Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-01-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 bc24a7e30251f088ce220289b3f0b40df99ea42a99d77298626a628dd6e7e784
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Kehtetu (2) Kehtetu (3) Maa, mille munitsipaalomandisse andmist kohaliku omavalitsuse üksus käesolevas seaduses sätestatud tähtajaks ei taotlenud, antakse munitsipaalomandisse, kui maa ei kuulu käesoleva seaduse alusel tagastamisele, erastamisele või riigi omandisse jätmisele.
Propose a changeRiigi omandisse jäetakse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse otsusega käesoleva seaduse § 31 1. lõikes nimetatud maa. Maa riigi omandisse jätmise korra, volitatud valitsusasutused ja riigimaa valitseja määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=118122025009&id=12759804;702498;109012014009 . Riigi omandisse jäetava maa suurus ja piirid määratakse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks detailplaneeringut koostamata.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Riigi omandisse jäetakse: 1) riigi omandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa ./dyn=118122025009&id=248162 ; 2) riikliku kaitse all olev ja riikliku kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, kui kehtestatud kaitserežiim teeb võimatuks maa kasutamise teise isiku poolt; 3) riigi omandisse jäävate veekogude alune maa; 4) sotsiaalmaa; 5) riigikaitsemaa; 6) riigimetsamaa ./dyn=118122025009&id=12759518 ; 7) riigi äriühingute ja riigiasutuste põllumajandusmaa; 8) riigi maareserv; 9) 10) teise isiku ehitise teenindamiseks vajalik maa, millele seatakse hoonestusõigus; 11) 12) maa, millele seatakse kasutusvaldus vastavalt käesoleva seaduse §-le 34¹; 13) maa, mis antakse välisriigi omandisse, valdusse või kasutusse või mille üleandmises on valitsusdelegatsioonid kirjalikult kokku leppinud. 14) (2) Maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, on samuti riigi omandis. (3) Riigi omandisse jäetud maa võõrandamine toimub riigivaraseaduses sätestatud korras, kui seadusega ei sätestata teisiti.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana käsitatakse üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka. (2) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana ei käsitata maatükki, mis kuulub erastamisele, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele.
Propose a change(1) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamise menetlus algab piirneva kinnisasja omaniku taotluse esitamisega või menetluse algatamisega valla- või linnavalitsuse või Maa- ja Ruumiameti poolt. Maa liidetakse kinnisasjale juurdelõike tegemisega piiri muutmise teel maakorraldusseaduses sätestatud alustel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Valla- või linnavalitsus või Maa- ja Ruumiamet teeb kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandisse andmise eeltoimingud, mille käigus selgitab välja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa ning koostab maaüksuse asendiplaani, kandes maa piirid katastrikaardi väljatrükile, millelt nähtuvad selgelt piirnevate kinnisasjade piirid ja katastritunnused. Valla- või linnavalitsus selgitab välja, kas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kohta on esitatud maa tagastamise või ostueesõigusega erastamise avaldusi või on algatatud maa riigi omandisse jätmise menetlus või kas piirneva kinnisasja riigivara valitseja on huvitatud nimetatud maa riigi omandisse jätmisest või kas on otstarbekas maa liita piirneva munitsipaalomandis oleva kinnisasjaga. (3) Kehtetu (4) Pärast kinnisasjale juurdelõike tegemise võimalikkuse väljaselgitamist edastatakse maakorralduskava ja tehakse ettepanek maa omandamiseks kinnisasjade omanikele, kelle kinnisasjaga on planeeringu ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik juurdelõige liita. Maa omandamise ettepanekut ei tehta selle kinnisasja omanikule, kellele kuuluv kinnisasi kuulub looduskaitseseaduse § 20 alusel riigi poolt omandamisele. Ettepaneku saanud isikul on õigus maakorralduse läbiviija määratud tähtaja jooksul esitada taotlus maa omandamiseks. Määratud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral loetakse isik maa omandamisest loobunuks. (5) Lähtuvalt planeeringu ja maakorralduse nõuetest on maakorralduse läbiviijal õigus otsustada, kas on otstarbekas kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa jagada või jätta jagamata. (6) Kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad taotletakse osaliselt või tervikuna riigi omandisse või munitsipaalomandisse ja selle liitmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oleva maaga on planeeringu ja maakorralduse nõuetega kooskõlas, ei kuulu riigi või kohaliku omavalitsuse omandisse taotletav osa maast jagamisele teiste maad omandada soovivate isikute vahel. (6¹) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud menetlustoiminguid ei tehta, kui kinnisasjaga liitmiseks sobivast maast tehakse juurdelõige riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale kinnisasjale. (7) Käesoleva paragrahvi alusel maa omandamisega seotud kulud kannab maa omandaja. (8) Maakorralduse tulemusel tekkiva katastriüksuse sihtotstarbeks määratakse selle kinnisasja sihtotstarve, millega juurdelõige liidetakse. Kui juurdelõikena liidetava maa tegelik kasutus sellest erineb, võib katastriüksusele määrata mitu sihtotstarvet. Sihtotstarbe määramise otsuses märgitakse ka liidetava osa sihtotstarve. (9) Omandatava maa eest tasutakse Maa- ja Ruumiametile hüvitis, mille määramisel võetakse aluseks maa korraliste hindamiste tulemuste alusel määratud madalaim maa maksustamishind. Metsamaa omandamisel lisatakse hüvitisele kasvava metsa maksumus, mis määratakse samadel alustel nagu maa ostueesõigusega erastamisel. (9¹) Omandatava maa eest hüvitise tasumisel saab kasutada järelmaksu vastavalt käesoleva seaduse § 22³ 7. ja 8. lõikele. Järelmaksu tasumise tagamiseks koormatakse hüpoteegiga kinnisasi, millega juurdelõige liidetakse. Hüpoteegi seadmisele, väljaostuvõla tasumisele ja hüpoteegi haldamisele kohaldatakse käesoleva seaduse VIII². osas sätestatut. (10) Iseseisva kasutusvõimaluseta maast piirnevale kinnisasjale juurdelõike tegemise, tähtaegade määramise, juurdelõike eest hüvitise ja muude kulude tasumise korra ning menetlustoimingute tegijad kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=118122025009&id=112032022022 määrusega. (11) Kui maa-alal, mille kohta kohalik omavalitsus on algatanud detailplaneeringu, on käesoleva seaduse § 31² 1. lõikes nimetatud maad, viiakse selle maa omandamise menetlus läbi samal ajal planeerimismenetlusega, sõltumata sellest, kas kõik piirnevad kinnisasjad asuvad planeeritaval maa-alal või mitte. (12) Maakorraldusseaduse § 30¹ 4. lõike alusel tehtavas otsuses määratakse omandatava maa eest tasumisele kuuluva hüvitise suurus, tasumise kord ja järelmaksuga tasumise korral hüpoteegi seadmise tingimused ning muud olulised asjaolud. (13) Maakorralduse tulemusena registreeritakse katastriüksuse piiride muudatus maakatastris pärast hüvitise tasumist või järelmaksulepingu sõlmimist ja hüpoteegi seadmist. (14) Juurdelõikena omandatava maa omandiõigus läheb omandajale üle samas ulatuses, mis tal oli kinnisasja suhtes, millega juurdelõige liidetakse. Maakorralduse tulemusel ei muutu abikaasa lahusvara hulka kuuluv kinnisasi ega sellega liidetud juurdelõige abikaasade ühisvaraks. (15) Kui juurdelõige liidetakse riigi omandis oleva kinnisasjaga, mis on maareformi käigus koormatud hoonestusõiguse või kasutusvaldusega, laienevad kogu moodustatud kinnisasjale nimetatud asjaõigustest tulenevad hoonestaja või kasutusvaldaja õigused ja kohustused.
Propose a change(1) Riigi omandisse jäetud maa kasutusse andmine toimub riigivaraseaduses sätestatud alustel ja korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Maareformi käigus tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele kuuluvat maad lepingulisse kasutusse ei anta, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 34¹ ja 35¹ sätestatud juhtudel.
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Kasutusvalduse võib seada isiku kasuks, kellele anti maa kasutada Eesti NSV taluseaduse alusel ning kes kasutab seda maad kasutusvalduse taotlemise ajal ega soovi maad omandada. (2) Põllumajandusliku tootmisega tegeleva, käesoleva seaduse § 23³ alusel maa kasutusvaldusesse saamise õiguse omandanud isiku kasuks seatakse põllumajandusmaale kasutusvaldus kuni 15 aastaks. Kasutusvalduse pikendamiseks veel kuni 15 aastaks esitab kasutusvaldaja kirjaliku taotluse Maa- ja Ruumiametile hiljemalt kolm kuud enne kasutusvalduse lõppemist. Lepingut ei pikendata, kui kasutusvaldusesse antud maa on vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil. (2¹) Maa antakse kasutusvaldusesse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Maa kasutusvaldusesse andmiseks võib katastripidaja loal katastriüksuse moodustada plaani- ja kaardimaterjali alusel üksnes juhul, kui kasutusvaldusesse antav maa piirneb üksnes riigi maakatastris registreeritud, mõõdistamise teel (välja arvatud aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis) moodustatud katastriüksustega. Maa kasutusvaldusesse andmisel käesoleva seaduse § 23³ alusel antakse maa kasutusvaldusesse moodustatud katastriüksuste kaupa, mitte nende kogumina. (3) Isikul, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud käesoleva paragrahvi alusel, on õigus taotleda maa omandamist pärast kahe aasta möödumist kasutusvalduse seadmisest. Kasutusvaldusesse antud maa omandisse andmine reguleeritakse eraldi seadusega, kus sätestatakse kasutusvaldusega koormatud maa omandamiseks õigustatud isikud, maa omandamise ulatus ja tingimused. (3¹) Asjaõigusseaduse § 201 3. lõike alusel välistatakse vaba põllumajandusmaana kasutusvaldusesse antud maal kasvava metsa raie kasutusvaldaja poolt. Erandina võib kasutusvaldaja Vabariigi Valitsuse määratud korras ning tasu eest raiuda kasutusvaldusesse antud maal kasvavat metsa. Kasutusvaldusesse antud maad ei või anda rendile ega teisele isikule kasutamiseks. (4) Isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud käesoleva paragrahvi alusel, tasub esimesel viiel aastal ainult maamaksu, kasutusvalduse tasu maksmine algab viie aasta möödumisel kasutusvalduse kinnistusraamatusse kandmisest. Kasutusvalduse aastatasu suurus on 2% kehtivast maa maksustamishinnast, kuid mitte vähem kui 6,35 eurot. (5) Kasutusvalduse seadmist korraldab Maa- ja Ruumiamet Vabariigi Valitsuse ./dyn=118122025009&id=847187 kehtestatud korras. Kohaliku omavalitsuse üksus teeb maa kasutusvaldusesse andmisel käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud eeltoimingud. Käesoleva seaduse § 31 1. lõike punkti 12 alusel riigi omandisse jäetud maa kinnistusraamatusse kandmise avaldusega samaaegselt võib esitada lihtkirjalikus vormis sõlmitud asjaõiguslepingu kasutusvalduse seadmiseks. Kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmib Maa- ja Ruumiameti peadirektor või tema volitatud isik. (5¹) Maale kasutusvalduse seadmise leping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid maa ja maaga seotud asjaõiguste kinnistamiseks. Maale kasutusvalduse seadmise lepingute kohustuslikeks tingimusteks on vastavalt asjaoludele: 1) maa kasutusvaldusesse saaja kinnitus selle kohta, et vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamisega ei ületa ta käesoleva seaduse § 23³ 6. lõikes sätestatud piirmäära või et maa kasutusvaldusesse saamisega ei ületa ta Eesti NSV taluseaduse alusel või sellega võrdsustatud korras temale kasutusse antud maa ulatust; 2) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus tasuda lepingu kestuse jooksul maamaksu; 3) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus pärast viie aasta möödumist kasutusvalduse kinnistusraamatusse kandmisest alustada kasutusvalduse tasu maksmist; 4) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus kasutusvalduse tasu maksmisega viivitamise korral maksta tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest; 5) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus mitte anda maad rendile või teisele isikule kasutamiseks; 6) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus kasutada maad sihtotstarbeliselt ja head põllumajandustava järgides; 7) viide asjaõigusseaduse § 201 3. lõikele, mille alusel välistatakse kasutusvaldusesse antud maal kasvava metsa raie kasutusvaldaja poolt, ja käesoleva paragrahvi 3¹. lõikes sätestatud erandile; 8) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus tasuda vähemalt 1270 euro suurune leppetrahv käesoleva lõike punktides 1, 5, 6 või 7 nimetatud kohustuste mittekohase täitmise eest. (6) Maa kasutusvaldusesse saaja kannab maa kasutusvaldusesse andmisega seotud kulud, mille koosseisu ja määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus. (6¹) Kui kasutusvaldaja ei soovi põllumajanduslikku tootmist jätkata, lõpetab Maa- ja Ruumiamet maa kasutusvalduse lepingu. Maa- ja Ruumiametil on õigus samaaegselt lepingu lõpetamisega sõlmida samadel tingimustel kasutusvalduse seadmise leping ühe isikuga, kes jätkab põllumajanduslikku tootmist ja on kastutusvaldaja sugulane või kasutusvaldajaga koos elav abikaasa. (6²) Füüsilisest isikust kasutusvaldaja asemel võib kasutusvaldusesse antud maad kasutusvaldajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel kasutada isik, kes jätkab põllumajanduslikku tootmist sellel maal ning on kasutusvaldaja sugulane või abikaasa või juriidiline isik, mille kogu aktsia- või osakapitalist või häälte koguarvust kuulub enamus kasutusvaldajale, tema sugulasele või abikaasale. Kasutusvaldaja teavitab kasutusvalduse seadjat maa kasutusse andmisest ja edastab lepingu kuu aja jooksul pärast selle sõlmimist. (7) Kasutusvaldaja surma korral võib tema asemele kasutusvalduse seadmise lepingusse astuda kasutusvaldajaga koos elanud abikaasa. Kui kasutusvaldajal ei olnud temaga koos elanud abikaasat või kui abikaasa ei soovi kasutusvalduse seadmise lepingusse astuda, on kasutusvalduse seadmise lepingusse astumise õigus ühel pärijal vastavalt pärijatevahelisele kokkuleppele. (8) Maa- ja Ruumiamet lõpetab kasutusvalduse lepingu ning nõuab lisaks käesoleva paragrahvi 5¹. lõike punktis 8 sätestatud leppetrahvile vajaduse korral kasutusvaldajalt sisse tekitatud kahju, kui maa kasutaja: 1) rikub käesoleva paragrahvi 3¹. lõikes sätestatut; 2) ei kasuta maad sihtotstarbeliselt ega järgi head põllumajandustava; 3) jätab süstemaatiliselt kasutusvalduse tasu tähtaegselt tasumata või 4) ei vasta käesoleva paragrahvi 6². lõikes sätestatud nõuetele.
Propose a change(1) Kasutusvalduse lepingu pikendamisel kohaldatakse kasutuslepingute kohta riigivaraseaduses sätestatut, kui käesolev paragrahv ei sätesta teisiti. (2) Kasutusvalduse lepingu kohustuslikeks tingimusteks vastavalt asjaoludele on: 1) kasutusvalduse tasu on turupõhine kasutustasu ja tasu maksmise kohustus tekib kasutusvalduse seadmisest arvates; 2) kümnest eurost väiksema turupõhise tasu korral on kasutusvalduse tasu kümme eurot; 3) kasutusvaldajal on kohustus tasuda maamaks ning muud kinnisasjaga seotud kõrvalkulud, maksud ja koormised; 4) kasutusvalduse tasu maksmisega viivitamise korral tuleb kasutusvaldajal maksta tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest; 5) kasutusvalduse tasu võib muuta viie aasta möödudes kasutusvalduse seadmisest ning uuesti viis aastat pärast viimase tasu muutmist; 6) kasutusvaldaja peab kasutama maad sihtotstarbeliselt ja head põllumajandustava järgides; 7) kasutusvaldusesse antud maal võib kasvavat metsa raiuda üksnes kasutusvalduse seadja kirjalikul nõusolekul, tasudes metsamaterjali eest kohaliku keskmise riigimetsa müügihinna; 8) kasutusvaldaja võib kasutusvaldusesse antud maal teha tavapärast korrashoidu ületavaid parendusi üksnes kasutusvalduse seadja kirjalikul nõusolekul; 9) kasutusvalduse tasuga võib teha tasaarvestusi asja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui parendused on tehtud kasutusvalduse seadja nõusolekul; 10) kasutusvaldajal on õigus pärast kasutusvalduse seadmist taotleda maa omandamist vastavalt maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusele; 11) kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei või teostada teine isik, välja arvatud käesoleva seaduse § 34¹ 6¹., 6². ja 7. lõikes nimetatud isik; 12) kui kasutusvaldaja rikub käesolevas paragrahvis sätestatut, on kasutusvalduse seadjal õigus kasutusvalduse leping lõpetada ja nõuda leppetrahvi ühe aasta kasutusvalduse tasu ulatuses. (3) Maa- ja Ruumiamet otsustab kasutusvalduse lepingu pikendamise, sõlmib kasutusvaldajaga kirjalikus vormis asjaõiguslepingu ja esitab kirjalikus vormis kinnistamisavalduse kasutusvalduse kandmiseks kinnistusraamatusse.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Hoonestusõigus seatakse ehitise omaniku kasuks, kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada. (1¹) Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra, tähtajad ja tingimused, sealhulgas hoonestusõiguse aastatasu suuruse, selle muutmise ja tasumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=118122025009&id=106062014024 määrusega. (1²) Hoonestusõiguse seadmise menetlust ei alustata ja hoonestusõigust ei seata ehitusloa alusel, kui ehitamist ei ole alustatud. Sellisel juhul loetakse ehitise püstitamiseks antud maakasutusõigus lõppenuks. (1³) Hoonestusõigus seatakse Maa- ja Ruumiameti peadirektori otsuse alusel. (2) Ehitise omanikul, kelle kasuks hoonestusõiguse seadmiseks on menetlus algatatud, on pärast ehitise teenindamiseks vajaliku maa maakatastris registreerimist õigus ehitise juurde kuuluv maa erastada juhul, kui tegemist ei ole maaga, mis on vajalik riigile tema ülesannete täitmiseks. Maa- ja Ruumiamet teavitab ehitise omanikku kahe kuu jooksul pärast maaüksuse maakatastris registreerimist maa erastamise tingimustest ja teeb ettepaneku maa erastamiseks. Erastatava maa müügihinnaks on 2001. aasta maa maksustamishind. Maa erastamisel ei saa kasutada käesoleva seaduse § 22³ 9. ja 10. lõikes nimetatud soodustusi. (2¹) Müügihinna tasumisel järelmaksuga on maa omandaja kohustatud igal aastal tasuma vähemalt hoonestusõiguse aastatasule vastava summa, kuid mitte alla 360 euro aastas. Järelmaksu tasumise viimasel aastal võib tasumisele kuuluv summa olla väiksem. Enne lepingu sõlmimist tasutav ja järelmaksuga tasutav summa ning järelmaksu tasumise tähtaeg määratakse käesoleva seaduse § 22³ 7. ja 8. lõike kohaselt. (3) Kui ehitise omanik soovib maad erastada, esitab ta sellekohase taotluse ühe kuu jooksul pärast Maa- ja Ruumiametilt ettepaneku saamist. Maa erastamise otsustab Maa- ja Ruumiameti peadirektor. (4) Ehitise omanikul on õigus sõlmida müügi- ja asjaõigusleping kolme kuu jooksul maa erastamise otsuse jõustumisest arvates. Kui ehitise omanik nimetatud tähtaja jooksul maa müügi- ja asjaõiguslepingut ei sõlmi, kaotab ta maa erastamise õiguse ja Maa- ja Ruumiamet jätkab hoonestusõiguse seadmise menetlust. (5) Käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamisega seotud kulud ja lepingute sõlmimisega kaasnevad notaritasud kannab erastaja. Hoonestusõiguse seadmisega kaasnevad kulud kantakse riigieelarvest. (6) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud kulude koosseisu, piirmäärad ja tasumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=118122025009&id=106062014024 määrusega. (7) Kui ostueesõigusega erastamiseks määratud maaüksus, mille osas isik on kaotanud erastamise õiguse, on suurem kui ehitise teenindamiseks vajalik maa, algatab Maa- ja Ruumiamet samal ajal ehitise teenindamiseks vajaliku maa katastriüksuse moodustamisega ehitise teenindamiseks vajalikust maast ülejääva maa osas maa riigi omandisse jätmise menetluse. (8) Maa- ja Ruumiamet esitab kinnistusosakonnale hoonestusõiguse seadmise otsuse ning avalduse riigi omandisse jäetud maa kinnistamiseks ja hoonestusõiguse seadmiseks. (9) Hoonestusõiguse tasu maksmise kohustuse tagamiseks kantakse Maa- ja Ruumiameti peadirektori otsuse alusel hoonestusõiguse kinnistusregistriossa reaalkoormatis maaomaniku kasuks. Tasu muutmise nõude tagamiseks kantakse märge hoonestusõiguse kinnistusregistriossa reaalkoormatisega samale järjekohale. Hoonestaja on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. (10) Kui ehitis on abikaasade ühisvara ja abikaasad on esitanud ühise avalduse, seatakse hoonestusõigus mõlema abikaasa kasuks. Kui abikaasad ühist avaldust esitanud ei ole, seatakse hoonestusõigus abikaasa kasuks, kes on registreeritud ehitise omanikuna. Teine abikaasa kantakse ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Abikaasa lahusvarasse kuuluva ehitise või selle osa riigimaal omamiseks seatud hoonestusõigus ei muutu abikaasade ühisvaraks, kui abikaasad ei lepi kokku teisiti.
Propose a change(1) Senine maakasutusõigus lõpeb maakasutuse ümbervormistamisega käesolevas seaduses või riigivaraseaduses sätestatud alustel. (2) [Kehtetu] (3) [Kehtetu]
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Maareformi viivad läbi Vabariigi Valitsus Maa- ja Ruumiameti kaudu ja kohalikud omavalitsused käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse ./dyn=118122025009&id=13356437 kehtestatud korras. (2) Maareformi läbiviimisel on Maa- ja Ruumiametil õigus: 1) kontrollida riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse organi tegevust maareformi läbiviimisel; 2) nõuda riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse organilt infot ja aruandeid maareformi läbiviimise kohta; 3) teha riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse organile kohustuslikke ettekirjutusi maareformi läbiviimise küsimuses; 4) anda selgitusi maareformiga seotud õigusakti rakendamisel; 5) kaasata maareformi käigus tekkinud probleemide lahendamisse ministeeriumide ja teiste riigiasutuste asjatundjaid ning vastava ala teadlasi ja praktikuid; 6) kui kohaliku omavalitsuse üksus ei täida tähtaegselt talle maareformi läbiviimisel õigusaktiga, sealhulgas käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ettekirjutusega, antud ülesannet, võtta ülesande täitmise õigus üle Maa- ja Ruumiametile. (3) Käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks ning §-s 3 sätestatud ülesannete täitmiseks võib Maa- ja Ruumiamet korraldada erastatava, munitsipaalomandisse antava ja riigi omandisse jäetava maa väljaselgitamist ning esitada dokumente maa kandmiseks maakatastrisse ja kinnistusraamatusse. (4) Maa erastamise õigust omav isik on kohustatud maa erastamise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse ./dyn=118122025009&id=845030 kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui maa erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta erastamisnõudest loobunuks ja erastamismenetlus lõpetatakse, ehitise teenindamiseks vajalik maa jäetakse riigi omandisse ning sellele seatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras hoonestusõigus ehitise omaniku kasuks. (5) Kui maareformi käigus vastuvõetud haldusakti kohta on algatatud järelevalvemenetlus, peatub haldusakti täitmine ja selle haldusaktiga seotud maareformi läbiviimise menetlus kuni järelevalve tulemuste selgumiseni. Järelevalve teostaja teavitab järelevalvemenetluse algatamisest viivitamata kohaliku omavalitsuse üksust ja puudutatud isikuid.
Propose a changeMaareformi käigus vastu võetud haldusakt või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil. Haldusmenetluse seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud juhul võib maareformi käigus vastu võetud haldusakti või muu dokumendi avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Maa järelmaksunõuete infosüsteem (edaspidi andmekogu) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mis asutatakse maareformi läbiviimisel sõlmitud maa müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise ning riigimaa koormamise lepingute haldamiseks ning hüpoteegipidaja ja riigimaa valitseja ülesannete tõhusamaks täitmiseks. (2) Andmekogu asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025009&id=122032014007;125112022001 määrusega. (3) Andmekogu vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (4) Andmekogusse kantakse maareformi läbiviimisel sõlmitud maa võõrandamise ja koormamise lepingud ning nendest lepingutest tulenevate riigi rahaliste nõuete haldamiseks vajalikud andmed. Andmekogusse kantavate andmete täpsem loetelu kehtestatakse andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogus on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes mahus, mis on vajalik andmekogu asutamise eesmärgi saavutamiseks.
Propose a change(1) Maa müügihinna järelmaksuga tasumise tagamiseks koormatakse erastamise või tagastamise objektiks olev kinnisasi hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks. (2) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamisel järelmaksuga koormatakse Eesti Vabariigi kasuks kinnisasi, millega juurdelõige liidetakse, ning hüpoteek kantakse piirneva kinnisasja kinnistusregistriossa esimesele vabale järjekohale või tagatakse järelmaksu tasumine Eesti Vabariigi kasuks seatud olemasoleva hüpoteegiga. (3) Hüpoteegisumma peab tagama vähemalt 1,2-kordselt maa eest järelmaksuga tasumise nõude summa ehk väljaostuvõla. (4) Hüpoteegi seadmise lepingu kohustuslikeks tingimusteks on vastavalt asjaoludele: 1) poolte kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, mille kohta kantakse märge kinnistusraamatusse; 2) ostja kohustus tasuda kinnisasja võõrandamise korral kogu väljaostuvõlg, välja arvatud käesoleva seaduse § 39³ 8. lõikes sätestatud juhul, mille kohta kantakse märkus kinnistusraamatusse; 3) ostja kohustus vältida hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist ja hüpoteegipidaja õiguste muul viisil kahjustamist; 4) ostja kohustus mitte raiuda ilma hüpoteegipidaja loata hüpoteegiga koormatud maal kasvavat metsa ning esitada loa taotlemisel hüpoteegipidajale või tema volitatud esindajale metsaseaduses sätestatud metsamajandamiskava; 5) ostja kohustus tasuda vähemalt 1270 euro suurune leppetrahv käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetatud kohustuste mittekohase täitmise eest. (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüpoteegi seadmisel ei või kokku leppida, et seatava hüpoteegi suhtes ei kehti asjaõigusseaduse § 332 1. lõikes sätestatud nõue. (6) Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise, hüpoteegi ülekandmise, muutmise ja loovutamise ning kinnisasja hüpoteegi alt vabastamisega seotud kulud, sealhulgas notari tasu ja riigilõivu, tasub hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, välja arvatud juhul, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa- ja Ruumiameti kinnistamisavalduse alusel vastavalt käesoleva seaduse § 39⁵ lõikele 1.
Propose a change(1) Väljaostuvõla tasumiseks koostatakse maksegraafik käesoleva seaduse § 22³ 7. ja 8. lõikes sätestatu kohaselt. (2) Maa omandamisel käesoleva seaduse VI¹. osas sätestatud alusel koostatakse maksegraafik käesoleva seaduse § 22³ 7. lõike selle punkti kohaselt, mille alusel määrati järelmaksu tingimused selle kinnisasja ostmisel, millega omandatav maa liidetakse. (3) Väljaostuvõla järelmaksuga tasumine algab hiljemalt kuus kuud pärast müügilepingu sõlmimist. Järelmaksu tuleb tasuda vähemalt kaks korda aastas võrdsete osadena maksegraafikus ettenähtud tähtpäevadeks. (4) Maksegraafiku järgi aastas tasumisele kuuluvalt summalt arvestatakse intressi kümme protsenti aastas, käesoleva seaduse § 22³ 4. lõikes ja § 35¹ 2. lõikes nimetatud maa erastamisel viis protsenti aastas. (5) Maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtaja jooksul tasumata summalt viivist võlaõigusseaduses viivise kohta sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 0,05 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivitusega tasutud summa tasumise korral vähendatakse esimesena ostja viivise, teisena leppetrahvi, kolmandana intressi ja viimasena ostuhinna võlga. (6) Maa omanik võib väljaostuvõla täielikult või osaliselt tasuda enne maksegraafikuga ettenähtud tähtaja saabumist. Enne tähtaega tasutud summalt intresse ei arvutata. Osalisel ennetähtaegsel tasumisel, samuti käesoleva seaduse § 22³ 9. ja 10. lõikes nimetatud juhtudel alustatakse väljaostuvõla kustutamist maksegraafikus fikseeritud viimasest maksest, aastas tasumisele kuuluvat summat ümber ei arvutata ja tasumist jätkatakse maksegraafiku järgi. Kui isik väljendab selgelt tahet tasuda mitu järjestikust graafikujärgset makset, kustutatakse võlanõuded nende sissenõutavaks muutumise järjekorras. (7) Hüpoteegisumma vähendamisel või kinnisasja jagamise tulemusel tekkiva kinnisasja hüpoteegi alt vabastamise korral koostatakse selleks ajaks tasumata väljaostuvõla tasumiseks uus maksegraafik käesoleva seaduse § 22³ 7. lõike punktides 1–3 sätestatud tingimustel, lähtudes tasumata väljaostuvõla summast. (8) Maareformi käigus Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamisel muutub väljaostuvõlg sissenõutavaks. Vastav märkus kantakse Maa- ja Ruumiameti kinnistamisavalduse alusel kinnistusregistriosa kolmandasse jakku. Hüpoteegipidajal on õigus anda kinnisasja võõrandamisel nõusolek väljaostuvõla ülekandmiseks kinnisasja omandajale juhul, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi võõrandatakse otsejoones sugulasele, õele, vennale, abikaasale, registreeritud elukaaslasele või isikule, kes võtab täitemenetluse või maksejõuetusmenetluse tulemusena üle kinnisasja omaniku võlakohustused. (9) Käesoleva seaduse alusel tekkinud maa väljaostuvõla ülekandmise korral maa uuele omanikule muudetakse maksegraafikut arvestusega, et aastas tasumisele kuuluv summa oleks vähemalt 360 eurot. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui väljaostuvõlg kantakse üle kinnisasja pärijale või kui aastas tasumisele kuuluv summa on suurem kui 360 eurot. (10) Järelevalvet väljaostuvõla tasumise üle teeb Maa- ja Ruumiamet.
Propose a change(1) Maareformi käigus Eesti Vabariigi kasuks seatava hüpoteegi puhul täidab hüpoteegipidaja ülesandeid Maa- ja Ruumiamet. (2) Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamisel moodustatava kinnisasja hüpoteegi alt vabastamiseks määratakse järelmaksunõuet hüpoteegiga tagama jääva kinnisasja harilik väärtus. Hüpoteegipidaja võib lubada kinnisasja jagamist ilma hindamiseta, kui jagamine toimub avalikes huvides või sellega ei kahjustata riigi huve. Hüpoteegipidaja nõusolekul võib jagamisel moodustatava kinnisasja hüpoteegi alt vabastada ja jätta hüpoteegi koormama vaid kinnisasja, mille väärtus katab hüpoteegiga tagatud nõude summa 1,2 korda. (3) Hüpoteegipidaja võib käesoleva seaduse § 39³ 8. lõikes nimetatud nõusoleku andmisest keelduda, kui hüpoteegiga tagatud nõudest on tasumata vähem kui 360 eurot või kui on alust eeldada, et kinnisasja omandaja ei ole võimeline võlakohustust täitma või väljaostuvõla ülekandmine võib muul viisil kahjustada riigi huve. (4) Hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegisummat vähendada, kui väljaostuvõlast on tasutud vähemalt 30 protsenti ja maksmata summa on suurem kui 720 eurot. (5) Hüpoteegipidaja annab käesoleva seaduse § 39² 4. lõike punktis 4 nimetatud loa või keeldub sellest kolme nädala jooksul arvates samas sättes nimetatud taotluse ja dokumentide saamisest. Hüpoteegipidajal on õigus loa andmisest keelduda, kui raie tulemusena langeks kinnisasja väärtus alla 1,2-kordse hüpoteegiga tagatud nõude summa. (6) Kinnisasja väärtuse vähenemisel alla 1,2-kordse hüpoteegiga tagatud nõude summa on hüpoteegipidaja kohustatud rakendama kõiki seaduses sätestatud meetmeid hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemise takistamiseks. (7) Hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemisel alla seaduses sätestatud määra on hüpoteegipidajal õigus järelmaksuleping üles öelda, nõuda tasumata väljaostuvõla täielikku tasumist ja hüpoteegi kustutamist või lisatagatist, sealhulgas hüpoteegi seadmist kinnisasjale, mis ei olnud erastamise või tagastamise objektiks. (8) Hüpoteegipidajal on õigus järelmaksuleping erakorraliselt üles öelda, kui füüsilisest isikust võlgnikul on tasumata vähemalt kaks järjestikust osamakset või võlgnetav summa vastab vähemalt järelmaksu kahe osamakse summale või kui juriidilisest isikust võlgnikul on tasumata järelmaksu osamakse, mille tasumise tähtpäevast on möödunud üle kolme kuu. (9) Hüpoteegipidaja võib hüpoteegi maaomanikule loovutada vaid juhul, kui hüpoteegi seadmise lepingus on selline tingimus sätestatud. Hüpoteegi loovutamist ei saa taotleda, kui hüpoteegipidaja on esitanud hüpoteegi kustutamise avalduse. (10) Hüpoteegipidajal on riigile kahju tekkimise vältimiseks õigus rakendada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid sõltumata sellest, kas selline tingimus on järelmaksu- ja hüpoteegi seadmise lepingus sätestatud.
Propose a change(1) Maareformi käigus seatud piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse kinnisturegistriosast Maa- ja Ruumiameti digitaalallkirjastatud kinnistamisavalduse alusel, kui: 1) kasutusvalduse kanne on kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse või kui kasutusvalduse tähtaeg on möödunud; 2) hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või kui nõuet ei ole tekkinud. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtudel ei ole vaja kinnistusraamatus kande tegemiseks puudutatud isiku nõusolekut.
Propose a change(1) Avaldusi maa ostueesõigusega erastamiseks võetakse vastu 2003. aasta 31. detsembrini, kui seadusest ei tulene varasem tähtaeg. Avaldusi maa erastamiseks ehitise juurde, mis omandatakse vallasasjana ning mille võõrandaja pole maa erastamise avaldust esitanud, võetakse vastu kuni 2006. aasta 1. märtsini, avaldusi ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks kuni 2006. aasta 1. juunini. Ehitise, mille juurde maa erastamiseks ei ole 2006. aasta 2. juuniks avaldust esitatud, teenindamiseks vajalikule maale seatakse Maa- ja Ruumiameti peadirektori otsuse alusel ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja tingimustel hoonestusõigus. (2) Avaldusi maa piiratud või avaliku enampakkumisega erastamisel osalemiseks võetakse vastu 2003. aasta 31. detsembrini. Pärast nimetatud kuupäeva võetakse avaldus maa piiratud enampakkumisel erastamiseks vastu üksnes juhul, kui see esitatakse käesoleva seaduse § 22 lõike 4 punktis 1 või 2 sätestatud maa mittetagastamise otsusest tulenevalt ning nimetatud otsus on võetud vastu pärast 2003. aasta 1. oktoobrit. Eelmises lauses sätestatud alustel esitatud erastamisavaldusi võetakse vastu 2006. aasta 1. märtsini. (3) Valla- või linnavalitsus koostab ehitise teenindamiseks vajaliku maa piiride kulgemise ettepaneku hiljemalt 2015. aasta 31. detsembril. (4) Kohalik omavalitsus esitab taotluse maa munitsipaalomandisse saamiseks hiljemalt 2016. aasta 30. juunil. (5) Valla- või linnavalitsus esitab hiljemalt 2014. aasta 31. jaanuaril maavanemale nimekirja ehitistest, mille omaniku kasuks seatakse käesoleva seaduse § 35¹ alusel hoonestusõigus, märkides iga ehitise puhul ära, kas hoonestusõiguse seadmise avaldus on esitatud või mitte. (6) Kui käesoleva seaduse § 35¹ 1. lõikes nimetatud isik ei ole esitanud hoonestusõiguse seadmise avaldust, algatab valla- või linnavalitsus või maavanem hiljemalt 2015. aasta 31. jaanuaril hoonestusõiguse seadmise menetluse. (7) Kui ehitise omanik kaotab maa ostueesõigusega erastamise õiguse, lõpetab erastamise korraldaja maa erastamise menetluse ja algatab hoonestusõiguse seadmise menetluse.
Propose a changeMaa munitsipaalomandisse andmise menetlus, mille algatamiseks on taotlus esitatud enne 2016. aasta 1. juulit, viiakse lõpule seni kehtinud alustel ja korras ning maa munitsipaalomandisse andmise otsustab kuni 2017. aasta 31. detsembrini maavanem või keskkonnaminister.
Propose a changeKohalikul omavalitsusel ei teki käesoleva seaduse § 25 lõikes 4 sätestatud hüvitise tasumise kohustust, kui võõrandatakse maa, mis on antud munitsipaalomandisse käesoleva seaduse kuni 2017. aasta 13. juulini kehtinud § 28 lõike 1 punkti 1, 9 või 11 alusel.
Propose a change(1) Kui käesoleva seaduse § 34¹ alusel seatud kasutusvaldus lõpeb enne 2020. aasta 31. augustit, on kasutusvaldajal õigus esitada kasutusvalduse seadmise lepingu pikendamise taotlus kolme kuu jooksul kasutusvalduse lõppemise tähtpäeva möödumisest arvates. (2) Kui käesoleva seaduse § 34¹ alusel seatud kasutusvaldus lõpeb enne 2022. aasta 1. juunit, on kasutusvalduse aastatasu lepingu pikendamisele järgneval esimesel aastal 33 protsenti, teisel aastal 66 protsenti ja alates kolmandast aastast 100 protsenti turupõhisest kasutustasust.
Propose a changeKuni 2002. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse redaktsiooni § 34¹ alusel sõlmitud kasutusvalduse lepingu täitmisel loetakse kohalikuks keskmiseks kasutusvalduse aastatasuks kaks protsenti maa maksustamishinnast.
Propose a changeKui iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise, munitsipaalomandisse andmise või riigi omandisse jätmise otsus on tehtud enne käesoleva seaduse 2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni jõustumist, viiakse maa erastamine, munitsipaalomandisse andmine või riigi omandisse jätmine lõpule nimetatud otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud alustel ja korras.
Propose a changeKohaliku omavalitsuse üksusel ei teki kuni 2023. aasta 31. märtsini kehtinud käesoleva seaduse § 25 4. lõikes sätestatud hüvitise tasumise kohustust, kui võõrandatakse, antakse kasutusvaldusse või koormatakse hoonestusõigusega maa, mis on antud munitsipaalomandisse käesoleva seaduse alusel enne 2023. aasta 1. aprilli.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse § 21 8. lõige jõustub Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud eritingimuste osas. (2) Seitsme aasta jooksul pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga võib põllumajandusmaa kõlvikut sisaldavat rohkem kui 2 ha suurust maaüksust erastada või erastamise eesõigusega kasutusvaldusesse anda üksnes: 1) Eesti kodanikule; 2) lepinguriigi kodanikule, kes on Eestis püsivalt elanud ja siin põllumajandussaaduste tootmisega käesoleva seaduse § 23³ 2. lõike tähenduses tegelenud vähemalt kolm viimast aastat; 3) äriregistrisse kantud ja selles vähemalt kolm viimast aastat registreeritud olnud Eesti või lepinguriigi juriidilisele isikule, kes on tegelenud Eestis vähemalt kolme viimase aasta vältel põllumajandussaaduste tootmisega käesoleva seaduse § 23³ 2. lõike tähenduses. (3) Seitsme aasta jooksul pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga võib metsamaa kõlvikut sisaldavat rohkem kui 2 ha suurust maaüksust erastada üksnes: 1) Eesti kodanikule; 2) lepinguriigi kodanikule, kes on Eestis püsivalt elanud vähemalt kolm viimast aastat. (4) Kui maa erastamise avaldus on esitatud enne käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 jõustumist tingimustel, mis on isikule soodsamad kui nimetatud lõigetes sätestatud tingimused, rakendatakse erastamisel enne nimetatud lõigete jõustumist kehtinud tingimusi.
Propose a changeSeaduse § 20 lõike 1² alusel kinnistusraamatusse kantud märget maa vahetamisele mittekuulumise kohta kohaldatakse ka riigi poolt omandamisele. Vastav märge kantakse kinnistusraamatusse erastamise korraldaja avalduse alusel.
Propose a change(1) Kui maa tagastamise nõudeõigus on lõppenud käesoleva seaduse § 19² lõike 3 või maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2005, 61, 476) § 26 kohaselt, kuid maa tagastamise menetlust ei ole lõpetatud, loetakse nõudeõigus taastatuks alates 2010. aasta 1. septembrist. (2) Kui maa tagastamise nõudeõigus on lõppenud käesoleva seaduse § 19² lõike 3 või maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2005, 61, 476) § 26 kohaselt ja maa tagastamise menetlus on lõpetatud, siis taastab maa asukohajärgne linna- või vallavalitsus õigustatud subjekti taotlusel või omal algatusel nõudeõiguse ja uuendab tagastamise menetluse, kui selleks on mõjuv põhjus. Taotlus nõudeõiguse taastamiseks ja menetluse uuendamiseks tuleb esitada hiljemalt 2011. aasta 31. augustil. (3) Pärast tagastamise menetluse lõpetamist, kuid enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist õigusvastaselt võõrandatud maa suhtes antud haldusaktid ning tehtud tehingud ja haldustoimingud jäävad kehtima. (4) Juhul kui maad ei ole võimalik tagastada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ja õiguspäraselt antud haldusakti, tehtud toimingu või tehingu tõttu, siis maa kompenseeritakse käesolevas seaduses sätestatud korras.
Propose a changeMaareformi seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud menetluste kohta koostatud toimikud antakse pärast alatise säilitamise nõuetele vastavat korrastamist ja sulgemist üle Maa- ja Ruumiametile. Kui maavanem on käesoleva seaduse § 22² 2. lõike alusel volitanud kohaliku omavalitsuse üksust korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist ja toimikuid säilitatakse valla- või linnavalitsuses, annab toimikud Maa- ja Ruumiametile üle valla- või linnavalitsus kahe aasta jooksul alates toimiku lõpetamisest, aga hiljemalt 2019. aasta 31. detsembril.
Propose a changeMaa- ja Ruumiameti kinnistamisavalduse alusel kantakse kinnistusregistriosa kolmandasse jakku käesoleva seaduse § 39³ 8. lõikes sätestatud märkus kõigi kinnisasjade kohta, mis on maareformi käigus koormatud hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks ning mille väljaostuvõlg ei ole tasutud. Märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks ja selle kustutamiseks ei ole vaja kinnisasja omaniku ega teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekut.
Propose a change(1) Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel moodustatud Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond lõpetatakse 2025. aasta 31. detsembri seisuga. (2) Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatud rahalisi vahendeid võib kasutada selleks määratud sihtotstarbel kuni tegevuse lõpuni.
Propose a change