(1) Käesolevas seaduses sätestatakse autoveo korraldamise ning veokorraldaja ja autojuhi koolituse korraldamise alused, veoseveo korraldaja ja veose saatja kohustused, nõuded veoseohutusele, nõuded autovedu teostavale autojuhile, vastutus nõuete rikkumise eest ning riikliku järelevalve korraldus.
(2) Tasulise sõitjateveo korraldamist reguleeritakse ühistranspordiseadusega. Tasulisele sõitjateveole kohaldatakse ka käesoleva seaduse 6. peatükis kahepoolset veoluba käsitlevaid sätteid, § 29 lõike 1 punkte 3 ja 6, § 30 lõiget 4, § 31 lõiget 3, §-e 36–38, 12. peatükis sätestatud riikliku järelevalve meetmeid seoses kahepoolse veoloa ning autojuhi ameti- ja täienduskoolitusega, §-e 55 ja 60, §-de 61 ja 62 sätteid seoses kahepoolse veoloaga, §-e 67–69 ja 73 ning § 74 lõikeid 2 ja 3.
(3) Käesolevat seadust ei kohaldata sõiduautoga oma kulul sõitjateveole.
(4) Käesolevat seadust ei kohaldata Kaitseväele ja Kaitseliidule ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel Eestis viibiva välisriigi relvajõududele.
(5) Käesolevat seadust ei kohaldata autoveole, mida tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel riigikaitselise kriisiolukorra ajal kriisiülesande või kodanikukohustuse täitmiseks.
(6) Käesolevat seadust ei kohaldata välisesinduse auto või autorongiga autoveo korraldamisele.
(7) Veoseveo korraldamisel lähtutakse käesolevast seadusest ja majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest osas, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87) või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(8) Oma kulul sõitjateveo korraldamisel bussiga lähtutakse käesolevast seadusest osas, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105) või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(9) Veose saatja ja veoseveo korraldaja vahelisele lepingulisele suhtele kohaldatakse veolepingu kohta sätestatut.
(10) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud halduslepingule kohaldatakse halduskoostöö seadust.
(11) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Autovedu on:
1) veose kohaletoimetamine auto või autorongiga ja selle veoga seotud tühisõit (edaspidi ka veosevedu);
2) sõitja kohaletoimetamine bussi või autorongi osaks oleva bussiga ja selle veoga seotud tühisõit (edaspidi ka sõitjatevedu).
(2) Riigisisene autovedu on Eesti ettevõtja teostatav autovedu Eesti territooriumil.
(3) Tasuline autovedu on veose või sõitja kohaletoimetamine tasu eest.
(4) Oma kulul korraldatav autovedu on veose või sõitja kohaletoimetamine veo eest tasu saamata.
(5) Kabotaažvedu on ühe riigi ettevõtja ajutiselt korraldatav tasuline veosevedu teise riigi territooriumil asuvate peale- ja mahalaadimiskohtade vahel, välja arvatud tühisõit.
§ 3. Veoseveo korraldaja, vedaja, välisriigi vedaja, oma kulul autovedu korraldav ettevõtja ja veose saatja
(1) Veoseveo korraldaja on tasulist või oma kulul veosevedu korraldav ettevõtja.
(2) Vedaja on käesoleva seaduse alusel antud ühenduse tegevusluba omav äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isik.
(3) Välisriigi vedaja on asutus või isik, kellel selles riigis kehtiva korra kohaselt on lubatud korraldada autovedu.
(4) Oma kulul autovedu korraldav ettevõtja on käesoleva seaduse 3. peatüki nõuete kohaselt autovedu korraldav isik.
(5) Veose saatja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes sõlmib veoseveo korraldajaga veolepingu.
§ 4. Ühenduse tegevusluba, ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri ja juhitunnistus
(1) Ühenduse tegevusluba (edaspidi tegevusluba) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikes 1 nimetatud tegevusluba, mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu.
(2) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa ärakiri) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikes 3 nimetatud tegevusloa kinnitatud ärakiri, mis tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga autoga tasulist veosevedu.
(3) Juhitunnistus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 5 nimetatud tunnistus, mis annab autojuhile, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ega pikaajaline elanik vastavalt nõukogu direktiivile 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.01.2004, lk 44–53) ja kes töötab vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, õiguse teostada Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelist tasulist veosevedu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III peatükis sätestatud kabotaažvedu.
§ 5. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja ja juhitunnistuse kohustuslikkus
(1) Tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(1¹) Tasuline rahvusvaheline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva tegevusloata ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline tasuline veosevedu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III peatükis sätestatud kabotaažvedu on keelatud, kui sellist vedu teostaval autojuhil, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ega pikaajaline elanik nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ tähenduses, puudub kehtiv juhitunnistus.
(3) Tegevusloa ärakirja ja juhitunnistust ei anta üle teisele isikule. Tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Juhitunnistuse omaja võib juhitunnistuse üle anda ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel tasulist veosevedu teostavale juhitunnistusel nimetatud autojuhile.
(4) Vedajale antud tegevusluba ja tegevusloa ärakiri ei kehti vedaja tütarettevõtja suhtes.
(5) Veose saatja, ekspedeerija või veoseveo tellimisel osalev pea- või alltöövõtja, tema juhatuse liige või muu esindaja, kellele oli käesolevas lõikes nimetatud kohustus delegeeritud, peab veoseveo tellimisel kontrollima, et veoseveo korraldajal on:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1¹ nimetatud tegevusluba või
2) õigus veoseveo tegevusalal tegutseda, kui tegemist ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni vedajaga.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõude täitmiseks on veose saatjal, ekspedeerijal või veoseveo tellimisel osaleval pea- või alltöövõtjal õigus nõuda veoseveo korraldajalt vajalike dokumentide esitamist, kui asjakohased andmed ei ole avalikust registrist elektrooniliselt kättesaadavad.
(1) Tegevusloata võib korraldada tasulist veosevedu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõikes 5, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(2) Tegevusloata võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule korraldada järgmisi tasulisi riigisiseseid veosevedusid:
1) lume ja jää vedu lumekoristuse või libedatõrje tõttu;
2) põllumajandustootja teostatav põllumajandustoodete vedu ostja või töötleja juurde 65 kilomeetri raadiuses kohast, kus asub põllumajandustootja tegevuskoht;
3) puidutööstusettevõtja teostatav kütte- või hakkpuidu vedu ostja või töötleja juurde 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus asub puidutööstusettevõtja tegevuskoht;
4) surnu vedu;
5) jäätmevedu, heit- ja reovee ning prügivedu;
6) vedu betoonisegistiga autoga;
7) vedu autorongiga, mis koosneb sõiduautost ja haagisest, kusjuures haagise täismass ei ületa 3500 kilogrammi;
8) vedu autorongiga, mis koosneb eriotstarbelisest mootorsõidukist, mis ei ole ette nähtud veoseveoks, ja haagisest, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi;
9) spordiürituse korraldamiseks või võistlemiseks ettenähtud sõiduki, looma või inventari vedu auto või autorongiga, mille täismass ei ületa 7500 kilogrammi.
(1) Tegevusloa taotleja peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõikes 1 ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.
(2) Tegevusloa taotleja ja vedaja peavad olema kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
(3) Tegevusloa taotleja ja vedaja teatavad tegevusloa andjale selle asukoha aadressi Eestis, kus hoitakse nende dokumente, mida nimetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a, kui see aadress ei lange kokku tegevusloa taotleja ja vedaja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.
(4) Tegevusloa taotlejal ja vedajal ning taotlejat või vedajat juhtima õigustatud isikul (edaspidi tegevjuht) peab olema hea maine. Tegevusloa taotleja või vedaja ning tema tegevjuhi mainet peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses heaks, kui teda ei ole karistatud:
1) esimese astme kuriteo või tahtliku teise astme kuriteo eest;
2) rohkem kui ühe korra maksukorralduse seaduse §-s 153¹, 154, 154¹ või 155², tolliseaduse §-des 69–73, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 6² või 6³, välismaalaste seaduse §-s 299 või 300 sätestatud väärteo eest või
3) rohkem kui ühe korra Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 IV lisa punktis 5 nimetatud tegevusloata veoseveo teostamise eest.
(5) Vedajat ning tema tegevjuhti võib pidada hea maine nõudele mittevastavaks, kui teda on tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol karistatud rohkem kui ühe korra:
1) karistusseadustiku §-s 279, käesoleva seaduse käesoleva seaduse § 66 lõikes 3 või raske ohtlikkuse tasemega rikkumisena lõikes 4, liiklusseaduse §-s 202, 208, 210, 210², 210⁴, 210⁶, 213, 216, 217¹, 225, 243, 243¹, 244, 261² või 261³ sätestatud väärteo eest või
2) välisriigis toime pandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise eest.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alusel teeb otsuse Kliimaministeerium või tema volitusel Transpordiamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui temale on selle ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.
(7) Tegevusloa taotleja ja vedaja ning tema tegevjuhi hea maine nõudele vastavuse hindamisel võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud õigusrikkumise karistusandmeid, mis ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või asjaolu, et nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis ei ole välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg. Asjaolu, kas tegevusloa taotlejat või vedajat või tema tegevjuhti on karistatud tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol, tehakse kindlaks karistusregistri ja liiklusseaduse § 200² punktide 1–3 alusel liiklusjärelevalve infosüsteemi kantud andmete põhjal.
(7¹) Kui vedajat ja tema tegevjuhti on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigusrikkumise eest, võib nende mainet pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse tulemusel tehakse otsus, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, ning selle otsuse põhjendused kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi.
(8) Tegevusloa taotleja peab määrama ja vedaja veokorraldust peab pidevalt juhtima vähemalt üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 nimetatud veokorraldaja (edaspidi veokorraldusjuht), kelle maine on artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses hea ning kes vastab käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele.
(9) Veokorraldusjuhi vahetumise korral peab vedaja määrama uue, käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud nõuetele vastava veokorraldusjuhi ja teavitama sellest tegevusloa andjat majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 30 sätestatud korras, esitades ühtlasi käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud andmed ja dokumendid.
(10) Pärast tegevusloa saamist peab vedaja kasutuses olema vähemalt üks veoseveoks ettenähtud auto. Selle tõendamiseks peab vedaja vähemalt kuue kuu jooksul tegevusloa kehtivusaja algusest arvates olema taotlenud ja saanud tegevusloa ärakirja.
(11) Vedaja on kohustatud tagama, et tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostav autojuht täidab veoseveol kehtivaid nõudeid.
(12) Vedaja on kohustatud tagama, et tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostav autojuht on läbinud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud autojuhi ameti- või täienduskoolituse ning § 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (edaspidi ADR) kohase koolituse (edaspidi ADR-i kohane koolitus), kui see koolitus on nõutav, ning tal on nimetatud koolituse läbimist tõendav dokument.
(13) Tegevusloa taotlejal ei tohi olla maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud summat ületavat ajatamata maksuvõlga, samuti ei tohi olla välja kuulutatud taotleja pankrot.
(1) Veokorraldusjuht peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.
(2) Veokorraldusjuht vastutab vedaja juures Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktides a ja b nimetatud valdkondlike nõuete täitmise eest riigisisesel ja rahvusvahelisel veoseveol ning kabotaažveol.
(3) Veokorraldusjuhil peab olema hea maine. Veokorraldusjuhi mainet peetakse heaks, kui teda ei ole karistatud:
1) esimese astme kuriteo eest;
2) karistusseadustiku §-des 422–425 sätestatud kuriteo eest;
3) liiklusseaduse §-s 234, 236 või 237 või välismaalaste seaduse §-s 299 või 300 sätestatud väärteo eest;
4) rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest;
5) rohkem kui ühe korra karistusseadustiku §-s 279 sätestatud kuriteo eest või
6) rohkem kui ühe korra Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 IV lisa punktis 5 nimetatud tegevusloata veoseveo teostamise eest.
(4) Veokorraldusjuhti võib pidada hea maine nõudele mittevastavaks, kui teda on karistatud rohkem kui ühe korra:
1) liiklusseaduse §-s 202, 208, 210, 210², 210⁴, 210⁶, 213, 216, 217¹, 224–226, § 227 lõikes 3 või 4, § 243¹ lõikes 1, §-s 244 või 261³ sätestatud väärteo eest või
2) välisriigis toime pandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise eest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alusel teeb otsuse Kliimaministeerium või tema volitusel Transpordiamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui temale on selle ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.
(6) Veokorraldusjuhi hea maine nõudele vastavuse hindamisel võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud õigusrikkumise karistusandmeid, mis ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või asjaolu, et nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis ei ole välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg.
(6¹) Kui veokorraldusjuhti on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusrikkumise eest, võib tema mainet pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse tulemusel tehakse otsus, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, ning selle otsuse põhjendused kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi.
(7) Veokorraldusjuht peab olema ametialaselt pädev. Veokorraldusjuhti peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on omandanud vajalikud teadmised autoveo korraldusest, läbinud veoseveo veokorraldusjuhi koolituse ja sooritanud kirjaliku lõpueksami ning tal on sellekohane ametipädevuse tunnistus. Veokorraldusjuhi koolitusele võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav isik.
(8) Tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldusjuhi koolitust ei pea läbima isik, kes on viimase kümne aasta jooksul vähemalt viis aastat juhtinud vedaja veotegevust ja sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud veoseveo veokorraldusjuhi koolituse kirjaliku lõpueksami ning tal on sellekohane ametipädevuse tunnistus.
(9) Isik, kellel on ülikooli või rakenduskõrgkooli diplom, mille saamine eeldab teadmisi tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldusjuhi koolituse õppekavas nimetatud ainetes, ei pea veoseveo veokorraldusjuhi koolitust läbima ega kirjalikku lõpueksamit sooritama osas, milles ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomi saamisele eelnenud õppes läbitu kattub veoseveo veokorraldusjuhi koolitusel läbitavaga. Ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomi alusel, kui selle diplomi saamisele eelnenud õppes läbitu kattub veoseveo veokorraldusjuhi koolitusel läbitavaga, väljastab isikule sellekohase ametipädevuse tunnistuse ülikool või rakenduskõrgkool, kellel on käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 nimetatud veoseveo veokorraldusjuhi koolituse tegevusluba.
(10) Isik, kes tõendab, et ta vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 9 sätestatud tingimustele, ei pea läbima tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldusjuhi koolitust, sooritama koolituse kirjalikku lõpueksamit ja tal ei pea olema sellekohast ametipädevuse tunnistust.
(11) Veokorraldusjuhina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Kliimaministeerium.
(12) Isiku, kellel on riigisisese veoseveo veokorraldaja koolitustunnistus, kuid kes ei ole viimase kümne aasta jooksul pidevalt juhtinud vedaja veotegevust, võib ühel korral määrata veokorraldusjuhiks tegevusloa taotleja või omaja juures tingimusel, et kuue kuu jooksul alates veokorraldusjuhiks määramisest sooritab ta rahvusvahelise veoseveo veokorraldusjuhi koolituse kirjaliku lõpueksami.
(13) Nõuded veoseveo veokorraldusjuhi teadmistele ja oskustele ning koolituse mahule ja sisule, koolituse korralduse tingimused ja korra, koolituse õppekava ning nende õppekavade ja ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide loetelu, mille lõpetajale antud diplom on aluseks isiku osaliseks või täielikuks vabastamiseks veoseveo veokorraldusjuhi koolituse läbimisest ja koolituse lõpueksami sooritamisest, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026008&id=129052018021 määrusega.
§ 9. Nõuded tegevusloa ärakirja taotlejale ja omajale
(1) Tegevusloa ärakirja taotleja ja omaja finantssuutlikkus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 7 sätestatud nõuetele.
(2) Tegevusloa ärakirja saab taotleda auto kohta, mis on registreeritud liiklusregistris või mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris ja läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
(3) Tegevusloa ärakirja taotleja või omaja peab registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel olema selle auto omanik või kasutaja, mille kohta ta tegevusloa ärakirja taotleb või omab.
(4) Tegevusloa ärakirja taotlejal ei tohi olla maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud summat ületavat ajatamata maksuvõlga, samuti ei tohi olla välja kuulutatud taotleja pankrot.
(5) Ühe auto kohta antakse üks kehtiv tegevusloa ärakiri.
(6) Tegevusloa ärakirja korral ei rakendata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõigetes 6–8 sätestatud kohustust.
§ 10. Nõuded juhitunnistuse taotlejale ja omajale ning autojuhile
(1) Juhitunnistuse taotleja ja omaja peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(2) Autojuht, kellele juhitunnistust taotletakse, peab:
1) töötama vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel;
2) omama kehtivat ravikindlustust või tervisekindlustust;
3) omama liiklusseaduse § 96 lõikes 1 või § 99 lõikes 1 nimetatud kehtivat juhiluba;
4) olema sõiduki tehnilise ehituse ja autoveoalaste oskuste omandamiseks läbinud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud autojuhi ameti- või täienduskoolituse ning tal peab olema juhitava auto või autorongi kategooriale vastav § 36 lõikes 5 nimetatud dokument või sellekohane kirje juhiloal.
(1) Kehtetu
(2) Oma kulul korraldatav rahvusvaheline veosevedu peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(2¹) Oma kulul korraldatav riigisisene veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele.
(3) Oma kulul korraldatav sõitjatevedu bussiga peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud nõuetele, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(4) Ettevõtja on kohustatud tõendama, et tema oma kulul korraldatav veosevedu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele ning oma kulul korraldatav sõitjatevedu bussiga vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud nõuetele. Kui nimetatud nõuetele vastavust ei tõendata, loetakse vedu tasuliseks autoveoks.
(5) Oma kulul autovedu korraldav ettevõtja on kohustatud tagama, et tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autovedu teostav autojuht:
1) täidab oma kulul korraldataval autoveol kehtivaid nõudeid;
2) on läbinud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud autojuhi ameti- ja täienduskoolituse ning § 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ADR-i kohase koolituse, kui see koolitus on nõutav, ning tal on nimetatud koolituse läbimist tõendav dokument.
(1) Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel oma kulul sõitjatevedu korraldaval ettevõtjal peab olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 5 lõike 5 kohaselt oma kulul sõitjateveo sertifikaat (edaspidi sertifikaat).
(2) Sertifikaati saab taotleda bussi kohta, mis on registreeritud liiklusregistris ja läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
(3) Sertifikaadi taotleja või omaja peab registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel olema selle bussi omanik või kasutaja, mille kohta ta sertifikaati taotleb või omab.
§ 13. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi taotlemine
(1) Tegevusloa taotlemiseks esitatakse tegevusloa andjale lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) taotleja selle asukoha aadress Eestis, kus taotleja hoiab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a nimetatud dokumente, kui see aadress ei lange kokku taotleja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris;
1¹) taotleja tegevjuhi nimi, ning kui tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole sama isik, siis tegevjuhi isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmetena telefoninumber ja elektronposti aadress;
2) veokorraldusjuhiks määratud isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmetena telefoninumber ja elektronposti aadress;
3) isiku veokorraldusjuhiks määramist kinnitav dokument, millele on kantud või lisatud veokorraldusjuhi allkirjastatud kirjalik nõusolek veokorraldusjuhiks määramise kohta, välja arvatud juhul, kui veokorraldusjuht on füüsilisest isikust ettevõtja ise või äriühingu või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isiku juhatuse liige, kelle esindusõigust ei ole äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel piiratud;
4) käesoleva seaduse § 8 lõikes 7 nimetatud ametipädevuse tunnistus või dokument, mis tõendab isiku vastavust § 8 lõikes 10 sätestatule;
5) kui isik on veokorraldusjuhiks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 4 kohaselt töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, peavad käesoleva lõike punktis 3 nimetatud veokorraldusjuhiks määramist kinnitavale dokumendile olema kantud või lisatud andmed sõlmitud lepingu liigi, osapoolte, sõlmimise kuupäeva ja kehtivusaja kohta;
6) kirjalik kinnitus, et taotleja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 lõike 1 punktis f sätestatud nõuetele.
(2) Tegevusloa ärakirja taotlemiseks esitatakse tegevusloa ärakirja andjale järgmised andmed ja dokumendid:
1) kirjalik taotlus;
2) tegevusloa ärakirja soovitud kehtivusaeg, kui taotleja soovib tegevusloa ärakirja lühemaks ajaks, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 17 lõigetes 2–4;
3) selle auto registreerimisnumber, mille kohta tegevusloa ärakirja taotletakse;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõikes 1, 2 või 2a sätestatud dokumendid, kui taotleja finantssuutlikkust tõendavad andmed ei ole äriregistrist elektrooniliselt kättesaadavad;
5) auto registreerimistunnistus või selle ärakiri, kui tegevusloa ärakirja taotletakse mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris registreeritud auto kohta;
6) auto tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist tõendav dokument või selle ärakiri, kui tegevusloa ärakirja taotletakse mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris registreeritud auto kohta;
7) auto kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kuhu on kantud vähemalt lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning auto registreerimisnumber, kui taotleja ei ole auto omanik või kasutaja liiklusregistri andmete või selle auto registreerimistunnistuse alusel.
(3) Juhitunnistuse taotlemiseks esitatakse juhitunnistuse andjale järgmised dokumendid:
1) kirjalik taotlus;
2) autojuhi isikut tõendav dokument või selle ärakiri;
3) autojuhi juhiluba või selle ärakiri;
4) autojuhi ja vedaja vahel sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kuhu peavad olema kantud autojuhi ja vedaja nimi, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg;
5) autojuhi ravi- või tervisekindlustuse olemasolu tõendav dokument või selle ärakiri;
6) autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav dokument või selle ärakiri.
(4) Sertifikaadi taotlemiseks esitatakse sertifikaadi andjale järgmised dokumendid:
1) kirjalik taotlus;
2) bussi kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kuhu on kantud vähemalt lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev, lepingu kehtivusaeg ja bussi registreerimisnumber, kui taotleja ei ole bussi omanik või kasutaja liiklusregistri andmete või selle bussi registreerimistunnistuse alusel.
(5) Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse või sertifikaadi kaotamise, varguse, hävimise või nimetatud dokumendile kantud vedaja aadressi muutumise korral antakse taotlejale uus dokument, mille kehtivusaeg ei ole pikem kui asendatava dokumendi kehtivusaeg.
(6) Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi taotlemiseks esitatud dokumente ja nendes sisalduvaid andmeid ei avaldata kolmandatele isikutele, kui seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(7) Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi taotlemisel tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras, välja arvatud juhul, kui nimetatud dokumenti on volitatud andma käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik.
§ 14. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andja
Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi annab Kliimaministeeriumi volitusel Transpordiamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui temale on selle ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.
§ 15. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi taotluse lahendamine
(1) Tegevusloa ja tegevusloa ärakirja taotluse lahendamisel lähtutakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 20 lõigetest 1–3. Tegevusloa ja tegevusloa ärakirja taotluse lahendamise tähtaja möödumisel ei loeta kumbagi dokumenti vaikimisi antuks.
(2) Juhitunnistuse ja sertifikaadi taotlus lahendatakse 15 kalendripäeva jooksul kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest arvates.
(3) Kui juhitunnistuse või sertifikaadi taotlemiseks esitatud andmetes või dokumentides on puudusi, määratakse taotlejale mõistlik tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Taotluse lahendamise tähtaja kulgemine peatub, kuni puudus on kõrvaldatud. Kui taotleja määratud tähtaja jooksul puudust ei kõrvalda, võib jätta taotluse lahendamata.
(4) Tegevusluba, tegevusloa ärakiri, juhitunnistus, sertifikaat või nende dokumentide andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale kätte või saadetakse taotlejale posti teel tähtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või lihtkirjaga.
(5) Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmisest keeldumise otsuse võib taotlejale tema nõusolekul saata ka elektrooniliselt.
§ 16. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmisest keeldumine
(1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud alustele keeldutakse tegevusloa andmisest, kui taotleja eelmise tegevusloa käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 sätestatud alusel kehtetuks tunnistamisest ei ole möödunud kahte aastat.
(2) Tegevusloa andmisest keeldutakse ka perioodil, millal vedajale antud tegevusloa kehtivus on käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud alusel peatatud.
(3) Kui vedaja on majandustegevusest loobunud, keeldutakse tegevusloa andmisest ka perioodil, milleks taotleja eelmise tegevusloa kehtivus oli käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud alusel peatatud.
(4) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud alustele keeldutakse tegevusloa ärakirja andmisest, kui tegevusloa ärakirja andmisel ilmneb, et taotleja ei vasta vähemalt ühele käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõudele.
(5) Tegevusloa ärakirja andmisest keeldutakse, kui taotleja eelmise tegevusloa ärakirja käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 sätestatud alusel kehtetuks tunnistamisest ei ole möödunud ühte aastat.
(6) Tegevusloa ärakirja andmisest keeldutakse ka perioodil, millal vedajale antud tegevusloa ärakirja kehtivus on käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud alusel peatatud.
(7) Kui vedaja on majandustegevusest loobunud, keeldutakse tegevusloa ärakirja andmisest ka perioodil, milleks taotleja eelmise tegevusloa ärakirja kehtivus oli käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud alusel peatatud.
(8) Juhitunnistuse andmisest keeldutakse järgmistel alustel:
1) juhitunnistuse taotleja ei vasta vähemalt ühele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõudele;
2) autojuht, kellele juhitunnistust taotletakse, ei vasta vähemalt ühele käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud nõudele;
3) juhitunnistuse andmisel ilmneb, et taotleja ei vasta vähemalt ühele käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõudele.
(9) Sertifikaadi andmisest keeldutakse, kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 või 3 sätestatud nõuded.
(10) Juhitunnistuse või sertifikaadi andmisest keeldutakse, kui taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võisid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks juhitunnistuse või sertifikaadi andmisest keelduda.
§ 17. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi kehtivusaeg
(1) Tegevusluba antakse kümneks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.
(2) Tegevusloa ärakiri antakse kümneks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. Tegevusloa ärakirja ei anta pikemaks ajaks kui tegevusloa kehtivusaeg. Kui tegevusloa ärakirja taotlemisel esitati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõikes 2 nimetatud dokument, ei anta tegevusloa ärakirja pikemaks ajaks kui selle dokumendi kehtivusaeg.
(3) Kui tegevusloa ärakirja taotletakse auto kohta, mis on registreeritud mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris ja taotleja on kantud auto registreerimistunnistusele omaniku või kasutajana, antakse tegevusloa ärakiri käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kehtivusajaga.
(4) Kui tegevusloa ärakirja taotletakse auto kohta, mida vedaja kasutab kasutuslepingu alusel, ei või tegevusloa ärakirja kehtivusaeg olla pikem kui auto kasutuslepingu kehtivusaeg.
(5) Juhitunnistus antakse viieks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. Juhitunnistust ei anta pikemaks ajaks kui juhitunnistust taotlevale vedajale antud tegevusloa kehtivusaeg või juhitunnistuse taotlemiseks esitatud käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktides 2–6 nimetatud dokumentide kehtivusaeg.
(6) Sertifikaat antakse viieks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.
§ 18. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi vorm ning andmed
(1) Tegevusloa vorm ja tegevusloa ärakirja vorm ning nendele kantavad andmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 II lisale. Tegevusloa ärakirja erimärkuste lahtrisse kantakse auto registreerimisnumber ja vedaja äriregistri kood.
(2) Juhitunnistuse vorm ja sellele kantavad andmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III lisale. Juhitunnistuse erimärkuste lahtrisse kantakse autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav Euroopa Liidu ühtlustatud kood „95”, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18–60) I lisas.
(3) Sertifikaadi vorm ning sellele kantavad andmed peavad vastama komisjoni määruse (EL) nr 361/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo dokumentidega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2121/98 (ELT L 107, 10.04.2014, lk 39–55), V lisale.
§ 19. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja ja juhitunnistuse kehtivuse peatamine ning nende kehtetuks tunnistamine
(1) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõikes 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 12 lõigetes 1 ja 2 ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud alustele võib tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada, kui:
1) vedajat, tema veokorraldusjuhti või vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavaid või teostanud autojuhte on rohkem kui ühe korra tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või ilmneb asjaolu, et nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis ei ole välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg;
2) vedajat või tema veokorraldusjuhti on tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol karistusseadustiku § 279 alusel karistatud autojuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise takistamise eest ning selle õigusrikkumise karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud;
3) vedaja on rikkunud käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 sätestatud nõuet ja ei ole selle rikkumise kohta tehtud ettekirjutuse kohaselt puudusi ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
4) vedajale, tema veokorraldusjuhile või vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale või teostanud autojuhile on rohkem kui ühe korra tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol määratud või mõistetud karistus või mõjutustrahv liiklusseaduse §-de 261⁶–261⁹ rikkumise eest.
(2) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõikes 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 12 lõigetes 1 ja 2 ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud alustele võib tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtetuks tunnistada, kui:
1) vedaja ei ole käesoleva seaduse või liiklusseaduse § 139 lõike 4 alusel tehtud ettekirjutuse kohaselt puudusi ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) vedajat, tema veokorraldusjuhti või vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavaid või teostanud autojuhte on rohkem kui ühe korra tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või ilmneb asjaolu, et nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis ei ole välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg;
3) vedajat või tema veokorraldusjuhti on rohkem kui ühe korra tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol karistusseadustiku § 279 alusel karistatud autojuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise takistamise eest ning selle õigusrikkumise karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud;
4) vedajale, tema veokorraldusjuhile või vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale või teostanud autojuhile on rohkem kui ühe korra tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol määratud või mõistetud karistus või mõjutustrahv liiklusseaduse §-de 261⁶–261⁹ rikkumise eest.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 ja lõike 2 punktis 4 sätestatud mõjutustrahvi kohta e-toimiku süsteemi kantud andmetel on õiguslik tähendus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatamise aluseid ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtetuks tunnistamise aluseid ei rakendata juhul, kui asjaomase haldusmenetluse käigus leitakse, et tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatamine või kehtetuks tunnistamine oleks ebaproportsionaalne meede.
(4) Tegevusloa või tegevusloa ärakirja võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui tegevusloa või tegevusloa ärakirja omaja ei ole kuue kuu jooksul alates tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtima hakkamise kuupäevast asjaomast tegevusluba või tegevusloa ärakirja välja võtnud või talle ei ole võimalik nimetatud dokumenti kätte toimetada.
(5) Tegevusloa võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui käesoleva seaduse § 7 lõikes 10 sätestatud nõude kohaselt ei ole vedaja kasutuses ühtegi autot, mille kohta ta peab olema kuue kuu jooksul tegevusloa kehtivusaja algusest arvates taotlenud ja saanud tegevusloa ärakirja.
(6) Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tunnistatakse kehtetuks ka selle tegevusloa alusel antud tegevusloa ärakiri ja juhitunnistus, välja arvatud juhul, kui tegevusluba tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõikes 5 nimetatud tegevusloa kaotamise, varguse või hävimise korral, ning kaotatud, varastatud või hävinud tegevusloa asemel antakse taotlejale uus tegevusluba, mille kehtivusaeg ei ole pikem kui asendatava tegevusloa kehtivusaeg.
(7) Tegevusloa ärakiri tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui tegevusloa ärakirja andja tuvastab, et vedaja on tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga auto võõrandanud või et auto kasutusleping on lõppenud.
(8) Tegevusloa ärakirja võib kehtetuks tunnistada või selle kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada ka juhul, kui käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud nõude kohaselt ei ole tagatud auto või selle haagise õige kasutamine, tehniline korrasolek või nõuetekohane hoidmine.
(9) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 7 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 sätestatud alustele tunnistatakse juhitunnistus kehtetuks, kui:
1) vedaja on esitanud juhitunnistuse kehtetuks tunnistamise taotluse;
2) autojuht, kellele juhitunnistus taotleti, ei vasta enam vähemalt ühele käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud nõudele.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–9 sätestatud alustel teeb otsuse Kliimaministeerium või tema volitusel Transpordiamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui temale on selle ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.
§ 20. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja ja juhitunnistuse tagastamine
(1) Kui tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtivus on kindlaksmääratud ajaks peatatud või tegevusluba, tegevusloa ärakiri või juhitunnistus on kehtetuks tunnistatud, tuleb see dokument alates dokumendi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamise kuupäevast viie tööpäeva jooksul dokumendi andjale tagastada. Tagastamise nõue ei kehti, kui tegevusluba, tegevusloa ärakiri või juhitunnistus on tunnistatud kehtetuks selle kaotamise, varguse või hävimise tõttu.
(2) Tegevusloa ärakiri tuleb dokumendi andjale viie tööpäeva jooksul tagastada, kui vedaja on tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga auto võõrandanud või auto kasutusleping on lõppenud.
§ 21. Veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamine ja eksamile suunamine
(1) Veokorraldusjuht tunnistatakse kuni kolmeks aastaks hea maine nõudele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ta ei vasta käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud nõudele;
2) ta on põhjustanud vedajale rohkem kui kahe ettekirjutuse tegemise viimase 12 kuu jooksul;
3) ta on põhjustanud vedajale antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise.
(2) Veokorraldusjuhi võib tunnistada kuni kolmeks aastaks hea maine nõudele mittevastavaks käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud juhul.
(3) Veokorraldusjuhi võib suunata käesoleva seaduse § 8 lõikes 7 nimetatud eksamile, kui:
1) teda on karistatud rohkem kui ühe korra käesoleva seaduse § 8 lõike 4 punktis 1 või 2 sätestatud õigusrikkumise eest;
2) ta on põhjustanud vedajale rohkem kui ühe ettekirjutuse tegemise viimase 12 kuu jooksul või
3) ta on põhjustanud vedajale antud tegevusloa kehtivuse peatamise.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud alustel teeb otsuse Kliimaministeerium või tema volitusel Transpordiamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui temale on selle ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.
(1) Veoluba rahvusvahelisel autoveol (edaspidi veoluba) on dokument, mis tõendab selle omaja õigust teostada autovedu riikide vahel või transiitvedu veoloal märgitud tingimustel.
(2) Rahvusvaheliseks autoveoks peab käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud vedajal ja ühistranspordiseaduse § 6 lõikes 1 nimetatud vedajal olema siht- ja transiitriigi kehtiv veoluba, kui välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(3) Välisriigi vedajal peab rahvusvaheliseks autoveoks Eestisse, Eestist või transiitveoks Eesti kaudu olema käesoleva seaduse § 25 lõike 11 alusel kehtestatud vormi kohane kehtiv veoluba, kui välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Veolubade tingimuste ja arvu kindlaksmääramisel ning veolubade riikidevahelisel vahetamisel ja kasutamisel lähtutakse välislepingust või selle alusel sõlmitud kokkuleppest. Nimetatud välislepingust või kokkuleppest tuleneva lepingupoole otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister.
1) Veoloa liigid on:
1) kahepoolne veoluba, mis annab selle omajale õiguse eri liiki rahvusvahelisteks autovedudeks veoloal märgitud arvu ulatuses;
2) Rahvusvahelise Transpordifoorumi Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (edaspidi CEMT) veoluba, mis annab selle omajale õiguse rahvusvaheliseks veoseveoks CEMT-i liikmesriikide vahel või ühe või mitme CEMT-i liikmesriigi kaudu ja veoseta sõitudeks CEMT-i liikmesriikides;
3) CEMT-i kolimisveoluba, mis annab selle omajale õiguse rahvusvaheliseks kolimisveoks CEMT-i liikmesriikide vahel või ühe või mitme CEMT-i liikmesriigi kaudu ja veoseta sõitudeks CEMT-i liikmesriikides.
(1) Veoseveoks veoloa taotlejal ja omajal peab olema käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kehtiv tegevusluba ning sõitjateveoks veoloa taotlejal ja omajal peab olema ühistranspordiseaduse § 39 lõikes 1 nimetatud kehtiv tegevusluba, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Veoseveoks ettenähtud kahepoolse veoloa, CEMT-i veoloa ja CEMT-i kolimisveoloa taotleja ja omaja kasutuses peab olema vähemalt üks veoseveoks ettenähtud auto, mille kohta on kehtiv tegevusloa ärakiri, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Sõitjateveoks ettenähtud kahepoolse veoloa taotleja ja omaja kasutuses peab olema vähemalt üks buss, mille kohta on kehtiv ühistranspordiseaduse § 39 lõikes 2 nimetatud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia.
(4) CEMT-i veoloa esmakordne taotleja peab tõendama, et kui tema kasutuses oleva auto kohta on talle antud tegevusloa ärakiri, on selle auto läbisõit rahvusvahelisel tasulisel veoseveol taotluse esitamisele eelnenud kolme kvartali jooksul kokku vähemalt 60 000 kilomeetrit.
(5) CEMT-i veoloa andja võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuet mitte rakendada juhul, kui käesoleva seaduse § 25 lõikes 4 nimetatud jaotuskava alusel jääb väljastamata CEMT-i veolubasid, mida käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõudele vastavad vedajad ei ole taotlenud.
(6) Kui CEMT-i veoloa omaja kasutuses olevate keskkonnasäästlike autode arv väheneb, peab veoloa omaja sellest veoloa andjat viivitamata teavitama.
(7) CEMT-i veoloa ja CEMT-i kolimisveoloa taotleja ja omaja ega tema veokorraldusjuht ei tohi olla rohkem kui ühe korra karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise või CEMT-i veoloa või CEMT-i kolimisveoloa kasutusnõuete rikkumise eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või ilmneb asjaolu, et nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis ei ole välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg.
(8) Veoluba ei anta üle teisele isikule. Veoloa omaja võib veoloa üle anda ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autovedu teostavale autojuhile.
(1) Veoloa annab taotlejale Kliimaministeeriumi volitusel Transpordiamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui temale on selle ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.
(2) Kahepoolse veoloa andmisel lähtub veoloa andja ühe välisriigi ühte liiki kahepoolsete veolubade taotlejate kehtivate tegevusloa ärakirjade ning sama välisriigi sama liiki väljastamata kahepoolsete veolubade arvust, võttes arvesse kahepoolsete veolubade jaotuspõhimõtteid.
(3) Põhjendatud juhul ning veoseveoks ettenähtud kahepoolsete veolubade piisava olemasolu korral võib kahepoolse veoloa anda oma kulul veosevedu korraldavale ettevõtjale sellekohase taotluse alusel.
(4) CEMT-i veoload, mille CEMT-i liikmesriigile eraldatava kvoodi kinnitab Euroopa Transpordiministrite Nõukogu, antakse CEMT-i veoloa taotlejatele jaotuskava alusel. Jaotuskava kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(5) CEMT-i veolubade jaotuskava koostamisel võetakse arvesse Eestile eraldatud keskkonnasäästlikele autodele ettenähtud CEMT-i veolubade arvu, CEMT-i veoloa taotluse esitanud vedaja kasutuses olevate keskkonnasäästlike autode kohta antud kehtivate tegevusloa ärakirjade arvu ning kõigi CEMT-i veoloa taotluse esitanud vedajate kasutuses olevate keskkonnasäästlike autode kohta antud kehtivate tegevusloa ärakirjade arvu.
(6) CEMT-i kolimisveoluba ei anta pikemaks ajaks kui tegevusloa kehtivusaeg.
(7) Veoluba või selle andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale kätte või saadetakse taotlejale posti teel tähtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või lihtkirjaga.
(8) Veoloa andmisest keeldumise otsuse võib taotlejale tema nõusolekul saata ka elektrooniliselt.
(9) Veoloa taotlemiseks esitatud dokumente ja nendes sisalduvaid andmeid ei avaldata kolmandale isikule, kui seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(10) Veoloa taotlemisel tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras, välja arvatud juhul, kui veoluba on volitatud andma käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik.
(11) Veoloa taotlemise ja andmise korra, veoloale kantavad andmed, CEMT-i veolubade jaotuskava koostamise korra ja kahepoolse veoloa vormi ning kahepoolsete veolubade jaotuspõhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026008&id=114112018010 määrusega.
§ 26. Veoloa andmisest keeldumine ja veoloa andmise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Veoloa andmisest keeldutakse, kui:
1) veoloa taotleja ei vasta vähemalt ühele käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1–4 sätestatud nõudele;
2) veoloa taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid, mis võisid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks veoloa andmisest keelduda;
3) veoloa taotleja ei ole käesoleva seaduse § 27 lõike 5 või 6 kohaselt tagastanud mis tahes liiki veoluba;
4) asjaomaseid veolubasid ei ole Eestile eraldatud, Eestile eraldatud asjaomaseid veolubasid ei jätku kõikidele taotlejatele või kõik asjaomased veoload on väljastatud.
(2) CEMT-i veoloa andmisest keeldutakse ka juhul, kui CEMT-i veoloa taotleja ei ole eelneval CEMT-i veoloa kasutamise perioodil täitnud käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud nõuet.
(3) CEMT-i veoloa või CEMT-i kolimisveoloa andmisest võib keelduda, kui CEMT-i veoloa või CEMT-i kolimisveoloa taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 sätestatud nõudele.
(4) Veoloa andmise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) veoloa omaja ei vasta vähemalt ühele käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1–3 sätestatud nõudele;
2) veoloa omaja on veoloa taotlemisel esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võisid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral oleks veoloa andmisest keeldutud.
(5) CEMT-i veoloa andmise otsus tunnistatakse kehtetuks ka CEMT-i jaotuskava muudatuse alusel juhul, kui CEMT-i veoloa omaja kasutuses olevate keskkonnasäästlike autode arv on vähenenud.
(6) Veoloa andmise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui:
1) veoloa omajat või tema veokorraldusjuhti on rohkem kui ühe korra karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise eest või veoloa kasutusnõuete rikkumise eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või ilmneb asjaolu, et nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis ei ole välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg;
2) veoloa omaja on rikkunud käesoleva seaduse § 24 lõikes 8 sätestatud nõuet ja ei ole selle rikkumise kohta tehtud ettekirjutuse kohaselt puudusi ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud.
(7) CEMT-i veoloa andmise otsuse võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui CEMT-i veoloa omaja ei ole CEMT-i veoloa kasutamise perioodil täitnud käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 või 3 sätestatud nõuet.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 sätestatud alustel teeb otsuse Kliimaministeerium või tema volitusel Transpordiamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui temale on selle ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.
(1) Veoloa omaja ja autojuht on kohustatud täitma veoloa kasutamiseks välislepingus ja selle alusel sõlmitud kokkuleppes sätestatud ning veoloale märgitud tingimusi.
(2) CEMT-i veoloa omaja peab tagama CEMT-i veoloa piisava kasutamise. CEMT-i veoloa piisavaks kasutamiseks peab vedaja iga CEMT-i veoloa alusel teostama vähemalt kaks veosega vedu kuus kahe CEMT-i liikmesriigi, millest vähemalt üks ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiikonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon, peale- ja mahalaadimiskoha vahel.
(3) CEMT-i veoloa kasutamist piirava CEMT-i liikmesriigi territooriumil kehtiva CEMT-i veoloa alusel tuleb teostada veosevedu eelkõige nimetatud CEMT-i liikmesriigi ja teise CEMT-i liikmesriigi vahel, kui veo teostaja ei ole viimasena nimetatud CEMT-i liikmesriigi vedaja.
(4) Kahepoolse veoloa omaja peab veoloa alusel teostama autoveo kahe kuu jooksul alates kahepoolse veoloa andmise kuupäevast.
(5) Veoluba tuleb tagastada veoloa andjale 15 tööpäeva jooksul pärast veoloale märgitud veo teostamist, veoloa kehtivusaja lõppemist või käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõude täitmata jätmise korral.
(6) Käesoleva seaduse § 26 lõigetes 4–7 sätestatud alustel veoloa andmise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab veoloa omaja veoloa tagastama veoloa andjale viie tööpäeva jooksul pärast veoloa andmise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamist.
§ 29. Autoveo õigust tõendavate dokumentide esitamise kohustus
(1) Vedaja, välisriigi vedaja või oma kulul autovedu korraldav ettevõtja on kohustatud tagama, et autojuhil on kaasas järgmised dokumendid, mis ta peab esitama politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule kontrollimiseks:
1) veoseveo teostamisel tegevusloa ärakiri, kui see dokument on nõutav;
2) juhitunnistus, kui see dokument on nõutav;
3) välislepingust tulenevad dokumendid;
4) oma kulul korraldataval veoseveol dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul korraldatav veosevedu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele, kui need dokumendid on nõutavad;
5) oma kulul korraldataval sõitjateveol dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul korraldatav sõitjatevedu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 lõike 5 nõuetele, ja sertifikaat, kui need dokumendid on nõutavad;
6) autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav dokument, kui sellekohase koolituse läbimine on käesoleva seaduse § 36 kohaselt nõutav;
7) ohtliku veose autoveol käesoleva seaduse § 35 lõikes 10 nimetatud dokumendid;
8) muud veose liigist tulenevad dokumendid.
(2) Kui tasulist või oma kulul korraldatavat veosevedu teostatakse kasutuslepingu alusel kasutatava veoseveoks ettenähtud Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis registreeritud autoga ja selle auto lepinguline kasutaja ei ole märgitud auto kasutajana auto registreerimistunnistusele, peab auto lepinguline kasutaja tagama, et kasutuslepingu alusel kasutatava auto juhil on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele kaasas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmised dokumendid, mis ta peab esitama politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule kontrollimiseks:
1) auto kasutusleping või osapoolte kinnitatud väljavõte sellest lepingust, millele on kantud lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning auto registreerimisnumber;
2) autojuhi tööleping või võlaõiguslik leping või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, millele on kantud vähemalt auto lepingulise kasutaja ja autojuhi nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning millega tõendatakse autojuhi töötamist auto lepingulise kasutaja juures, välja arvatud juhul, kui autojuht on ise selle auto lepinguline kasutaja.
(3) Tasulisel veoseveol peab autojuhil olema kaasas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist (edaspidi veodokument) ja mille koostab veose saatja või ekspedeerija.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud veodokumendil peavad olema vähemalt järgmised andmed:
1) veose saatja nimi ja aadress;
2) Eesti või välisriigi vedaja nimi ja aadress;
3) veose saaja nimi ja aadress;
4) veose pealelaadimise koht ja kuupäev;
5) veose mahalaadimise koht;
6) veose üldkasutatav nimetus;
7) veose brutomass või juhul, kui veose brutomassi ei ole võimalik määrata, veose kogus teistes mõõtühikutes.
(5) Elektroonilise veodokumendi kasutamisel lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud andmetele:
1) Eesti vedaja juures veosevedu teostava autojuhi ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
2) auto ja selle haagise registreerimisnumbrid.
§ 30. Riigisisesel autoveol dokumentide kaasaskandmise kohustuse erandid
(1) Riigisisesel veoseveol ei ole tegevusloa ärakirja kaasaskandmine kohustuslik. Tegevusloa ärakirja olemasolu kontrollitakse majandustegevuse registri andmete alusel.
(2) Riigisisesel veoseveol ei ole auto kasutuslepingu või sellest lepingust osapoolte kinnitatud väljavõtte kaasaskandmine kohustuslik, kui käesoleva seaduse § 29 lõike 2 punktis 1 nimetatud kasutuslepingu andmed on kantud majandustegevuse registrisse.
(3) Kui autojuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole riigisisesel veoseveol käesoleva seaduse § 29 lõike 2 punktis 2 nimetatud autojuhi töölepingu või võlaõigusliku lepingu või sellest lepingust osapoolte kinnitatud väljavõtte kaasaskandmine kohustuslik. Autojuhi töötamist auto lepingulise kasutaja juures kontrollitakse töötamise registrist.
(4) Kui autojuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole riigisisesel autoveol autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi kaasaskandmine kohustuslik. Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimist kontrollitakse liiklusregistri andmete alusel.
§ 31. Autoveol kasutatava auto ja selle haagise registreerimise ning kasutamise nõuded
(1) Vedaja või oma kulul veosevedu korraldava Eesti ettevõtja veoseveol kasutatav auto peab olema kehtestatud korras registreeritud liiklusregistris või mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(2) Oma kulul sõitjatevedu korraldava Eesti ettevõtja sõitjateveol kasutatav buss peab olema kehtestatud korras registreeritud liiklusregistris.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 2 punktis 4 nimetatud ettevõtja peab tagama auto ja selle haagise õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.
(4) Tasulisel ja oma kulul korraldataval veoseveol võib kasutuslepingu alusel kasutatavat autot või selle haagist kasutuslepingu kehtivusajal kasutada üksnes kasutuslepingu alusel seda sõidukit kasutav ettevõtja.
(1) Välisriigi vedaja, kes on Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni vedaja ning kellele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 4 nimetatud tegevusloa nõuet, peab kabotaažveo teostamisel Eesti territooriumil täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklites 8 ja 9 sätestatud kabotaažveo tingimusi. Kui nimetatud kabotaažvedusid teostatakse Eesti territooriumil muudel tingimustel, kui on sätestatud määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 8, peab vedaja taotlema loa välislepingus sätestatud alustel.
(2) Välisriigi vedajal, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni vedaja, on lubatud teostada kabotaažvedu Eesti territooriumil välislepingus sätestatud loa alusel.
(1) Kombineeritud vedu on Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline veosevedu veoauto, haagise või autorongiga, vahetuskerega või vähemalt 6,096 meetri (20 jala) pikkuse konteineriga, kui selle veo algetapil kasutatakse maanteed ja lõppetapil sama veodokumendi alusel raudteed, siseveeteed või mereteed (edaspidi mõlemad koos veetee) või vastupidi ning veo alg- ja lõpp-punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna on üle 100 kilomeetri.
(2) Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaama või sadamani. Kombineeritud veo lõppetapp on teelõik veose ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või sadamast mahalaadimise kohani.
(3) Veetee korral ei tohi kombineeritud veo alg- või lõppetapi teelõigu pikkus veose peale- või mahalaadimise sadamast otsejoones mõõdetuna ületada 150 kilomeetrit.
(4) Kui kombineeritud veo puhul on veo algetapp veose saatjal korraldatud käesoleva seaduse § 11 lõike 2 kohaselt oma kulul, ei ole veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul nimetatud sättega vastuolus. Veose saaja peab sel juhul kasutama veoautot, mis on tema omandis või mida ta kasutab kasutuslepingu alusel ning mida juhib tema töötaja või veose saaja ise.
(5) Kombineeritud vedu, mida teostab Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni vedaja, on vabastatud veoloa nõudest ja sellele ei rakendata käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud kabotaažveo nõudeid.
(6) Kombineeritud veol kasutatavas veodokumendis peavad olema märgitud raudteeveoga seotud peale- ja mahalaadimise raudteejaama või veeteega seotud peale- ja mahalaadimise sadama nimed. Pärast veo lõppemist teeb raudteejaama või sadama esindaja veodokumenti sellekohase kande, välja arvatud juhul, kui kombineeritud veo lõppetappi teostatakse oma kulul veosevedu teostavale ettevõtjale kuuluva haagisega.
(7) Kombineeritud veol kasutatava veoauto või autorongi maksusoodustused nähakse vajaduse korral ette maksuseadustes.
§ 34. Nõuded veose saatjale ja veoseveo korraldajale veose paigutamisel, kinnitamisel ja katmisel
(1) Veoseveo korraldaja peab andma veose saatjale veoseveol kasutatava veoauto ja selle haagise kohta vajaliku teabe liiklusseaduse § 34 lõigetes 6, 8, 11 ja 12 sätestatud ning lõike 16 alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.
(2) Ekspedeerija peab esitama veoseveo korraldajale, kellega ta sõlmib lepingu konteineri või vahetuskere veoks, tõendi veetava konteineri või vahetuskere massi kohta.
(3) Veose saatja peab veose vedamiskindlalt paigutama, kinnitama ja katma, arvestades liiklusseaduse § 34 lõigetes 6, 8, 11, 12 ja 13¹ sätestatud ning lõike 16 alusel kehtestatud nõudeid.
(4) Veose saatja vastutab, et tema paigutatud veose tegelik mass ja mõõtmed vastaksid veodokumendis märgitule, ning tagab, et veosega mootorsõiduki, selle haagise või autorongi tegelik mass ja mõõtmed vastaksid liiklusseaduse §-ga 80 ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata veose saatjale, kui veolepingu kohaselt paigutab, kinnitab või katab veose veoseveo korraldaja.
(6) Kui veose paigutab, kinnitab või katab veoseveo korraldaja, peab veose saatja andma veoseveo korraldajale vajaliku teabe liiklusseaduse § 34 lõigetes 6, 8, 11 ja 12 sätestatud ning lõike 16 alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.
(7) Veose paigutamisele, kinnitamisele ja katmisele kehtestatud nõuete rikkumiste liigitamisel ohtlikuks, oluliseks ja väheoluliseks lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 134–218), III lisa tabelis 1 sätestatust.
(1) Ohtlikuks veoseks arvatakse ained ja esemed, mis oma omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimese tervisele, varale või keskkonnale. Ohtliku veose autoveol on kohustuslik ADR-i nõuete järgimine.
(2) Ohtliku veose autoveo nõudeid ei rakendata veosele, mille kogus ei ületa lubatud piirmäära ning mis on pakendatud nõuetekohaselt.
(3) Erandid ADR-i nõuetest riigisisesel ohtliku veose autoveol võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(4) Liikluses kasutatava ADR-i auto ja selle haagise tehniline seisukord, varustus ja tähistus peavad vastama ohtliku veose liigile.
(5) Kui ADR-i nõuetes on kohustuslik, siis sellise ohtliku veose autoveol kasutatav auto ja selle haagis peavad olema läbinud ADR-i sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja neil peab olema asjakohane ohtliku veose autoveole lubamise tunnistus.
(6) Liiklusregistris registreeritud auto ja selle haagise ADR-i sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib Transpordiamet.
(7) Liiklusregistris registreeritud auto ja selle haagise ADR-i sõiduki täiendavatele nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta teeb otsuse Transpordiamet või liiklusseaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühing, kui ülesande täitmine on talle halduslepinguga üle antud. Nõuetele vastavuse kontroll toimub sõiduki omaniku, valdaja või vastutava kasutaja kulul.
(8) Ohtliku veose autoveol võib autos viibida ainult meeskonna liige, kes on käesoleva paragrahvi lõike 17 alusel kehtestatud nõuete kohaselt varustatud ning kellel on kaasas isikut tõendav dokument, kui ADR-i nõuetes ei ole sätestatud teisiti.
(9) Ohtlikku veost vedav autojuht peab olema omandanud vajalikud teadmised ettevaatusabinõudest ja ohuliikidest ning olema läbinud ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse ja tal peab autoveol kaasas olema kehtiv ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistus (edaspidi ADR-i koolitustunnistus).
(10) Ohtliku veose autoveol peavad autojuhil kaasas olema:
1) veodokument, mille veose kirjelduse osast selgub veose ADR-i nõuete kohane nimetus, ÜRO number, ohumärgise number ja pakendigrupp, kui ADR-i nõuetes ei ole sätestatud teisiti;
2) ADR-i kohased õnnetusjuhtumi ja hädapeatumise korral tegutsemise kirjalikud juhised;
3) ADR-i koolitustunnistus;
4) ohtliku veose autoveole lubamise tunnistus, kui selle olemasolu on nõutav.
(11) Elektroonilise veodokumendi kasutamisel peab veose saatja olema veebikeskkonnas autenditud või peab veodokument olema digitaalselt allkirjastatud ning nende kasutamisel peab autojuht riikliku järelevalve teostajale tagama veodokumendi elektroonilise kättesaadavuse.
(12) Valdkonna eest vastutav minister võib ühineda või sõlmida ADR-i artikli 4 lõike 3 kohase kahe- või mitmepoolse erikokkuleppe, milles nähakse ette, et:
1) teatava ohtliku veose rahvusvaheline vedu, mis on ADR-i kohaselt keelatud, võib riigi territooriumil toimuda teatud nõuete täitmise korral või
2) sellise ohtliku veose rahvusvaheline vedu, mis on ADR-i kohaselt lubatud vaid erinõuete täitmise korral, võib riigi territooriumil toimuda tingimustel, mis on ADR-i lisa nõuetest leebemad.
(13) Ohtliku veose autoveol kehtestatud nõuete rikkumine on väikese ohtlikkuse tasemega, kui asjakohase ADR-i nõude täitmata jätmine toob kaasa väikese kehavigastuse või keskkonnakahju riski.
(14) Ohtliku veose autoveol kehtestatud nõuete rikkumine on keskmise ohtlikkuse tasemega, kui asjakohase ADR-i nõude täitmata jätmine toob kaasa kehavigastuse või keskkonnakahju riski.
(15) Ohtliku veose autoveol kehtestatud nõuete rikkumine on raske ohtlikkuse tasemega, kui asjakohase ADR-i nõude täitmata jätmine toob kaasa surma, kehavigastuse või olulise keskkonnakahju riski.
(16) Riikliku järelevalve teostaja poolt ADR-i nõuetele vastavuse kontrollimise meetodid ning ohtliku veose autoveol kehtestatud nõuete rikkumiste jaotuse väikese, keskmise ja raske ohtlikkusega rikkumisteks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026008&id=121092018005 määrusega.
(17) Ohtliku veose autoveo tingimused ja korra, auto ja selle haagise tehnonõuete, varustuse ja tähistuse täpsustavad tingimused ning dokumentide vormid, nõuded meeskonnaliikme varustusele ning nõuete täitmisest vabastatud vedude täpsustavad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026008&id=121092018005 määrusega.
§ 36. Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse üldnõuded
(1) Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(2) Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab olema läbinud:
1) veoautojuht veoseveol liiklusseaduse kohase C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või CE- või C1E-kategooria autorongiga või
2) bussijuht sõitjateveol liiklusseaduse kohase D-kategooria või D1-alamkategooria mootorsõiduki või DE- või D1E-kategooria autorongiga.
(3) Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimise nõuet ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib traktorit või trolli.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandit kohaldatakse ka juhi suhtes, kes juhib sõidukit:
1) mille suurim lubatud kiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis;
2) mida kasutavad päästeasutus, kiirabibrigaadi pidaja ja riikliku järelevalve teostaja oma ametiülesannete täitmiseks või mille kasutus on nende kontrolli all;
3) mis läbib tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi ning on uus või ümberehitatud sõiduk, mida pole veel kasutusse võetud;
4) mida kasutatakse päästesündmuse lahendamiseks, kriisiolukorra ajal, sealhulgas sõidukit, mida kasutatakse mitteärilisel humanitaarabi veol;
5) mida kasutatakse õppesõidul, sõidueksamil või ameti- või täienduskoolituse sõiduõppeks või ameti- või täienduskoolitusest tuleneva eksami sooritamiseks;
6) mida kasutatakse mitteäriliseks sõitjate- ja veoseveoks;
7) millega veetakse materjali, seadmeid või masinaid, mida juht kasutab oma tööks, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala;
8) mille hooldamisega ta tegeleb ja mille juhtimiseks nõutakse D-kategooria või D1-alamkategooria juhtimisõigust ja kui nimetatud sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevusala ning ta viib reisijateta sõiduki vedaja sõidukite hoiukohast läheduses asuvasse hooldus- või remondikohta või sealt ära;
9) ameti- või täienduskoolituse õppepraktika käigus, tingimusel et juhil on vastava kategooria juhtimisõigus ja juhiga on kaasas nõutava kategooria juhtimisõigusega lektor või kehtiva ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendiga isik;
10) väljaspool Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse tähenduses asulana käsitletavat linna juhile või tema äriühingule kuuluva või juhi või tema äriühingu kasutuses oleva ettevõtte varustamiseks, tingimusel et tegu ei ole tasulise autoveoga ja sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala, või
11) mida kasutab põllumajandus-, aiandus-, metsandus-, loomakasvatus- või kalandusettevõtja kaubaveoks oma äritegevuses kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala.
(5) Autojuhil peab olema ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav Transpordiameti antud pädevustunnistus või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või vastav kirje juhiloal. Käesolevat lõiget ei kohaldata autojuhile, kes töötab sellise välisriigi vedaja juures, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni vedaja.
(6) Autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendatakse liiklusregistri andmete, käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumendi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 5 nimetatud juhitunnistuse alusel.
(7) Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse korra, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026008&id=112062018009 määrusega.
(1) Autojuhi ametikoolitusele võetakse vastu:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ artikli 12 kohaselt Eestis alalist elukohta omav Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või isik, kellel on tähtajaline elamisõigus või -luba, pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata isik, kes töötab vedaja või äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isiku juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel.
(2) Autojuhi täienduskoolitusele võetakse vastu isik, kelle alaline elukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ artikli 12 kohaselt on Eestis või kes töötab vedaja või äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isiku juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel ja kellel on vastava kategooria pädevustunnistus või kirje juhiloal.
(3) Käesoleva seaduse § 36 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud autojuhi ametikoolituse läbimiseks peab isikul olema koolitusele vastava kategooria kehtiv juhtimisõigus või tal tuleb läbida ametikoolitus, mis on ühendatud liiklusseaduse kohaselt juhtimisõiguse saamisega.
(4) Autojuht, kellel on vastava kategooria pädevustunnistus või kirje juhiloal, peab selle kehtivuse pikendamiseks läbima täienduskoolituse.
(5) Autojuht, kellel on veoautojuhi ja bussijuhi pädevustunnistus või vastav kirje juhiloal, peab läbima veoautojuhi või bussijuhi täienduskoolituse.
§ 38. Ameti- ja täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi andmine, andmisest keeldumine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Pädevustunnistuse annab või vastava kirje kannab juhiloale Transpordiamet.
(2) Pädevustunnistuse või juhiloal oleva vastava kirje kehtivusaeg on viis aastat kuupäevast, millal isik on:
1) läbinud vastava ametikoolituse või täienduskoolituse või
2) esitanud taotluse juhiloa vahetamiseks või pädevustunnistuse uuendamiseks, tingimusel et isikul on läbitud uus täienduskoolitus ning eelmine pädevustunnistus või juhiloal olev vastav kirje on kehtiv.
(3) Pädevustunnistuse andmisest või juhiloale vastava kirje kandmisest keeldutakse, kui taotleja:
1) ei ole läbinud käesoleva seaduse § 36 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele vastavat koolitust;
2) on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võisid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral oleks pädevustunnistuse andmisest või juhiloale vastava kirje kandmisest keeldutud;
3) mootorsõiduki juhtimisõigus on tunnistatud liiklusseaduse § 126 alusel kehtetuks või
4) ei ole tasunud riigilõivu.
(4) Pädevustunnistus või vastava kirjega juhiluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) isik on selle saanud pettuse teel või võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;
2) isik on esitanud taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks või
3) see on kadunud, hävinud või varastatud.
(5) Kui pädevustunnistus või vastava kirjega juhiluba on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 või 3 sätestatud juhul, tuleb see dokument alates dokumendi kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamise kuupäevast viie tööpäeva jooksul dokumendi andjale tagastada. Kehtetuks tunnistatud kirjega juhiloa asemele on isikul õigus taotleda uut juhiluba liiklusseaduses sätestatud tingimustel.
(6) Pädevustunnistuse andmise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1) Ohtlikku veost vedav autojuht peab olema läbinud ADR-i kohase põhi- või täienduskoolituse.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhi- või täienduskoolitusele peab ohtlikku veost vedav autojuht olema läbinud ADR-i kohase eri liiki koolituse (edaspidi erikoolitus), kui ta:
1) juhib püsipaagi, vahetatava paagi, paakkonteineri või mahutikogumiga autot või autorongi;
2) veab lõhkeainet või
3) veab radioaktiivset materjali.
(3) Autojuhi ADR-i kohase põhi-, eri- või täienduskoolituse läbimist tõendab Transpordiameti antud ADR-i koolitustunnistus.
(4) Välisriigi, mis on ADR-i liikmesriik, vedaja juures töötava autojuhi ADR-i kohase põhi-, eri- või täienduskoolituse läbimist tõendavaks dokumendiks on ADR-i liikmesriigi pädeva asutuse antud ADR-i koolitustunnistus.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tunnistus peab olema autojuhil autoveol kaasas.
(6) Ohtlikku veost vedava autojuhi ADR-i kohase põhi-, eri- ja täienduskoolituse korra, ADR-i kohase põhi-, eri- ja täienduskoolituse õppekavad, eksami korralduse tingimused, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning ADR-i koolitustunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026008&id=129052018023 määrusega.
(1) Ohtlikku veost vedava autojuhi ADR-i kohasele põhi-, eri- ja täienduskoolitusele võetakse vastu isik, kelle alaline elukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ artikli 12 kohaselt on Eestis või kes töötab vedaja või äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isiku juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel ning kellel on kehtiv B-, C1- või C-kategooria mootorsõiduki juhiluba, kaasa arvatud esmane juhiluba, olnud vähemalt kaks aastat.
(2) Ohtlikku veost vedav autojuht peab pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 või 2 nimetatud koolituse läbimist sooritama Transpordiameti korraldatud eksami. Erikoolituse eksamit saab sooritada pärast ADR-i kohase põhikoolituse eksami sooritamist.
(3) Pärast ADR-i kohase põhi- ja erikoolituse läbimist ning asjaomase eksami sooritamist annab Transpordiamet isikule koolituse läbimist tõendava ADR-i koolitustunnistuse. Kui erikoolitus läbitakse ja sellekohane eksam sooritatakse pärast autojuhi ADR-i koolitustunnistuse väljastamist, annab Transpordiamet uue tunnistuse põhikoolituse tunnistuse kehtivusaja lõpuni.
(4) Ohtlikku veost vedav autojuht peab ADR-i koolitustunnistuse kehtivusaja jooksul läbima täienduskoolituse ja sooritama eksami lähtuvalt oma pädevuse liigist ja ADR-i nõuetest.
(5) Eksami mittesooritanud või pärast koolituse läbimist eksamile mitteilmunud isikul on õigus sooritada uus eksam, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast ADR-i kohase põhi-, eri- või täienduskoolituse läbimist.
(6) Kui autojuhi ADR-i koolitustunnistuse kehtivuse lõppemisest on möödunud rohkem kui kaks aastat, on võimalik uut tunnistust taotleda pärast põhikoolituse ja vajaduse korral erikoolituse läbimist.