(1) Koja eelarve ja tegevuse planeerimise aluseks on koja arengukava, millega seatakse koja ning kohtutäituri ametitegevuse ja pankrotihalduri ning saneerimisnõustaja kutsetegevuse arengu eesmärgid järgnevaks neljaks eelarveaastaks. Arengukava vaadatakse üle vähemalt iga kahe aasta järel.
(2) Arengukava eelnõu koostamise korraldab koja eestseisus, arvestades kojale õigusaktidega pandud ülesandeid. Arengukava eelnõu tuleb enne ameti- ja kutsekogule vastuvõtmiseks esitamist kooskõlastada Justiits- ja Digiministeeriumiga.
(1) Haldusjärelevalvet koja tegevuse õiguspärasuse üle teostab Justiits- ja Digiministeerium, kes võib nõuda koja eestseisuselt ja nii ameti- kui ka kutsekogu juhatuselt haldusjärelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist ning esitada koja organi akti või toimingu peale halduskohtule protesti.
(2) Justiits- ja Digiministeeriumil on õigus kontrollida ka koja majandustegevust.
(3) Koda esitab Justiits- ja Digiministeeriumile hiljemalt iga aasta märtsis aruande koja tegevuse kohta lõppenud aastal ja töökava koja põhiülesannete täitmiseks jooksval aastal.
(4) Kui koda ei täida talle seadusega pandud kohustusi, võib Justiits- ja Digiministeerium teha kojale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Justiits- ja Digiministeerium määrata kojale sunniraha kuni 6400 eurot asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Koja vara moodustub:
1) kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kohustuslikest liikmemaksudest ning usaldusisikute nimekirjas olemise tasudest;
2) aukohtu otsuse alusel laekuvatest trahvidest;
3) koja vahendite paigutamisest saadavast tulust;
4) annetustest;
5) muudest laekumistest.
(2) Koja eestseisus võib anda ametikogu eelarveosa arvelt kohtutäiturile ametitegevuse alustamiseks või ametitegevusega seotud oluliste muudatuste elluviimiseks laenu või tagada samal otstarbel kohtutäituri poolt võetavat laenu.
(3) Justiits- ja Digiministeeriumi, ameti- või kutsekogu või revisjonikomisjoni nõudel määrab eestseisus koja majandustegevuse või majandustegevuse aastaaruande audiitorkontrolli. Audiitorkontrolli viib läbi ameti- ja kutsekogu nimetatud audiitor.
(1) Koja eelarveaasta on kalendriaasta. Koja eelarve kinnitab eestseisus hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta detsembris.
(2) Koja eelarve koosneb ametikogu eelarveosast, kutsekogu eelarveosast ja ühisest eelarveosast.
(3) Ühises eelarveosas kajastatakse ameti- ja kutsekogu ühise tegevusega seotud tulu ja kulu, ameti- ja kutsekogu tegevusega otseselt mitteseotud koja tulu ja kulu ning koja ülalpidamiskulu. Ameti- ja kutsekogu eelarveosas kajastatakse üksnes vastava kogu tegevusega seotud koja tulu ja kulu.
(4) Ühises eelarveosas kajastatavate kulude katteks eraldatakse rahalised vahendid nii ameti- kui ka kutsekogu eelarveosa arvelt. Ühise eelarveosa jaoks eraldatav summa jaotatakse ameti- ja kutsekogu vahel proportsionaalselt, lähtudes kummagi kogu liikmete arvust, kui eestseisus ei otsusta teisiti. Otsuse poolt peab olema kaks kolmandikku eestseisuse liikmetest.
(1) Koja liikmemaksu miinimummäära kehtestavad ameti- ja kutsekogu.
(2) Kohtutäiturite liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kehtestab ametikogu, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kutsekogu, arvestades liikmemaksu miinimummäära. Liikmemaks tuleb kehtestada suuruses, mis tagab koja piisava rahastatuse õigusaktidega ja koja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks.
(2¹) Kui ameti- või kutsekogu kehtestab liikmemaksu suuruses, mis ei taga koja piisavat rahastatust õigusaktidega ja koja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks, võib koja liikmemaksu ameti- või kutsekogu liikmetele kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./dyn=114032025016&id=129122020044 määrusega.
(2²) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada koja liikmemaksuks kuni viis protsenti kohtutäituri ametitegevusest laekunud kohtutäituri tasust, pankrotimenetluses laekunud ajutise halduri tasust ja pankrotihalduri tasust ning saneerimismenetluses saneerimisnõustaja tasust.
(3) Liikmemaks laekub vastavalt kas ameti- või kutsekogu eelarveossa. Koja liige, kes tegutseb nii kohtutäiturina kui ka pankrotihaldurina, tasub liikmemaksu nii ametikogule kui ka kutsekogule. Kui kohtutäituri ametivolitused või isiku õigus tegutseda pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana on peatatud, tasutakse liikmemaksu ameti- või kutsekogu kehtestatud ulatuses ja korras.
(4) Liikmemaksu tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral peab oma kohustust rikkunud koja liige maksma ameti- või kutsekogule viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
(1) Ametikogu kehtestab hea ametitava, mis on kohtutäituritele järgimiseks kohustuslik.
(2) Kutsekogu kehtestab hea kutsetava, mis on pankrotihalduritele ja saneerimisnõustajatele järgimiseks kohustuslik. Pankrotihalduritele ja saneerimisnõustajatele võib kehtestada eraldi kutsetavad.
(3) Hea ameti- või hea kutsetava eelnõu, samuti kummagi muutmise eelnõu tuleb enne kehtestamist kooskõlastada Justiits- ja Digiministeeriumiga.
(1) Koda teeb oma veebilehel kättesaadavaks avalikkusele vajaliku teabe kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kohta, eelkõige büroode aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid. Veebilehel avaldatakse koja põhikiri, hea ameti- ja hea kutsetava ning teised avalikud dokumendid.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=114032025016&id=120012011010 võib kehtestada määrusega koja veebilehe kaudu kättesaadavaks tehtavate andmete loetelu.
1) Koja ülesanded on muu hulgas:
1) kohtutäiturite ameti- ning pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kutsetegevuse edendamine;
2) hea ameti- ja hea kutsetava väljatöötamine ja avaldamine ning nende järgimise üle haldusjärelevalve teostamine;
3) kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi korraldamine;
4) kohtutäiturite, kohtutäituri abide, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute nimekirja pidamine;
5) kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute täiendusõppe korraldamine;
6) haldusjärelevalve kohtutäiturite ameti- ning pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kutsetegevuse ning väärika käitumise üle;
7) soovituste koostamine kohtutäiturite ameti- ning pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kutsepraktika ühtlustamiseks;
8) kohtutäiturite ning pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate väljaõppe läbiviimine;
8¹) usaldusisikute esmase koolituse korraldamine;
9) kohtutäituri, kohtutäituri abi, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja ja usaldusisiku eksami läbiviimine;
10) kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute täiendusõppe kohustuse täitmise kontrollimine;
11) kohtutäiturite asendamisega seotud küsimuste korraldamine ning kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kohta avalikkusele vajaliku info kättesaadavuse tagamine koja veebilehel;
12) Justiits- ja Digiministeeriumi abistamine kohtutäiturite ja pankrotihaldurite üle haldusjärelevalve teostamisel;
13) kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute tööks vajalike infosüsteemide arendamine ja haldamine;
14) välissuhtlusega seotud küsimuste korraldamine ning koja liikmete esindamine kodu- ja välismaiste institutsioonide juures;
15) kohtutäiturite tegevuse kohta statistiliste aruannete koostamine ja avaldamine seaduses sätestatud korras;
16) andmete väljastamine täitmisregistrist selleks õigustatud isikutele;
17) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite arhiveeritavate dokumentide haldamise korraldamine ameti- või kutsekogu otsuse alusel;
18) kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsekindlustuse olemasolu kontrollimine;
19) ameti- ja kutsekogu otsuse alusel kindlustusandjaga kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kollektiivse ameti- või kutsekindlustuse sõlmimine;
20) koja vara valitsemine;
21) kohtutäituritele täitmiseks antavate avalik-õiguslike nõuete jaotamine vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale;
22) täitemenetluses ja pankrotimenetluses müüdava vallasvara ühislao pidamine;
23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 14 sätestatud teabeasutuse ülesannete täitmine;
24) koja vahekohtu tegevuse korraldamine.
§ 78¹. Teabeasutus Euroopa arestimismääruse menetluses
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 14 kohaselt on pädev kontot käsitlevat teavet hankima koda.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 14 lõike 5 punkti a kohaselt on kõigil Eesti Vabariigi territooriumil asuvatel krediidiasutustel ja välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalidel kohustus avaldada kojale järelepärimise alusel teavet konto olemasolu või puudumise kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artiklis 14 sätestatud teabe hankimise taotluse läbivaatamisel on teabeasutuse toimingute tegemine tasuline.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artiklis 14 sätestatud taotluse esitamisel tasub taotluse esitaja 20 eurot koja veebilehel avaldatud koja arvelduskontole. Kuni tasu ei ole laekunud, ei pea koda teabe hankimise taotluse läbivaatamisel teabeasutuse toiminguid tegema. Taotluse läbivaatamise tasu arvatakse koja tuludesse.
(5) Koda teeb teabe hankimise taotlusega seonduvad toimingud viivitamata.
(1) Koda peab kohtutäiturite nimekirja, kuhu kantakse järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) aadress ja sihtnumber;
4) ametitegevuse algus- ja lõpukuupäev;
5) ametitegevuse peatamise algus- ja lõpukuupäev;
6) põhitegevusala;
7) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kood;
8) ärinimi ja ärikood nende olemasolul;
9) ametikonto andmed;
10) e-posti aadress;
11) kohtutäituri ametinumber;
12) büroo esinduste aadressid, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid;
13) büroo esinduste tööajad;
14) kohtutäituri vastuvõtuajad;
15) kohtutäituri osutatavad ametiteenused;
16) andmed kohtutäituri hariduse kohta;
17) andmed kohtutäituri täiendusõppe kohustuse täitmise kohta;
18) andmed kohtutäituri ametikindlustuse kohta;
19) ametitegevuse lõpetamise korral andmed toimikute üleandmise kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on kättesaadavad avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
(1) Koja organid on:
1) ametikogu;
2) kutsekogu;
3) eestseisus;
4) ametikogu juhatus;
5) kutsekogu juhatus;
6) eksamikomisjon;
7) revisjonikomisjon;
8) aukohus;
9) metoodikakomisjon.
(2) Koja eestseisusel on õigus moodustada komisjone koja pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks.
(1) Ameti- ja kutsekogu on koja kõrgeimad organid.
(2) Ametikogusse kuuluvad kõik kohtutäiturid.
(3) Kutsekogusse kuuluvad kõik pankrotihaldurid ja saneerimisnõustajad.
(1) Korraline ameti- ja kutsekogu kogunevad ühiselt hiljemalt iga aasta 31. märtsil.
(2) Eestseisus teatab koja liikmetele korralise ameti- ja kutsekogu päevakorra ning kogunemise aja ja koha vähemalt üks kuu enne kogunemist.
(3) Päevakorda võib ameti- ja kutsekogu muuta, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku ametikogu esindatud häältest ja kutsekogu esindatud häältest.
(1) Erakorraline ameti- ja kutsekogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Erakorraline ameti- ja kutsekogu ei pea kokku tulema ühiselt ega ühel ajal.
(2) Erakorralise ameti- ja kutsekogu kutsub eestseisus kokku:
1) omal algatusel;
2) ameti- või kutsekogu juhatuse ettepanekul;
3) valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul;
4) vähemalt ühe kolmandiku ameti- või kutsekogu liikmete algatusel.
(3) Eestseisus teatab ameti- või kutsekogusse kuuluvatele koja liikmetele erakorralise ameti- või kutsekogu päevakorra ning kogunemise aja ja koha üks kuu enne kogunemist.
(4) Eestseisus võib erakorralise ameti- või kutsekogu kokkukutsumise asemel anda lahendamist vajava küsimuse ameti- või kutsekogule otsustamiseks käesoleva seaduse §-s 84 sätestatud korras.
(5) Kui eestseisus ei kutsu ameti- või kutsekogu kokku ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepaneku saamist või ei anna sama aja jooksul küsimust otsustamiseks käesoleva seaduse §-s 84 sätestatud korras, on ettepaneku teinud organil või isikutel õigus erakorraline ameti- või kutsekogu ise kokku kutsuda.
(6) Erakorralise ameti- või kutsekogu kokkukutsumise algataja määrab ka päevakorra. Päevakorda võib ameti- või kutsekogu muuta, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku ameti- või kutsekogul osalevatest liikmetest.
(1) Koja liige on kohustatud isiklikult osalema ameti- või kutsekogu töös.
(2) Koja liige ei või ameti- või kutsekogus otsustatavate küsimuste otsustamises osalemisest loobuda ega keelduda.
(3) Kui käesoleva seaduse kohaselt on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et selle poolt on nii ameti- kui ka kutsekogu, siis on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole korralisel või erakorralisel ametikogul osalenud liikmetest ja üle poole korralisel või erakorralisel kutsekogul osalenud liikmetest.
(4) Ameti- või kutsekogu pädevuses olevate küsimuste otsustamiseks on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et selle poolt on hääletanud üle poole korralisel või erakorralisel ameti- või kutsekogul osalenud liikmetest.
(5) Igal koja liikmel on ameti- või kutsekogus, kuhu ta kuulub, üks hääl. Kui kohtutäitur kuulub nii ameti- kui ka kutsekogusse, on tal mõlemas kogus üks hääl.
§ 84. Otsuse vastuvõtmine ameti- ja kutsekogu kokku kutsumata
(1) Ameti- või kutsekogu liikmetel on eestseisuse ettepanekul õigus vastu võtta otsuseid ameti- või kutsekogu pädevuses olevates küsimustes ameti- või kutsekogu kokku kutsumata. Sellisel juhul toimub otsustamine elektrooniliselt.
(2) Ameti- või kutsekogu liige ei või keelduda ega loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras küsimuste otsustamises osalemisest. Liige peab otsustamises osalema isiklikult.
(3) Kui otsus tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole ameti- või kutsekogu liikmetest. Kui käesoleva seaduse kohaselt on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et selle poolt on nii ameti- kui ka kutsekogu, siis on otsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole nii ameti- kui ka kutsekogu liikmetest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei saa valida koja organeid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras küsimuste otsustamise täpne kord sätestatakse koja põhikirjas.
1) Koja organitesse ameti- või kutsekogu poolt liikmete valimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
1) iga organi liikmed valitakse eraldi;
2) hääletamine on salajane;
3) valituks osutub enim hääli saanud kandidaat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust nõuet;
4) häälte võrdse jagunemise korral korraldatakse valimise teine voor võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Teises voorus häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku;
5) ühe valitava organi liige ei või samal ajal olla teise valitava organi liige.
(1) Ameti- ja kutsekogu:
1) võtavad vastu koja põhikirja;
2) võtavad vastu koja arengukava;
3) kinnitavad liikmemaksu miinimummäära;
4) kinnitavad eestseisuse eelarveaasta tegevusaruande;
5) kinnitavad koja majandusaasta aruande;
6) nimetavad audiitori.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik nii ameti- kui ka kutsekogu liikmete poolthäälteenamus.
(3) Ametikogu:
1) valib ja kutsub vajaduse korral enne tähtaja lõppemist tagasi ametikogu juhatuse;
2) valib kaks kohtutäiturit revisjonikomisjoni töös osalemiseks;
3) valib neli kohtutäiturit aukohtu töös osalemiseks;
4) valib kolm kohtutäiturit ja kaks kohtutäiturite asendusliiget eksamikomisjoni töös osalemiseks;
5) kehtestab kohtutäiturite liikmemaksu suuruse;
6) kehtestab kohtutäiturite hea ametitava;
7) annab juhiseid kohtutäiturite ametipraktika ühtlustamiseks;
8) otsustab teisi seaduses ja koja põhikirjas ettenähtud küsimusi.
(4) Kutsekogu:
1) valib ja kutsub vajaduse korral enne tähtaja lõppemist tagasi kutsekogu juhatuse;
2) valib kaks kutsekogu liiget revisjonikomisjoni töös osalemiseks;
3) valib neli kutsekogu liiget aukohtu töös osalemiseks;
4) valib kolm kutsekogu liiget ja kaks kutsekogu liikmete asendusliiget eksamikomisjoni töös osalemiseks;
5) kehtestab pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate liikmemaksu suuruse;
6) kehtestab pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava;
7) annab juhiseid pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kutsepraktika ühtlustamiseks;
8) otsustab teisi seaduses ja koja põhikirjas ettenähtud küsimusi.
(1) Eestseisus on koja juhtorgan, kes juhib ja planeerib koja tegevust ning korraldab koja raamatupidamist ja muud aruandlust. Eestseisus tagab ameti- ja kutsekogu otsuste elluviimise ning kojale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmise.
(2) Eestseisus on pädev andma nii ameti- kui ka kutsekogu juhatusele korraldusi ning delegeerima neile ülesandeid.
(3) Eestseisus nimetab ametisse koja kantsleri ning kinnitab kantsleri ametijuhendi ja kantslerile makstava tasu suuruse.
(4) Eestseisusesse kuuluvad nii ameti- kui ka kutsekogu juhatuse liikmed ning valdkonna eest vastutava ministri nimetatud isik. Eestseisuse liikme volitused lõpevad samal ajal kui tema volitused ameti- või kutsekogu juhatuse liikmena. Valdkonna eest vastutava ministri nimetatud eestseisuse liikme volitused lõpevad uue eestseisuse liikme nimetamisega.
(1) Eestseisus valib eestseisuse liikmete hulgast koja esimehe ja aseesimehe. Koja aseesimees ei tohi kuuluda koja esimehega samasse ameti- või kutsekogusse. Esimeheks ja aseesimeheks ei või valida valdkonna eest vastutava ministri nimetatud eestseisuse liiget.
(2) Koja esimehe ja aseesimehe volitused kestavad kolm aastat, kuid nimetatud tähtajast olenemata ei kesta need kauem kui nende volitused eestseisuse liikmena. Volituste tähtaja lõppemisel võib koja esimehe ja aseesimehe tagasi valida. Koja esimehe ja aseesimehe võib enne nende volituste tähtaja lõppemist tagasi kutsuda.
(3) Koja esimees esindab koda kõigis õigustoimingutes, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Nii ameti- kui ka kutsekogu juhatuse esimees esindab koda vastavalt oma vastutusvaldkonnale koja esimehe määratud korras ja ulatuses, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Koja kantsler esindab koda esimehe määratud korras ja ulatuses, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Koja esimees korraldab eestseisuse tegevust. Esimehe puudumisel korraldab eestseisuse tegevust koja aseesimees.
(5) Koja esimehe töövõimetuse korral asendab teda aseesimees. Muul juhul asendab esimeest aseesimees koja esimehe määratud korras.
§ 89. Eestseisuse koosolekud ja otsuste vastuvõtmine
(1) Eestseisuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.
(2) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku koja esimees. Koosoleku kokkukutsumise ja pidamise kord nähakse ette koja põhikirjas.
(3) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisest võtab osa üle poole eestseisuse liikmetest, kui seadusest ei tulene teisiti.
(4) Eestseisuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole otsuse tegemisel osalenud eestseisuse liikmetest, kui seadusest ei tulene teisiti. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse, et otsust ei ole vastu võetud.
(5) Eestseisus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata koja põhikirjas ettenähtud korras.
Koja kantsler korraldab koja tegevust, juhatab koja kantseleid ja tagab koja organite teenindamise. Kantsleri ametiaja kestus on viis aastat. Kantsler allub koja esimehele.
(1) Ameti- ja kutsekogu juhatus on koja alaliselt tegutsevad juhtorganid, kes juhivad koja tegevust ja viivad ellu ameti- ja kutsekogu ning eestseisuse otsuseid. Kumbki juhatus vastutab koja ülesannete täitmise eest oma ameti- või kutsetegevuse valdkonnas.
(2) Ametikogu juhatusse kuulub kolm kohtutäiturit. Kutsekogu juhatusse kuulub kolm kutsekogu liiget. Kummagi juhatuse liikmete volituste tähtaeg on viis aastat.
(3) Nii ameti- kui ka kutsekogu juhatus valib oma juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd.
(4) Kummagi juhatuse töökord nähakse ette koja põhikirjas.
1) Ameti- ja kutsekogu juhatuse ülesanded on sõltuvalt nende ameti- või kutsetegevuse valdkonnast järgmised:
1) viia ellu vastavalt ameti- või kutsekogu otsuseid ning eestseisuse otsuseid;
2) korraldada õigustatud isikutele teabe väljastamist täitmisregistrist ja koja arhiveeritud pankrotiasjade toimikutest;
3) osaleda koja arengukava eelnõu koostamisel ning eelarve planeerimisel ja koostamisel;
4) teostada haldusjärelevalvet liikmemaksu tähtaegse tasumise üle;
5) teostada haldusjärelevalvet ameti- ja kutsekindlustuse olemasolu üle;
5¹) teostada haldusjärelevalvet kohtutäituri ametitegevuse üle;
6) koostada hea ameti- või hea kutsetava eelnõu;
7) nimetada kohtutäiturile seaduses sätestatud juhtudel asendaja;
8) nimetada pankrotihalduri kutse taotlejale juhendaja;
9) sõlmida ametikogu liikme poolt ametitegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse § 10 tingimustele vastav kindlustusleping;
10) täita muid seadusest ja koja põhikirjast tulenevaid ülesandeid.
(1) Eksamikomisjon moodustatakse vähemalt seitsmeliikmelisena viieks aastaks.
(2) Eksamikomisjoni kuuluvad:
1) kolm kohtutäiturite ametikogu määratud kohtutäiturit;
2) kolm pankrotihaldurite kutsekogu määratud kutsekogu liiget;
3)
4) üks audiitorkogu määratud audiitor.
(2¹) Valdkonna eest vastutav minister võib nimetada eksamikomisjoni liikmeks Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja.
(3) Eksamikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb üle poole komisjoni liikmetest. Eksamikomisjoni koosolekut juhib eksamikomisjoni esimees, kelle komisjoni liikmed valivad endi hulgast lihthäälteenamusega. Otsuste vastuvõtmisel häälte võrdse jagunemise korral on otsustav eksamikomisjoni esimehe hääl.
(4) Eksamikomisjoni koosoleku kokkukutsumise ja pidamise kord nähakse ette koja põhikirjas.
(5) Eksamikomisjoni kohtutäiturist liiget asendab kohtutäiturist asendusliige. Eksamikomisjoni kutsekogu liikmest liiget asendab kutsekogu liikmest asendusliige. Valdkonna eest vastutava ministri määratud isikut asendab valdkonna eest vastutava ministri määratud asendusliige. Audiitorkogu määratud audiitorit asendab audiitorkogu määratud audiitor.
(6) Eksamikomisjoni liige peab enda mitteosalemisest komisjoni töös teavitama koda võimaluse korral vähemalt kolm tööpäeva enne komisjoni koosoleku toimumist. Koda informeerib asendusliiget asendamise vajadusest.
(7) Eksamikomisjoni liikme volitused kestavad kuni eksamikomisjoni koosseisu volituste lõppemiseni.
1) Eksamikomisjon:
1) korraldab ja viib läbi kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi;
2) korraldab ja viib läbi kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksami;
3) kontrollib kohtutäituri abi ametisse kandideerija ning pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja kutse taotleja usaldusväärsust;
4) viib läbi hindamisvestlusi ja otsustab kohtutäituri, kohtutäituri abi, pankrotihalduri või saneerimisnõustaja täiendavale eksamile saatmise ning eksami sooritamise tähtaja, kui kohtutäitur, kohtutäituri abi, pankrotihaldur või saneerimisnõustaja ei ole täitnud täiendusõppe kohustust käesolevas seaduses sätestatud korras;
5) eksamineerib täiendavale eksamile suunatud kohtutäitureid, kohtutäituri abisid, pankrotihaldureid ja saneerimisnõustajaid;
6) kehtestab juhendi erialase teadus- ja pedagoogilise töö arvestamiseks täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisel;
7) koostab kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja väljaõppekava ning hindab selle täitmist.
(1) Kohtutäituri eksamil, pankrotihalduri eksamil ja saneerimisnõustaja eksamil kontrollitakse eksamineeritava erialateadmisi ja isiksuseomaduste sobivust. Eksami viib läbi eksamikomisjon ja selle täpsem korraldus nähakse ette koja põhikirjas. Eksam koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest. Vestlus viiakse läbi erialateadmiste testi sooritanud eksamineeritavaga.
(2) Vestluse käigus hinnatakse eksamineeritava isiksuseomaduste sobivust kohtutäituri ametikohustuste täitmiseks või pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemiseks. Vestlusel võib esitada küsimusi erialateadmiste testi vastuste täpsustamiseks.
(3) Kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksami erialateadmiste testi valdkonnad ja eksami hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=114032025016&id=131122010061;13363410 määrusega.
(4) Eksamid korraldatakse Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekul või koja algatusel. Eksamid korraldatakse vähemalt üks kord aastas. Eksami toimumise aja ja koha ning eksamil osalemiseks vajalike dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise tähtaja määrab eksamikomisjon. Teade eksami toimumise kohta avaldatakse koja veebilehel.
(5) Enne pankrotihalduri, saneerimisnõustaja või kohtutäituri eksami, samuti käesoleva seaduse § 97 lõikes 4 nimetatud eksami ning korduseksami sooritamist peab eksamineeritav tasuma kojale tasu 127 eurot. Koda võib põhjendatud juhtudel eksami tasu määra alandada või isiku tasu maksmisest vabastada.
(6) Koda võib põhikirjas ette näha pankrotihalduri, saneerimisnõustaja ja kohtutäituri eksami eest tasumise, tasu alandamise ja tasumisest vabastamise täpsema korra.
(1) Pärast kohtutäituri ametisse nimetamist valdkonna eest vastutava ministri poolt või pankrotihalduri või saneerimisnõustaja eksami sooritamist koostab eksamikomisjon isikule individuaalse väljaõppekava. Pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja väljaõppekava koostatakse arvestusega, et selle täitmine ei takista töötamist põhitöökohal.
(2) Väljaõpet korraldavad ameti- ja kutsekogu juhatus ning eksamikomisjon. Väljaõppe korraldus ja hindamise kord nähakse ette koja põhikirjas.
(3) Väljaõppel olijale määrab ameti- või kutsekogu juhatus vähemalt kaks juhendajat, kes esitavad väljaõppe lõppemisel eksamikomisjonile kirjaliku põhistatud arvamuse juhendatava kohta. Saneerimisnõustaja eksami sooritanud isikule võib määrata ühe juhendaja.
(4) Väljaõppekava täitmise kohta esitab kohtutäitur eksamikomisjonile aruande kuue kuu jooksul ja pankrotihalduri või saneerimisnõustaja eksami sooritanud isik kümne kuu jooksul väljaõppekava kinnitamisest arvates. Isiku avalduse alusel võib eksamikomisjon väljaõppekava täitmise aruande esitamise aega pikendada.
(5) Väljaõppekava täitmise aruande ja juhendajate arvamuse alusel loeb eksamikomisjon väljaõppe läbituks või mitteläbituks. Eksamikomisjon võib jätta pankrotihalduri või saneerimisnõustaja väljaõppe tulemused hindamata ja pikendada väljaõppekava täitmise aega.
(6) Kui eksamikomisjon hindab kohtutäituri väljaõppe mitteläbituks või tema isiksuseomaduste tõttu kohtutäiturina tegutsemiseks sobimatuks, teeb ametikogu juhatus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamiseks.
(7) Kui eksamikomisjon hindab pankrotihalduri eksami sooritanud isiku väljaõppe mitteläbituks või tema isiksuseomaduste tõttu pankrotihaldurina tegutsemiseks sobimatuks, ei anta talle pankrotihalduri kutset.
(8) Väljaõppel olevale kohtutäiturile maksab tasu koda ametikogu eelarveosast.
(1) Kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib eksamikomisjon kord viie aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood). Nõuded täiendusõppele ja täiendusõppe mahu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=114032025016&id=131122010061;13364931 määrusega.
(2) Eksamikomisjon saadab vähemalt kaks kuud enne hindamisperioodi lõppemist isikule teate hindamisperioodi lõppemise kohta ning selgitab, millised andmed ja milliseks tähtpäevaks tuleb täiendusõppe kohustuse täitmise kohta esitada.
(3) Isik, kes on hindamisperioodi jooksul omandanud magistri- või doktorikraadi õigusteaduses, ei pea sel perioodil täiendusõpet läbima. Koja täiendusõpet ei pea läbima ka vandeadvokaadid ja audiitorid, kes läbivad täiendusõppe kas advokatuuris või audiitorkogus.
(4) Kui isik ei ole hindamisperioodi jooksul läbinud täiendusõpet nõutavas mahus või ei ole määratud tähtpäevaks eksamikomisjonile täiendusõppe läbimise kohta andmeid esitanud, suunab eksamikomisjon isiku eksamile. Eksam tuleb sooritada nelja kuu jooksul eksamile suunamisest arvates. Kui isik eksamit ei soorita, suunatakse ta korduseksamile. Eksamile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmisel loetakse eksam mittesooritatuks.
(5) Kui kohtutäitur või kohtutäituri abi ei ilmu mõjuva põhjuseta korduseksamile või ei soorita seda, esitab ametikogu juhatus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamiseks või kustutab kohtutäituri abi käesoleva seaduse §-s 24 nimetatud nimekirjast.
(6) Kui pankrotihaldur või saneerimisnõustaja ei ilmu mõjuva põhjuseta eksamile või ei soorita eksamit kahel katsel, esitab eksamikomisjon kutsekogu juhatusele ettepaneku isikult pankrotihalduri või saneerimisnõustaja kutse äravõtmiseks.
(1) Metoodikakomisjon moodustatakse vähemalt viieliikmelisena viieks aastaks.
(2) Metoodikakomisjoni kuulub:
1) kolm usaldusisikut;
2) üks kohtunik;
3) üks õigusteadlane.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib nimetada metoodikakomisjoni liikmeks ka Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja.
(4) Metoodikakomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb üle poole komisjoni liikmetest. Metoodikakomisjoni koosolekut juhib metoodikakomisjoni esimees, kelle komisjoni liikmed valivad endi hulgast lihthäälteenamusega. Otsuste vastuvõtmisel häälte võrdse jagunemise korral on otsustav metoodikakomisjoni esimehe hääl.
(5) Metoodikakomisjoni liiget asendab asendusliige. Metoodikakomisjoni liige peab enda mitteosalemisest komisjoni töös teavitama koda võimaluse korral vähemalt kolm tööpäeva enne komisjoni koosoleku toimumist. Koda informeerib asendusliiget asendamise vajadusest.
(6) Metoodikakomisjoni liikme volitused kestavad kuni metoodikakomisjoni koosseisu volituste lõppemiseni.
(7) Metoodikakomisjoni liikmele hüvitatakse komisjoni töös osalemisega seotud kulutused.
(8) Metoodikakomisjoni liikmete ja asendusliikmete nimetamise, neile kulutuste hüvitamise, koosoleku kokkukutsumise ja koosoleku pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=114032025016&id=101072022025 määrusega.
(9) Metoodikakomisjoni tehnilise teenindamise tagab koda.
1) Metoodikakomisjon:
1) korraldab ja viib läbi usaldusisiku eksami;
2) korraldab usaldusisiku esmase koolituse ning hindab selle täitmist;
3) kontrollib usaldusisiku kutse taotleja usaldusväärsust;
4) otsustab usaldusisiku täiendavale eksamile saatmise ning eksami sooritamise tähtaja, kui usaldusisik ei ole täitnud täiendusõppe kohustust;
5) eksamineerib täiendavale eksamile suunatud usaldusisikuid;
6) kehtestab juhendi erialase teadus- ja pedagoogilise töö arvestamiseks täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisel;
7) koostab usaldusisiku esmase koolituse mudelkavad.
(1) Revisjonikomisjon kontrollib koja majandustegevust ja asjaajamist. Revisjonikomisjonil on õigus saada koja organitelt, koja esimehelt ja kantslerilt oma ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet.
(2) Koja eestseisus esitab koja tegevusaruande ja majandusaasta aruande enne koja ameti- ja kutsekogule kinnitamiseks esitamist revisjonikomisjonile arvamuse avaldamiseks. Tegevusaruande ja majandusaasta aruande kontrollimisel jälgib revisjonikomisjon ka kontrollitava perioodi eelarve vastavust arengukavale. Revisjonikomisjon esitab oma arvamuse ameti- ja kutsekogule.
(3) Revisjonikomisjon moodustatakse neljaliikmelisena viieks aastaks. Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.
(1) Aukohus moodustatakse vähemalt üheksaliikmelisena viieks aastaks.
(2) Aukohtusse kuulub neli kohtutäiturit, neli kutsekogu liiget ja üks usaldusisik.
(2¹) Valdkonna eest vastutav minister võib nimetada aukohtu liikmeks Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja.
(2²) Usaldusisikust aukohtu liikme nimetab usaldusisikute nimekirjas olevatest isikutest valdkonna eest vastutav minister.
(3) Aukohtu liikmed valivad aukohtu esimehe kohtutäituritest, pankrotihalduritest, saneerimisnõustajatest või usaldusisikutest liikmete seast.
(4) Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.
(5) Aukohus võtab otsuse vastu asja arutamisel osalenud liikmete häälteenamusega.
(6) Kui aukohtu liige ei saa arutatavas asjas olla erapooletu, peab ta end asja arutamisest taandama.
1) Aukohus võib lahendada:
1) koja otsustest ning heast ameti- ja heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid;
2) kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja või usaldusisiku käitumise kohta esitatud kaebusi;
3) kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja või usaldusisiku tegevuse kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju, samuti asju, mille on arutamiseks andnud Justiits- ja Digiministeerium.
(1) Aukohtumenetluse algatamiseks võib koja poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, millal taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest.
(2) Aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, Justiits- ja Digiministeeriumi või koja muu organi taotlusel, kui on alust arvata, et kohtutäitur, pankrotihaldur, saneerimisnõustaja või usaldusisik on toime pannud distsiplinaarsüüteo.
(3) Aukohtumenetluse algatamise otsustab aukohus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal ta sai teada distsiplinaarsüüteo tunnustele vastava teo toimepanemisest. Aukohus edastab aukohtumenetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse viivitamata ameti- või kutsekogu juhatusele ja Justiits- ja Digiministeeriumile.
(4) Justiits- ja Digiministeeriumi poolt esitatud kaebuse edastamisega aukohtule loetakse aukohtumenetlus algatatuks.
(1) Aukohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses.
(2) Aukohtus nõuab asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on kohtutäitur, kohtutäituri abi, pankrotihaldur, saneerimisnõustaja või usaldusisik kohustatud esitama aukohtule enda käsutuses olevad tõendid.
(3) Aukohus lahendab distsiplinaarsüüteoasja kolme kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates, tehes selle kohta põhistatud otsuse. Mõjuval põhjusel võib aukohus pikendada distsiplinaarsüüteoasja arutamist kuni kaks kuud. Distsiplinaarsüüteoasja menetlemise aja hulka ei arvestata aega, millal distsiplinaarsüüteoasja ei ole võimalik arutada isiku tõttu, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud.
(1) Aukohtu määratavad distsiplinaarkaristused on noomitus ja rahatrahv 64–16 000 eurot, mis laekub vastavalt ametikogu või kutsekogu eelarveosasse. Koja aukohus võib rahatrahvi määramise otsuses ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul.
(1¹) Aukohtu otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
(2) Kui aukohus on tuvastanud sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemise, mille eest on kohane karistus ametist tagandamine või kutsealal tegutsemise õiguse äravõtmine, teeb aukohus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamiseks või kutsekogu juhatusele ettepaneku pankrotihaldurilt, saneerimisnõustajalt või usaldusisikult tegutsemise õiguse äravõtmiseks. Aukohus lisab ettepanekule aukohtumenetluse käigus kogutud materjalid.
(3) Aukohtu distsiplinaarkaristuse määramise otsus tehakse pärast otsuse vaidlustamistähtaja möödumist teatavaks ameti- või kutsekogu liikmetele või usaldusisikule olenevalt sellest, kelle tegevuse peale esitatud kaebust aukohus läbi vaatas.
(4) Aukohtu otsuse peale võivad kohtutäitur, pankrotihaldur, saneerimisnõustaja ja usaldusisik esitada kaebuse halduskohtule.
(5) Aukohus edastab oma otsuse viivitamata Justiits- ja Digiministeeriumile. Justiits- ja Digiministeeriumil on õigus nõuda aukohtumenetluse asjades tutvumiseks ka muid aukohtumenetluse dokumente.
(6) Justiits- ja Digiministeerium võib esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti 30 päeva jooksul aukohtu otsuse kättesaamisest arvates.
(1) Koja vahekohus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organ.
(2) Koja vahekohus menetleb poolte kokkuleppel rahalisi nõudeid.
(3) Koda kehtestab vahekohtu reglemendi, milles sätestatakse vahekohtu pädevus ja menetlus, arvestades tsiviilkohtumenetluse ning lepitusseaduse imperatiivseid sätteid, ja tasu.