(1) Naiskodukaitse keskkogu on Naiskodukaitse kõrgeim juhtorgan. Naiskodukaitse keskkogul osalevad hääleõigusega Naiskodukaitse ringkonna esinaine, aseesinaine ja iga ringkonnakogu poolt kolmeks aastaks valitud kaks esindajat ning Naiskodukaitse esinaine. Naiskodukaitse esinaise asetäitja, keskjuhatuse liikmed ja keskrevisjonikomisjoni esinaine võivad keskkogust osa võtta sõnaõigusega.
(2) Peale lõikes 1 nimetatu valitakse keskkogusse igast ringkonnast kolmeks aastaks üks asendusliige.
(3) Naiskodukaitse keskkogu:
1) kehtestab Naiskodukaitse arengukava;
2) kehtestab Naiskodukaitse vormiriietuse kirjelduse ja kandmise korra;
3) kehtestab Naiskodukaitse sümbolid, teenetemärgid ja eraldusmärgid;
4) annab Kaitseliidu ülemale arvamuse Naiskodukaitse esinaise kandidaadi kohta;
5) esitab ettepaneku Naiskodukaitse põhikirja muutmiseks;
6) valib Naiskodukaitse esindaja ja asendusliikme Kaitseliidu keskkogule;
7) valib Naiskodukaitse keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni liikmed ning nende asendusliikmed;
8) valib auliikmed Naiskodukaitse keskjuhatuse ettepanekul;
9) arutab Naiskodukaitse tegevust puudutavaid küsimusi ja kujundab nende kohta seisukoha;
10) kuulab ära Naiskodukaitse esinaise, keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni aruanded.
(4) Naiskodukaitse keskkogu kutsub vähemalt kord aastas kokku Naiskodukaitse keskjuhatus. Koosoleku päevakorra valmistab ette ja määrab kindlaks Naiskodukaitse keskjuhatus. Naiskodukaitse keskkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb Naiskodukaitse esinaine või teda asendama määratud isik ning vähemalt pool keskkogu hääleõiguslikest liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
(5) Kui Naiskodukaitse esinaine ei nõustu Naiskodukaitse keskkogu otsusega, siis tuleb küsimus lõplikuks otsustamiseks uuesti arutusele Naiskodukaitse keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa Naiskodukaitse esinaine või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku keskkogusse valitud liikmetest.
(1) Naiskodukaitse keskjuhatus on Naiskodukaitse juhtorgan, kuhu kuuluvad Naiskodukaitse esinaine ja kuus Naiskodukaitse keskkogu kolmeks aastaks valitud liiget. Igal aastal lahkub Naiskodukaitse keskjuhatusest kaks kõige kauem olnud liiget ja nende asemele valitakse kaks uut liiget.
(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule valitakse keskjuhatusse kolmeks aastaks üks asendusliige. Asendusliige täidab keskjuhatusest tagasi astunud liikme ülesandeid kuni uue keskjuhatuse liikme valimiseni.
(3) Naiskodukaitse keskjuhatus:
1) korraldab Naiskodukaitse tegevust;
2) täidab Naiskodukaitse keskkogu otsuseid;
3) kehtestab Naiskodukaitse ringkonna teenetemärgid, sümbolid ja eraldusmärgid;
4) arutab Naiskodukaitse üldtegevust puudutavaid küsimusi ja kujundab nende kohta seisukoha;
5) kehtestab Naiskodukaitse tegevuse korraldamiseks vajalikud korrad;
6) töötab välja ja esitab Naiskodukaitse keskkogule Naiskodukaitse arengukava;
7) koostab Naiskodukaitse keskjuhatuse aastaaruande ja esitab selle Naiskodukaitse keskkogule;
8) korraldab Naiskodukaitse keskkogu tööd;
9) kehtestab Naiskodukaitse tegevuskava igaks aastaks;
10) kiidab heaks Naiskodukaitse eelarve projekti ja esitab selle Kaitseliidu keskkogule;
11) otsustab Naiskodukaitse riigieelarvevälise tulu kasutamise vastavalt Kaitseliidu riigieelarvevälise tulu kasutamise korrale.
(4) Naiskodukaitse keskjuhatuse koosoleku kutsub kokku Naiskodukaitse esinaine vähemalt neli korda aastas. Naiskodukaitse keskjuhatuse liikmel on õigus teha ettepanek keskjuhatuse kokkukutsumiseks.
(5) Naiskodukaitse juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb Naiskodukaitse esinaine või teda asendama määratud isik ning vähemalt kolm valitud liiget.
(6) Naiskodukaitse keskjuhatuse otsused viib ellu Naiskodukaitse esinaine. Kui Naiskodukaitse esinaine ei nõustu Naiskodukaitse keskjuhatuse otsusega, siis tuleb küsimus uuesti arutusele Naiskodukaitse keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa Naiskodukaitse esinaine või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku Naiskodukaitse keskkogusse valitud liikmetest.
(1) Noorte Kotkaste keskkogu on Noorte Kotkaste tegevust korraldav organ, kuhu kuuluvad Noorte Kotkaste peavanem, malevate pealikud ja igast malevast üks maleva pealikekogul kolmeks aastaks valitud täiskasvanud noortejuht. Noorte Kotkaste peavanema abil ja keskjuhatuse liikmel on Noorte Kotkaste keskkogul sõnaõigus.
(2) Noorte Kotkaste keskkogu:
1) arutab Noorte Kotkaste tegevust puudutavaid küsimusi ja kujundab nende kohta seisukoha;
2) kehtestab Noorte Kotkaste tegevussuunad ja arengukava;
3) annab arvamuse Noorte Kotkaste keskjuhatuse aastaaruande kohta;
4) valib Noorte Kotkaste keskjuhatuse liikmed;
5) valib Noorte Kotkaste esindaja ja asendusliikme Kaitseliidu keskkogule;
6) valib auliikmed Noorte Kotkaste keskjuhatuse ettepanekul;
7) esitab ettepaneku Noorte Kotkaste põhikirja muutmiseks;
8) kuulab ära Noorte Kotkaste peavanema ja keskjuhatuse aruanded;
8¹) kuulab ära maleva revisjonikomisjoni aruande, mis on koostatud § 46 lõike 1¹ alusel läbiviidud revisjoni kohta;
9) kehtestab muud Noorte Kotkaste tegevuse korraldamiseks vajalikud korrad.
(3) Noorte Kotkaste keskkogu kutsub vähemalt kaks korda aastas kokku Noorte Kotkaste peavanem või keskjuhatus. Koosoleku päevakorra valmistab ette ja määrab kindlaks Noorte Kotkaste peavanem või keskjuhatus. Noorte Kotkaste keskkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa Noorte Kotkaste peavanem ja vähemalt pool Noorte Kotkaste keskkogu liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
(4) Kui Noorte Kotkaste peavanem ei nõustu Noorte Kotkaste keskkogu otsusega, siis tuleb küsimus uuesti arutusele Noorte Kotkaste keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa Noorte Kotkaste peavanem või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku keskkogu valitud liikmetest.
(1) Noorte Kotkaste keskjuhatus on Noorte Kotkaste juhtorgan, kuhu kuuluvad Noorte Kotkaste peavanem, üks peavanema määratud peavanema abi ja kolm Noorte Kotkaste keskkogu poolt kolmeks aastaks valitud täiskasvanud noortejuhti.
(2) Noorte Kotkaste keskjuhatus:
1) korraldab Noorte Kotkaste tegevust;
2) täidab Noorte Kotkaste keskkogu otsuseid;
3) arutab Noorte Kotkaste üldtegevust puudutavaid küsimusi ja kujundab nende kohta seisukoha;
4) töötab välja Noorte Kotkaste tegevuse korraldamiseks vajalikud korrad;
5) töötab välja Noorte Kotkaste tegevussuunad ja arengukava;
6) töötab välja Noorte Kotkaste sisekorra ja esitab selle peavanemale;
7) hindab koostöölepingute projekte ja planeerib koostööd teiste noorsootööd korraldavate isikutega;
8) koostab Noorte Kotkaste aastaaruande ja esitab selle Noorte Kotkaste keskkogule;
9) korraldab Noorte Kotkaste keskkogu tööd;
10) kiidab heaks Noorte Kotkaste eelarve projekti ja esitab selle Kaitseliidu keskkogule;
11) kehtestab Noorte Kotkaste tegevuskava igaks aastaks;
12) kehtestab Noorte Kotkaste koolituskava;
13) otsustab Noorte Kotkaste riigieelarvevälise tulu kasutamise vastavalt Kaitseliidu riigieelarvevälise tulu kasutamise korrale.
(3) Keskjuhatuse liikme kandidaadi esitab Noorte Kotkaste maleva juhatus. Noorte Kotkaste keskjuhatusest lahkub igal aastal üks kõige pikaajalisem valitud liige, kelle asemele valitakse uus liige.
(4) Noorte Kotkaste keskjuhatuse koosoleku kutsub kokku Noorte Kotkaste peavanem vähemalt neli korda aastas. Noorte Kotkaste keskjuhatuse liikmel on õigus teha ettepanek keskjuhatuse kokkukutsumiseks.
(5) Noorte Kotkaste keskjuhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb Noorte Kotkaste peavanem või teda asendama määratud isik ja vähemalt kaks valitud liiget.
(6) Noorte Kotkaste keskjuhatuse otsused viib ellu Noorte Kotkaste peavanem. Kui Noorte Kotkaste peavanem ei nõustu Noorte Kotkaste keskjuhatuse otsusega, siis tuleb küsimus lõplikuks otsustamiseks uuesti arutusele Noorte Kotkaste keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa Noorte Kotkaste peavanem või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku keskkogu valitud liikmeist.
(1) Kodutütarde keskkogu on Kodutütarde tegevust korraldav organ, kuhu kuuluvad ringkonnavanemad ja igast ringkonnast üks ringkonna üldkoosolekul kolmeks aastaks valitud täiskasvanud noortejuht ja Kodutütarde peavanem. Peavanema abi osaleb keskkogul sõnaõigusega.
(2) Kodutütarde keskkogu:
1) arutab Kodutütarde üldtegevust puudutavaid küsimusi ja kujundab nende kohta seisukoha;
2) kehtestab Kodutütarde tegevussuunad ja arengukava;
3) annab arvamuse Kodutütarde keskjuhatuse aastaaruande kohta;
4) valib Kodutütarde keskjuhatuse liikmed;
5) valib Kodutütarde esindaja ja asendusliikme Kaitseliidu keskkogule;
6) valib auliikmed Kodutütarde keskjuhatuse ettepanekul;
7) esitab ettepaneku Kodutütarde põhikirja muutmiseks;
8) kuulab ära Kodutütarde peavanema ja ringkonnavanemate aastaaruanded;
8¹) kuulab ära maleva revisjonikomisjoni aruande, mis on koostatud § 46 lõike 1¹ alusel läbiviidud revisjoni kohta;
9) kehtestab muud Kodutütarde tegevuse korraldamiseks vajalikud korrad.
(3) Kodutütarde keskkogu kutsub vähemalt kaks korda aastas kokku Kodutütarde peavanem või keskjuhatus, kes valmistab ette ja määrab kindlaks koosoleku päevakorra. Kodutütarde keskkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool Kodutütarde keskkogu liikmetest ja peavanem. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
(4) Kui Kodutütarde peavanem ei nõustu Kodutütarde keskkogu otsusega, siis tuleb küsimus uuesti arutusele Kodutütarde keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa Kodutütarde peavanem või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku keskkogu valitud liikmeist.
(1) Kodutütarde keskjuhatus on Kodutütarde juhtorgan, kuhu kuuluvad Kodutütarde peavanem, tema abi ja neli valitavat liiget, kelle valib Kodutütarde keskkogu täiskasvanud noortejuhtide hulgast kolmeks aastaks.
(2) Kodutütarde keskjuhatus:
1) korraldab Kodutütarde tegevust;
2) täidab Kodutütarde keskkogu otsuseid;
3) arutab Kodutütarde üldtegevust puudutavaid küsimusi ja kujundab nende kohta seisukoha;
4) kehtestab Kodutütarde tegevuse korraldamiseks vajalikud korrad;
5) töötab välja Kodutütarde tegevussuunad ja arengukava;
6) töötab välja Kodutütarde sisekorra ja esitab selle peavanemale;
7) hindab koostöölepingute projekte ja planeerib koostööd teiste noorsootööd korraldavate isikutega;
8) koostab Kodutütarde aastaaruande ja esitab selle Kodutütarde keskkogule;
9) korraldab Kodutütarde keskkogu tööd;
10) kiidab heaks Kodutütarde eelarve projekti ja esitab selle Kaitseliidu keskkogule;
11) kehtestab Kodutütarde tegevuskava igaks aastaks;
12) otsustab Kodutütarde riigieelarvevälise tulu kasutamise vastavalt Kaitseliidu riigieelarvevälise tulu kasutamise korrale.
(3) Kodutütarde keskjuhatusest lahkub igal aastal üks kõige pikaajalisem valitud liige, kelle asemele valitakse uus liige.
(4) Kodutütarde keskjuhatuse koosoleku kutsub kokku Kodutütarde peavanem vähemalt neli korda aastas. Kodutütarde keskjuhatuse liikmel on õigus teha ettepanek keskjuhatuse kokkukutsumiseks.
(5) Kodutütarde keskjuhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb Kodutütarde peavanem või teda asendama määratud isik ja vähemalt kolm liiget.
(6) Keskjuhatuse otsused viib ellu Kodutütarde peavanem. Kui Kodutütarde peavanem ei nõustu Kodutütarde keskjuhatuse otsusega, siis tuleb küsimus uuesti arutusele Kodutütarde keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa Kodutütarde peavanem või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku Kodutütarde keskkogu valitud liikmetest.
§ 44. Struktuuriüksuse kollegiaalse organi liikmed ja kollegiaalse organi töökord
(1) Struktuuriüksuse kollegiaalse organi liikmeks võib valida vaid tegevliikme või tegevliikmest auliikmeks valitud isiku. Endisi liikmeid võib tagasi valida.
(2) Struktuuriüksuse kollegiaalse organi liikmeks võib valida Kaitseliidus töölepingu alusel töötava tegevliikme, kelle töölepingujärgsete ülesannete täitmine ei mõjuta seda struktuuri- või allüksust, mille kollegiaalse organi liikmeks töötaja kandideerib.
(3) Struktuuriüksuse kollegiaalse organi liikmel on õigus saada Kaitseliidu liikmetelt, töötajatelt ja Kaitseliidus rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelaselt oma otsuse tegemiseks vajalikku teavet.
(4) Struktuuriüksuse juht ja tema abi kuuluvad struktuuriüksuse juhatuse koosseisu ametikoha järgi.
(5) Struktuuriüksuse juhatuse tööd juhatab selle struktuuriüksuse juht või teda asendama määratud isik.
(6) Struktuuriüksuse juhatuse otsuse avaldamise kord määratakse Kaitseliidu koosolekute pidamise korras.
(7) Struktuuriüksuse kollegiaalse organi koosoleku kokkukutsumisest, päevakorrast ja muudest koosoleku materjalidest teavitatakse selle liikmeid vähemalt seitse päeva ette.
(8) Kaitseliidu keskjuhatuse, struktuuriüksuse juhatuse või keskjuhatuse ja allüksuse juhatuse liiget ei või valida revisjonikomisjoni liikmeks. Naiskodukaitse keskkogu, keskjuhatuse ja allüksuse juhatuse liiget ei või valida sama taseme revisjonikomisjoni liikmeks.
(9) Kollegiaalse organi liige ei tohi osa võtta sellise asja arutamisest ja otsustamisest, mille puhul on tal huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse järgi. Sellisel juhul on liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse mitteosalemise kohta nimetatud päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse koosoleku protokolli. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle liikme võrra väiksem.
(10) Kollegiaalse organi koosolek on kinnine, kui koosolek ei otsusta teisiti.
(11) Kollegiaalse organi valitud liikme volitused lõppevad enne tähtaega:
1) liikme tagasiastumise korral;
2) Eesti kodakondsuse kaotamisega;
3) tegevteenistusse asumisega;
4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
5) Kaitseliidu liikmesuse lõppemise või peatumisega;
6) muul õigusaktides sätestatud juhul.
(12) Kollegiaalse organi liikme valinud kogul on õigus valitud liige kahekolmandikulise häälteenamusega tagasi kutsuda järgmistel asjaoludel:
1) raskete juhtimisvigade ilmnemisel;
2) pikaajaliselt organi töös mitteosalemisel;
3) Kaitseliidu seaduse või kodukorra raskel rikkumisel.
§ 44¹. Organite liikmete volitused kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal
Kui struktuuriüksuse, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste või Kodutütarde kollegiaalse organi liikme või asendusliikme volitused lõpevad kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, pikenevad volitused automaatselt kuni järgmiste valimisteni. Valimised peavad toimuma kuue kuu jooksul arvates kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni lõppemisest.
(1) Struktuuriüksuse revisjonikomisjon:
1) on struktuuriüksuse järelevalveorgan;
2) on aruandekohustuslik struktuuriüksuse esindajatekogu ees;
3) teeb järelevalvet struktuuriüksuse juhatuse tegevuse üle;
4) kontrollib struktuuriüksuses Kaitseliidu keskkogu otsuste täitmist;
5) kontrollib struktuuriüksuse esindajatekogu ja juhatuse otsuste täitmist;
6) revideerib struktuuriüksuse riigieelarveväliste tulude arvel tehtavat majandustegevust, struktuuriüksuse varalist seisu ja kulude otstarbekust;
7) hindab struktuuriüksuse vabatahtliku juhtimise tõhusust;
8) hindab kodukorra ja põhimääruse järgimist struktuuriüksuses;
9) hindab struktuuriüksuse sisekommunikatsiooni tõhusust;
10) hindab struktuuriüksuse liikmete arvestust ja kaasamist;
11) annab hinnangu struktuuriüksuse allüksuse revisjonikomisjoni aktile;
12) esitab revisjoniakti teadmiseks järgmise tasandi revisjonikomisjonile;
13) täidab muid struktuuriüksuse esindajatekogu antud ülesandeid.
(1¹) Maleva revisjonikomisjon revideerib maleva vastutusalas asuva Noorte Kotkaste maleva ja Kodutütarde ringkonna tegevust ning on selles osas aruandekohustuslik ka Noorte Kotkaste ja Kodutütarde keskkogu ees. Käesoleva lõike esimest lauset ei kohaldata küberkaitseüksuse ega valveteenistuse revisjonikomisjoni suhtes.
(2) Struktuuriüksuse revisjonikomisjon koosneb vähemalt kolmest struktuuriüksuse esindajatekogu poolt kolmeks aastaks valitud struktuuriüksuse tegevliikmest ja ühest asendusliikmest. Igal aastal lahkub struktuuriüksuse revisjonikomisjonist kõige pikaajalisem liige, kelle asemele valitakse uus liige. Liikmeid võib tagasi valida.
(1) Naiskodukaitse keskrevisjonikomisjon:
1) on aruandekohustuslik Naiskodukaitse keskkogu ees;
2) teeb järelevalvet Naiskodukaitse keskjuhatuse tegevuse üle;
3) kontrollib Naiskodukaitse keskkogu ja keskjuhatuse otsuste täitmist;
4) hindab Naiskodukaitse keskkogu ja keskjuhatuse tegevuse vastavust Kaitseliidu seadusele, käesolevale kodukorrale ja Naiskodukaitse põhikirjale;
5) koordineerib Naiskodukaitse revideerimise juhendi väljatöötamist;
6) koordineerib ringkondade revisjonikomisjonide tööd ja annab vajaduse korral jooksva aasta revisjoniks suuniseid;
7) täidab muid Naiskodukaitse keskkogu antud ülesandeid.
(2) Naiskodukaitse keskrevisjonikomisjon koosneb kolmest Naiskodukaitse keskkogu valitud tegevliikmest.
(3) Naiskodukaitse keskkogu valib Naiskodukaitse keskrevisjonikomisjoni liikmed ja ühe asendusliikme kolmeks aastaks. Igal aastal lahkub keskrevisjonikomisjonist kõige pikaajalisem liige, kelle asemele valitakse uus liige. Keskrevisjonikomisjoni liikme võib tagasi valida.
(1) Allüksuse revisjonikomisjon tegutseb samadel alustel struktuuriüksuse revisjonikomisjoniga.
(2) Naiskodukaitse ringkonna ja jaoskonna revisjonikomisjon tegutseb samadel alustel Naiskodukaitse keskrevisjonikomisjoniga.
(3) Allüksuse revisjonikomisjoni moodustamise ja tegevuse lõpetamise otsustab allüksuse üldkoosolek.
(1) Kaitseliidu keskrevisjonikomisjoni ja revisjonikomisjonide (edaspidi koos revisjonikomisjon) liikmed valivad endi seast igal aastal üheks aastaks revisjonikomisjoni juhi, kes määrab koosoleku päevakorra ja allkirjastab koosoleku protokolli.
(2) Revisjonikomisjoni liige on oma ametikohustuse täitmisel sõltumatu.
(3) Revideeritav on kohustatud tagama revisjonikomisjoni liikmele juurdepääsu revideerimisega seotud andmetele ning esitama talle tutvumiseks asjassepuutuvaid dokumente ja vajaduse korral andma nende kohta selgitusi ja muid dokumente.
(4) Revisjonikomisjoni asendusliikme töökord sätestatakse Kaitseliidu koosolekute pidamise korras.
(1) Revisjonikava koostamine ja revisjoni määramine toimub Kaitseliidu revideerimiskorra kohaselt.
(2) Revisjonikava koostab igaks kalendriaastaks kesk-, struktuuriüksuse või allüksuse revisjonikomisjon.
(3) Revisjonikava vaatab läbi ja kiidab heaks:
1) keskrevisjonikomisjoni revisjoni kava Kaitseliidu keskkogu;
2) struktuuriüksuse revisjoni kava struktuuriüksuse keskkogu või esindajatekogu;
3) allüksuse revisjoni kava allüksuse üldkoosolek;
4) revisjoni osas, mis viiakse läbi § 46 lõike 1¹ alusel, Noorte Kotkaste või Kodutütarde keskkogu ja vastava maleva esindajatekogu.
(4) Revisjonikomisjon koostab revisjoni kohta revideerimisaruande, milles tuuakse ära kõik revisjoni käigus tuvastatud olulist tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud.
(5) Revideeritaval üksusel on õigus revideerimisaruandega tutvuda ja selles toodud asjaoludega mittenõustumise korral nõuda aruandele eriarvamuse lisamist.
(6) Revisjonikomisjon esitab revisjoni aruande arvamuse avaldamiseks kas Kaitseliidu keskkogule Kaitseliidu keskjuhatuse arvamusega, struktuuriüksuse keskkogule või esindajatekogule koos vastava struktuuriüksuse juhatuse arvamusega või allüksuse üldkoosolekule allüksuse juhatuse arvamusega.
(7) Aruanne revisjoni kohta, mis on läbi viidud § 46 lõike 1¹ alusel, esitatakse arvamuse avaldamiseks maleva esindajatekogule ja Noorte Kotkaste või Kodutütarde keskkogule koos vastava Noorte Kotkaste maleva malevapealiku või Kodutütarde ringkonna ringkonnavanema arvamusega.
§ 51. Struktuuriüksuse ja allüksuse kollegiaalsete organite valitud liikmete volituste kehtivus
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud korra kohaselt kollegiaalse organi liikmeks valitud isiku volitused kehtivad kuni uue kollegiaalse organi koosseisu valimiseni.
(2) Käesoleva määruse jõustumise järel korraldatakse kõigi Kaitseliidu struktuuri- ja allüksuste kollegiaalsete organite valimised arvestusega, et valitud liige saaks volituste täitmist alustada hiljemalt 1. mail 2014. a.
(3) Käesoleva määruse jõustumise järel toimuvatel valimistel valitakse kõik kollegiaalse organi valitavad liikmed samal ajal.
(4) 2015. aastal toimuvate valimiste eel peab maleva juhatuse ja revisjonikomisjoni, Naiskodukaitse keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni, Noorte Kotkaste keskjuhatuse, Kodutütarde keskjuhatuse ning küberkaitseüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni koosseisust lahkuma 1/3 pärast käesoleva määruse jõustumist 2014. aastal valitud liikmetest. Lahkuvad liikmed selgitatakse välja liisuheitmisega.
(5) 2016. aastal toimuvate valimiste eel peab maleva juhatuse ja revisjonikomisjoni, Naiskodukaitse keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni, Noorte Kotkaste keskjuhatuse, Kodutütarde keskjuhatuse ning küberkaitseüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni koosseisust lahkuma 1/2 pärast käesoleva määruse jõustumist 2014. aastal valitud liikmetest. Lahkuvad liikmed selgitatakse välja liisuheitmisega.
(6) 2017. aastal peavad lahkuma kõik maleva esindajatekogu, Naiskodukaitse keskkogu, Noorte Kotkaste keskkogu ja Kodutütarde keskkogu valitud liikmed ja uued liikmed valitakse käesolevas määruses sätestatud korras.
(7) Allüksuse kollegiaalse organi liikmete valimine, volituste kestus ja üleminek sätestatakse allüksuse põhikirjas või põhimääruses.