(1) Kui puudutatud isikute rühmad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja esitada kohtule taotluse selle kinnitamiseks.
(2) Taotlus esitatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul.
(3) Taotlusele lisatakse saneerimiskava, hääletusprotokoll koos lisadega, saneerimisnõustaja arvamus ja tõendid saneerimiskava projekti ning käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 nimetatud teate kättetoimetamise kohta.
(4) Kui vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise taotluse esitab kohtule võlausaldaja või saneerimisnõustaja, tuleb taotlusele lisada ettevõtja nõusolek vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise kohta.
(5) Saneerimisnõustaja avaldab käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise taotluse kohtule esitamise kohta ning edastab teate puudutatud isikutele.
§ 29¹. Saneerimisnõustaja arvamus vastuvõtmata saneerimiskava kohta
(1) Saneerimisnõustaja esitab kohtule saneerimiskava esitamisega samal ajal või käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku arvamuse saneerimiskava kohta.
(2) Saneerimisnõustaja annab põhjendatud hinnangu muu hulgas käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud asjaoludele ja sellele, kas §-s 36 nimetatud rühmadeülese kohustamise tingimusi on järgitud.
(3) Koos arvamusega esitab saneerimisnõustaja kohtule tegevuse ja kulutuste aruande.
§ 29². Puudutatud isiku taotlus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmiseks
(1) Saneerimiskava vastu hääletanud puudutatud isik võib esitada kohtule põhjendatud taotluse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata ja selgitab, milles seisneb tema õiguste oluline rikkumine, kui:
1) ei ole järgitud käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi;
2) käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 2 sätestatud tingimus ei ole täidetud;
3) muu käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud tingimus kava kinnitamiseks ei ole täidetud.
(2) Taotlus esitatakse kohtule 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 nimetatud teate avaldamisest.
(1) Kehtetu
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(4¹) Kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel küsida saneerimismenetluses tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige ettevõtte väärtuse hindamiseks, eksperdi arvamust.
(5) Eksperdile kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus eksperdi kohta sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
(5¹) Eksperdi nimetamisel märgib kohus määruses summa, mille ettevõtja peab tasuma eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole, ja tasumise tähtaja. Kui taotluse on esitanud puudutatud isik, teeb kohus deposiidi tasumise kohustuslikuks temale.
(5²) Kui eksperdi tasu ja kulutuste katteks kohtu määratud summa deposiidina on jäetud selleks ettenähtud kontole tähtpäevaks tasumata, jätab kohus taotluse rahuldamata. Kui summa jätab tasumata ettevõtja, lõpetab kohus saneerimismenetluse.
(5³) Kui kohus nimetab eksperdi puudutatud isiku taotluse alusel, võib kohus jätta eksperdi määramisega seotud menetluskulud taotluse esitanud puudutatud isiku kanda, kui puudutatud isik on esitanud teadvalt põhjendamatu taotluse.
(5⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 5³ sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib taotluse esitanud puudutatud isik esitada määruskaebuse.
(6) Kehtetu
(1) Ekspert vastutab süüliselt tekitatud kahju eest.
(2) Eksperdi kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat alates päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja eksperdi vastutuse aluseks olevast asjaolust, kuid mitte üle kolme aasta eksperdi vabastamisest.
§ 36. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine rühmadeülese kohustamise alusel
(1) Kohus võib kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad vastu ei võtnud, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) järgitud on käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 sätestatud tingimusi, välja arvatud seal viidatud § 24 lõike 4 sätestatud poolthäälte tingimus;
2) saneerimiskava on heaks kiitnud vähemalt üks puudutatud isikute rühm, välja arvatud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktis 4 nimetatud rühm või muu rühm, kes saneerimiskava alusel ettevõtja väärtuse hindamise tulemusel ei saaks väljamakseid ega säilitada huve või kellel ei ole mõistlikku eeldust saada väljamakseid ega säilitada huve, kui kohaldatakse pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärke;
3) saneerimiskavaga tagatakse, et eriarvamusele jäänud puudutatud võlausaldajate rühmi koheldakse vähemalt sama soodsalt kui mis tahes sama järguga rühma ning soodsamalt kui mis tahes madalama järguga rühma;
4) ükski puudutatud isikute rühm ei või saneerimiskava alusel saada rohkem, kui on tema kogunõue ettevõtja vastu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud järkude järjekorra määramisel lähtutakse pankrotiseaduses sätestatud rahuldamisjärkudest, kuid see ei puuduta väljamaksete järjekorda.
(3) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatust kõrvale kalduda, kui see on vajalik edukaks saneerimiseks.
(4) Saneerimiskava kinnitamisel annab kohus hinnangu saneerimiskava kinnitamata jätmiseks esitatud võlausaldaja taotlusele. Kui saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks käesoleva seaduse § 29² lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel, hindab kohus võlausaldaja taotluse põhjendatuse kontrollimiseks ettevõtja vara väärtust. Muul juhul kohus omal algatusel ettevõtja vara väärtust ei hinda.
(5) Kohus otsustab saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise 30 päeva jooksul alates käesoleva seaduse § 29² lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumisest. Saneerimiskava kinnitamise otsustamiseks võib kohus pidada istungi.
§ 36¹. Saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja pikendamine ja saneerimiskava muutmise võimaldamine
(1) Saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel võib kohus mõjuval põhjusel pikendada saneerimiskava kinnitamiseks esitamise tähtaega või määrata saneerimiskava kinnitamata jätmise korral täiendava tähtaja, mille jooksul tuleb puudutatud isikutele esitada muudetud saneerimiskava, korraldada uus hääletus saneerimiskava vastuvõtmiseks ning esitada saneerimiskava kohtule kinnitamiseks. Kui taotluse on kohtule esitanud ettevõtja, peab taotlusele olema lisatud saneerimisnõustaja arvamus tähtaja pikendamise ja saneerimiskava muutmise põhjendatuse kohta.
(2) Kui kohus pikendab saneerimiskava kinnitamiseks esitamise tähtaega või määrab saneerimiskava kohtule esitamiseks täiendava tähtaja, ei või saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaeg olla kokku pikem kui 90 päeva alates saneerimismenetluse algatamisest.
(3) Kohus avaldab teate saneerimiskava kinnitamiseks esitamise tähtaja pikendamise ja saneerimiskava kohtule esitamiseks täiendava tähtaja määramise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus edastab määruse ettevõtjale, saneerimisnõustajale ja puudutatud isikutele.
(1) Saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise määrus edastatakse ettevõtjale ja kõikidele puudutatud isikutele. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on viivitamata täidetav. Saneerimiskava kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebusel ei ole saneerimiskava täitmise elluviimist peatavat toimet.
(2) Saneerimiskava kinnitamata jätmise määrusega lõpetab kohus saneerimismenetluse.
(2¹) Kohus lahendab saneerimiskava kinnitamise määrusega ka hagi tagamise abinõu, maksuhalduri täitetoimingu või maksuhalduri maksekonto arestimise ja täitemenetluses seatud aresti või keelumärke kehtivuse, mis on seotud saneerimiskavaga hõlmatud nõudega.
(2²) Teade saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(3) Määruse peale, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib esitada määruskaebuse ettevõtja või puudutatud isik, kes on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, esitades selle otse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva alates lõikes 2² nimetatud teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruskaebus on esitatud puudusega, annab kohus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja kuni kaks tööpäeva.
(6) Menetlusosalisel on õigus esitada menetluse kiirendamise taotlus juhul, kui määruskaebus on olnud ringkonnakohtu menetluses vähemalt 15 päeva. Samuti võib menetluse kiirendamise taotluse esitada juhul, kui kohus lükkab kohtuistungi asja arutamiseks edasi kauemaks kui 15 päeva. Menetluse kiirendamise taotluse peab kohus lahendama viivitamata.
(7) Määruskaebuse lahendamisel võtab kohus arvesse saneerimiskava faktilist täitmist. Kui ettevõtja ei asu saneerimiskava täitma, võib see olla aluseks puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamisele.
(8) Ringkonnakohus ja Riigikohus vaatavad määruskaebuse läbi asjatu viivituseta.
(1) Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel.
(2) Saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel lõpeb saneerimismenetlus, kui ettevõtja on kõik saneerimiskavaga võetud kohustused täitnud enne saneerimiskava täitmise tähtaja möödumist.
(3) Teade saneerimismenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(1) Saneerimismenetluse võib ennetähtaegselt lõpetada üksnes enne saneerimiskava kinnitamist.
(2) Kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt:
1) ettevõtja kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu – käesoleva seaduse § 14 lõike 3 kohaselt;
2) kui ettevõtja jätab tasumata saneerimisnõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa – käesoleva seaduse § 18 lõike 1 või § 31 lõike 5² kohaselt;
2¹) ettevõtja koostöö- ja kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu – käesoleva seaduse § 20 lõike 1¹ kohaselt;
3) saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu – käesoleva seaduse § 28 lõike 5 kohaselt;
4)
5) vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmisel – tulenevalt käesoleva seaduse § 37 lõikest 2;
6) ettevõtja avalduse alusel – käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt;
7) saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise korral – käesoleva seaduse § 40 lõike 2 kohaselt;
8) ettevõtja vara raiskamise või võlausaldajate huvide kahjustamise korral – käesoleva seaduse § 41 kohaselt;
9) saneerimiskava tähtpäevaks esitamata jätmise tõttu – käesoleva seaduse § 42 kohaselt;
10) ettevõtja poolt nõuete kohta ebaõigete andmete esitamise tõttu – käesoleva seaduse § 43 kohaselt.
§ 40. Saneerimismenetluse lõpetamine ettevõtja avalduse alusel ja eelduse äralangemise korral
(1) Ettevõtjal on õigus esitada kohtule avaldus saneerimismenetluse lõpetamiseks.
(2) Kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
(4) Kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, teeb kohus ettevõtjale ettepaneku tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kui ettevõtja nõustub, käsitatakse saneerimisavaldust pankrotiavaldusena. Kohus lõpetab sellisel juhul saneerimismenetluse ja lahendab pankrotiavalduse.
§ 40¹. Võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus saneerimiskava kinnitamata jätmise ja saneerimismenetluse lõpetamise korral
Kui võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel on kohus ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamise edasi lükanud vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktile 4, jätkab kohus saneerimiskava kinnitamata jätmise või saneerimismenetluse lõpetamise korral võlausaldaja pankrotiavalduse läbivaatamist.
§ 41. Saneerimismenetluse lõpetamine vara raiskamise ja võlausaldajate huvide kahjustamise korral
(1) Kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja raiskab oma vara või teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve.
(2) Kohus küsib saneerimismenetluse lõpetamise otsustamisel ettevõtjalt selgitust tema tegevuse kohta.
(3) Kohus võib küsida saneerimisnõustajalt hinnangut ettevõtja tegevuse kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
§ 42. Saneerimismenetluse lõpetamine saneerimiskava tähtpäevaks esitamata jätmise tõttu
Kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui ettevõtja jätab saneerimiskava käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks esitamata.
§ 43. Saneerimismenetluse lõpetamine nõuete kohta ebaõigete andmete esitamise tõttu
(1) Kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on nõuete kohta esitanud ebaõigeid andmeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
§ 44. Saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise tagajärjed
(1) Kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 9 nimetatud tagajärjed.
(2) Saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile, sundtäitmist läbiviivale maksuhaldurile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule.
(1) Saneerimiskava kinnitamisega hakkab saneerimiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima ettevõtja ja isiku kohta, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.
(2) Kehtetu
(3) Saneerimiskavas sisalduvad tahteavaldused loetakse antuks seaduses või kokkuleppes ettenähtud vormis.
(4) Saneerimiskava ei vabasta ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest ega mõjuta võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas lugeda kohustus sissenõutavaks muutunuks isiku suhtes, kes on ettevõtja kohustuse täitmise tagamiseks andnud käenduse, garantii või esemelise tagatise või vastutab muul alusel solidaarselt ettevõtja kohustuse täitmise eest. Kui ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav isik on kohustuse täitnud, on tal ettevõtja suhtes saneerimiskava alusel tagasinõudeõigus üksnes selles ulatuses, milles ettevõtja vastutaks kohustuse täitmise eest saneerimiskava järgi ja milles solidaarselt vastutava isiku poolt tehtud maksed võlausaldajale ja saneerimiskava alusel tehtavate maksete väärtus kokku ületavad võlausaldajal saneerimiskava kinnitamise hetkel olnud algset nõude summat.
(5) Kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes. Kui saneerimiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
(6) Käesoleva paragrahvi lõige 4 kehtib ka isiku kohta, kes saneerimiskavaga võtab endale kohustuse tagada ettevõtja kohustust võlausaldaja ees.
§ 47. Hagimenetlus ja täitemenetlus saneerimiskava kehtivuse ajal
(1) Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib.
(2) Saneerimismenetluse algatamise tagajärjena peatatud täitemenetlust, sundtäitmist, kohtumenetlust või muud käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud meedet jätkatakse nõude suhtes, mille kohta saneerimiskava ei kehti.
(3) Saneerimismenetluse algatamise tagajärjena peatatud täitemenetlus, sundtäitmine, kohtumenetlus või muu käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud meede jääb nõude suhtes, mille kohta saneerimiskava kehtib, peatatuks.
§ 48. Viivis ja leppetrahv saneerimiskava kehtivuse ajal
Saneerimiskava kinnitamise järel arvestatakse nõudelt, mida saneerimiskavaga ümber ei kujundata, viivist ja leppetrahvi edasi esialgse õigussuhte järgi.
§ 49. Pankrotiavaldus saneerimiskava kehtivuse ajal
(1) Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib.
(2) Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotiavaldus läbi saneerimismenetluse raames.
(3) Kohus kaasab pankrotiavalduse läbivaatamisse saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostava saneerimisnõustaja.
(4) Ajutine pankrotihaldur ei tohi oma tegevusega ohustada saneerimiskava täitmist ja peab tegema igakülgset koostööd järelevalvet teostava saneerimisnõustajaga.
(5) Ajutiseks pankrotihalduriks tohib määrata ka järelevalvet teostava saneerimisnõustaja, kui tal on õigus tegutseda pankrotihaldurina.
(6) Kui kohus tuvastab, et saneerimiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust ettevõtja pankrot välja kuulutada, tühistab ta saneerimiskava ja lõpetab saneerimismenetluse.
(7) Määruse peale, millega kohus pankrotiavalduse lahendab, võivad ettevõtja ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega.
(1) Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja.
(2) Saneerimisnõustaja esitab saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtja majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Kohus võib saneerimisnõustajale panna järelevalve teostamisel lisakohustusi.
(3) Saneerimisnõustaja teatab ettevõtja maksejõuetusele viitavatest asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning saneerimiskava kinnitanud kohtule.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud saneerimisnõustaja kohustus ei mõjuta juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.
(5) Ettevõtja annab saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel.
(6) Järelevalve teostamise ajal kohaldatakse saneerimisnõustaja suhtes käesoleva seaduse §-des 17–19¹ sätestatut. Järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale makstava tasu suuruse määrab kohus kindlaks kord aastas saneerimisnõustaja taotlusel. Saneerimisnõustaja peab taotluses märkima, milliseid ülesandeid ta järelevalvet teostades täidab ja kuidas on taotletav tasu nende ülesannetega kooskõlas.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale, millega kohus on saneerimisnõustajale järelevalve teostamise eest tasu määranud, võib ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
(1) Kohus võib saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel saneerimiskava muuta selle puudutatud isiku nõusolekul, kelle õigusi soovitakse saneerimiskava muutmisega kitsendada. Puudutatud isiku nõusolek ei ole vajalik, kui muudatus ei mõjuta oluliselt tema õigusi ega kahjusta oluliselt tema huve. Kui taotluse on kohtule esitanud ettevõtja, peab taotlusele olema lisatud saneerimisnõustaja arvamus. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust.
(2) Kui see on vajalik ja põhjendatud saneerimise eesmärkide saavutamiseks, võib kohtu kinnitatud saneerimiskava muuta, kui saneerimiskavaga on vaja hõlmata esialgu saneerimiskavast välja jäänud nõudeid, mis olid olemas enne saneerimisavalduse esitamist. Sellisel juhul kohaldatakse saneerimiskava muutmisele, vastuvõtmisele ja kinnitamisele käesoleva seaduse §-des 11–13 ja 20–37 sätestatut. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust.
(3) Kohus algatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saneerimiskava muutmise saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel määrusega, millele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 10 saneerimismääruse kohta sätestatut.
(4) Kohus kaasab saneerimiskava muutmisse saneerimisnõustaja, ettevõtja ja isikud, kelle õigusi soovitakse saneerimiskava muutmisega kitsendada.
(1) Kohus tühistab saneerimiskava:
1) kui ettevõtja on pärast saneerimiskava kinnitamist tunnistatud süüdi pankroti- või täitemenetluse kuriteos;
2) kui ettevõtja ei täida saneerimiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;
3) kui saneerimiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et ettevõtja ei suuda saneerimiskavaga võetud kohustusi täita;
4) saneerimisnõustaja avalduse alusel, kui ei maksta tasu järelevalve teostamise eest;
5) saneerimisnõustaja avalduse alusel, kui ettevõtja ei osuta saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna saneerimisnõustajale teavet, mida viimane vajab järelevalve teostamiseks;
6) ettevõtja avalduse alusel;
7) kui kuulutatakse välja ettevõtja pankrot.
(2) Saneerimiskava tühistamisel langevad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ära tagasiulatuvalt, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 9 nimetatud tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja saneerimiskava täitmise käigus on juba saanud.
(3) Saneerimiskava tühistamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõpetamisest käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile, sundtäitmist läbiviivale maksuhaldurile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja või avalduse esitanud võlausaldaja või saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
Kui saneerimiskava tühistatakse ja sellele järgnevalt kuulutatakse ettevõtja suhtes välja pankrot, loetakse kaitstuks saneerimisnõustaja, eksperdi ja järelevalvet teostava saneerimisnõustaja nõue tasu ja kulutuste hüvitamise kohta.
(1) Saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel lõpeb saneerimismenetlus.
(2) Võlausaldaja saab saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude pärast saneerimiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna ainult saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses.
(3) Saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisega lõpeb saneerimisnõustaja kohustus teostada järelevalvet saneerimiskava täitmise üle. Kui saneerimiskava täitmise tähtaeg lõpeb, esitatakse käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 nimetatud aruanne viimast korda.
§ 55. Saneerimiskava muutmise võimalused seoses Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorraga
(1) Kui see on vajalik ja põhjendatud ettevõtte saneerimise eesmärkide saavutamiseks, võib kohus saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel peatada kinnitatud saneerimiskava järgsed maksed kuni kolmeks kuuks ja seda tähtaega võib vajaduse korral pikendada kuni kolm kuud. Kohus kuulab ära puudutatud võlausaldajad. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 480 sätestatule. Määruse peale võivad saneerimisnõustaja, ettevõtja ja võlausaldaja, kelle õigusi saneerimiskava muutmine puudutab, esitada määruskaebuse.
(2) Kui see on vajalik ja põhjendatud ettevõtte saneerimise eesmärkide saavutamiseks, võib kohus kinnitatud saneerimiskava saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel muuta, muu hulgas selliselt, et kavaga hõlmatakse ka uusi nõudeid, mis tekkisid enne või pärast saneerimisavalduse esitamist. Sellisel juhul kohaldatakse kava muutmisele, vastuvõtmisele ja kinnitamisele käesoleva seaduse §-des 20–37 sätestatut. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 480 sätestatule.
(3) Kui kava muudetakse selliselt, et kavaga hõlmatakse uusi nõudeid, algatab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saneerimiskava muutmise saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel määrusega, millele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 10 saneerimismääruse kohta sätestatut. Kava muutmisest puudutatud võlausaldaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 11–13 sätestatut.
(4) Kohus kaasab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud saneerimiskava muutmisse saneerimisnõustaja, ettevõtja ja võlausaldajad, kelle õigusi kava muutmine puudutab.
(5) Taotluse saneerimiskava muutmiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel saab esitada kuni 2021. aasta 31. märtsini.
(6) Saneerimiskava tohib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt muuta üksnes siis, kui enne Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra algust täitis ettevõtja saneerimiskava nõuetekohaselt.
§ 56. Saneerimisnõustajate nimetamise ja koja kutsekogu liikmeks saamise erisused
(1) Käesoleva seaduse § 15 lõikeid 3 ja 4 rakendatakse alates 2024. aasta 1. juulist. Kuni selle ajani kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni § 15 lõikeid 3, 4 ja 7. Kohus hindab, et isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus.
(2) Saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamiseks ei pea sooritama saneerimisnõustaja eksamit ega läbima väljaõpet isik, kes on viimase viie aasta jooksul olnud saneerimisnõustajaks vähemalt kolmes saneerimismenetluses. Arvesse ei võeta menetlusi, kus saneerimisnõustaja vabastati käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 3 või 4 alusel. Saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saab isik koja kutsekogu liikmeks vastuvõtmisega. Isik võetakse koja kutsekogu liikmeks tema kirjaliku avalduse alusel. Isik võib avalduse esitada kuni 2024. aasta 30. juunini.
§ 57. Seaduse kohaldamine enne 2022. aasta 1. juulit esitatud saneerimisavaldusele
Kui saneerimisavaldus on esitatud enne 2022. aasta 1. juulit, kohaldatakse saneerimismenetlusele käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni.