Estonia · regulation
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2024-07-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 c16c0854d9dd5b38f519301ac342d051a8cfc4faa9c8b7326c2ae4c415dc0f66
No one has proposed a change to this act yet.
Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab talle seadusega pandud ülesandeid.
Propose a change(1) Kaitseliit asub Tallinnas. (2) Kaitseliidu struktuuriüksuse asukoht märgitakse struktuuriüksuse põhimääruses või põhikirjas.
Propose a changeKaitseliidu nimetus inglise keeles on Estonian Defence League. Kaitseliidu nimetuse ingliskeelne lühend on EDL.
Propose a change(1) Kaitseliidu embleem kehtestatakse käesoleva määruse lisas. (2) Naisorganisatsiooni Naiskodukaitse (edaspidi Naiskodukaitse) sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kehtestab Naiskodukaitse keskkogu. Naiskodukaitse allüksuse sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kehtestab Naiskodukaitse keskjuhatus.
Propose a change(1) Kaitseliidu liikmeskonna moodustavad vabatahtlikult Kaitseliidu liikmeks astunud isikud ja valitud isikud. (2) Kaitseliidu liikmed jagunevad liikmestaatuse järgi tegev-, toetaja-, noor- ja auliikmeteks ning struktuuriüksusesse kuuluvuse järgi kaitseliitlasteks, naiskodukaitsjateks, kodutütardeks ja noorkotkasteks. Iga liige saab olla samal ajal vaid ühes liikmestaatuses ja kuuluda ühe struktuuriüksuse koosseisu. (3) Naiskodukaitse noor- ja tegevliikmeks võib olla ainult naissoost isik. Naiskodukaitse au- ja toetajaliikmeks võib olla nii naissoost kui ka meessoost isik. Noorteorganisatsiooni Noored Kotkad (edaspidi Noored Kotkad) noorliikmeks võib olla ainult meessoost isik. Noorteorganisatsiooni Kodutütred (edaspidi Kodutütred) noorliikmeks võib olla ainult naissoost isik. (4) Kuni 16-aastane noorliige võib olla ainult Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liige. 16-aastane või vanem noorliige võib kuuluda ka Kaitseliidu malevasse või Naiskodukaitsesse. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde koosseisus võivad olla tegev-, toetaja- ja auliikmed, kes on vähemalt 18-aastased. (5) Kaitseliidu liikmete üle arvestuse pidamist korraldab Kaitseliidu ülem. (6)
Propose a change(1) Kaitseliidu tegevliikmel ja tegevliikmest auliikmeks valitud isikul on peale Kaitseliidu seaduse §-s 31 sätestatu õigus: 1) olla valitud Kaitseliidu valitavasse kollegiaalsesse organisse või valitavale kohale Kaitseliidu seaduses ja kodukorras kehtestatud korras; 2) olla kehtestatud korras esitatud teenetemärgi saamiseks; 3) tagatistele Kaitseliidu seaduses sätestatud korras; 4) saada liikmele ettenähtud ergutusi ja tunnustusi; 5) taotleda ning kehtestatud korras hoida ja kanda Kaitseliidu väljaantud relva ja tegevliikme relva ning muud varustust; 6) soetada tegevliikme relv. (2) Kaitseliidu noorliikmel on peale Kaitseliidu seaduse §-s 31 sätestatu õigus: 1) olla kehtestatud korras esitatud teenetemärgi saamiseks; 2) saada liikmele ettenähtud ergutusi ja tunnustusi; 3) taotleda ning kehtestatud korras hoida ja kanda talle Kaitseliidu poolt väljaantud varustust, välja arvatud relva, erivahendit ja enesekaitsevahendit. (3) Kaitseliidu toetajaliikmel on peale Kaitseliidu seaduse §-s 31 sätestatu õigus: 1) olla kehtestatud korras esitatud teenetemärgi saamiseks; 2) saada liikmele ettenähtud ergutusi ja tunnustusi; 3) 4) tagatistele Kaitseliidu seaduses sätestatud korras. (4) Kaitseliidu auliikmel on peale Kaitseliidu seaduse §-s 31 sätestatu õigus: 1) olla kehtestatud korras esitatud teenetemärgi saamiseks; 2) saada liikmele ettenähtud ergutusi ja tunnustusi; 3) 4) tagatistele Kaitseliidu seaduses sätestatud korras. (5) Kaitseliidu liikme kohustuseks peale Kaitseliidu seaduse §-s 32 sätestatu on: 1) valmistada end ette, täiendada end ja olla valmis nende ülesannete täitmiseks, mida ta Kaitseliitu astudes vabatahtlikult on endale võtnud või mida talle Kaitseliit on kohustuseks teinud; 2) käituda alati väärikalt; 3) austada Eesti lippu, vappi ja hümni ning olla eeskujuks nende kasutamisel; 4) olla aususe ja julguse eeskuju; 5) hoolitseda heade suhete loomise ja säilitamise eest Kaitseliidu ning teiste organisatsioonide ja asutuste vahel; 6) teavitada struktuuriüksuse juhti asjaolust, mis võib kaasa tuua liikmesuse peatamise või lõppemise; 7) aidata oma oskuste ja võimaluste piires kaasa Kaitseliidu ajaloo kohta materjali kogumisele ja säilitamisele; 8) tagastada käsu saamisel või Kaitseliidust lahkumisel Kaitseliidust saadud relv, laskemoon või muu vahend kodukorraga kehtestatud korras ja tähtajaks; 9) aidata oma võimaluse ja oskuse kohaselt kaasa noorliikmete kasvatustööle; 10) säästa ja kaitsta loodust. (6) Tegevliige on kohustatud osalema Kaitseliidu korraldatud tegevuses vähemalt 48 tundi kalendriaasta jooksul. Allüksuse juhatus võib tegevliikme sellest kohustusest vabastada tema põhjendatud kirjaliku taotlusel alusel. (7) Toetajaliikme toetus Kaitseliidule võib olla teoline või materiaalne. Liikme vastuvõtmise ettepaneku teinud juhatus lepib kokku toetajaliikme kohustuse toetuse andmisel, mille määrab struktuuriüksuse juht liikmeks vastuvõtmise käskkirjas. Kodutütarde ja Noorte Kotkaste toetajaliikme kohustused sätestatakse Kodutütarde ringkonnavanema või Noorte Kotkaste malevapealiku otsuses.
Propose a change(1) Liikmeks astumisega võtab isik endale vabatahtlikult kõik need kohustused, mida Kaitseliidu liige peab täitma. (2) Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmine toimub kirjaliku avalduse alusel. Avaldus koos teiste nõutavate dokumentidega esitatakse selle struktuuriüksuse juhile, mille koosseisu soovitakse astuda. Naiskodukaitsjaks astuda soovija esitab avalduse koos teiste nõutavate dokumentidega Naiskodukaitse selle allüksuse juhatusele, mille koosseisu soovib astuda. Kodutütreks astuda soovija esitab avalduse ühe oma vanema või eestkostja nõusolekuga Kodutütarde ringkonnavanemale. Noorkotkaks astuda soovija esitab avalduse ühe oma vanema või eestkostja nõusolekuga Noorte Kotkaste malevapealikule. (3) Avalduse vormi ja nõutavate dokumentide loetelu kehtestab Kaitseliidu ülem. (4) Avaldusel peavad peale avaldaja allkirja olema kahe Kaitseliidu tegevliikmest soovitaja nimed ja allkirjad. Soovitajaks saab olla tegevliige, kes on Kaitseliidu tegevliige olnud vähemalt aasta. Avaldusele alla kirjutades võtab soovitaja endale moraalse vastutuse, et Kaitseliitu astuda soovija on korralik, Eesti riigile ustav ja austab Kaitseliidu põhimõtteid. Naiskodukaitsjaks astuda soovija vähemalt üks soovitaja peab olema naiskodukaitsja. Noorkotkaks või kodutütreks astuda soovijalt soovitajaid ei nõuta. (4¹) Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise haldusmenetluse korraldab struktuuriüksuse juht haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (5) Kaitseliidu peastaap kontrollib liikmeks astuda soovija vastavust Kaitseliidu liikmele esitatavatele nõuetele Kaitseliidu seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Struktuuriüksuse allüksuse juhatusel on õigus kutsuda peastaabi poolt kontrollitud liikmeks astuda soovija struktuuriüksuse allüksuse juhatuse koosolekule selgituste ja arvamuse andmiseks. Struktuuriüksuse allüksuse juhatus teeb ettepaneku isiku liikmeks vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks konsensuslikult. Kaitseliitlaseks ning naiskodukaitsjaks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustab struktuuriüksuse juht 60 päeva jooksul avalduse ja kõigi nõutud dokumentide esitamisest arvates. (6) Noorkotkaks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustab Noorte Kotkaste malevapealik 90 päeva jooksul avalduse ja kõigi nõutud dokumentide esitamisest arvates. Noorte Kotkaste liikmeks vastuvõtmine jõustub otsuse tegemise päeval. Otsuse tegemisele peab eelnema isikuandmete kontrollimine Kaitseliidu seaduses sätestatud korras. (6¹) Noorte Kotkaste tegev- ja toetajaliikmeks saamise otsustab Noorte Kotkaste peavanem 60 päeva jooksul avalduse ning kõigi nõutud dokumentide esitamisest arvates. Ettepaneku liikmeks vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks teeb peavanemale Noorte Kotkaste keskjuhatus konsensuslikult, kuulates ära Noorte Kotkaste malevapealiku arvamuse. Otsus jõustub ja avaldaja loetakse Kaitseliitu vastuvõetuks otsuse tegemise päeval. Otsuse tegemisele peab eelnema isikuandmete kontrollimine Kaitseliidu seaduses sätestatud korras. Juhatus võib kutsuda liikmeks astuda soovija juhatuse koosolekule. (6²) Lõiget 6¹ rakendatakse vaid isiku suhtes, kes enne noorkotkaks saamise sooviavalduse esitamist ei ole Kaitseliidu tegev- või toetajaliige. Kaitseliidu tegev- või toetajaliikme avaldus vaadatakse läbi lõikes 6 sätestatud korras. (7) Kodutütreks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustab Kodutütarde ringkonnavanem 90 päeva jooksul avalduse ja kõigi nõutud dokumentide esitamisest arvates. Kodutütarde liikmeks vastuvõtmine jõustub ringkonnavanema otsuse tegemise päeval. Otsuse tegemisele peab eelnema isikuandmete kontrollimine Kaitseliidu seaduses sätestatud korras. (7¹) Uue allüksuse moodustamisel otsustab Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise kuni allüksuse juhatuse valimiseni struktuuriüksuse juht selle struktuuriüksuse juhatuse ettepanekul, mille koosseisu allüksus kuulub. (7²) Kodutütarde tegev- ja toetajaliikmeks saamise otsustab Kodutütarde peavanem 60 päeva jooksul avalduse ja kõigi nõutud dokumentide esitamisest arvates. Ettepaneku liikmeks vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks teeb peavanemale Kodutütarde keskjuhatus konsensuslikult, kuulates ära Kodutütarde ringkonnavanema arvamuse. Otsus jõustub ja avaldaja loetakse Kaitseliitu vastuvõetuks otsuse tegemise päeval. Otsuse tegemisele peab eelnema isikuandmete kontrollimine Kaitseliidu seaduses sätestatud korras. Juhatus võib kutsuda liikmeks astuda soovija juhatuse koosolekule. (7³) Lõiget 7² rakendatakse vaid isiku suhtes, kes enne kodutütreks saamise sooviavalduse esitamist ei ole Kaitseliidu tegev- või toetajaliige. Kaitseliidu tegev- või toetajaliikme avaldus vaadatakse läbi lõikes 7 sätestatud korras. (8) Lõigetes 5–6¹, 7¹ ja 7² sätestatud liikmeks vastuvõtmise otsuses määratakse vastuvõetud isiku liikmestaatus ja kuuluvus struktuuriüksusesse kaitseliitlaste, noorkotkaste ja kodutütarde puhul rühma ja naiskodukaitsjate puhul jaoskonna täpsusega. Liikmeks vastuvõtmise otsus või korraldus tehakse liikmele kirjalikult teatavaks kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (9) Liikmeks vastuvõtmisest on õigus keelduda, kui selgub, et liikmeks astuda soovija ei vasta liikmele esitatud nõuetele või esitas teadlikult valeandmeid. Vastuvõtmisest keeldumisest tuleb liikmeks astuda soovijale kirjalikult teada anda kümne tööpäeva jooksul otsuse langetamisest arvates, tuues ära viited Kaitseliidu seaduse või muude õigusaktide punktidele, mille järgi otsus langetati, ning põhjendused, miks isik ei sobi liikmeks. (10) Kaitseliidu maleva ja Naiskodukaitse noorliikmeks või Kaitseliidu maleva, Naiskodukaitse ja valveteenistuse toetajaliikmeks vastuvõtu otsustamine toimub lõigetes 1–9 tegevliikmele ettenähtud korras. (11) Kaitseliidu auliikme valib Kaitseliidu keskkogu keskjuhatuse ettepanekul või struktuuriüksuse esindajate- või keskkogu struktuuriüksuse juhatuse ettepanekul. Auliikmeks valimisel peab olema valitava eelnev kirjalik nõusolek. Auliige ei pea olema eelnevalt Kaitseliidu liige. (12) Esimest korda Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmisel annab Kaitseliidu liige tõotuse. Tõotuse andmise tseremoonia korraldatakse esimesel võimalusel. (13) Kaitseliidu liige annab vastavalt struktuuriüksusele ühe järgmistest tõotustest: 1) kaitseliitlane: „Mina (ees- ja perekonnanimi) tunnistan Eesti demokraatliku Vabariigi täielikku iseseisvust ja tema põhiseaduslikku valitsust. Luban ja tõotan tegelikult kaitsta põhiseadusega maksmapandud riigikorda, töötades ausalt Kaitseliidu põhimõtete järele. Kõik ülemate seaduslikud käsud, samuti juhatuse otsused, täidan tõrkumata.”; 2) naiskodukaitsja: „Mina (ees- ja perekonnanimi) tunnistan Eesti demokraatliku Vabariigi täielikku iseseisvust ja tema põhiseaduslikku valitsust. Luban ja tõotan tegelikult kaitsta põhiseadusega maksmapandud riigikorda, töötades ausalt Kaitseliidu ja Naiskodukaitse põhimõtete järgi. Kõik ülemate seaduslikud käsud, samuti juhatuse otsused, täidan tõrkumata.”; 3) noorkotkas: „Kinnitades ausõnaga, annan pühaliku tõotuse teha kõike, mis minu võimuses, et täita oma kohust Eesti isamaa ees, igal ajal aidata oma ligimest, ustavaks jääda noorkotkaste seadustele ja nende järgi tegutseda. Olen alati valmis!”; 4) kodutütar: „Tahan olla korralik ja aus, armastada oma kodu ja isamaad, aidata ligimest ja jääda ustavaks Kodutütarde põhimõtetele ja seadustele.”. (14) Tõotuse andja allkirjastab tõotuse teksti, märkides ka tõotuse andmise kuupäeva. (15) Lõikes 13 sätestatud tõotus antakse vaid üks kord.
Propose a change(1) Liikmestaatuse muutmine, struktuuriüksuse ja allüksuse vahetamine toimub liikme kirjaliku avalduse alusel. (2) Liikmestaatuse muutmise otsustab struktuuriüksuse juht. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liikmestaatuse muutmise otsustab kas Noorte Kotkaste malevapealik või Kodutütarde ringkonnavanem. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liikmestaatuse muutmise struktuuriüksuse vahetamisel otsustab uue struktuuriüksuse juht noorteorganisatsiooni allüksuse juhi nõusolekul. (2¹) Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta tegevliige ei või liikmestaatuse muutmise avaldust esitada ja tema liikmestaatuse muutmist ei või otsustada mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. (3) Liikmestaatuse muutus vormistatakse 30 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates. Tegevliikme muutumisel toetajaliikmeks peab allüksuse juhatus määrama toetajaliikme toetuse. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde noorliikme saamisel Kaitseliidu maleva, Naiskodukaitse või valveteenistuse tegevliikmeks peab liige esitama tervisetõendi ning andma § 7 lõikes 13 sätestatud tõotuse. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde noorliikme saamisel Kaitseliidu maleva või Naiskodukaitse noorliikmeks peab liige esitama ühe oma vanema või eestkostja kirjaliku nõusoleku ning andma § 7 lõikes 13 sätestatud tõotuse. (4) Liige, kes soovib tegevust jätkata teises struktuuriüksuses, esitab kirjaliku avalduse selle allüksuse juhile, mille liige ta on, näidates avalduses ära struktuuriüksuse, kus ta soovib oma tegevust jätkata. Enne teise struktuuriüksusesse määramise avalduse läbivaatamist peab liige tasuma kõik võlgnevused senise struktuuriüksuse ees. Allüksuse juht edastab avalduse pärast võlgnevuste tasumist või nende puudumise tuvastamist struktuuriüksuse juhile, kes korraldab kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates dokumentide edastamise uue struktuuriüksuse juhile. Uue struktuuriüksuse juhi käskkirjas määratakse isiku liikmestaatus ja kuuluvus, kaitseliitlaste, noorkotkaste ja kodutütarde puhul rühma ning naiskodukaitsjate puhul jaoskonna täpsusega. Käskkiri tehakse liikmele kirjalikult teatavaks kümne tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates. (5) Liige, kes soovib tegevust jätkata sama struktuuriüksuse teises allüksuses, annab sellest kirjalikult teada selle struktuuriüksuse juhile, mille liige ta on, näidates ära allüksuse, kus ta soovib edaspidi tegutseda. Struktuuriüksuse juht vormistab allüksuse vahetamise käskkirjaga hiljemalt kümne tööpäeva jooksul, näidates käskkirjas ära isiku liikmestaatuse ja kuuluvuse, kaitseliitlase puhul rühma ning naiskodukaitsja puhul jaoskonna täpsusega. Käskkiri tehakse liikmele kirjalikult teatavaks kümne tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates. (6) Liikmestaatuse muutmiseks, maleva või ringkonna vahetamiseks Noorte Kotkaste ja Kodutütarde struktuuriüksuses esitab liige oma allüksuse juhile kirjaliku avalduse. Liikmestaatuse muutmine või allüksuse vahetamine vormistatakse Noorte Kotkaste malevapealiku või Kodutütarde ringkonnavanema käskkirjaga. (7) Struktuuriüksuse vahetamisel tagastab liige Kaitseliidu ülema kehtestatud korras ja tähtajaks kõik temale väljaantud relvad, laskemoona, varustuse, liikmekaardi ja muu temale Kaitseliidu poolt väljaantud või kasutada antud vara, täidab oma kohustused ning likvideerib võlgnevused struktuuriüksuse ees, mille liige ta enam ei ole.
Propose a change(1) Liige võib omal soovil ajutiselt kuni üheks aastaks peatada oma liikmesuse Kaitseliidus. Liikmesuse peatamise ajal ei laiene isikule Kaitseliidu liikme õigused ega kohustused. (2) Liikmesuse peatamiseks tuleb liikmel esitada kirjalik avaldus selle struktuuriüksuse juhile, mille liige ta on. Naiskodukaitsja esitab avalduse selle allüksuse juhatusele, mille liige ta on. Liikmesuse peatamise otsustab struktuuriüksuse juht. Liikmesuse peatamise otsuses märgitakse liikmesuse peatumise tähtaeg. (2¹) Liikmesuse peatamise avaldust ei või esitada teenistuskohustuse täitmise ajal. Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta tegevliige ei või esitada liikmesuse peatamise avaldust ja tema liikmesuse peatamist ei või otsustada mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal. (3) Noorte Kotkaste liikmesuse peatamiseks tuleb liikmel esitada kirjalik avaldus Noorte Kotkaste malevapealikule, kes otsustab liikmesuse peatamise. Kodutütarde liikmesuse peatamiseks tuleb liikmel esitada kirjalik avaldus Kodutütarde ringkonnavanemale, kes otsustab liikmesuse peatamise. Liikmesuse peatamise käskkirjas märgitakse liikmesuse peatumise tähtaeg. (4) Noorliikme liikmesus peatatakse ka tema vanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel. (5) Liikmesuse peatumise lõpetamiseks omal soovil enne liikmesuse peatamise otsuses toodud tähtaega tuleb liikmel esitada kirjalik avaldus oma struktuuriüksuse juhile. Struktuuriüksuse juht lõpetab liikmesuse peatumise kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates. (6) Noorte Kotkaste liikmesuse peatumise lõpetamiseks tuleb liikmel esitada kirjalik avaldus koos oma vanema või eestkostja kirjaliku nõusolekuga Noorte Kotkaste malevapealikule, Kodutütarde liikmesuse peatumise lõpetamiseks Kodutütarde ringkonnavanemale. Liikmesuse peatumise lõpetamine vormistatakse kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates. (7) Kaitseliidu struktuuriüksuse juht, Noorte Kotkaste malevapealik ja Kodutütarde ringkonnavanem peatab liikmesuse liikme nõusolekuta distsiplinaarkaristusena või ajaks, kui liige on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav. (8) Pärast liikmesuse peatamise otsuses sätestatud tähtaja möödumist teeb struktuuriüksuse juht, Noorte Kotkaste malevapealik või Kodutütarde ringkonnavanem otsuse liikmesuse peatumise lõpetamise või pikendamise või liikme väljaarvamise kohta. (9) Liikmesuse peatumise ajaks tagastab liige kõik temale väljaantud relvad, laskemoona, varustuse, liikmekaardi, Kaitseliidu relvakandmisloa, kaitseväelase vormiriietuse ja muu temale Kaitseliidu poolt väljaantud vara, täidab oma kohustused ning likvideerib võlad Kaitseliidu ees. Liikmesuse peatumise ajal ei tohi isik kasutada tegevliikme relva.
Propose a change(1) Kaitseliidust lahkumine toimub väljaastumisena, väljaarvamisena või väljaheitmisena. (2) Väljaastumine on liikme vabatahtlik lahkumine Kaitseliidust. Selleks esitab liige selle struktuuriüksuse juhile, mille liige ta on, kirjaliku avalduse, mis vaadatakse läbi 30 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates. Naiskodukaitsja esitab avalduse selle allüksuse juhatusele, mille liige ta on. (2¹) Väljaastumise avaldust ei või esitada teenistuskohustuse täitmise ajal. Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta tegevliige ei või esitada väljaastumise avaldust ja tema avaldust ei või läbi vaadata mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal. (3) Noorliikme puhul võib avalduse väljaastumiseks esitada ka tema vanem või eestkostja. Kodutütar esitab väljaastumiseks kirjaliku avalduse ringkonnavanemale. Noorkotkas esitab väljaastumiseks kirjaliku avalduse Noorte Kotkaste malevapealikule. Avaldus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates. (4) Väljaarvamine toimub struktuuriüksuse juhi otsuse alusel, kui liige ei vasta liikmele esitatavatele nõuetele või jätab täitmata liikmele ettenähtud kohustused. Struktuuriüksuse juht kuulab ära allüksuse juhatuse arvamuse. Struktuuriüksuse juht võib liikme väljaarvamise esitada otsustamiseks allüksuse juhatusele. Allüksuse juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. (5) Noorkotkaste puhul otsustab noorliikmete väljaarvamise Noorte Kotkaste malevapealik rühma- või malevkonnapealiku ettepanekul. Tegev- ja toetajaliikme väljaarvamise otsustab Noorte Kotkaste peavanem, kuulates ära malevapealiku arvamuse. Noorte Kotkaste peavanem võib tegev- ja toetajaliikme väljaarvamise esitada otsustamiseks Noorte Kotkaste keskjuhatusele. Keskjuhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. (5¹) Kodutütarde puhul otsustab noorliikmete väljaarvamise ringkonnavanem rühma- või jaoskonnavanema ettepanekul. Tegev- ja toetajaliikme väljaarvamise otsustab Kodutütarde peavanem, kuulates ära ringkonnavanema arvamuse. Kodutütarde peavanem võib tegev- ja toetajaliikme väljaarvamise esitada otsustamiseks Kodutütarde keskjuhatusele. Keskjuhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. (6) (7) Väljaheitmine on Kaitseliidu seadusest tulenev distsiplinaarkaristus, mille määramise õigus on Kaitseliidu struktuuriüksuse juhil, Noorte Kotkaste malevapealikul, Kodutütarde ringkonnavanemal ja Kaitseliidu ülemal. Kaitseliidust väljaheidetu nimi avaldatakse Kaitseliidu ülema käskkirjas ja teda saab uuesti Kaitseliidu liikmeks võtta Kaitseliidu ülema kirjalikul nõusolekul. (8) (9) Surma korral arvatakse liige Kaitseliidust välja struktuuriüksuse juhi käskkirjaga tagasiulatuvalt tema surma kuupäevast arvates. Teadmata kadunud liige arvatakse Kaitseliidust välja struktuuriüksuse juhi käskkirjaga tagasiulatuvalt alates teadmata kadunuks kuulutamist kinnitava dokumendi väljaandmisest. (10) Struktuuriüksuse juhi, Noorte Kotkaste malevapealiku või Kodutütarde ringkonnavanema otsus liikmesuse lõppemise kohta tehakse isikule kirjalikult teatavaks hiljemalt kümne tööpäeva jooksul otsuse registreerimisest arvates. Liikme surma tõttu väljaarvamise käskkiri tehakse vajaduse korral tema pärijale kirjalikult teatavaks esimesel võimalusel. Otsuses või käskkirjas peab olema ära toodud: 1) põhjus – väljaastumine, väljaarvamine või väljaheitmine; 2) viide õigusaktile, mille alusel otsus langetati; 3) selle struktuuriüksuse ja allüksuse nimetus, mille liige isik oli; 4) kohustus likvideerida Kaitseliidu ees oma võlgnevused; 5) viide otsuse vaidlustamiseks. (11) Isik on Kaitseliidu liikmesuse lõppemisel kohustatud pärast otsuse kättesaamist kümne tööpäeva jooksul Kaitseliidu ülema kehtestatud korras tagastama temale antud relvad, laskemoona, varustuse, liikmekaardi, Kaitseliidu relvakandmisloa ja muu temale Kaitseliidu poolt väljaantud vara, täitma oma kohustused ning likvideerima võlgnevused. Liikmesuse lõppemisel surma tõttu tagastab Kaitseliidu poolt väljaantud vara liikme pärija või vara valdaja. (12) Liikme väljaastumine, väljaarvamine või väljaheitmine jõustub otsuse või käskkirja registreerimisele järgneval päeval, välja arvatud lõikes 9 sätestatu korral.
Propose a change(1) Kaitseliidu maleva tegevliikmete põhiametikohad on: 1) malevapealiku abi; 2) malevkonna või üksikkompanii pealik; 3) malevkonnapealiku või üksikkompanii pealiku abi; 4) kompaniipealik; 5) kompaniipealiku abi; 6) kompaniiveebel; 7) rühmapealik; 8) rühmapealiku abi; 9) jaopealik; 10) jaopealiku abi; 11) malevlane. (2) (3) Naiskodukaitse tegevliikmete põhiametikohad on: 1) ringkonna esinaine; 2) ringkonna aseesinaine; 3) jaoskonna esinaine; 4) jaoskonna aseesinaine; 5) erialagrupi juht; 6) naiskodukaitsja. (4) Kodutütarde liikmete põhiametikohad on: 1) peavanema abi; 2) ringkonnavanem; 3) ringkonnavanema abi; 4) jaoskonnavanem; 5) jaoskonnavanema abi; 6) rühmavanem; 7) rühmavanema abi; 8) rühmajuht; 9) rühmajuhi abi; 10) salgajuht; 11) kodutütar. (5) Noorte Kotkaste liikmete põhiametikohad on: 1) peavanema abi; 2) malevapealik; 3) malevapealiku abi; 4) malevkonna pealik; 5) malevkonna pealiku abi; 6) rühmapealik; 7) rühmapealiku abi; 8) salgapealik; 9) salgapealiku abi; 10) noorkotkas. (6) Kaitseliidu liikmete teiste ametikohtade loetelu ja vastavuse Kaitseliidu tegevliikmete põhiametikohtadele kehtestab Kaitseliidu ülem. (7) Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred juurde määratud kaitseliitlane nimetatakse ametikohale Kaitseliidu ülema kehtestatud korras. Toetajaliikme võib ametikohale määrata tema kirjalikul nõusolekul. Liige võib olla ametikohal struktuuriüksuses, mille liige ta ei ole. (8) Erialase või valdkondliku tegevuse korraldamiseks võib struktuuriüksuses või selle allüksuses luua erialapealike ja nende abide ametikohti. Erialapealik allub vahetult struktuuriüksuse või selle allüksuse juhile, kus liikme ametikoht paikneb. Erialapealiku abi allub vahetult erialapealikule. Erialapealike ja nende abide ametikohtade loetelu ja ülesanded kehtestab Kaitseliidu ülem. (9) Uute erialapealike ametikohtade loomiseks teeb struktuuriüksuse juht põhjendatud taotluse Kaitseliidu ülemale, kes kehtestab erialapealiku ametikoha ja ülesanded oma käskkirjaga. (10) Naiskodukaitsja, kodutütre ja noorkotka ametikohale nimetamine toimub struktuuriüksuse põhikirjas kehtestatud korras. (11) Noortejuhi ametikohale nimetamine toimub isiku kirjaliku avalduse alusel noorteorganisatsiooni põhikirjas kehtestatud korras. (12) Noortejuhti võib nimetada lõike 4 punktides 1–7 ja lõike 5 punktides 1–7 sätestatud ametikohtadele. (13) Noortejuht kohustub järgima noorteorganisatsioonis kehtivat korda.
Propose a changeTeenistuskohustuse täitmisel on Kaitseliidu liige kohustatud järgima Kaitseliidus kehtestatud korda ja nõudeid ning täitma juhi antud käske.
Propose a change(1) Kaitseliidu liikme suhtes, kellel on silmapaistvaid teeneid Kaitseliidu ees, võib kollegiaalne organ kohaldada järgmisi tunnustusi: 1) tänu avaldamine; 2) tänukirja andmine; 3) mitterahalise kingituse andmine; 4) Kaitseliidu seinaplaadi andmine; 5) teenetemärgi andmine; 6) Kaitseliidu laualipu andmine. (2) Tänukirja andmisel ning Kaitseliidu seinaplaadi, teenetemärgi ja laualipu andmisel lähtutakse selle andja kehtestatud statuudist. (3) Tänu avaldamise ning tänukirja, mitterahalise kingituse, Kaitseliidu seinaplaadi ja laualipu andmise õigus on Kaitseliidu keskjuhatusel. (4) Tänu avaldamise ning tänukirja ja mitterahalise kingituse andmise õigus on struktuuriüksuse ja allüksuse juhatusel. (5) Mitterahalise kingituse maksumuse piirmäära kehtestab Kaitseliidu keskjuhatus.
Propose a change(1) Kaitseliidu liikme suhtes, kes rikub Kaitseliidu tegevust reguleerivaid õigusakte, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu mainele või varale, võib kohaldada: 1) hoiatust; 2) Kaitseliidu seltsielust osavõtu keeldu kuni üheks aastaks; 3) Kaitseliidu võistlustest osavõtu keeldu kuni üheks aastaks; 4) Kaitseliidu tegevusest osavõtu keeldu kuni üheks aastaks. (2) Hoiatuse või Kaitseliidu seltsielust, võistlustest või tegevusest osavõtu keelu kohaldamise õigus on Kaitseliidu keskjuhatusel, Kaitseliidu ülemal, struktuuri- ja allüksuse juhatusel ja struktuuriüksuse juhil. (3) Tegevusest osavõtu keelu kohaldamisel on Kaitseliidu liikmel keelatud kanda ja kasutada Kaitseliidu relva ja tegevliikme relva. Kaitseliidu tegevliikme valdusesse antud enesekaitsevahend, erivahend, laskemoon, sõjaväerelvade registrisse kantud tulirelv ning muu Kaitseliidu vara tuleb keelu kohaldamise ajaks tagastada Kaitseliidule. (4) (5) Kaitseliidu liikme püüdliku ja kohusetundliku tegevuse korral Kaitseliidus või muude teenete puhul võib temale meedet kohaldanud organ või isik Kaitseliidu tegevust reguleerivate õigusaktide rikkumise eest tähtajaliselt kohaldatud meetme tähtaega lühendada või enne tähtaega lõpetada. (6) Kaitseliidu liikme suhtes võib kohaldada samal ajal lõikes 1 sätestatud meedet ja §-s 15 sätestatud kahju hüvitamist. (7) Kaitseliidu liikmel on õigus esitada kirjalik kaebus meetme kohaldanud juhatusest järgmisele kõrgemale organile. Struktuuriüksuse juhi otsuse peale on õigus esitada kirjalik kaebus Kaitseliidu ülemale ja Kaitseliidu keskjuhatuse otsuse peale Kaitseliidu keskkogule. Kui meedet kohaldas Kaitseliidu ülem, siis on õigus esitada kirjalik kaebus keskkogule. (8) Kaebuse võib esitada kümne tööpäeva jooksul meetme teadasaamise päevast arvates. Kui Kaitseliidu liige ei saa selle aja jooksul mõjuval põhjusel kaebust esitada, on tal õigus esitada kaebus kümne päeva jooksul mõjuva põhjuse äralangemisest arvates. (9) Kaebuse saanud kollegiaalne organ ja Kaitseliidu ülem on kohustatud selle läbi vaatama ja teatama tehtud otsusest kaebuse esitajale kümne tööpäeva jooksul kaebuse esitamisest arvates. Kui kaebus on esitatud Kaitseliidu keskkogule, siis vaadatakse see läbi järgmisel Kaitseliidu keskkogu koosolekul.
Propose a change(1) Kaitseliit uurib kahju tekkimise asjaolusid, tuvastab võimaliku seose liikme tegevuse ja kahju tekkimise vahel ning hindab kahju suurust. Liikmelt võetakse kirjalik selgitus kahju tekkimise asjaolude kohta. (2) Kahju hüvitamiseks esitab Kaitseliidu ülem Kaitseliidu liikmele kirjaliku nõude, milles on ära näidatud kahju hüvitamise nõude alus, kahju suurus, kahju hüvitamise kord ja tähtaeg. Kaitseliidu liikmel on õigus esitada 14 päeva jooksul nõude saamisest arvates kirjalik arvamus kahju hüvitamise nõude kohta. (3) Kahju hüvitamise nõude võib esitada 90 päeva jooksul arvates päevast, kui Kaitseliidu ülem nõude aluseks olevatest asjaoludest teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kolm aastat kahju tekkimisest arvates. (4) Olukorras, kus Kaitseliidu liige ei ole nõudes esitatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud, peab Kaitseliidu ülem 30 päeva jooksul otsustama, kas pöörduda kohtusse Kaitseliidu liikmelt kahju väljanõudmiseks.
Propose a change(1) Kaitseliidu liikmel on kohustus maksta liikmemaksu. (2) Liikmemaks kehtestatakse kalendriaastaks. (3) Liikmemaksu suuruse ja tasumise tähtaja ning liikmemaksust vabastamise korra kehtestab Kaitseliidu keskkogu. (4) Liikmemaks tasutakse kas maleva juhatuse, küberkaitseüksuse juhatuse, Naiskodukaitse ringkonna juhatuse, Noorte Kotkaste keskjuhatuse või Kodutütarde keskjuhatuse näidatud arvelduskontole või selleks määratud isikule Kaitseliidu ülema kehtestatud korra järgi. (5) Kaitseliidu liikmeks saamisel tasub liige jooksva aasta liikmemaksu ühe kuu jooksul, olenemata liikmeks saamise kuupäevast. Liikmeks oleku ajal makstakse liikmemaksu jooksva aasta eest. (6) Liikmemaksu võlg tuleb tasuda kümne tööpäeva jooksul liikmesuse lõppemisest arvates. Liikmesuse lõppemisel ettemakstud liikmemaksu ei tagastata.
Propose a change(1) Kaitseliitu juhib Kaitseliidu ülem. (2) Struktuuriüksusest väiksemad üksused on allüksused. (3) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab juhiga töölepingu Kaitseliidu ülem. (4) Struktuuriüksuse juht annab oma ülesannete täitmisel käskkirju, kirjalikke ja suulisi käske ning korraldusi. (5) Kaitseliidu ülemal on õigus tunnistada kehtetuks struktuuriüksuse juhi käskkiri, käsk või korraldus või peatada selle täitmine. (6) Kollegiaalse organi otsus vormistatakse kirjalikult ja otsuse allkirjastab kollegiaalse organi koosoleku juhataja või kollegiaalse organi juht. (7) Kaitseliidu kollegiaalse organi koosolekute korraldamine, otsuste vormistamine ja muud koosolekutega seotud tegevused sätestatakse Kaitseliidu koosolekute pidamise korras, mille kehtestab keskkogu Kaitseliidu ülema ettepanekul.
Propose a change(1) Peastaap on Kaitseliidu ülema tegevust toetav ning teiste struktuuriüksuste tegevust nõustav, juhendav, koordineeriv ja kontrolliv struktuuriüksus. (2) Peastaapi juhib peastaabi ülem, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale. (3) Peastaabi allüksused võivad olla administratsioon, inspektuur, osakond, keskus, jaoskond, kantselei ja teenistus. Allüksuste nimetused ja ülesanded sätestatakse peastaabi põhimääruses.
Propose a change(1) Peastaabi ülem: 1) juhib peastaabi tegevust ja esindab peastaapi; 2) vastutab peastaabi ülesannete täitmise ning tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse eest; 3) koordineerib Kaitseliidu struktuuriüksuse tegevust; 4) korraldab Kaitseliidu eelarve planeerimist; 5) korraldab peastaabi tegevust selleks eraldatud vahendite piires; 6) teeb Kaitseliidu ülemale ettepaneku töötajaga töölepingu sõlmimiseks; 7) teeb ettepaneku tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamiseks või sealt vabastamiseks; 8) korraldab peastaabi töötajate ja tegevväelaste arenguvestlusi; 9) vajaduse korral moodustab peastaabi ülesannete täitmiseks nõuandvaid komisjone, nõukogusid või töörühmi; 10) käsutab peastaabi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 11) korraldab peastaabi kasutusse antud vara kasutamist ja korrashoidu; 12) otsustab oma pädevuse piires Kaitseliidule vara hankimise ja selle haldamise; 13) annab Kaitseliidu ülemale aru peastaabi tegevusest; 14) täidab muid talle töökorralduslike dokumentidega või Kaitseliidu ülema antud ülesandeid. (2) Mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal täidab peastaabi ülema ametikohale nimetatud tegevväelane oma põhiülesandeid Kaitseliidu ülema määratud ulatuses.
Propose a change(1) Maakaitseringkond on kindlaksmääratud vastutusalaga Kaitseliidu struktuuriüksus, mis korraldab vastutusalas Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktides 2‒4 sätestatud ülesannete täitmist ning juhib ja koordineerib vastutusalasse kuuluvate malevate tegevust Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel. (2) Maakaitseringkonda juhib maakaitseringkonna pealik, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale. (3) Kaitseliidu maakaitseringkonnad on: 1) Kirde maakaitseringkond; 2) Lõuna maakaitseringkond; 3) Lääne maakaitseringkond; 4) Põhja maakaitseringkond. (4) Kirde maakaitseringkonna vastutusalasse kuuluvad Alutaguse, Jõgeva, Järva ja Viru malev. (5) Lõuna maakaitseringkonna vastutusalasse kuuluvad Põlva, Sakala, Tartu, Valgamaa ja Võrumaa malev. (6) Lääne maakaitseringkonna vastutusalasse kuuluvad Lääne, Pärnumaa ja Saaremaa malev. (7) Põhja maakaitseringkonna vastutusalasse kuuluvad Harju, Rapla ja Tallinna malev.
Propose a change1) Maakaitseringkonna pealik: 1) juhib maakaitseringkonna tegevust ja esindab maakaitseringkonda; 2) vastutab maakaitseringkonna ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 3) korraldab maakaitseringkonna ning selle vastutusalas oleva üksuse vara kasutuselevõtmist, elutsükli tagamist ja aruandlust; 4) korraldab maakaitseringkonna eelarve planeerimist ning käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid; 5) juhib maakaitseringkonna ülesannetele vastava väljaõppe ja koolituse korraldamist ning teeb selle üle järelevalvet; 6) korraldab maakaitseringkonna koostööd Eesti ja välisriigi asutuste või isikutega; 7) korraldab järelevalvet maakaitseringkonna vastutusalas oleva maleva ja malevapealiku tegevuse üle; 8) täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle.
Propose a change(1) Malev on kindlaksmääratud territoriaalse vastutuspiirkonnaga või funktsioonipõhine Kaitseliidu struktuuriüksus, mille ülesanne on riigikaitse laia käsituse toetuseks maleva allüksuste abil rahva vaba tahte kaasamine ühiskonna julgeoleku tagamiseks. (2) Maleval on allüksused, mis sätestatakse maleva põhimääruses. (3) Malevat juhib malevapealik. Malevapealik allub vahetult maakaitseringkonna pealikule. Küberkaitseüksuse malevapealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale. (4) Malev tagab administratiiv- ja tagalatoetuse maleva vastutuspiirkonnas olevatele Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde allüksustele.
Propose a change(1) Malevapealik: 1) juhib maleva tegevust ja esindab malevat; 2) vastutab maleva ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 3) valitseb maleva kasutusse antud relvi, laskemoona ja muud sõjalist varustust; 4) korraldab maleva eelarve planeerimist ning käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid; 5) juhib maleva ülesannetele vastava väljaõppe ja koolituse korraldamist ning teeb selle üle järelevalvet; 6) viib ellu maleva juhatuse ja esindajatekogu otsuseid; 7) korraldab maleva koostööd Eesti ja välisriikide asutuste või isikutega; 8) korraldab maleva kasutusse antud vara kasutamist ja korrashoidu; 9) täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle. (2) Mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal täidab malevapealiku ametikohale nimetatud tegevväelane oma põhiülesandeid Kaitseliidu ülema määratud ulatuses.
Propose a change(1) Naiskodukaitse on naisorganisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse Kaitseliidu ülesannete täitmises osalemise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise kaudu. (2) Naiskodukaitset juhib esinaine, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale. (3) Naiskodukaitse allüksused on ringkond ja jaoskond. Allüksuse ülesanded ja moodustamise täpsem kord sätestatakse Naiskodukaitse põhikirjas.
Propose a changeNaiskodukaitse esinaine: 1 1) Naiskodukaitse esinaine: 1) juhib Naiskodukaitse tegevust ja esindab Naiskodukaitset; 2) vastutab Naiskodukaitse ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 3) viib ellu Naiskodukaitse keskkogu ja keskjuhatuse otsuseid; 4) korraldab Naiskodukaitse tegevuskava väljatöötamist; 5) korraldab Naiskodukaitse tegevuseks vajalike juhendite ja eeskirjade väljatöötamist; 6) korraldab Naiskodukaitse eelarve planeerimist ja käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid; 7) juhib Naiskodukaitse ülesannetele vastava väljaõppe ja koolituse korraldamist ning teeb selle üle järelevalvet; 8) korraldab koostööd Eesti ja välisriikide asutuste või isikutega; 9) korraldab Naiskodukaitse kasutusse antud vara kasutamist ja korrashoidu; 10) täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle.
Propose a change(1) Noored Kotkad on vabatahtlik noorteorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada poisse vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks. (2) Noori Kotkaid juhib peavanem, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale. (3) Noorte Kotkaste allüksusteks võivad olla malev, malevkond, rühm ja salk. Allüksuse ülesanded ja moodustamise täpsem kord sätestatakse Noorte Kotkaste põhikirjas.
Propose a changeNoorte Kotkaste peavanem: 1 1) Noorte Kotkaste peavanem: 1) juhib Noorte Kotkaste tegevust ja esindab Noori Kotkaid; 2) vastutab Noorte Kotkaste ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 3) viib ellu Noorte Kotkaste keskkogu ja keskjuhatuse otsuseid; 4) korraldab Noorte Kotkaste tegevuskava väljatöötamist; 5) korraldab Noorte Kotkaste tegevuseks vajalike juhendite ja eeskirjade väljatöötamist; 6) korraldab Noorte Kotkaste eelarve planeerimist ning käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid; 7) koordineerib või korraldab Noorte Kotkaste üleriigilisi üritusi; 8) töötab välja koolituskava ja esitab selle Noorte Kotkaste keskjuhatusele; 9) juhib koolituste korraldamist; 10) korraldab koostööd Eesti ja välisriikide asutuste või isikutega; 11) korraldab Noorte Kotkaste kasutusse antud vara valitsemist ja korrashoidu; 12) täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle.
Propose a change(1) Kodutütred on vabatahtlik noorteorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada tütarlapsi vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks. (2) Kodutütreid juhib peavanem, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale. (3) Kodutütarde allüksusteks võivad olla ringkond, jaoskond, rühm ja salk. Allüksuse ülesanded ja moodustamise täpsem kord sätestatakse Kodutütarde põhikirjas.
Propose a changeKodutütarde peavanem: 1 1) Kodutütarde peavanem: 1) juhib Kodutütarde tegevust ja esindab Kodutütreid; 2) vastutab Kodutütarde ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 3) viib ellu Kodutütarde keskkogu ja keskjuhatuse otsuseid; 4) korraldab Kodutütarde tegevussuundade ja arengukava väljatöötamist; 5) korraldab Kodutütarde tegevuseks vajalike juhendite ja eeskirjade väljatöötamist; 6) korraldab Kodutütarde eelarve planeerimist ja käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid; 7) koordineerib või korraldab Kodutütarde üleriigilisi üritusi; 8) juhib koolituste korraldamist; 9) korraldab koostööd Eesti ja välisriikide asutuste või isikutega; 10) korraldab Kodutütarde kasutusse antud vara valitsemist ja korrashoidu; 11) täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle.
Propose a change(1) Kool on Kaitseliidu struktuuriüksus, mis tegeleb koolituse ja Kaitseliidu põhitegevuste arendusega. (2) Kooli juhib pealik, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale. (3) Kooli allüksusteks võivad olla õppesuund, osakond, jaoskond, sektsioon ja administratsioon. Allüksuste nimetus ja ülesanded sätestatakse kooli põhimääruses.
Propose a changeKooli pealik: 1 1) Kooli pealik: 1) juhib kooli tegevust ja esindab kooli; 2) vastutab kooli ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 3) juhib kooli väljaõppe-, koolitus- ja arendustegevust; 4) korraldab kooli eelarve planeerimist ja käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid; 5) nõustab Kaitseliidu ülemat väljaõppe ja koolituse korraldamise küsimustes Kaitseliidus; 6) korraldab koostööd Eesti ja välisriikide asutuste või isikutega; 7) korraldab kooli kasutusse antud vara valitsemist ja korrashoidu; 8) täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle.
Propose a change(1) Valveteenistus on alaliselt tegutsev eksterritoriaalne funktsioonipõhine Kaitseliidu struktuuriüksus, mille eesmärk on tagada vajaduse korral riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara ning Eesti välisesinduste valve ja nende ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks, õigusrikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks. (2) Valveteenistusel on allüksused, mis sätestatakse valveteenistuse põhimääruses. (3) Valveteenistust juhib pealik, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale.
Propose a changeValveteenistuse pealik: 1 1) Valveteenistuse pealik: 1) juhib valveteenistuse tegevust ja esindab valveteenistust; 2) vastutab valveteenistuse ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 3) valitseb valveteenistuse kasutusse antud relvi, laskemoona ja muud sõjalist varustust; 4) korraldab valveteenistuse eelarve planeerimist ning käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid; 5) juhib valveteenistuse ülesannetele vastava väljaõppe ja koolituse korraldamist ning teeb selle üle järelevalvet; 6) viib ellu valveteenistuse juhatuse ja esindajatekogu otsuseid; 7) korraldab valveteenistusele pandud ülesannete täitmiseks koostööd Eesti ja välisriikide asutustega; 8) korraldab valveteenistuse kasutusse antud vara kasutamist ja korrashoidu; 9) täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle.
Propose a change(1) Kaitseliidus võivad tegutseda huviringid, mille eesmärk on koondada Kaitseliidu liikmeid oma huvivaldkonnas, et toetada Kaitseliitu tema ülesannete täitmisel. Maleva juures tegutseva huviringi põhikirja kehtestab maleva juhatus, teiste huviringide oma Kaitseliidu keskjuhatus. (2) Huviringi töös osalemist ei loeta teenistuskohustuse täitmiseks.
Propose a change(1) Kaitseliit võib Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3 toodud ülesannete täitmiseks ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks moodustada struktuuriüksuste väliseid sihtüksusi. (2) Sihtüksusel ei ole kollegiaalseid organeid ega alalisi liikmeid. (3) Sihtüksuse moodustab, selle juhtimise korralduse ja koosseisu suuruse ning ülesanded määrab Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht. (4) Sihtüksuse koosseisu arvab Kaitseliidu liikme tema nõusolekul Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht.
Propose a changeStruktuuriüksuse kollegiaalsed organid on: 1 1) Struktuuriüksuse kollegiaalsed organid on: 1) maleva esindajatekogu, juhatus ja revisjonikomisjon; 1¹) valveteenistuse esindajatekogu, juhatus ja revisjonikomisjon; 2) Naiskodukaitse keskkogu, keskjuhatus ja keskrevisjonikomisjon; 3) Noorte Kotkaste keskkogu ja keskjuhatus; 4) Kodutütarde keskkogu ja keskjuhatus. 5)
Propose a change(1) Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde, esindusorgan on esindajatekogu (edaspidi esindajatekogu). Esindajatekogu moodustatakse liikmeskonda omavate allüksuste, mis asuvad struktuuriüksuse pealiku vahetus alluvuses, üldkoosolekul valitud tegevliikmetest järgmiselt: 1) kuni 100 liikmega allüksus kaks esindajat; 2) 101–200 liikmega allüksus kolm esindajat; 3) 201–300 liikmega allüksus neli esindajat; 4) 301 või enama liikmega allüksus viis esindajat. (2) Esindajad valitakse kolmeks aastaks. Struktuuriüksuse pealikule vahetult alluvast allüksusest kuulub esindajatekogusse allüksuse pealik ja lõikes 1 sätestatud korras valitud esindaja. Allüksuse pealiku puudumisel asendab teda allüksuse pealiku abi. (3) Esindajatekogul osaleb sõnaõigusega struktuuriüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni liige ning struktuuriüksuse vastutusalas tegutseva Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde allüksuse esindaja. (4) Esindajatekogu kutsub kokku struktuuriüksuse juhatus vähemalt üks kord aastas. Koosoleku päevakorra valmistab ette ja määrab kindlaks struktuuriüksuse juhatus. Esindajatekogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb struktuuriüksuse pealik või teda asendama määratud isik ja vähemalt pool valitud liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. (5) Esindajatekogu: 1) arutab struktuuriüksust ja selle üldtegevust puudutavaid küsimusi ning annab nende kohta arvamuse; 2) valib struktuuriüksuse juhatuse liikmed ja ühe asendusliikme; 3) valib struktuuriüksuse revisjonikomisjoni liikmed ja ühe asendusliikme; 4) valib struktuuriüksuse esindaja ja asendusliikme Kaitseliidu keskkogusse; 5) valib auliikme struktuuriüksuse juhatuse ettepanekul; 6) kuulab ära struktuuriüksuse juhi, juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded; 7) kuulab ära Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindaja ettekande aasta tegevusest. (6) Asendusliikmele hakkavad kehtima organi liikme volitused, kui organis olemasoleva valitud liikme volitused lõppevad enne tähtaega, ning sellisel juhul kehtivad asendusliikme volitused asendatava organi liikme volituste algse kehtivusaja lõpuni. (7) Kui struktuuriüksuse pealik ei nõustu esindajatekogu otsusega, siis tuleb küsimus uuesti arutusele esindajatekogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa struktuuriüksuse pealik või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku esindajatekogusse valitud liikmetest.
Propose a change(1) Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde, juhtorgan on juhatus (edaspidi juhatus). Juhatusse kuuluvad struktuuriüksuse pealik, struktuuriüksuse pealiku abi ja kolm kuni seitse liiget, kes valitakse tegevliikmete hulgast kolmeks aastaks maleva esindajatekogu koosolekul. (2) Juhatus: 1) arutab struktuuriüksuse üldtegevust puudutavaid küsimusi; 2) kiidab heaks struktuuriüksuse eelarve projekti ja esitab selle keskkogule; 3) teeb ettepanekuid struktuuriüksuse majandustegevuse korraldamiseks; 4) toetab oma vastutusalas Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevust; 5) otsustab struktuuriüksuse riigieelarvevälise tulu kasutamise vastavalt Kaitseliidu riigieelarvevälise tulu kasutamise korrale; 6) täidab muid Kaitseliidu keskjuhatuse, Kaitseliidu ülema või esindajatekogu antud ülesandeid. (3) Juhatuse koosoleku kutsub kokku struktuuriüksuse pealik vähemalt neli korda aastas. Juhatuse liikmel on õigus teha ettepanek juhatuse kokkukutsumiseks. (4) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb struktuuriüksuse pealik või teda asendama määratud isik ning vähemalt pool juhatusse valitud liikmetest. (5) Juhatuse otsused viib ellu struktuuriüksuse pealik. Kui struktuuriüksuse pealik ei nõustu juhatuse otsusega, siis tuleb küsimus arutusele esindajatekogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa struktuuriüksuse pealik või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku esindajatekogusse valitud liikmetest.
Propose a change