(1) Autojuhi ADR-i koolitustunnistuse annab Transpordiamet.
(2) Autojuhi ADR-i koolitustunnistuse kehtivusaeg on viis aastat, kui ADR-i nõuetes ei ole sätestatud teisiti.
(3) Autojuhi ADR-i koolitustunnistuse andmisest keeldutakse, kui taotleja:
1) ei ole sooritanud käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 või 4 nimetatud eksamit;
2) on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võisid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral oleks tunnistuse andmisest keeldutud, või
3) ei ole tasunud riigilõivu.
(4) Autojuhi ADR-i koolitustunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) isik on selle saanud pettuse teel või võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;
2) isik on esitanud taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks või
3) tunnistus on kadunud, hävinud või varastatud.
(5) Kui autojuhi ADR-i koolitustunnistus on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 või 3 sätestatud juhul, tuleb see dokument alates dokumendi kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamise kuupäevast viie tööpäeva jooksul dokumendi andjale tagastada.
(6) Autojuhi ADR-i koolitustunnistuse andmise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1) Koolituse korraldamise tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) autojuhi koolituse korraldamine;
2) ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamine;
3) veoseveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamine.
(2) Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa omaja võib korraldada veoautojuhi või bussijuhi ameti- või täienduskoolitust lähtuvalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud koolituse liigist.
(3) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa omaja võib korraldada autojuhi põhi- või erikoolitust või asjakohast täienduskoolitust lähtuvalt käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 või 2 nimetatud koolituse liigist.
(4) Käesolevas seaduses ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses tegevusloa taotlemist, taotluse lahendamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, andmete muutmisest teatamist ning majandustegevusest loobumist reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka koolitust korraldavale isikule ja asutusele, kes ei ole ettevõtja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõike 1 tähenduses, niivõrd kui nimetatud isiku või asutuse eripärast ei tulene teisiti.
(1) Autojuhi koolituse korraldamise tegevusluba antakse, kui taotlejal on lähtuvalt koolituse liigist veoautojuhi või bussijuhi ameti- või täienduskoolituse korraldamiseks:
1) käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastav lektor;
2) käesoleva seaduse § 36 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele vastav õppekava;
3)
4) õppekavas ettenähtud õppeainete andmiseks vajalikud õppevahendid ning tarvikud.
(2) Kui autojuhi koolituse korraldaja viib läbi ametikoolitust koos liiklusseadusekohase mootorsõidukijuhi koolitusega, peab koolitaja vastama ka liiklusseaduses mootorsõidukijuhi koolitajale sätestatud nõuetele.
(3) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusluba antakse, kui taotlejal on:
1) käesoleva seaduse § 45 lõigetes 4–6 sätestatud nõuetele vastav lektor;
2) käesoleva seaduse § 39 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav õppekava;
3) õppekavas ettenähtud õppeainete andmiseks vajalikud õppevahendid ning tarvikud, vahendid esmaabi praktiliseks õpetamiseks ja autojuhi ADR-i kohastes kirjalikes juhistes sõiduki meeskonna liikmetele ettenähtud kaitsevahendid.
4)
(4) Autojuhi ameti- või täienduskoolituse või ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldaja peab avalikustama oma veebilehel koolituse õppekava, lektorite nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni ja õpi- või töökogemuse kirjeldusega ning koolituse läbiviimiseks antud tegevusloa andmed.
(1) Koolituse korraldamise tegevusloa taotluse lahendab Transpordiamet.
(2) Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1)
2) lähtuvalt koolituse liigist käesoleva seaduse § 36 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele vastav veoautojuhi või bussijuhi koolituse õppekava;
3) õppekavas ettenähtud õppeainete andmiseks vajalike õppevahendite ning tarvikute loetelu;
4) lektori vastavust käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele tõendavad dokumendid;
5) lektori allkirjastatud kirjalik nõusolek koolituse tegemiseks, välja arvatud juhul, kui lektor on taotluse esitanud füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isiku juhatuse liige, kelle esindusõigust ei ole äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel piiratud.
(3) Kui autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa omaja taotleb uue koolituse liigi lisamist tegevusloale, siis ei pea ta esitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud andmeid.
(4) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1)
2) lähtuvalt koolituse liigist käesoleva seaduse § 39 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav õppekava;
3) õppekavas ettenähtud õppeainete andmiseks vajalike õppevahendite ning tarvikute loetelu;
4) lektori vastavust käesoleva seaduse § 45 lõigetes 4–6 sätestatud nõuetele tõendavad dokumendid;
5) lektori allkirjastatud kirjalik nõusolek koolituse tegemiseks, välja arvatud juhul, kui lektor on taotluse esitanud füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isiku juhatuse liige, kelle esindusõigust ei ole äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel piiratud.
§ 45. Nõuded autojuhi ameti- ja täienduskoolituse ning ohtlikku veost vedava autojuhi koolitust korraldava õppeasutuse lektorile
(1) Autojuhi ameti- või täienduskoolituse õppeainete lektor peab:
1) valdama õpetatava õppeaine aluseid;
2) omama kõrgharidust või üldkeskharidusel põhinevat keskeriharidust;
3) omama vähemalt üheaastast õppeaine profiilile sobivat töötamise või õpetamise kogemust viimase kümne aasta jooksul;
4) olema viimase viie aasta jooksul osalenud õpetatavas valdkonnas erialasel täienduskoolitusel kestusega vähemalt kuus akadeemilist tundi.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab autojuhi ameti- või täienduskoolituse autovedude korralduse lektor olema viie aasta jooksul osalenud ülikoolis või rakenduskõrgkoolis erialasel täienduskoolitusel kestusega vähemalt 26 akadeemilist tundi.
(3) Autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbiviimisesse võib kaasata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele mittevastava spetsialisti lähtuvalt ameti- või täienduskoolituse õppekavas oleva õppeaine eesmärgist.
(4) Ohtlikku veost vedava autojuhi põhi-, eri- või täienduskoolituse õppeainete lektor peab:
1) valdama õpetatava õppeaine aluseid;
2) omama kõrgharidust;
3) omama vähemalt üheaastast ohtlike veoste valdkonnas töötamise või õpetamise kogemust viimase kümne aasta jooksul.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele peab ADR-i nõuete kohaselt klassi 1 lõhkeainete ja neid sisaldavate esemete erikoolituse lektor olema läbinud lõhkematerjalide käitlemise valdkonnas erialase koolituse ning ta peab omama lõhkeainete valdkonnas vähemalt üheaastast töötamise või õpetamise kogemust viimase kümne aasta jooksul.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele peab ADR-i nõuete kohaselt klassi 7 radioaktiivsete materjalide erikoolituse lektor olema läbinud kiirgusohutuse valdkonnas erialase koolituse ning omama kiirgusseaduse tähenduses kiirgustegevusloa valdkonnas vähemalt üheaastast töötamise või õpetamise kogemust viimase kümne aasta jooksul.
(7) Ohtlikku veost vedava autojuhi põhi-, eri- või täienduskoolituse läbiviimisesse võib kaasata käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud nõuetele mittevastava spetsialisti lähtuvalt koolituse õppekavas oleva õppeaine eesmärgist.
(1) Veoseveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusluba antakse, kui taotlejal on:
1) õigus läbi viia kõrgharidustaseme õpet transporditeenuste õppesuunal;
2) käesoleva seaduse § 8 lõike 13 alusel sätestatud nõuetele vastav õppekava;
3) erialase kvalifikatsiooni ja töökogemusega lektori allkirjastatud kirjalik nõusolek koolituse tegemiseks.
(2) Veoseveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse lahendab Kliimaministeerium või tema volitusel Transpordiamet.
(3) Veoseveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) käesoleva seaduse § 8 lõike 13 alusel kehtestatud nõuetele vastav õppekava;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud lektori kirjalik nõusolek koolituse tegemiseks.
§ 47. Haldusülesande täitmiseks volitamine ja haldusjärelevalve
(1) Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise, veoloa andmise ja andmise otsuse kehtetuks tunnistamise või veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise võib Kliimaministeerium volitada halduslepinguga mittetulundusühingule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Kliimaministeerium.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse, võtab halduslepingu täitmise üle Kliimaministeerium või tema volitusel Transpordiamet.
(4) Kui tegevusluba, tegevusloa ärakirja, juhitunnistust, sertifikaati või veoluba on volitatud andma mittetulundusühing, on tal õigus võtta nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ilma käibemaksuta ei ületa riigilõivuseaduses sätestatud määra, mida riigiasutus võib nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamise eest võtta.
§ 48. Andmete kandmine registrisse ja teabe saamine registritest
(1) Tegevusloa andja kannab lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatule majandustegevuse registrisse:
1) vedaja ja tema veokorraldusjuhi andmed, mis on sätestatud komisjoni otsuse 2009/992/EL riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse kantavate andmete miinimumnõuete kohta (ELT L 339, 22.12.2009, lk 36–39) lisas, välja arvatud raskete õigusrikkumiste andmed ja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistatud veokorraldusjuhi andmed;
1¹) käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 1¹ nimetatud tegevjuhi andmed juhul, kui tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole sama isik;
2) auto registreerimisnumbri ja ehitusaasta ning tegevusloa ärakirja hologrammi numbri, kui auto kohta antakse tegevusloa ärakiri;
3) käesoleva seaduse § 29 lõike 2 punktis 1 nimetatud auto kasutuslepingu andmed;
4) käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa ning koolituse liigi andmed;
5) käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 nimetatud veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa andmed;
6) autojuhi ja veokorraldusjuhi koolituse korraldamise õppekava ning koolitust tegeva lektori andmed ja tema nõuetele vastavust kinnitavad andmed.
(1¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele kantakse majandustegevuse registrisse igal aastal hiljemalt 31. märtsiks vedaja töötajate, sealhulgas eraldi autojuhtide arv eelneva aasta 31. detsembri seisuga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud veokorraldusjuhi, kes on tunnistatud hea maine nõudele mittevastavaks, andmed ja mittevastavaks tunnistamise perioodi algus- ja lõppkuupäev kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi.
(3) Käesolevast seadusest tuleneva dokumendi andmiseks, andmisest keeldumiseks, kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamiseks, samuti käesoleva seaduse alusel riikliku järelevalve teostamiseks on sellekohase menetluse teostajal õigus saada registritest tasuta teavet avaliku teabe seaduses, karistusregistri seaduses, isikut tõendavate dokumentide seaduses ja äriseadustikus ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 18 lõikes 3 kirjeldatud teabevahetuse ning sama artikli lõigetes 4–7 sätestatud halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamise eest vastutav kontaktpunkt on Kliimaministeerium või tema volitusel Transpordiamet.
(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides, asjaomases Euroopa Liidu määruses ning välislepingus sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Kliimaministeerium, Transpordiamet, Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon ning politseiametnik.
(2) Kliimaministeerium teostab oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet autoveo nõuete täitmise üle.
(3) Transpordiamet teostab riiklikku järelevalvet autojuhi ameti- ja täienduskoolituse, ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse ning veokorraldusjuhi koolituse korraldamise nõuete täitmise üle. Transpordiamet teostab riiklikku järelevalvet ka autoveo nõuete täitmise üle, kui talle on käesoleva seaduse § 7 lõike 6, § 8 lõike 5, § 14, § 19 lõike 10, § 21 lõike 4, § 25 lõike 1 või § 26 lõike 8 alusel antud ülesanne väljastada tegevuslube, tegevusloa ärakirju, juhitunnistusi, sertifikaate või veolube.
(4) Transpordiamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituste korraldamise nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamisse kaasata Haridus- ja Teadusministeeriumi, kellele laienevad riikliku järelevalve teostamisel Transpordiametiga samaväärsed õigused.
(5) Maksu- ja Tolliamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 1–4 ja 7 ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumentide, veoseohutuse ning ohtliku veose autoveo nõuete täitmise üle teel.
(6) Politseiametnik teostab riiklikku järelevalvet autoveoalaste dokumentide, veoseohutuse ja autoveo nõuete täitmise üle teel.
(7) Tööinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1–3 nimetatud dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures.
(1) Kliimaministeerium ning Transpordiamet võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Maksu- ja Tolliamet ning politseiametnik võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 33, 45 ja 49 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Maksu- ja Tolliamet võib kohaldada korrakaitseseaduse §-s 49 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme rakendamisel vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 nimetatud riikliku järelevalve teostajal on õigus:
1) kasutada sõidukit jäädvustavat järelevalveseadet, mille salvestist on võimalik vajaduse korral kasutada ka autojuhi tuvastamisel;
2) ohu korral nõuda veose paigutuse, kinnituse või katmise vastavusse viimist liiklusseaduse või selle alusel kehtestatud nõuetega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui tegemist on tõendiga süüteomenetluses.
(3) Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 nimetatud riikliku järelevalve teostajal on õigus autovedu katkestada kuni veo katkestamise aluse äralangemiseni, kui:
1) veose paigutus või kinnitus ei vasta või veos ei ole kaetud vastavalt liiklusseaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõuetele ja tegemist on käesoleva seaduse § 34 lõike 6 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ohtliku raskusastmega rikkumisega;
2) ohtliku veose autoveol veetakse ADR-i tähenduses keelatud või veo ajal tuvastamatut ainet või kasutatakse nõuetele mittevastavat autot või autorongi;
3) tegevusloa andmete kontrollimisel majandustegevuse registrist või välisriigi asjaomasest registrist tuvastatakse, et tasulist veosevedu korraldaval Eesti või mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ettevõtjal ei ole kehtivat tegevusluba, kui see on nõutav, või autojuhil, kes teostab tasulist rahvusvahelist veosevedu, ei ole kaasas käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud kehtivat dokumenti, kui see on nõutav, või
4) tegevusloa ärakirja või selle andmete kontrollimisel majandustegevuse registrist tuvastatakse, et tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja on andnud tegevusloa ärakirja üle või andnud veoseveo teostamise õiguse autojuhile, kes ei tööta vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel veo katkestamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse teinud ametiisiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi;
3) autojuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg;
4) autojuhi elukoht;
5) auto või autorongi tüüp, mark ja registreerimisnumber;
6) veoseveo korraldaja nimi ja aadress;
7) veo katkestamise alus ning veo katkestamise alguse aeg ja lõppemise tingimus;
8) otsuse koostaja allkiri.
(5) Veo katkestamise otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse autojuhile. Otsuse teisel eksemplaril kinnitab autojuht otsuse kättesaamist allkirjaga ning märgib otsuse kättesaamise kuupäeva. Kui autojuht keeldub allkirja andmast, tehakse veo katkestamise otsusesse selle kohta kanne.
(6) Veo katkestamise otsus jõustub pärast selle tegemist.
(7) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud veo katkestamise alus ja seda ei ole võimalik järelevalve teostamise jooksul kõrvaldada, on käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 nimetatud riikliku järelevalve teostajal õigus teisaldada auto või autorong valvega hoiukohta liiklusseaduse §-s 92 sätestatud korras.
(1) Käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud riikliku järelevalve teostajal on õigus teha oma pädevuse piires ettekirjutus käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktis, asjaomases Euroopa Liidu määruses või välislepingus sätestatud nõude rikkumise vältimiseks, tegevuse nõudega kooskõlla viimiseks või kohustuse täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamise takistamise lõpetamiseks, määrates ettekirjutuse täitmiseks mõistliku tähtaja.
(2) Kui autojuhi ameti- ja täienduskoolitus või ohtlikku veost vedava autojuhi või veokorraldusjuhi koolitus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõuetele, on käesoleva seaduse § 49 lõikes 3 nimetatud riikliku järelevalve teostajal õigus kuni käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud ettekirjutuse täitmiseni peatada koolitaja koolitustegevus ja keelata uute õpperühmade registreerimine.
(3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud riikliku järelevalve teostaja oma pädevuse piires rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 eurot ja juriidilisele isikule 32 000 eurot.
(1) Tasulise veoseveo korraldamise eest veokorraldusjuhi, auto omaniku või valdaja poolt tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
(1) Tasulise veoseveo korraldamise eest veokorraldusjuhi, auto omaniku või valdaja poolt juhitunnistuseta –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
(1) Autoveo korraldamise eest veokorraldusjuhi, auto omaniku või valdaja poolt veoloata –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
§ 56. Tasulise veoseveo teostamine autojuhi poolt tegevusloa ärakirjata ja peatatud kehtivusega ärakirjaga
Autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
Autojuhi poolt rahvusvahelisel tasulisel veoseveol tegevusloa ärakirja esitamata jätmise eest, kui nimetatud dokument on väljastatud ja kehtiv, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 59. Tasulise veoseveo teostamisel autojuhi poolt juhitunnistuse esitamata jätmine
Autojuhi poolt tasulisel veoseveol juhitunnistuse esitamata jätmise eest, kui nimetatud dokument on väljastatud ja kehtiv, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 61. Tegevusloa ärakirjale, juhitunnistusele ja veoloale kantud nõuete rikkumine
(1) Tegevusloa ärakirjale, juhitunnistusele või veoloale kantud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.
§ 62. Tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja veoloa üleandmise ning veoseveo teostamise õiguse üleandmise rikkumine
(1) Tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse või veoloa üleandmise või veoseveo teostamise õiguse üleandmise eest isikule, kellele ei ole lubatud seda dokumenti või veoseveo teostamise õigust anda, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.
§ 63. Oma kulul autoveo korraldamisele kehtestatud nõude täitmata jätmine
(1) Oma kulul autoveo korraldamisele kehtestatud nõude täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 64. Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi esitamata jätmine
(1) Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi esitamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 65. Kabotaažveo teostamiseks kehtestatud nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 või välislepinguga kehtestatud kabotaažveo teostamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
§ 66. Ohtliku veose autoveole kehtestatud nõuete rikkumine
(1) Ohtliku veose autoveole kehtestatud nõude rikkumise eest, mis on väikese ohtlikkuse tasemega rikkumine, –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui see on keskmise ohtlikkuse tasemega rikkumine, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui see on raske ohtlikkuse tasemega rikkumine, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 67. Autojuhi poolt rahvusvahelisel autoveol ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmine
Autojuhi poolt autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmise eest rahvusvahelisel autoveol –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 68. Autojuhi poolt autoveo teostamine ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris
Autojuhi poolt autoveo teostamise eest ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
§ 69. Ameti- või täienduskoolitust mitteläbinud autojuhi autovedu teostama lubamine
(1) Auto omaniku, valdaja või veokorraldusjuhi poolt ameti- või täienduskoolitust mitteläbinud autojuhi autovedu teostama lubamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
§ 70. Veoseveo korraldaja poolt veose paigutamisele, kinnitamisele ning katmisele kehtestatud nõuete rikkumine
(1) Veoseveo korraldaja poolt veose paigutamisele, kinnitamisele või katmisele kehtestatud nõuete rikkumise eest, mis käesoleva seaduse alusel on oluline rikkumine, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui see käesoleva seaduse alusel on ohtlik rikkumine, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
§ 71. Veose saatja poolt veose paigutamisele, kinnitamisele ning katmisele kehtestatud nõuete rikkumine
(1) Veose saatja poolt veose paigutamisele, kinnitamisele või katmisele kehtestatud nõuete rikkumise eest, mis käesoleva seaduse alusel on oluline rikkumine, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui see käesoleva seaduse alusel on ohtlik rikkumine, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
§ 72. Veose saatja või ekspedeerija poolt veodokumendi esitamata jätmine või selles veose massi või mõõtmete kohta valeandmete esitamine
(1) Veose saatja või ekspedeerija poolt veodokumendi esitamata jätmise või selles veose massi või mõõtmete kohta valeandmete esitamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
§ 72². Veose saatja, ekspedeerija ning pea- ja alltöövõtja poolt nõuetele mittevastava veoseveo tellimine
(1) Veose saatja, ekspedeerija või veoseveo tellimisel osaleva pea- või alltöövõtja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli veoseveo tellimise kohustus delegeeritud, tasulise veoseveo või kabotaažveo tellimine isikult, kellel puudub veoseveo tegevusluba, tegevusloa ärakiri või õigus tasulist veosevedu või kabotaažvedu korraldada, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
§ 73¹. Autojuhi täienduskoolituse ja ADR-i kohase täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi andmise erandid Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras
(1) Kui isikul ei ole Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) tõttu võimalik läbida käesoleva seaduse § 37 lõigetes 4 ja 5 nimetatud täienduskoolitust ja kui tema pädevustunnistuse või juhiloal oleva vastava kirje kehtivus lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 1. märtsist kuni 1. novembrini, võib Maanteeamet anda uue pädevustunnistuse või teha juhiloale vastava kirje kehtivusega kuni 2020. aasta 30. novembrini.
(2) Kui isikul ei ole eriolukorra tõttu võimalik läbida käesoleva seaduse § 40 lõikes 4 nimetatud täienduskoolitust ja sooritada eksamit ning tema ADR-i koolitustunnistuse kehtivus lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 1. märtsist kuni 1. novembrini, võib Maanteeamet anda uue ADR-i koolitustunnistuse kehtivusega kuni 2020. aasta 30. novembrini.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud toimingute eest riigilõivu tasumisest on isik vabastatud.
§ 73². Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/267 tuleneva ja nakkushaiguse levikuga seonduva erandi kohaldamine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/267, milles sätestatakse COVID-19 kriisi jätkumisega seoses ajutised erimeetmed, mis käsitlevad teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamist või pikendamist, korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamist teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades ning määruses 2020/698 osutatud teatavate ajavahemike pikendamist (ELT L 60, 22.02.2021, lk 1–20), artikli 2 lõikes 9 ja artikli 7 lõikes 5 sätestatud mittekohaldamise erandi kasutamise otsustab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026008&id=109072020013;127042021005 määrusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ministri määrust võib rakendada tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 23. märtsist.
(1) Käesoleva seaduse § 30 lõiget 3 kohaldatakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist välja antud autojuhi kutsetunnistus või vastav kirje juhiloal, mille kehtivusaeg on pikem kui käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 sätestatud periood, kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni.
(3) Ametikoolituse alusõppe nõudest vabastatakse juht, kellele on antud D1-, D1E-, D- või DE-kategooria juhiluba enne 2008. aasta 10. septembrit või C1-, C1E-, C- või CE-kategooria juhiluba enne 2009. aasta 10. septembrit.
(4) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud autoveoseaduse alusel Kliimaministeeriumi poolt õppeasutustele antud tunnustus loetakse käesoleva seaduse jõustumisel autojuhi ja veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloaks, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud erisust.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud autojuhi või veokorraldusjuhi koolituse korraldaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 43 või § 46 lõikes 4 sätestatud nõuetele või majandustegevuse registris puuduvad käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed, peab koolituse korraldaja 180 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates viima oma tegevuse käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla. Koolituse korraldaja senine tegevusluba kaotab kehtivuse, kui koolitaja ei vii tähtajaks oma tegevust nõuetega kooskõlla.