse riiklikku järelevalvesse Kaitseväe üksuse koosseisus. Riiklikku järelevalvesse kaasatud välisriigi relvajõudude üksuste paiknemise Kaitseväe koosseisus määrab Kaitsevägi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse välisriigi relvajõudude kaasamisele käesoleva seaduse §-des 82² ja 82³ Kaitseväe kohta sätestatut.
(5) Välisriigi relvajõudude liikmel on lubatud kasutada oma ametirelva, mis vastab kaasatud kaitseväelasele lubatud tulirelvale.
(6) Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada välisriigi relvajõudude kaasamise täpsemad tingimused ja korra.
(1) Riikliku järelevalve meetme kohaldamisel toimunud asendustäitmise kulud nõuab asendustäitmist kohaldanud korrakaitseorgan avaliku korra eest vastutavalt isikult sisse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alustel ja korras.
(2) Kui käesoleva seaduse § 49 alusel läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, hüvitab vallasasja läbi vaadanud korrakaitseorgan vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumuse selle valdajale ning tasub vallasasja kohta võetud proovide, teostatud mõõtmiste ja tehtud või tellitud ekspertiisi kulud, samuti vallasasja hävitamise või tagastamisega seonduvad kulud. Kui proovi, mõõtmistulemuste või ekspertiisi kohaselt selgub, et vallasasi või selle kasutamine ei vasta seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ja valdaja oli sellest teadlik või pidi sellest teadlik olema, siis võib korrakaitseorgan otsustada mitte hüvitada vallasasja maksumust valdajale ning nõuda valdajalt proovi võtmise, mõõtmise ja ekspertiisi tegemise ning vallasasja hävitamise või tagastamisega seonduvate põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitamist.
(3) Käesoleva seaduse § 51 kohaselt valduse läbi vaadanud korrakaitseorgan tasub võetud proovi, samuti teostatud mõõtmise ja tehtud või tellitud ekspertiisi kulud. Kui proovi-, mõõtmistulemuste või ekspertiisi kohaselt selgub, et valdus või selle kasutamine ei vasta seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ja valdaja oli sellest teadlik või pidi sellest teadlik olema, siis võib korrakaitseorgan nõuda valdajalt proovi võtmise, mõõtmise ja ekspertiisi tegemise põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitamist.
(4) Sundtoomisega tekkinud kulud hüvitab sundtoomist taotlenud korrakaitseorgan.
(5) Vahetu sunni kohaldamisega tekkinud kulud hüvitab vahetu sunni kohaldamist taotlenud korrakaitseorgan.
(6) Riikliku järelevalve käigus sundtoomisega ja vahetu sunni kohaldamisega tekkinud kulude ulatuse, arvestamise ja hüvitamise korra võib kehtestada Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Käesoleva seaduse jõustumise aeg ja rakenduskord kehtestatakse eraldi seadusega.
(2) Enne käesoleva lõike jõustumist käesoleva seaduse § 55 punkti 5 alusel kehtinud kohaliku omavalitsuse üksuste poolt antud õigusaktid loetakse kehtetuks.