(1) Krediidiinkasso juhatus kehtestab oma otsusega krediidiinkasso ning tema juhtide ja töötajate tegevust korraldavad protseduurireeglid (edaspidi sise-eeskirjad), mille kohaselt tagatakse krediidiinkasso tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiinkasso juhtide otsuste täitmine, samuti teenuste õigus- ja korrapärane osutamine.
(2) Sise-eeskirjas määratakse juhtide ja töötajate teadmiste, oskuste ning kogemuste tase, mis on vajalik krediidiinkasso organisatsioonis konkreetsetel ameti- või töökohtadel ülesannete täitmiseks. Teadmiste ja pädevuse taseme määramisel arvestatakse ameti- või töökohaga seotud ülesannete täitmiseks vajalikku kvalifikatsiooni ning ametialast kogemust.
(3) Sise-eeskirjades kehtestatakse asjakohane kord ja menetlused, et tagada tõhus ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus, talitluspidevus ja huvide konfliktide vältimine. Juhatus teostab järelevalvet korra ja menetluste rakendamise üle, tehes seda turu usaldusväärsust ning klientide ja krediidisaajate huve toetaval viisil.
(4) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks:
1) asutusesisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;
2) juriidilistest isikutest krediidisaajate andmete ja füüsilistest isikutest krediidisaajate isikuandmete töötlemise kord, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88);
3) töötajate töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe krediidiinkasso nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel;
4) juhtide sobivushindamise kord;
5) huvide konfliktide maandamise ja vältimise kirjeldus ja tegevuskava ning maandamise meetmed;
6) teenuse osutamisega seotud tegevuste edasiandmise kord, sealhulgas nõuded krediidihaldusteenuse osutaja kvalifikatsioonile;
7) registripidamise, andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord;
8) sisemised protseduurireeglid, millega määratakse kasutatavate infotehnoloogiasüsteemide ja krediidisaaja rahaliste vahendite hoidmise süsteemide turvalisus ning nende regulaarne kontrollimine;
9) sisekontrollisüsteemi toimimise kord ja riskijuhtimise reeglid ning nende rakendamise kord;
10) sisemised protseduurireeglid krediidiinkasso tegevust reguleerivates õigusaktides kehtestatud kohustuste rikkumise või võimaliku rikkumise kohta teavituste vastuvõtmiseks, töötlemiseks ja edastamiseks ning tagajärgedega tegelemiseks;
11) raamatupidamise sise-eeskirjad;
12) filiaalide olemasolu korral tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimise kord;
13) krediidisaajale teabe ja krediidilepingu mittekohase täitmisega seotud hoiatuste edastamise kord;
14) krediidisaaja kaebuse registreerimise ja lahendamise kord;
15) tegevuspõhimõtted, mis tagavad krediidisaajate kaitset ning õiglast ja hoolsat kohtlemist käsitlevate õigusnormide järgimise, sealhulgas võttes arvesse nende finantsolukorda ja asjakohasel juhul nende vajadust võlanõustaja või muu sotsiaalteenuste osutaja teenuste järele;
16) järelevalve eesmärgil esitatavate aruannete koostamise ja esitamise kord, sealhulgas aruannete koosseis ja koostamise regulaarsus, vastavate ülesannete eest vastutavad töötajad, kasutatavad infosüsteemid ja sisekontrolli protseduurid esitatud teabe korrektsuse kontrollimiseks.
(5) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada sise-eeskirjadele esitatavad täpsemad nõuded.
(1) Krediidiinkassos peab olema loodud ja rakendatud piisav sisekontrollisüsteem, mille eesmärk on tagada krediidiinkasso tegevuse vastavus käesolevale seadusele, kehtivatele sise-eeskirjadele ning vastuvõetud otsustele krediidiinkasso kõigil juhtimis- ja tegevustasanditel.
(2) Sisekontrolli teostamiseks tuleb krediidiinkassos sise-eeskirjadega kehtestada tegevuspõhimõtted ja reeglid käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks seoses klientidele teenuste osutamisega ja krediidihaldusega. Nimetatud tegevuspõhimõtted ja reeglid peavad Finantsinspektsioonil võimaldama järelevalveülesandeid efektiivselt täita.
(3) Krediidiinkasso nõukogu või selle puudumise korral osanike koosolek määrab siseaudiitori või selle funktsiooni teostamiseks isiku (edaspidi siseaudiitor), kellel on siseaudiitori ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsesobivus ja laitmatu ärialane maine. Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.
(4) Siseaudiitor peab tagama, et:
1) regulaarselt kontrollitakse krediidiinkasso ning selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust käesolevale seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, krediidiinkasso sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hinnatakse krediidiinkassos kehtestatud sise-eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele ning krediidiinkasso kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete sobivust ja tulemuslikkust;
2) krediidihaldusteenuse osutamise eest vastutavaid isikuid nõustatakse käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes;
3) krediidiinkasso juhatusele ja nõukogu olemasolu korral nõukogule esitatakse regulaarselt käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud kohustuste täitmisega seotud aruandeid.
(5) Krediidiinkasso tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud töötingimused ja õigused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet krediidiinkasso juhtidelt ja töötajatelt ning võimaluse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.
(6) Siseaudiitor on kohustatud talle krediidiinkasso kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab või võib osutada olulisele õigusrikkumisele või krediidisaaja huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama lisaks krediidiinkasso juhtidele, nõukogu puudumisel ka osanikele või nende esindajatele ning Finantsinspektsioonile.
(1) Krediidiinkasso võib krediidihaldustegevuse krediidihaldusteenuse osutajale edasi anda (edaspidi tegevuse edasiandmine) tingimusel, et ta sõlmib kirjaliku lepingu ja krediidiinkasso jääb täielikult vastutavaks kõigi käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud kohustuste täitmise eest, ning kui:
1) krediidiinkasso ja krediidihaldusteenuse osutaja vahel sõlmitavas tegevuse edasiandmise lepingus määratakse krediidihaldusteenuse osutaja kohustus järgida õigusaktidest tulenevaid norme, sealhulgas asjakohaseid Euroopa Liidu ja välisriikide õigusaktide norme, mis on kohaldatavad krediidilepingus sätestatud krediidiasutuse või krediidiandja nõuete või krediidilepingu suhtes;
2) tegevuse edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus krediidiinkasso ise ei tegele enam krediidihaldustegevusega, mille jaoks on talle väljastatud tegevusluba;
3) tegevuse edasiandmise leping ei muuda krediidiinkasso ja krediidiostja vahelist lepingulist suhet ega krediidiinkasso kohustusi krediidiostja või krediidisaaja ees;
4) tegevuse edasiandmine ei muuda kehtetuks ega muuda mis tahes muid tingimusi, mille alusel krediidiinkasso tegevusluba anti;
5) tegevuse edasiandmine ei takista krediidiinkasso üle vajalikul tasemel finantsjärelevalve teostamist;
6) krediidiinkassol säilib pärast tegevuse edasiandmist vahetu ligipääs edasiantud tegevuste kohta käivale teabele;
7) pärast tegevuse edasiandmise lepingu lõppemist on krediidiinkassol pädevus ja ressursid tegelemaks edasiantud krediidihaldustegevusega;
8) tegevuse edasiandmine ei takista ega mõjuta krediidiinkasso sisekontrolli kvaliteeti, usaldusväärsust ega toimimist;
9) tegevuse edasiandmisega ei delegeeri krediidiinkasso juhtorgani liikmed oma vastutust ning tegevuse edasiandmine ei kahjusta muul viisil klientide ega krediidisaajate huve;
10) tegevuse edasiandmine ei takista krediidiinkasso tegevust ja tema kohustuste täitmist vajalikul tasemel ega vähenda teenuse osutamise kvaliteeti;
11) krediidihaldusteenuse osutajal on vajalikud teadmised ja oskused ning ta on võimeline neid kohustusi täitma;
12) tegevuse edasiandmisel võtab krediidiinkasso tarvitusele kõik meetmed, et vältida lisariske krediidiinkasso tegevusele;
13) on täidetud muud käesolevast seadusest tulenevad nõuded.
(2) Krediidiinkasso võib ka muud tegevust kui krediidihaldustegevust kolmandatele isikutele edasi anda, kuid üksnes tingimusel, et krediidiinkasso jääb täielikult vastutavaks kõigi käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud kohustuste täitmise eest.
(3) Enne tegevuse edasiandmist krediidihaldusteenuse osutajale või muudele kolmandatele isikutele teavitab krediidiinkasso Finantsinspektsiooni. Asjakohasel juhul tuleb teavitada sihtriigi pädevaid järelevalveasutusi, kui on tegemist krediidiasutuse sõlmitud krediidilepinguga.
(4) Krediidiinkasso säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tegevuse edasiandmise lepingut ja krediidihaldusteenuse osutajale antud olulisi kirjalikke juhiseid vähemalt viis aastat, kuid mitte kauem kui kümme aastat pärast tegevuse edasiandmise lepingu lõpetamist.
(5) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda krediidiinkassolt ja krediidihaldusteenuse osutajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse edasiandmise lepingut ning muid käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumente ja teavet.
(6) Krediidihaldusteenuse osutajal, kellele on krediidiinkasso tegevus edasi antud, ei ole lubatud vastu võtta krediidisaaja rahalisi vahendeid, mis on krediidisaajale antud krediidiasutuse sõlmitud krediidilepinguga. Eelnimetatut ei kohaldata juhul, kui on tegemist teise krediidiinkassoga ja talle on selline õigus antud. Juhul kui on tegemist krediidiandja sõlmitud krediidilepinguga, võib krediidihaldusteenuse osutaja võtta krediidisaaja rahalisi vahendeid vastu üksnes juhul, kui ta kannab need esimesel võimalusel edasi krediidiinkassole.
(7) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse konkreetsele krediidihaldusteenuse osutajale või muule kolmandale isikule krediidiinkassoga seotud tegevuse edasiandmise lõpetamist või kõigi krediidiinkasso poolt krediidihaldusteenuse osutajatega või muude kolmandate isikutega sõlmitud tegevuste edasiandmise lepingute lõpetamist, kui:
1) rikutakse krediidiinkasso klientide õigustatud huve või krediidisaajate õigusi või on sellise rikkumise oht või kui ohustatakse teenuse osutamise stabiilsust või usaldusväärsust;
2) kolmanda riigi pädeval järelevalveasutusel, kes teostab järelevalvet kolmanda riigi isiku üle, ei ole õiguslikku alust või võimalusi teha Finantsinspektsiooniga koostööd;
3) krediidihaldusteenuse osutaja või muu kolmas isik, kes on asutatud kolmandas riigis, ei vasta käesolevas seaduses sätestatuga vähemalt samaväärsetele nõuetele;
4) rikutakse käesolevas seaduses sätestatud muid tingimusi.
§ 44. Krediidilepingu haldamisega seotud toimiku pidamine
(1) Krediidiinkasso peab krediidilepingu haldamise eesmärgil kogutud vajalike andmete ja dokumentide kohta toimikut (edaspidi käesolevas paragrahvis toimik) alates hetkest, kui ta määrati viivituses olevat krediidilepingut või sellest tulenevat nõuet haldama. Kui krediidiostja ei määra enda esindajaks krediidiinkassot, peab toimikut krediidiostja. Toimikut peetakse iga krediidisaaja kohta eraldi.
(2) Krediidiinkasso või asjakohasel juhul krediidiostja tagab kogu selle perioodi jooksul, mil nõuet hallatakse, krediidisaaja vajalike andmete ja dokumentide olemasolu toimikus.
(3) Krediidiinkassol või asjakohasel juhul krediidiostjal on õigus saada viivituses oleva tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude sissenõudmiseks krediidiasutuselt või krediidiandjalt tarbijakrediidi andmise, jälgimise ja hindamise kohta peetud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 48 sätestatud krediiditoimikust neid andmeid, mis on kogutud konkreetse tarbija kohta vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks, sealhulgas krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud perioodil tarbija tehtud maksetehingute andmeid kujul, mis võimaldab saada ülevaate tarbija maksetehingutest tulu- ja kululiikide lõikes. Krediidiasutus või krediidiandja võib esitada täiendavaid selgitusi tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohta. Krediidiinkasso või krediidiostja võib saadud andmeid kasutada üksnes eesmärgipäraselt ja seoses kõnealuse viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõude haldamisega käesoleva seaduse § 3 lõike 2 tähenduses.
(4) Krediidiinkasso või asjakohasel juhul krediidiostja säilitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmed ning dokumendid vähemalt viis aastat pärast nõude haldamise lepingu lõpetamist, kuid mitte kauem kui kümme aastat.
(5) Toimik peab andma piisava teabe krediidilepingu haldamise eest vastutavale isikule, samuti siseaudiitorile ja audiitorile ning Finantsinspektsioonile krediidilepingu haldamise ja muutmise kohta. Sellekohase järelepärimise peale on krediidiinkasso kohustatud edastama tarbijakrediidilepinguga seotud toimiku ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
(1) Kui krediidiostja ise ei tegele krediidihaldustegevusega, sealhulgas võttes arvesse käesoleva seaduse § 3 lõikes 7 sätestatut, sõlmitakse krediidiostja ja krediidiinkasso, krediidiasutuse või krediidiandja vahel krediidilepingu haldamiseks leping (edaspidi krediidihaldusleping). Krediidihaldusleping peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) krediidihaldustegevuse üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas tähtajad ja muud olulised tingimused, millal ja mille kohaselt kantakse krediidisaaja makstud summad üle krediidiostjale;
2) krediidiinkassole, krediidiasutusele või krediidiandjale makstava tasu suurus või selle arvutamise meetod;
3) ulatus, mis määral saab krediidiinkasso, krediidiasutus või krediidiandja esindada krediidiostjat suhtluses krediidisaajaga;
4) poolte kohustus järgida krediidilepingus sätestatud krediidiasutuse või krediidiandja nõuete või krediidilepingu suhtes kohaldatavaid Euroopa Liidu ja riigisisese õiguse norme;
5) poolte kohustus kohelda krediidisaajat õiglaselt ja hoolsalt;
6) krediidiinkasso, krediidiasutuse või krediidiandja kohustus teavitada krediidiostjat enne krediidihaldustegevuse edasiandmist krediidihaldusteenuse osutajale.
(2) Krediidiinkasso, krediidiasutus või krediidiandja säilitab vähemalt viis aastat, kuid mitte kauem kui kümme aastat pärast krediidihalduslepingu lõpetamise kuupäeva krediidihalduslepingu ja järgmised andmed:
1) krediidiostja ja krediidisaajaga peetud kirjavahetus;
2) krediidiostjalt saadud juhised iga viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõude kohta.
(3) Krediidiinkasso, krediidiasutus või krediidiandja on kohustatud Finantsinspektsioonile edastama kõik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed.
(1) Krediidiinkasso aktsia- või osakapital peab olema täielikult sisse makstud.
(2) Krediidiinkasso aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot.
§ 47. Krediidisaaja poolt maksete tegemine seoses kohustuse täitmisega ja sellega seotud rahaliste vahendite hoidmine
(1) Krediidiinkasso peab hoidma krediidisaaja kohustuste täitmiseks tasutud rahalisi vahendeid eraldi maksekontol. Krediidiinkasso ei või neid rahalisi vahendeid kasutada oma majandustegevuses ka mitte juhul, kui krediidiinkasso on sõlminud krediidiostjaga krediidihalduslepingu, mis näeb ette nimetatud vahendite vastuvõtmist krediidisaajalt.
(2) Krediidiinkasso peab avama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksekonto üksnes krediidiasutuses, mis on asutatud Eestis või teises lepinguriigis.
(3) Krediidiinkasso esitab Finantsinspektsioonile viivitamata asjakohase teabe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksekontode kohta ja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni, kui teave muutub.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksekontol olevad krediidisaaja kohustuste täitmiseks tasutud rahalised vahendid ei kuulu krediidiinkasso pankrotivara hulka ning neid ei saa kasutada sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ega pankrotimenetluse läbiviimiseks.
(5) Kui krediidisaaja teeb krediidiinkassole makse krediidilepinguga seotud kohustuse osaliseks või täielikuks tasumiseks, esitab krediidiinkasso krediidisaajale paberil või muul püsival andmekandjal tõendi või kinnituse makse tasumise kohta, millest peab olema krediidisaajale näha võlgnetava summa vähenemine.
(6) Krediidisaajalt krediidiinkassole tehtud maksed loetakse krediidiostjale tasutuks olenemata sellest, kas krediidiinkasso on need summad krediidiostjale edastanud või mitte.
(1) Raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse vastavalt käesolevas seaduses, raamatupidamise seaduses, krediidiinkasso põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas ning muudes raamatupidamisarvestusega seotud õigusaktides sätestatule.
(2) Raamatupidamine peab tagama tõese teabe saamise krediidiinkasso finantsseisundi ja majandustegevuse kohta.
(3) Kui krediidiinkassol on õigus krediidisaajalt rahalisi vahendeid vastu võtta ja neid hoida, kajastab krediidiinkasso krediidisaajalt laekunud vahendeid oma bilansis kuni nende krediidiostjale kandmiseni. Krediidiinkasso avalikustab teabe krediidisaajalt vastu võetud, kuid krediidiostjale edasi kandmata rahaliste vahendite kohta oma raamatupidamise aastaaruandes.
§ 49. Aruanded ja nende Finantsinspektsioonile esitamine
(1) Krediidiinkasso esitab Finantsinspektsioonile üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega kahe nädala jooksul pärast aktsionäride või osanike üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Kui krediidiinkasso on nimetatud aruanded avalikustanud oma veebilehel või esitanud need äriregistrile kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, ei pea ta neid Finantsinspektsioonile esitama.
(2) Krediidiinkasso ja teise lepinguriigi krediidiinkasso Eesti filiaal esitab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud regulaarsete aruannete periood on kvartal ja aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse regulaarne aruanne hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
(4) Finantsinspektsioonil on lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus nõuda ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, kui need on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.
(5) Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib Finantsinspektsioon või krediidiinkasso esitada andmeid Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja Eesti Pangale seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(6) Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso, välisriigi krediidiinkasso filiaali ja Eestis piiriüleselt teenuseid osutava krediidiinkasso aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026014&id=119022025008 määrusega.
§ 50. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll, puuduste kõrvaldamine ja algandmete säilitamine
(1) Finantsinspektsioon kontrollib käesoleva seaduse § 49 lõigetes 2–4 nimetatud järelevalvelise aruande vastavust nõuetele esimesel võimalusel pärast aruande laekumist.
(2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab järelevalvelises aruandes puudusi, teavitab ta sellest aruande esitajat.
(3) Järelevalvelise aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama ja esitama Finantsinspektsioonile parandatud aruande ilma põhjendamatu viivituseta. Parandatud aruanne tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka juhul, kui aruande esitaja ise tuvastab varem esitatud andmetes vea või kui auditeeritud andmed erinevad varem esitatud auditeerimata andmetest.
(4) Järelevalvelise aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama viis aastat. Nimetatud tähtaeg ei piira krediidiinkasso õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krediidiinkassol muu õiguslik alus.
(1) Krediidiinkasso raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud.
(2) Krediidiinkasso audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud ning piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.
(3) Krediidiinkasso asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel audiitorettevõtja, kui:
1) üldkoosolek ei ole audiitorettevõtjat nimetanud;
2) üldkoosoleku nimetatud audiitorettevõtja loobub audiitorkontrolli tegemisest;
3) audiitorettevõtja on kaotanud Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.
(4) Finantsinspektsiooni määratud audiitorettevõtja volitused kestavad, kuni üldkoosolek või osanike koosolek nimetab uue audiitorettevõtja.
(1) Audiitorettevõtja on kohustatud Finantsinspektsiooni viivitamata kirjalikult teavitama krediidiinkasso auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
1) krediidiinkasso tegevust reguleerivate õigusaktide nõuete oluline rikkumine;
2) krediidiinkasso edasise tegevuse katkemise oht;
3) muudetud vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta;
4) olukord, mille tõttu krediidiinkasso ei ole võimeline täitma oma kohustusi või oht sellise olukorra tekkeks;
5) krediidiinkasso juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju krediidiinkassole või krediidisaajale.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei rikuta audiitortegevuse seaduses ettenähtud kutsesaladuse hoidmise kohustust ega lepinguga audiitorettevõtjale pandud konfidentsiaalsusnõuet.
(1) Krediidiinkasso ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Kui krediidiinkasso on ühendav ühing ja ta jätkab oma tegevust krediidiinkassona, teavitab ta viivitamata pärast tema ühinemise kandmist äriregistrisse Finantsinspektsiooni ja esitab teabe muutunud andmete kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 16 sätestatule.
(3) Krediidiinkasso ühinemise korral teise äriühinguga vastavalt äriseadustiku § 391 lõikes 1 sätestatule või uue äriühingu asutamise teel vastavalt sama paragrahvi lõikes 2 sätestatule krediidiinkasso tegevusluba üle ei anta.
(4) Kui krediidiinkasso ühineb uue äriühingu asutamise teel või teise ühendava äriühinguga, kellel ei ole tegevusluba krediidiinkassona tegutsemiseks, peab ta tegutsemiseks taotlema tegevusloa vastavalt käesoleva seaduse §-des 7–9 sätestatule enne ühinemise äriregistrisse kandmist.
(5) Enne ühinemisotsuse tegemist tuleb Finantsinspektsioonile esitada kinnitus ning tõendid ja dokumendid selle kohta, millised kliendilepingud on lõpetatud või nõuded loovutatud teisele krediidiinkassole, kellel on asjakohane tegevusluba.
(1) Krediidiinkasso jagunemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Krediidiinkasso jagunemise korral eraldumise teel vastavalt äriseadustiku § 434 lõikes 4 sätestatule tegevusluba eralduvale äriühingule üle ei anta. Kui eraldumise teel jagunemise korral jätkab jagunev krediidiinkasso oma tegevust krediidiinkassona, teavitab ta viivitamata pärast tema jagunemise äriregistrisse kandmist Finantsinspektsiooni ja esitab teabe muutunud andmete kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 16 sätestatule.
(3) Krediidiinkasso jagunemise korral jaotumise teel vastavalt äriseadustiku § 434 lõikes 2 sätestatule krediidiinkasso tegevusluba üle ei anta ja selle kehtivus lõpeb.
(4) Jagunemise korral krediidiinkasso vara üleandmisel omandavale äriühingule, kes ei ole krediidiinkasso, taotleb omandav äriühing krediidiinkassona tegutsemiseks tegevusloa vastavalt käesoleva seaduse §-des 7–9 sätestatule enne jagunemise äriregistrisse kandmist.
(5) Enne jagunemisotsuse tegemist esitab krediidiinkasso Finantsinspektsioonile kinnituse ning tõendid ja dokumendid selle kohta, millised kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele krediidiinkassole, kellel on vastav tegevusluba.
(1) Krediidiinkasso lõpetatakse äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Krediidiinkasso lõpetamine võib toimuda üksnes Finantsinspektsiooni loal.
(3) Krediidiinkasso lõpetamise loa saamiseks esitab krediidiinkasso Finantsinspektsioonile avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) krediidiinkasso üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus lõpetamise kohta, millest peab muu hulgas näha olema ka Finantsinspektsioonilt lõpetamise loa taotlemise otsus;
2) krediidiinkasso hinnang lõpetamise mõju kohta oma klientide ja krediidisaajate huvidele;
3) kinnitus ning seda tõendavad tõendid ja dokumendid, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele krediidiinkassole;
4) krediidiinkasso regulaarne aruanne perioodi kohta viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud otsuse tegemiseni.
(4) Krediidiinkasso lõpetamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas krediidiinkasso lõpetamine vastab tema klientide ja krediidisaajate huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 9 sätestatut.
(5) Otsuse krediidiinkasso lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul pärast kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide esitamist.
(6) Finantsinspektsioon võib keelduda krediidiinkasso lõpetamise loa andmisest, kui krediidiinkasso lõpetamine on vastuolus tema klientide või krediidisaajate huvidega.
(7) Otsuse krediidiinkasso lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiinkassole teatavaks.
(8) Krediidiinkasso võib sundlõpetada Finantsinspektsiooni avalduse alusel kohtumäärusega, kui Finantsinspektsioon on krediidiinkassole antud tegevusloa käesoleva seaduse § 13 alusel kehtetuks tunnistanud.
(9) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud asjaolude kohta.
(10) Krediidiinkasso sundlõpetamise otsustab kohus kolme tööpäeva jooksul sellekohase avalduse esitamisest arvates.
(11) Sundlõpetamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul äriseadustiku § 203 lõikes 3 või § 366 lõikes 3 sätestatut ei rakendata.
(1) Krediidiinkasso suhtes võivad pankrotiavalduse esitada:
1) Finantsinspektsioon;
2) likvideerijad;
3) võlausaldajad;
4) krediidiinkasso ise.
(2) Tegutsev krediidiinkasso teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni, kui pankrotiavalduse on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud isik.
(3) Juhul kui krediidiinkasso hoiab krediidisaajate rahalisi vahendeid, võib ta võlgnikuna pankrotiavalduse esitada üksnes Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul.
Krediidiinkasso ja krediidiostja peavad suhtluses krediidisaajaga: 1 1) Krediidiinkasso ja krediidiostja peavad suhtluses krediidisaajaga:
1) tegutsema heas usus, õiglaselt ja professionaalselt;
2) andma krediidisaajale selget, tõest ja ajakohast teavet;
3) austama ja kaitsma krediidisaajate isikuandmeid ning eraelu puutumatust;
4) suhtlema krediidisaajaga viisil, mis ei kujuta endast ahistamist, sundi ega lubamatut mõjutamist.
(1) Krediidiostja esitab krediidisaajale pärast viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõude omandamist paberil või muul püsival andmekandjal teate, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) teavitus viivituses oleva krediidilepingu omandamise kohta, sealhulgas lepingu loovutamise kuupäev;
2) krediidiostja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
3) asjakohasel juhul krediidiinkasso või krediidihaldajana tegutseva krediidiasutuse või krediidiandja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
4) asjakohasel juhul teave krediidiinkasso tegevusloa kohta;
5) asjakohasel juhul krediidihaldusteenuse osutaja, kellele krediidiinkasso on tegevuse edasi andnud, ärinimi, registrikood ja kontaktandmed;
6) krediidiostja või asjakohasel juhul krediidiinkasso või krediidiasutuse, krediidiandja või krediidihaldusteenuse osutaja, kellele krediidiinkasso on tegevuse edasi andnud, juures olev selgelt eristuv kontaktpunkt või kontaktandmed, mille kaudu krediidisaaja teavet saab;
7) teave teate esitamise ajal tasumisele kuuluva summa kohta koos täpsustusega, mis kuulub tasumisele põhiosa, intresside, teenustasude ja muude ettenähtud tasudena, ning asjakohasel juhul nõude aluseks olevate dokumentide koopiad, kui krediidisaaja neid nõuab;
8) kinnitus selle kohta, et kohaldub Eesti ja asjakohane Euroopa Liidu õigus, eelkõige mis puudutab tarbijakrediidilepingute täitmist, tarbijakaitset ja krediidisaaja õigusi ning samuti krediidihaldustegevust läbi viivate isikute enda rikkumise korral rakenduvat vastutust, sealhulgas kriminaalõigust;
9) teave pädevate asutuste kohta, sealhulgas nende kontaktandmed ja aadress, kuhu on krediidisaajal võimalik esitada kaebus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe võib täies ulatuses või osaliselt ja kokkuleppel krediidiostjaga esitada ka tema esindajaks määratud krediidiinkasso või tema esindajaks määratud krediidiasutus või krediidiandja.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade koos teabega tuleb esitada eesti keeles või lepingus kokku lepitud keeles. Teate esitamise eest ei või nõuda tasu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade koos teabega esitatakse alati enne krediidiinkasso või krediidiostja poolt esimese rahalise kohustuse sissenõudmist. Krediidisaajal on õigus igal ajal nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe esitamist.
(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase teate esitamist esitab krediidiostja või asjakohasel juhul tema esindajaks määratud krediidiinkasso, krediidiasutus või krediidiandja kogu hilisemas teabevahetuses krediidisaajaga käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 kohase teabe. Käesoleva lõike esimest lauset ei kohaldata, kui tegemist on esimese teabevahetusega pärast uue krediidiinkasso nimetamist. Sel juhul esitatakse krediidisaajale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud teave.
§ 60. Krediidisaaja kaebuse registreerimine ja lahendamine
(1) Krediidiinkasso kehtestab sise-eeskirjaga krediidisaaja kaebuse registreerimise ja lahendamise korra, mis näeb ette toimiva ja läbipaistva menetluse esitatud kaebuste kiireks lahendamiseks.
(2) Krediidisaaja esitatud kaebuste registreerimise ja lahendamise eest on krediidiinkassol keelatud võtta tasu. Kokkulepe, millega seotakse kaebuse lahendamise eest tasu maksmine, on tühine.
(3) Krediidiinkasso lähtub kaebuste lahendamisel Finantsinspektsiooni kehtestatud korrast vastavalt käesoleva seaduse § 67 lõikes 4 sätestatule.
(4) Krediidiinkasso registreerib kõik saadud kaebused ning säilitab teavet esitatud kaebuste, nendega tegelemiseks võetud meetmete ja nende lahendamise tulemuste kohta kooskõlas käesoleva seaduse § 41 lõike 4 punktis 14 nimetatud korraga.
(5) Krediidiinkasso on kohustatud krediidisaaja esitatud kaebusele vastama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teavitama krediidisaajat kaebuse võimalikust lahendusest mõistliku aja jooksul, kuid tarbijast krediidisaajat hiljemalt 15 päeva ja juriidilisest isikust krediidisaajat hiljemalt 30 päeva pärast kaebuse saamist. Muu hulgas on krediidiinkasso kohustatud põhjendama, kui ta ei pea krediidisaaja kaebust põhjendatuks või keeldub kaebust rahuldamast või nõustub kaebuse osalise rahuldamisega.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ei ole krediidiinkassost mitteoleneval põhjusel võimalik kaebusele vastata või kaebuse lahendamiseks kõiki vajalikke toiminguid teha, põhjendab krediidiinkasso krediidisaajale sellist viivitamist ja määrab vajalike toimingute lõpetamise eeldatava mõistliku tähtaja, mis kokku ei või olla pikem kui 49 päeva esmase kaebuse esitamisest arvates.
(7) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded kaebuste käsitlemisele ja kaebuse esitamise standardsele dokumendipõhjale.
§ 61. Krediidiostja õigus saada teavet krediidiasutuselt
Krediidiostjal on õigus lepingueelsete läbirääkimiste käigus saada krediidiasutuselt teavet viivituses oleva krediidilepingu, sellest tulenevate krediidiasutuse nõuete ja asjakohasel juhul tagatise kohta, et hinnata viivituses oleva krediidilepingu sissenõudmise tõenäosust.
§ 62. Kolmanda riigi krediidiostja kohustus määrata esindaja lepinguriigis
(1) Kolmanda riigi krediidiostja määrab kirjalikult esindaja (edaspidi määratud esindaja), kelle alaline elukoht või registrijärgne asukoht on lepinguriigis.
(2) Finantsinspektsioon võib teha päringuid määratud esindajale käesoleva seaduse järgimisega seotud küsimustes. Määratud esindaja vastutab täielikult käesolevast seadusest ja muudest asjakohastest õigusaktidest krediidiostjale tulenevate kohustuste täitmise eest. Käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud krediidiinkassot, krediidiasutust või krediidiandjat käsitatakse asjakohasel juhul käesoleva seaduse tähenduses määratud esindajana.
(1) Kui krediidiostja või asjakohasel juhul tema määratud esindaja nimetab krediidiinkasso, krediidiasutuse või krediidiandja tegelema krediidihaldusega, teatab krediidiostja või tema määratud esindaja Finantsinspektsioonile selle isiku ärinime ja aadressi hiljemalt krediidihaldustegevusega alustamise kuupäeval.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidihaldusega tegelev isik muutub, teavitab krediidiostja või asjakohasel juhul tema määratud esindaja Finantsinspektsiooni muudatusest hiljemalt muudatuse kuupäeval ja esitab uue krediidihaldusega tegeleva isiku ärinime ja aadressi.
(3) Kui tegemist on krediidiasutuse viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõudega, edastab Finantsinspektsioon asjakohasel juhul käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohase teabe sihtriigi pädevale järelevalveasutusele, selle lepinguriigi pädevatele järelevalveasutustele, kus krediit anti, ja uue krediidiinkasso päritoluriigi pädevatele järelevalveasutustele.
(4) Krediidiostjal ei ole lubatud kaasata füüsilisi isikuid viivituses olevat krediidilepingut ega sellest tulenevat nõuet haldama.
§ 64. Finantsinspektsiooni teavitamine viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõude loovutamisest
(1) Krediidiostja, kes omakorda loovutab viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõude, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja esitab Finantsinspektsioonile järgmise teabe:
1) uue krediidiostja või asjakohasel juhul tema määratud esindaja juriidilise isiku tunnuse või selle puudumise korral krediidiostja või tema määratud esindaja juhatuse liikmete ja olulist osalust omavate isikute nimed ja andmed ning krediidiostja ja tema määratud esindaja aadressi;
2) loovutatud viivituses olevatest krediidilepingutest tulenevate nõuete või krediidilepingute koondjäägi, samuti nende nõuete või krediidilepingute arvu ja iga krediidi suuruse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teave peab muu hulgas eristama loovutatud tarbijakrediidilepinguid ja tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid ning asjakohasel juhul sisaldama teavet tarbijakrediidilepingute tagatiseks olevate varade liikide kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe aruandeperiood on poolaasta. Teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui teabe esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse teave hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiostjalt või asjakohasel juhul tema määratud esindajalt eelnimetatud teabe esitamist sagedamini, muu hulgas põhjusel, et paremini jälgida suurt hulka krediidilepingute või nendest tulenevate nõuete loovutamisi, mis võivad aset leida kriisi ajal.
(4) Kui krediidiostja loovutab krediidiasutuse viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõude teise lepinguriigi krediidiostjale, edastab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe uue krediidiostja pädevatele järelevalveasutustele ja asjakohasel juhul selle lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele, kus krediit väljastati. Sel juhul kohaldatakse teabe edastamisele käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui krediidiostja loovutab viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõude algsele krediidiostjale, krediidiasutusele või krediidiandjale tagasi.
(6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026014&id=119022025009 võib oma määrusega ette näha krediidiostjate või nende määratud esindajate kohta andmete esitamise aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra.
Kui krediidiostja on nimetanud krediidihaldusega tegelema krediidiinkasso, krediidiasutuse või krediidiandja või muu määratud esindaja, siis täidab käesoleva seaduse §-dest 63 ja 64 tulenevaid kohustusi eelnimetatud krediidiinkasso, krediidiasutus või krediidiandja või tema muu määratud esindaja.
(1) Käesolevas seaduses ettenähtud järelevalve eesmärk on tagada krediidiinkasso asutamise, tema tegevuse ja teenuste osutamise ning lõpetamise vastavus käesolevale seadusele ja teistele õigusaktidele, mis puudutavad eelkõige krediidiinkasso klientide ja krediidisaajate huvide ja õiguste kaitset.
(2) Finantsinspektsioon teostab krediidihaldusteenuse osutaja, krediidiostja ja krediidiostja käesoleva seaduse §-s 62 nimetatud määratud esindaja puhul järelevalvet vaid teabe andmise üle.
(1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet käesolevas seaduses, Finantsinspektsiooni seaduses ning nende alusel antud õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
(2) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
1) kõiki krediidiinkassosid, kes on asutatud Eestis, samuti nende juhte, töötajaid ja audiitorit;
2) Eesti krediidiinkasso välisriikides registreeritud filiaale, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi pädev järelevalveasutus või kui selle riigi pädeva järelevalveasutusega on sõlmitud asjakohane kokkulepe;
3) isikuid, kellel on krediidiinkassos oluline osalus;
4) välisriigis krediidihaldusega tegelevaid isikuid, kes osutavad teenust Eesti filiaali kaudu või piiriüleselt;
5) krediidiostjaid ja nende määratud esindajaid käesolevas seaduses ettenähtud kohustuste täitmise ulatuses;
6) krediidihaldusteenuse osutajaid vastavalt käesoleva seaduse §-s 43 sätestatule.
(3) Järelevalve teostamiseks Finantsinspektsioon:
1) otsustab käesolevas seaduses sätestatud lubade andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise;
2) kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega ning äriühingu üle kontrolli saavutamisega seonduvat;
3) annab käesolevas seaduses sätestatud juhtudel loa või nõusoleku või teostab käesolevas seaduses sätestatud registreerimisi ja kooskõlastamisi;
4) jälgib aruandeid ja muid dokumente, kontrollides ka kohapeal krediidiinkasso tegevuse vastavust seadustele;
5) teeb vastavalt vajadusele täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi;
6) täidab muid käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
(4) Finantsinspektsioon koostab ja avalikustab täpsema kaebuste lahendamise korra, mille alusel lahendatakse krediidisaaja kaebust vastavalt käesoleva seaduse §-s 60 sätestatule.
(5) Finantsinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks rakendada seaduses sätestatud meetmeid, sealhulgas anda haldusakte, teha toiminguid ning rakendada korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.
(6) Finantsinspektsioon võib avalikustada väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või -lepingu oma veebilehel vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõikes 5 sätestatule.
§ 68. Järelevalve välisriigis filiaali asutanud krediidiinkasso ja piiriüleselt teenuseid osutava krediidiinkasso üle
(1) Kui krediidiinkasso, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis teenuseid piiriüleselt, rikub välisriigis krediidihaldustegevusele ettenähtud nõudeid ning välisriigi pädev järelevalveasutus teavitab sellest Finantsinspektsiooni ja esitab tõendid, rakendab Finantsinspektsioon välisriigi pädeva järelevalveasutuse ettepanekul meetmeid rikkumise lõpetamiseks.
(2) Finantsinspektsioon teeb krediidiinkassole tema suhtes rakendatud meetme üksikasjad või meetme võtmata jätmist põhjendava otsuse teatavaks teavituse esitanud välisriigi pädevale järelevalveasutusele kahe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase teavituse saamist. Pärast menetluse algatamist teavitab Finantsinspektsioon menetluse seisust välisriigi pädevat järelevalveasutust korrapäraselt. Asjakohasel juhul teavitab Finantsinspektsioon krediidiinkasso suhtes rakendatavast meetmest ka selle lepinguriigi pädevaid järelevalveasutusi, kus krediit anti, kui see riik ei ole krediidiinkasso sihtriik ega Eesti.
(3) Krediidiinkasso filiaal või krediidiinkasso, kes osutab teenuseid piiriüleselt, esitab välisriigi pädeva järelevalveasutuse nõudmisel teabe, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või krediidiinkasso tegevuse üle selles riigis.
(4) Finantsinspektsioon võib küsida käesolevast seadusest tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmisel sihtriigi pädevatelt järelevalveasutustelt abi kohapealse kontrolli tegemiseks krediidiinkassos, kelle filiaal on asutatud välisriigis, või krediidihaldusteenuse osutaja juures, kellele krediidiinkasso on tegevuse edasi andnud. Filiaali või krediidihaldusteenuse osutaja kohapealset kontrolli tehakse kooskõlas selle riigi õigusnormidega, kus kontroll toimub.
(5) Juhul kui Finantsinspektsioon on teinud tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse käesoleva seaduse § 13 alusel, teeb ta otsuse teatavaks selle välisriigi pädevale järelevalveasutusele, kus krediidiinkasso osutab teenuseid piiriüleselt või kus on krediidiinkasso filiaal asutatud.
§ 69. Järelevalve teise lepinguriigi isiku Eestis registreeritud filiaali ja Eestis piiriüleselt teenuseid osutava isiku üle
(1) Finantsinspektsioon võib nõuda teises lepinguriigis asutatud isikult, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleselt teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid, mis on vajalikud statistika kogumise eesmärgil, kuid mitte suuremas mahus, kui seda saab nõuda Eestis asutatud krediidiinkassolt.
(2) Isik, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleselt teenuseid ja kelle tegevusloa on teise lepinguriigi pädev järelevalveasutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis tegutseda ega teenuseid osutada.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda teises lepinguriigis asutatud isikult, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleselt teenuseid, käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmist või täitmise takistuste kõrvaldamist seoses teises lepinguriigis asutatud isiku või tema filiaali poolt Eesti territooriumi piires või Eestis elavatele või asuvatele isikutele osutatud teenusega.
(4) Kui teise lepinguriigi isik või tema Eestis registreeritud filiaal rikub käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks, muu hulgas keelata teenuse osutamise.
(5) Finantsinspektsioon teavitab rakendatud meetmetest teises lepinguriigis asutatud isiku päritoluriigi pädevat järelevalveasutust. Erandjuhtudel võib Finantsinspektsioon klientide või avaliku huvi kaitseks rakendada teise lepinguriigi isiku suhtes käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt teise lepinguriigi pädevat järelevalveasutust teavitamata.
(6) Finantsinspektsioonil on õigus otsustada igal üksikjuhul kõige asjakohasema meetme üle, mis võetakse päritoluriigi pädeva järelevalveasutuse abitaotluse rahuldamiseks.
(7) Kui Finantsinspektsioon otsustab teha kohapealset kontrolli teises lepinguriigis asutatud isiku päritoluriigi pädeva järelevalveasutuse nimel, teeb Finantsinspektsioon kontrolli tulemused viivitamata teatavaks päritoluriigi pädevale järelevalveasutusele.
(8) Finantsinspektsioon võib omal algatusel kontrollida ja uurida teises lepinguriigis asutatud isiku tegevust Eestis. Finantsinspektsioon teeb kontrollide ja uurimiste tulemused teatavaks isiku päritoluriigi pädevale järelevalveasutusele.
(9) Kui Finantsinspektsioonil on tõendeid, et vastavalt käesoleva seaduse §-s 24 sätestatule piiriüleselt tegutsev isik rikub õigusnorme, edastab Finantsinspektsioon tõendid päritoluriigi pädevale järelevalveasutusele ja palub rakendada asjakohaseid meetmeid. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei piira Finantsinspektsiooni järelevalve-, uurimis- ja karistuste määramise volitusi.
(10) Kui teises riigis asutatud isik õigusnorme jätkuvalt rikub, on Finantsinspektsioonil pärast käesoleva paragrahvi lõike 9 kohast päritoluriigi pädeva järelevalveasutuse teavitamist õigus määrata asjakohaseid karistusi või rakendada muid meetmeid, et tagada käesoleva seaduse järgimine, kui:
1) õigusnorme rikkuv isik ei ole võtnud mõistliku aja jooksul tarvitusele piisavaid ja mõjusaid abinõusid rikkumise kõrvaldamiseks või
2) kui krediidisaajate kollektiivsete huvidega seotud ohule reageerimiseks on kiireloomulisel juhul vaja viivitamata tegutseda.
(11) Finantsinspektsioon võib määrata käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud karistusi ja rakendada meetmeid, olenemata päritoluriigi pädevate järelevalveasutuste juba määratud karistustest ja rakendatud meetmetest.
(12) Finantsinspektsioon võib keelata teises lepinguriigis asutatud isikul, kes rikub kohaldatavaid õigusnorme, edasise tegevuse Eestis, kuni päritoluriigi pädev järelevalveasutus teeb asjakohase otsuse.
§ 70. Järelevalve teise lepinguriigi krediidihaldusega tegeleva isiku üle, kui krediit väljastati Eestis
Kui Finantsinspektsioonil on tõendeid, et teises lepinguriigis asutatud ja krediidihaldusega tegelev isik rikub käesolevast seadusest või krediidi või krediidilepingu suhtes kohaldatavatest lepinguriigi õigusnormidest tulenevaid kohustusi, ja krediit väljastati Eestis, kuid Eesti ei ole selle isiku siht- ega päritoluriik, edastab Finantsinspektsioon tõendid tema päritoluriigi pädevale järelevalveasutusele ja taotleb asjakohaste meetmete rakendamist. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei piira Finantsinspektsiooni järelevalve-, uurimis- ja karistuste määramise volitusi.
(1) Kui Eesti krediidiinkasso pakub teenust välisriigis, teeb Finantsinspektsioon koostööd selle välisriigi pädeva järelevalveasutusega ja asjakohasel juhul ka krediidi väljastanud välisriigi pädeva järelevalveasutusega.
(2) Finantsinspektsioon esitab krediidiasutuste seaduse § 92³ lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe ning muu teabe, mida ta peab käesolevast seadusest tulenevalt oma ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikuks, krediidiostja päritoluriigi pädevatele järelevalveasutustele.
§ 72. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses
(1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.
(2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus menetlusosalisele andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
(3) Menetlusosalisel on õigus esitada järelevalvemenetluses tunnistajale Finantsinspektsiooni kaudu küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale nende asjassepuutumatuse korral või tunnistaja õiguste või huvide rikkumise vältimiseks.
(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda aruandeid, tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt ja asutustelt:
1) krediidiinkasso, krediidihaldusteenuse osutaja, krediidiostja või krediidiostja määratud esindaja juht või töötaja;
2) krediidiinkassoga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht või töötaja;
3) krediidiinkasso, krediidihaldusteenuse osutaja, krediidiostja või krediidiostja määratud esindaja aktsionär või osanik;
4) krediidiinkasso likvideerija või pankrotihaldur;
5) riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus, riigi põhiregistri või riikliku registri pidaja ning riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja;
6) muu kolmas isik.
(2) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:
1) teha krediidiinkassoga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud teabe kontrollimiseks või muu kahtluse korral, et rikutakse õigusnorme, ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;
2) nõuda krediidiinkassolt kõiki vajalikke andmeid, et kontrollida, kas krediidisaaja on rahalisi vahendeid nõuetekohaselt hoidnud, ning hinnata juhtorgani liikmete, aktsionäride ja osanike sobivust;
3) saada teavet krediidiinkasso audiitorettevõtjalt ja teha temaga koostööd;
4) saada teavet krediidiinkasso siseaudiitorilt ja teha temaga koostööd;
5) saada põhjendatud juhul krediidiasutuselt pangasaladust sisaldavaid andmeid krediidiinkasso ning tema klientide, krediidisaajate ja nende krediidihaldusteenuse osutajate kohta, kellele on krediidiinkasso ülesanded edasi antud.
(3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ilmuma kindlal ajal selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.
(4) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krediidiinkassoga seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe saamisest krediidiinkassot teavitamata. Kolmas isik ei tohi krediidiinkassot teabe edastamisest teavitada.
(5) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon määrata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete täitmiseks tähtaja.
(6) Kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, selgitab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke.
(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus teha krediidiinkasso, teise lepinguriigi isiku poolt Eestis asutatud filiaali või sellise krediidihaldusteenuse osutaja, kellele on krediidiinkasso tegevus edasi antud, asu- või tegevuskohas kohapealset kontrolli.
(2) Kohapealset kontrolli on õigus teha, kui:
1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele;
2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut;
3) see on lepinguriigi pädeva järelevalveasutuse taotluse alusel vajalik;
4) see on vajalik muude järelevalveülesannete täitmiseks.
(3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli tegemiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk ja ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teeb Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi kontrollija), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Kohapealse kontrolli käigus on kontrollijal õigus:
1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides võimaluse korral kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi;
3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid;
4) jälgida tööprotsesse;
5) nõuda suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ning töötajatelt.
(5) Kontrollitav on kohustatud määrama pädeva esindaja, kelle juuresolekul kontroll toimub ning kes annab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja esitab dokumente, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded ja vandeaudiitori eriotstarbelised raportid kontrollitava aruannete kohta, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli tegema lepinguriigi pädeva järelevalveasutuse või tema nimetatud audiitorettevõtja või eksperdi.
(7) Kontrollija on kohustatud koostama kontrolli tulemuste kohta kolme kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti kavandi, mille Finantsinspektsioon teeb kontrollitavale teatavaks.
(8) Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul akti kavandi kättetoimetamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi.
(9) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste saamist või nende tähtajaks esitamata jätmist, kuid hiljemalt viis kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist kinnitab Finantsinspektsioon oma põhjendatud otsusega lõppakti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.
(10) Finantsinspektsioon võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tähtaega kuni kahe kuu võrra, kui kontrollitava esitatud selgitusi või muud olulist asjaolu on vaja täiendavalt hinnata. Kui lõppaktis tehakse sellel perioodil olulisi muudatusi, saadab Finantsinspektsioon lõppakti kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks uuesti.
(11) Finantsinspektsioon võib lõppaktiga anda kontrollitavale tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja või määrata kontrollitavale muid kohustusi ning seada piiranguid ja rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha.
(12) Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõppakt või selle osa avalikustada, kui see on vajalik, lähtudes finantssektori usaldusväärsusest ja läbipaistvusest või krediidisaajate huvidest.
(13) Kui Finantsinspektsioon on teinud kohapealse kontrolli käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel, teeb ta selle tulemused päritoluriigi pädevatele järelevalveasutustele viivitamata teatavaks.
(1) Finantsinspektsioon hindab riskipõhist meetodit kasutades, kas krediidiinkasso on muu hulgas täitnud käesoleva seaduse §-des 41–43, 48 ja 60 nimetatud nõudeid.
(2) Finantsinspektsioon teavitab krediidiinkasso sihtriigi või krediidi andnud lepinguriigi, kui see ei ole Eesti ega sihtriik, pädevat järelevalveasutust käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase hindamise tulemustest, kui eelnimetatud asutus seda taotleb või kui Finantsinspektsioon peab seda asjakohaseks.
(3) Finantsinspektsioon teavitab alati krediidiinkasso sihtriigi või krediidi andnud lepinguriigi, kui see ei ole Eesti ega sihtriik, pädevat järelevalveasutust riskipõhise hindamise tulemusel määratud karistustest või rakendatud meetmete üksikasjadest.
(4) Kui krediidiinkasso päritoluriigi pädev järelevalveasutus viib läbi krediidiinkasso riskipõhise hindamise, võib Finantsinspektsioon taotleda hindamise tulemusi, kui:
1) krediidiinkasso osutab Eestis teenust piiriüleselt või on Eestis asutanud filiaali;
2) krediit anti Eestis, kuid Eesti ei ole krediidiinkasso päritoluriik ega sihtriik.
(5) Finantsinspektsioon vahetab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud hindamise käigus asjakohast teavet krediidiinkasso sihtriigi, päritoluriigi ja krediidi andnud lepinguriigi pädevate järelevalveasutustega, kui see riik ei ole Eesti.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatut kohaldatakse üksnes sellisele krediidile, mille on väljastanud krediidiasutus.
(7) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada krediidiinkasso tegevuse riskipõhise hindamise täpsemad riskiindikaatorid ja metoodika.
(1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsate asjaolude väljaselgitamiseks kaasata menetlusse eksperdi.
(2) Kui ekspert teeb järelevalvemenetluses kindlaks tähtsad asjaolud, mille väljaselgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.
(3) Ekspert on kohustatud hoidma tähtajatult saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisega.
(4) Ekspertiisi kulud katab Finantsinspektsioon.
(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:
1) järelevalve tulemusel on avastatud käesoleva seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 nimetatud seaduste või muude krediidiinkasso, krediidihaldusteenuse osutajate või krediidiostjate tegevust reguleerivate õigusaktide või nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumine;
2) on vaja ära hoida käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusrikkumine;
3) krediidiinkasso võetud riskid on olulisel määral suurenenud või esineb muid tema tegevust, kliente või krediidisaajate või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;
4) see on vajalik krediidiinkasso klientide või krediidisaajate huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks;
5) enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõike 2 teises lauses sätestatule.
(2) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle teatavaks tegemist viivitamata asuma ettekirjutust täitma.
§ 78. Finantsinspektsiooni õigused ettekirjutuse tegemisel
(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
1) keelata krediidiinkasso või krediidiostja tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
2) keelata või piirata krediidiinkasso või krediidiostja vara, sealhulgas kontode kasutamine või käsutamine;
3) keelata osaliselt või täielikult krediidiinkasso kasumist väljamaksete tegemine;
4) nõuda krediidiinkasso sise-eeskirjade ja sisekontrollisüsteemi muutmist või ajakohastamist;
5) nõuda krediidiinkasso juhi tagasikutsumist, valimata jätmist või määramata jätmist või tema volituste ajutist peatamist;
6) teha krediidiinkasso üldkoosolekule või osanike koosolekule ettepanek krediidiinkasso audiitorettevõtja vahetamiseks;
7) nõuda krediidiinkasso töötaja töölt kõrvaldamist;
8) nõuda krediidiinkasso tegevuse edasiandmise lepingu ülesütlemist;
9) käesoleva seaduse või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 nimetatud seaduste või nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete olulise rikkumise korral nõuda krediidiinkasso majandustegevuse peatamist;
10) nõuda, et krediidiinkasso muudaks või ajakohastaks oma tegevuspõhimõtteid ja krediidisaaja kaebuse lahendamise korda;
11) nõuda lisateavet viivituses olevas krediidilepingus ettenähtud krediidiasutuse või krediidiandja nõuete või viivituses oleva krediidilepingu loovutamise kohta;
12) esitada muid nõudmisi krediidiinkasso tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks.
(2) Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada muid käesolevas seaduses ettenähtud meetmeid, sealhulgas:
1) nõuda krediidiinkasso juhi tagasikutsumist kohtu poolt;
2) rakendada sunniraha;
3) tunnistada kehtetuks filiaali registreerimise loa;
4) tunnistada kehtetuks krediidiinkasso tegevusloa.
§ 79. Juhtorganite kokkukutsumine ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel
(1) Krediidiinkasso juhatus teavitab üldkoosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest Finantsinspektsiooni vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest teavitatakse võimaluse korral vähemalt üks nädal ette.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
1) krediidiinkasso juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse võtmiseks juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajad, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.
(4) Krediidiinkasso asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks käesoleva seadusega või äriseadustikuga või nende alusel antud õigusaktiga või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 10 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning kokku kuni 1 000 000 eurot või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule.
(3) Kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 10 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning kokku kuni 3 000 000 eurot või kuni kümme protsenti aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulust vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, sealjuures koosneb netokäive teenustasudest ning intressi- ja muudest sellesarnastest tuludest, või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule.