§ 38. Salastatud teabekandja säilitamine ja hävitamine
(1) Arhivaaliks olev teave antakse pärast selle salastatuse kustumist kooskõlas arhiiviseadusega üle Rahvusarhiivile.
(2) Rahvusarhiivile ei anta üle teabehankega või jälitustoiminguga kogutud teabe eriliiki isikuandmeid käsitlevat osa, kui isik, kelle suhtes jälitustoiming tehti või kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati, nõuab eriliiki isikuandmeid käsitleva teabe hävitamist ning seda teavet ei ole enam vaja avalike ülesannete täitmiseks. Sellisel juhul hävitatakse teabekandja eriliiki isikuandmeid käsitlev osa viisil, mis teeb võimatuks selles sisaldunud teabe taastamise.
(3) Teabekandjate puhul, millele kantud teabe salastatus ei ole kustunud, võib hävitada üksnes:
1) salastatud teabekandjast tehtud koopia;
2) salastatud teabekandja ootamatult tekkinud olukorras, kus teabekandjat ei ole võimalik kaitsta juurdepääsuõiguseta isiku juurdepääsu eest ühelgi muul viisil ning kui selle juurdepääsuga kaasneks tõenäoliselt oluline kahju Eesti Vabariigi julgeolekule. Viimasel juhul teavitatakse hävitamisest ja selle põhjusest kohe teabekandja loonud töötlevat üksust ja Kaitsepolitseiametit;
3) mustandi pärast teabekandja koostamist, mille ettevalmistamiseks mustand koostati;
4) salastatud teabekandja, mis sisaldab ainult arhiiviväärtuseta teavet;
4¹) salastatud teabekandja, milles sisaldunud arhiiviväärtusega teave on üle viidud teisele teabekandjale viisil, mis tagab selle autentsuse, usaldusväärsuse, terviklikkuse ja kasutatavuse;
5)
6) salastatud teabekandja, mis sisaldab ainult salastatud välisteavet ja millele salastatud välisteabe avaldaja ei ole määranud säilitustähtaega või mille hävitamist ei ole välislepinguga keelatud;
7) teabekandja, mis sisaldab ainult käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud teavet.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul hävitatakse teabekandja viisil, mis teeb võimatuks selles sisaldunud teabe taastamise.
(1) Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026163&id=13258189 kehtestab määrusega riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise täpsemad nõuded riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras, sealhulgas:
1) elektroonilise teabeturbe nõuded, sealhulgas töötlussüsteemile esitatavad nõuded, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuded;
2) riigisaladuse töötlemise nõuded väljaspool turvaala.
(2) Elektroonilise teabeturbe tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega:
1) krüptomaterjalide ning nende töötlemise ja kaitse nõuded ./dyn=111072026163&id=130102015006 ;
2) kiirgusturbe tagamise nõuded ./dyn=111072026163&id=12937569 .
3)
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse osad, mis sisaldavad riigisaladust, salastatakse käesoleva seaduse § 10 punkti 2 kohaselt. Määrus esitatakse teadmiseks Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.
(1) Kaitsepolitseiamet võib anda töötlemisloa:
1) füüsilisele isikule;
2) Eesti avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
3) Eestis registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule.
(2) Töötlemisluba kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku julgeolekukontrolli läbimist. Töötlemisloa kategooria väljendab isiku õigust töödelda riigisaladust ja seda sisaldavaid teabekandjaid enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal sõltuvalt töötlemise tingimustest järgmiselt:
1) A-kategooria töötlemisluba – töötlemise tingimused on loodud, isikul on õigus töödelda riigisaladust ja seda sisaldavaid teabekandjaid enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal;
2) B-kategooria töötlemisluba – töötlemise tingimusi ei ole loodud, isikul puudub õigus töödelda riigisaladust ja seda sisaldavaid teabekandjaid enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal.
(3) Töötlemisluba antakse kuni viieks aastaks.
(4) Töötlemisloa taotlemiseks peab juriidiline isik olema:
1) loodud vähemalt 18 kuud tagasi, välja arvatud juhul, kui töödeldakse üksnes piiratud taseme riigisaladust;
2) majanduslikult aktiivne, välja arvatud juhul, kui töödeldakse üksnes piiratud taseme riigisaladust.
(5) Töötlemisloa saamiseks peab juriidilisel isikul olema:
1) määratud riigisaladuse kaitset korraldav isik, kellel on juriidilises isikus töödeldava riigisaladuse kõrgeimale salastatuse tasemele vastav juurdepääsuõigus;
2) vähemalt üks juhtorgani liige, kellel on juriidilises isikus töödeldava riigisaladuse kõrgeimale salastatuse tasemele vastav juurdepääsuõigus.
(6) Töötlemisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 41. Töötlemisloa ja selle kehtivuse pikendamise taotlemine
(1) Töötlemisloa saamiseks või kehtivuse pikendamiseks esitab taotleja Kaitsepolitseiametile taotluse, millele lisab järgmised dokumendid:
1) taotleja kaaskiri, milles selgitatakse töötlemisloa taotlemise vajadust, taotletavat kategooriat, taotleja tegevusvaldkonda ja millise taseme riigisaladust soovitakse töödelda;
2) füüsilisest isikust taotleja puhul isiku riigisaladusele juurdepääsu õigust tõendav dokument või selle ärakiri, välja arvatud juhul, kui juurdepääsuõiguse on andnud Kaitsepolitseiamet;
3) töötlemisloa taotleja ja töötlemisloa kehtivusaja pikendaja ankeet;
4) juriidilisest isikust taotleja puhul käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid.
(2) Töötlemisloa kehtivuse pikendamisel võib vajaduse korral taotleda töötlemisluba kõrgema või madalama taseme riigisaladuse töötlemiseks, kui kehtivas töötlemisloas on märgitud.
(3) Töötlemisloa kehtivuse pikendamiseks esitab taotleja Kaitsepolitseiametile taotluse koos sellele lisatud dokumentidega hiljemalt kuus kuud enne töötlemisloa kehtivusaja lõppemist.
(4) Töötlemisloa kehtivuse pikendamiseks nõutavate dokumentide tähtaegsel esitamisel pikeneb töötlemisloa kehtivus kuni pikendamise või taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse tegemiseni.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud taotluse võib esitada koos juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotlusega.
(6) Töötlemisloa ja selle kehtivuse pikendamise taotluse, töötlemisloa taotleja ankeedi ja pikendaja ankeedi vormi kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026163&id=13258189 määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.
§ 42. Töötlemisloa andmisest ja selle kehtivuse pikendamisest keeldumise alused
(1) Töötlemisluba andmast või selle kehtivust pikendamast keeldutakse füüsilisele isikule:
1) kellel puudub juurdepääsuõigus;
2) kellel puudub põhjendatud vajadus töödelda riigisaladust või seda sisaldavaid salastatud teabekandjaid enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal;
3) kelle juurdepääsuõigus või varasem töötlemisluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti sätete rikkumise tõttu;
4) kellelt on töötlemisõigus ära võetud.
(2) Töötlemisluba andmast või selle kehtivust pikendamast keeldutakse juriidilisele isikule:
1) kes ei vasta käesoleva seaduse § 40 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud tingimustele;
2) kelle tegevus on suunatud Eesti Vabariigi ja tema julgeoleku vastu;
3) keda on karistatud selle eest, et ta on tahtlikult toime pannud riigivastase kuriteo või kuriteo inimsuse vastu, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
4) kellele varem antud töötlemisluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti sätete rikkumise tõttu, kui töötlemisloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui viis aastat;
5) kellelt on töötlemisõigus ära võetud;
6) kelle puhul esinevad pankrotimenetluse algatamise eelduseks olevad tingimused või kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus;
7) kelle puhul tegelikud kasusaajad ei ole tuvastatavad või kes on tegelike kasusaajate kohta esitanud valeandmeid;
8) kelle juhi või juhtorgani liikme puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 4–8 nimetatud asjaolu.
(3) Töötlemisluba andmast või selle kehtivust pikendamast võib keelduda juriidilise isiku puhul:
1) kellel puudub juurdepääsuvajadus;
2) kelle tegevus on olnud suunatud Eesti Vabariigi ja tema julgeoleku vastu või kes oma tegevusega võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekuhuve;
3) kes on seotud isiku või ühendusega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
4) kes on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatava või süüdistatavana;
5) kellel on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
6) kelle suhtes viiakse läbi väärteomenetlust korruptiivse teo tunnustel või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tunnustel;
7) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
8) keda on karistatud ettevaatamatusest toimepandud riigivastase kuriteo eest, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
9) kelle seaduslik esindaja on julgeolekukontrolli teostavale asutusele esitatud töötlemisloa taotleja ja töötlemisloa kehtivusaja pikendaja ankeedis või vestlusel tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid, mis on olulised töötlemisloa andmise otsustamisel;
10) kes ei ole täitnud oma kohustusi riiklike ja kohalike maksude tasumisel;
11) kelle äri- ja kaubandustegevus ei ole vastavuses heade tavade ja kommetega;
12) kes on viimase kolme aasta jooksul rikkunud riigihangete teostamiseks sõlmitud hankelepinguid;
13) kelle osade või aktsiate omajatest vähemalt üks neljandik ei ole tuvastatavad;
14) kelles otsene või kaudne oluline osalus või valitsev mõju väärtpaberituru seaduse tähenduses on füüsilisel või juriidilisel isikul või riigil, kes võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut;
15) kelle juhi või juhtorgani liikme puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõike 2 punktides 1–3 või 5–8 nimetatud asjaolu;
16) kellel on viimase viie aasta jooksul esinenud raskusi oma rahaliste kohustuste täitmisel;
17) kelle puhul on põhjendatud alus kahtlustada, et ta ei ole oma tegudes ja otsustes iseseisev või võib tegutseda teise riigi huvides;
18) kes on rikkunud käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõudeid;
19) kelle töötlemisluba on käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõuete rikkumise tõttu varem kehtetuks tunnistatud.
(4) Kehtetu
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude kontrollimiseks teostatakse juriidilise isiku suhtes julgeolekukontroll käesolevas seaduses sätestatud korras.
(6) Kehtetu
(7) Julgeolekukontrolli teostav asutus kontrollib juriidilise isiku julgeolekukontrolli käigus ka tema juhi ja juhtorgani liikme puhul käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 4–8 ning lõike 2 punktides 1–3 ja 5–8 nimetatud asjaolude esinemist. Selleks esitab töötlemisloa taotleja juhi ja juhtorgani liikme nõusoleku. Kontrolli tulemusel ei saa isik riigisaladusele juurdepääsu õigust.
(1) Töötlemisloa andmise, andmisest keeldumise, kehtivuse pikendamise, pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluseks on julgeolekukontrolli käigus kogutud teave.
(2) A-kategooria töötlemisluba antakse taotlejale pärast julgeolekukontrolli läbimist:
1) piiratud taseme riigisaladuse töötlemiseks, kui taotleja on kehtestanud administratiivala;
2) konfidentsiaalse või kõrgema taseme riigisaladuse töötlemiseks, kui taotleja loodud turvaala on saanud Kaitsepolitseiameti kooskõlastuse.
(3) Töötlemisloa andmine, andmisest keeldumine, kehtivuse pikendamine või pikendamisest keeldumine otsustatakse füüsilise isiku puhul kolme kuu jooksul ja juriidilise isiku puhul kuue kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaega võib pikendada füüsilise isiku puhul kolme kuu ja juriidilise isiku puhul kuue kuu võrra järgmistel juhtudel:
1) töötlemisloa andmise otsustamisel on vaja tugineda välisriigist pärinevale teabele;
2) taotleja või tema seadusliku esindajaga ei ole julgeolekukontrolli teostamiseks kuue kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik taotlejast või tema seaduslikust esindajast olenevatel mõjuvatel põhjustel vestlust läbi viia;
3) taotleja suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva kuue kuu jooksul võivad tõenäoliselt ilmneda töötlemisloa andmisest keeldumise alused;
4) taotleja suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva kuue kuu jooksul võivad töötlemisloa andmisest keeldumise alused ära langeda.
(5) Kaitsepolitseiamet jätab taotluse läbi vaatamata järgmistel juhtudel:
1) isikule töötlemisloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest on keeldutud ja taotlusest ei nähtu, et keeldumise aluseks olnud asjaolud on ära langenud;
2) läbi vaatamata jätmist taotleb töötlemisloa taotleja;
3 taotleja või tema seadusliku esindajaga ei ole kuue kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik julgeolekukontrolli teostamiseks vestlust läbi viia taotlejast või tema seaduslikust esindajast olenevatel ebaolulistel põhjustel;
4) muul seaduses nimetatud juhul.
(6) Kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud asjaolude kaalumise tulemusel ei ole võimalik taotlejale töötlemisluba anda või selle kehtivust pikendada taotluses märgitud taseme riigisaladuse töötlemiseks, võib töötlemisloa anda madalama taseme riigisaladuse töötlemiseks.
(7) Kaitsepolitseiamet võib käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud asjaolude kaalumise tulemusel töötlemisloa anda või selle kehtivust pikendada lühemaks tähtajaks, kui on sätestatud § 40 lõikes 3.
(8) Töötlemisloal või selle kehtivuse pikendamise teatisel peavad olema järgmised andmed:
1) töötlemisloa või selle kehtivuse pikendamise kuupäev ja otsuse number;
2) töötlemisloa andmise või selle kehtivuse pikendamise alus ja põhjendus;
3) füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi, isikukood ja A-kategooria töötlemisloa puhul riigisaladuse töötlemise asukoht;
4) juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja A-kategooria töötlemisloa puhul riigisaladuse töötlemise asukoht;
5) töötlemisloa kategooria ja töödelda lubatava riigisaladuse tase;
6) töötlemisloa kehtivusaeg.
(9) Töötlemisloa andmise või selle kehtivuse pikendamise kohta saadab Kaitsepolitseiamet taotlejale teatise viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.
(10) Töötlemisloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumisel saadab Kaitsepolitseiamet viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest motiveeritud otsuse ametlikult kinnitatud ärakirja isikule, kellele keelduti töötlemisluba andmast või selle kehtivust pikendamast.
(1) Töötlemisloa kehtivus lõpeb seoses:
1) füüsilise isiku riigisaladusele juurdepääsu õiguse lõppemisega;
2) juriidilise isiku lõppemisega;
3) isikult jõustunud kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega töötlemisõiguse äravõtmisega;
4) töötlemisloas märgitud tähtaja möödumisega;
5) töötlemisloa kehtetuks tunnistamisega.
(2) A-kategooria töötlemisluba tunnistatakse kehtetuks, kui füüsilisel isikul ei ole enam põhjendatud vajadust töödelda riigisaladust või seda sisaldavaid salastatud teabekandjaid enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal.
(3) A-kategooria töötlemisloa võib tunnistada kehtetuks, kui töötleva üksuse loodud administratiiv- või turvaala ei vasta käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides riigisaladuse ja seda sisaldavate teabekandjate kaitseks kehtestatud tingimustele.
(4) Töötlemisluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) füüsilise isiku juurdepääsuõigus on lõppenud;
2) juriidilise isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolu.
(5) Töötlemisloa võib tunnistada kehtetuks, kui:
1) juriidilise isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud asjaolu;
2) juriidiline isik ühineb, jaguneb või kujundatakse ümber.
(6) Töötlemisloa tunnistab kehtetuks Kaitsepolitseiameti peadirektor.
(7) Kaitsepolitseiamet teavitab füüsilise isiku töötlemisloa kehtivuse lõppemisest, kehtetuks tunnistamisest või tühisuse tuvastamisest isikut ennast ja töötlevat üksust, kellega isik on teenistus- või lepingulises suhtes.
(8) Kaitsepolitseiamet teavitab juriidilise isiku töötlemisloa kehtivuse lõppemisest, kehtetuks tunnistamisest või tühisuse tuvastamisest juriidilise isiku juhti või juhtorganit, tema poolt riigisaladuse kaitset korraldama volitatud isikut ja kõiki riigisaladuse töötlemisega seotud juriidilise isiku lepingupartnereid ning riigi julgeoleku volitatud esindajat.
§ 45. Töötlemisluba omava juriidilise isiku kohustused
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud kohustuste täitmisele on riigisaladuse töötlemisluba omav juriidiline isik kohustatud Kaitsepolitseiametile kohe teatama järgmistest asjaoludest:
1) ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest;
2) juhi või juhatuse või nõukogu liikmete muutumisest;
3) tegeliku kasusaaja muutumisest;
4) olulise osaluse omandamisest või muutumisest;
5) juriidilise isiku suhtes algatatud pankroti- või likvideerimismenetlusest;
6) eduka pakkumuse otsusest või osalemisest projektis, mis eeldab riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemist.
(2) Osalemisest projektis, mis eeldab salastatud välisteabe töötlemist või välisriigi töötlevale üksusele riigisaladuse edastamist, teavitab töötlemisluba omav juriidiline isik ka riigi julgeoleku volitatud esindajat.
(3) Kord aastas esitab töötlemisluba omav juriidiline isik Kaitsepolitseiametile ülevaate pakkumuste esitamisest ja kandideerimisest projektidesse, mis eeldavad riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemist.
(1) Julgeolekukontrolli teostamine seisneb üksnes käesoleva seaduse §-s 32 ja § 42 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude esinemise kontrollimises ning teostatavad toimingud ei tohi piirata isikute põhiõigusi ja vabadusi suuremas ulatuses, kui on vaja vastavate aluste esinemise väljaselgitamiseks.
(2) Juurdepääsuõiguse saamiseks juurdepääsuloa või uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel või juriidilise isiku töötlemisloa saamiseks või juurdepääsuõiguse või töötlemisloa kehtivuse pikendamiseks või käesoleva seaduse § 30¹ lõikes 7 sätestatud juurdepääsuõiguse saamiseks peab isik läbima julgeolekukontrolli.
(3) Julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus käesoleva seaduse §-s 32 ning § 42 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude esinemist kontrollida ka juurdepääsuloa ja juriidilise isiku töötlemisloa ning § 30¹ lõikes 7 sätestatud juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal ning viie aasta jooksul pärast selle kehtivuse lõppemist, kui isik on loa või juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal kokku puutunud salastatud teabega, mille avalikuks tulek kahjustaks oluliselt riigi julgeolekut.
(4) Kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku puhul esinevad juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused, võib käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 või 5 nimetatud asutuse juhi või juhtorgani taotlusel julgeolekukontrolli teostada ka isiku suhtes:
1) keda soovitakse võtta või nimetada töö- või ametikohale, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus, või kes on sellisel ametikohal;
2) kellele kaalutakse üksnes piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmist või kellel on juurdepääsuõigus, mis on antud käesoleva seaduse § 27 lõikes 5 sätestatud korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul esitab vastava asutuse juht või juhtorgan (edaspidi taotluse esitaja) põhjendatud taotluse julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele, kes otsustab julgeolekukontrolli teostamise kahe nädala jooksul arvates taotluse saamisest ja teavitab sellest taotluse esitajat.
(6) Julgeolekukontrolli võib teostada üksnes juhul, kui isik on selleks andnud käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktis 3 nimetatud nõusoleku ning käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Julgeolekukontrolli teostava asutuse nõudmisel peab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik esitama käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud ankeedi.
(1) Julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
(2)
(3) Välisluureamet teostab julgeolekukontrolli järgmiste isikute suhtes:
1) Välisluureametisse teenistusse või tööle kandideeriv ja teenistuses või tööl olev isik, välja arvatud peadirektor ja tema asetäitja ning peadirektori määratud muu Välisluureameti ametnik või töötaja;
2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud kaitseväelane, ametnik või töötaja, keda Välisluureamet soovib kaasata või on kaasanud Kaitseväe korralduse seaduse § 41 alusel;
3) Kaitsepolitseiameti peadirektor ja tema asetäitja ning peadirektori määratud muu Kaitsepolitseiameti ametnik või töötaja;
4) Siseministeeriumi kantsler ja asekantsler ning Siseministeeriumis Kaitsepolitseiameti tööd suunav ja koordineeriv ametnik
5) prokurör.
(1) Julgeolekukontrolli teostamisel ja isikuandmete töötlemisel, sealhulgas andmesubjekti õiguste piirangute kohaldamisel, lähtutakse julgeolekuasutuste seaduses sätestatust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(1¹) Käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude kontrollimisel on lubatud töödelda eriliiki isikuandmeid.
(2) Julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe läbivaatamiseks moodustab julgeolekukontrolli teostava asutuse juht vähemalt kolmeliikmelise komisjoni.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjon teeb julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe põhjal ettepaneku juurdepääsuõiguse, juurdepääsuloa või töötlemisloa andmise või selle kehtivuse pikendamise kohta isikule või organile, kelle pädevuses on juurdepääsuõiguse, juurdepääsuloa või töötlemisloa andmise, kehtivuse pikendamise, juurdepääsuõiguse äravõtmise või juurdepääsu- või töötlemisloa kehtetuks tunnistamise otsustamine.
(4) Julgeolekukontrolli teostamiseks viib julgeolekukontrolli asutus isikuga, kelle suhtes julgeolekukontrolli teostatakse, või juriidilise isiku puhul tema seadusliku esindajaga (edaspidi taotleja) vajaduse korral läbi vestluse. Julgeolekukontrolli teostav asutus protokollib vestluse.
(5) Vestlusel küsitletakse taotlejat asjaolude kohta, mis on vajalikud käesoleva seaduse §-s 32 ning § 42 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude kontrollimiseks. Taotlejal on vestlusel õigus anda selgitusi, mida ta peab eespool nimetatud asjaolude kontrollimisel oluliseks.
(6) Kontrollitava isiku, käesoleva seaduse § 27 lõigetes 2 ja 5 nimetatud asutuse juhi, juurdepääsuloa toetaja või töötlemisloa taotleja taotlusel lõpetab julgeolekukontrolli teostav asutus kohe julgeolekukontrolli teostamise. Sellisel juhul ei anta isikule juurdepääsuõigust või töötlemisluba ega pikendata selle kehtivust või võetakse antud piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ära või tunnistatakse antud juurdepääsu- või töötlemisluba kehtetuks.
(7) Kui julgeolekukontrolli teostamisel tekib kahtlus, et isikul võib olla vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, võtab julgeolekukontrolli teostav asutus isikult nõusoleku tema suunamiseks psühhiaatri läbivaatusele. Nõusoleku andmisest keeldumisel ei anta isikule juurdepääsuõigust ega pikendata selle kehtivust või võetakse antud piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ära või tunnistatakse antud juurdepääsuluba kehtetuks.
(8) Julgeolekukontrolli teostamisel psühhiaatri tehtava läbivaatuse ja järeldusotsuse vormistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026163&id=12889333 määrusega.
(1) Salastatud välisteabele kohaldatakse selle salastatuse tasemele vastavale riigisaladusele kohaldatavaid käesoleva seaduse 1. peatüki, 2. peatüki 3. jao ja 4. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi, kui välislepingust ei tulene teisiti.
(2) Kui salastatud välisteabe ja riigisaladuse salastatuse taseme vastavus ei ole määratud välislepinguga, määrab taseme vastavuse riigi julgeoleku volitatud esindaja kaitsemeetmete vastavuse võrdluse alusel.
(3) Salastatud välisteabe ja seda sisaldava teabekandja salastamistähtaja määramisel lähtutakse välislepingust. Kui välisteabe avaldaja ei ole teabe salastatuse tähtaega määranud, võib teabekandja salastatuse kustutada ainult salastatud välisteabe avaldaja loal.
(4) Õigusliku aluseta salastatud välisteabena töödeldava teabe salastatus kustutatakse või valel tasemel või õiguslikul alusel või vale tähtajaga salastatud salastatud välisteabe tase, õiguslik alus või tähtaeg muudetakse käesoleva seaduse §-s 15 ettenähtud korras, kui selleks on eelnevalt saadud salastatud välisteabe avaldaja nõusolek. Kui salastatud välisteabe avaldajat ei ole võimalik tuvastada või salastatud välisteabe loojat enam ei ole, kustutab õigusliku aluseta salastatud välisteabena töödeldava teabe salastatuse või muudab valel tasemel või õiguslikul alusel või vale tähtajaga salastatud salastatud välisteabe taseme, õigusliku aluse või tähtaja riigi julgeoleku volitatud esindaja.
(5) Salastatud välisteavet sisaldavale teabekandjale kantakse salastatud välisteabe avaldaja märgistus, kui see on välislepingus ette nähtud, ja sellele vastava taseme riigisaladuse märgistus.
(6) Salastatud välisteabe töötlussüsteem peab vastama salastatud välisteabe avaldaja esitatud nõuetele. Nõuetele vastavust hinnatakse käesoleva seaduse §-s 34² sätestatud tingimustel ja korras.
(7) Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva seaduse § 20 lõike 4, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 34² lõike 5, § 36 lõike 3, § 39 lõike 1 ja § 41 lõike 6 alusel kehtestatud määrustes võib kehtestada erisusi salastatud välisteabe kaitsel.
(8) Valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva seaduse § 39 lõike 2 alusel kehtestatud määrustes võib kehtestada erisusi salastatud välisteabe kaitsel.
(1) Salastatud välisteabele juurdepääsu andmisel lähtutakse käesoleva seaduse 2. peatüki 3. jao 2. ja 4. jaotise sätetest, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi, kui välislepingust ei tulene teisiti.
(2) Kui välislepingust tulenevad juurdepääsuõiguse andmisest keeldumise alused on rangemad, võrreldes käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 või § 42 lõigetes 2–3 sätestatud alustega, siis kontrollitakse julgeolekukontrolli teostades ka välislepingust tuleneva asjaolu esinemist ja vastava asjaolu esinemine on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmisest keeldumise aluseks. Kui salastatud välisteabe avaldaja keelab isikule juurdepääsuõiguse andmise, ei anta isikule õigust juurdepääsuks vastavale salastatud välisteabele.
(3) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka isikute suhtes, kellel on ametikohajärgne juurdepääsuõigus, välja arvatud Vabariigi Presidendi suhtes.
(4) Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat (edaspidi juurdepääsusertifikaat) antakse juurdepääsuks salastatud välisteabele, kui välislepingus on juurdepääsusertifikaadi andmine vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamiseks ette nähtud. Juurdepääsusertifikaadi väljastab riigi julgeoleku volitatud esindaja.
(4¹) Käesoleva seaduse § 30¹ lõikes 1 nimetatud isik, kellele soovitakse anda lisaks riigisaladusele juurdepääsu õigusele ka salastatud välisteabele juurdepääsu õigus, peab esitama Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu julgeolekukontrolli teostavale asutusele allkirjastatud nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud ankeedi, kui see on välislepingus ette nähtud vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamiseks.
(5) Riigi julgeoleku volitatud esindaja teavitab viivitamata isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevat asutust füüsilisele või juriidilisele isikule salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaadi väljastamisest, selle kehtetuks tunnistamisest või tühisuse tuvastamisest.
(6) Juurdepääsuõiguse andmise, andmisest keeldumise, kehtivuse pikendamise ja kehtivuse lõppemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026163&id=13258189 määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.
§ 52. Riigi julgeoleku volitatud esindaja pädevus salastatud välisteabe kaitse korraldamisel
(1) Riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesanded käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides ning välislepingutes sätestatud pädevuse raames on:
1) salastatud välisteabe selle avaldajalt vastuvõtmise, töötlemise ja sellele juurdepääsu korraldamine ning arvestuse pidamine salastatud välisteabe ja seda valdavate töötlevate üksuste üle;
2) töötleva üksuse poolt salastatud välisteabe kaitse korralduse nõuetele vastavuse ja teabekandjate töötlemise nõuetele vastavuse ning salastatud välisteabele füüsiliste isikute juurdepääsu kontrollimine, sealhulgas riigi välisesindustes ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuvates Kaitseväe üksustes;
3) salastatud välisteabe õigusvastasel avalikustamisel salastatud välisteabe avaldaja teavitamine avalikustamise asjaoludest välislepingus ettenähtud tingimustel;
4) salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaatide väljastamine ja salastatud välisteabe avaldaja teavitamine juurdepääsu andmisest välislepingus ettenähtud tingimustel;
5) töötlevate üksuste teavitamine salastatud välisteabe salastamisaluse, -taseme ja -tähtaja muutusest;
6) regulaarselt koolituste korraldamine salastatud välisteabe kaitse korralduse nõuetele vastavuse tagamiseks;
7) ettepanekute tegemine asjaomasele ministeeriumile ja Riigikantseleile puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks salastatud välisteabe kaitsel;
8) muude talle välislepinguga pandud ülesannete täitmine.
(2) Riigi julgeoleku volitatud esindajal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus:
1) tutvuda kontrollimise käigus kogu vajaliku teabega;
2) saada julgeolekuasutustelt ja Kaitseväelt nende pädevuse piires ametiabi vastavalt halduskoostöö seadusele;
3) teha töötlevale üksusele ettekirjutus välislepinguga või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks;
4) teha töötlevale üksusele ettekirjutus salastatud välisteabe ja seda sisaldavate teabekandjate töötlemise peatamise kohta ning vajaduse korral võtta välisteavet sisaldavad salastatud teabekandjad hoiule kuni nõutud tingimuste loomiseni, kui kontrollimise käigus on välja selgitatud välislepinguga või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, mis võib kaasa tuua salastatud välisteabe avalikuks tuleku.
(3) Riigi julgeoleku volitatud esindaja ei korralda ega kontrolli järgmist salastatud välisteabe vahetust ning selle käigus saadud salastatud välisteabe riigisisest edastamist:
1) julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks vajaliku salastatud välisteabe vahetus välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, kui välislepingust ei tulene teisiti;
2) kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse luuret ja vastuluuret puudutava salastatud välisteabe vahetus välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega, kui välislepingust ei tulene teisiti;
3) Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitset puudutava salastatud välisteabe vahetus välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, kui välislepingust ei tulene teisiti;
4) jälitusasutuse või prokuratuuri käesoleva seaduse § 8 punktides 1–3 nimetatud tunnustele vastava piiratud tasemel salastatud välisteabe vahetus välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, kui välislepingust ei tulene teisiti.
(4) Riigi julgeoleku volitatud esindajal on õigus rakendada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmist ja sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot.
(5) Salastatud välisteavet sisaldavad teabekandjad antakse neid valdava töötleva üksuse tegevuse lõpetamisel viivitamata üle riigi julgeoleku volitatud esindajale.
(6) Riigi julgeoleku volitatud esindaja ametnikel on õigus kanda käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel relva ning kasutada seda käesolevas seaduses ja relvaseaduses sätestatud korras.
(7)
(1) Riigisaladusele juurdepääsu õigusega isiku poolt riigisaladuse kaitse nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes riigisaladuse avalikuks tuleku või juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise oht, teabe õigusliku aluseta riigisaladusena töötlemise, riigisaladuse valel õiguslikul alusel, vale salastamistaseme või -tähtajaga salastamise, riigisaladuse salastamata jätmise, julgeolekuohu möödumisel riigisaladuse salastatuse enne tähtaja möödumist kustutamata jätmise eest või käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 3, 4 ja 6, § 32 lõikes 4 või §-s 45 sätestatud teatamiskohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui väärteo objektiks oli salajase või täiesti salajase taseme riigisaladus, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
§ 54. Riigisaladuse avalikustamine ettevaatamatusest ja salastatud teabekandja kaotamine
(1) Riigisaladuse saladuses hoidmiseks kohustatud isiku poolt riigisaladuse avalikustamise, ebaseadusliku edastamise või sellele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamise eest, kui tegu on toime pandud ettevaatamatusest, samuti salastatud teabekandja kaotamise eest, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
(1) Isik ei vabane vastutusest, kui pärast sellise väärteo toimepanemist, mille objektiks oli riigisaladus, teabe salastatus kustub või kui riigisaladuse salastamise õiguslikku alust, salastamistaset või -tähtaega muudetakse, välja arvatud juhul, kui teabe salastamiseks puudus õiguslik alus. Teabe õigusliku aluseta salastamise eest vastutab isik ka pärast teabe salastatuse kustumist.
(2) Kui isikult võetakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuete rikkumisega seotud väärteo toimepanemise eest ära riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigus või väljaspool riigiasutuse, Kaitseliidu või Eesti Panga valduses olevat kinnis- või vallasasja riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisõigus, siis peab isik juurdepääsu- või töötlemisõiguse saamiseks vastavalt juurdepääsuõigust või töötlemisluba uuesti taotlema.
(3) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(4) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Kaitsepolitseiamet.
(1) Töötlev üksus on kohustatud aasta jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest üle vaatama salastatud teabekandjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabekandjad.
(2) Teabekandja, mida hoitakse töötleva üksuse arhiivis, vaatab töötlev üksus üle teabekandja töötlemise, välja arvatud vahetult hoidmisega seotud toimingud ja käesoleva seaduse § 20 lõikes 7 sätestatud kontroll, vajaduse tekkides.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud salastatud teabekandjatest moodustatud kogum tuleb sõltumata nende töötlemise vajadusest üle vaadata hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks. Kogum märgistatakse kogumis sisalduva kõrgeima taseme riigisaladuse märkega.
(4) Kui teabekandjas sisalduv teave ei ole käesoleva seaduse kohaselt riigisaladus või salastatud välisteave, siis teabe salastatus kustutatakse ja teabekandja märgistatakse käesoleva seaduse alusel. Kui teabekandjas sisalduv teave on käesoleva seaduse kohaselt salastatud teisel tasemel, õiguslikul alusel või teise tähtajaga, siis muudetakse vastavalt teabekandja salastusmärget, märget teabe salastamise õigusliku aluse või teabekandja salastamistähtaja kohta.
(5) Teabe salastatuse kustutamisel ja teabe salastatuse taseme, õigusliku aluse või tähtaja muutumise hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-st 15 või § 50 lõikest 4. Seejuures ei pea eelnevalt teavitama salastatuse kustutamise või muutmise kavatsusest ega ära kuulama teiste asutuste või põhiseaduslike institutsioonide vastuväiteid.
§ 57. Varem antud juurdepääsuõiguse kehtivus ja julgeolekukontrolli teostamine
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud juurdepääsuload, juurdepääsusertifikaadid, töötlussüsteemi ajutised kasutusload ja vastavussertifikaadid kehtivad nendes märgitud tähtaja möödumiseni.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigisaladuse seaduse § 23 lõike 3 alusel tähtajatult antud juurdepääsuõigus kehtib aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist, kui isikult ei võeta juurdepääsuõigust varem ära.
(3) Isiku suhtes, kellele on antud juurdepääsuluba, juurdepääsusertifikaat või kellel on juurdepääsuõigus riigisaladuse seaduse § 23 lõike 2 või 3 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist, võib teostada julgeolekukontrolli eespool nimetatud seaduses sätestatud tingimustel ja käesolevas seaduses sätestatud korras kuni vastava juurdepääsuõiguse lõppemiseni või juurdepääsuõiguse andmiseni käesoleva seaduse alusel.
§ 58. Juurdepääs riigisaladusele pärast ametikohtade loetelu kehtestamist
(1) Isik, kes töötab töö- või ametikohal, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on pärast käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 nimetatud ametikohtade loetelu kehtestamist piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine, ja kes ei oma kehtivat juurdepääsuluba, esitab käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast eespool nimetatud ametikohtade loetelu jõustumist.
(2) Isik, kes töötab töö- või ametikohal, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on pärast käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 nimetatud ametikohtade loetelu kehtestamist konfidentsiaalse või kõrgema taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine, ja kes ei oma kehtivat juurdepääsuluba, mis annab vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse, esitab juurdepääsuloa taotluse isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast eespool nimetatud ametikohtade loetelu jõustumist.
(1) Enne 2025. aasta 1. septembrit antud töötlemisluba võrdsustatakse A-kategooria töötlemisloaga.
(2) Enne 2025. aasta 1. septembrit antud töötlemisluba kehtib selle kehtivuse tähtaja lõpuni.
§ 58². Üleminekusäte kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse rakendamisel
Enne 2026. aasta 1. oktoobrit käesoleva seaduse § 8 punkti 8 ja § 9 punkti 3 alusel salastatud teave jääb riigisaladuseks vastavalt salastamise ajal kehtinud nõuetele.