§ 40. Püügikeelud
Keelatud on püük: 1 1) Keelatud on püük: 1) avaveevõrguga – 5. maist 31. augustini; 2) kaldavõrguga – 5. maist 29. veebruarini.
Propose a changeEstonia · regulation
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-01-23, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 c5b42aa9a7f5288bafcb78b0d644439baf4e0dddb3625ae16c68981756efe1ec
No one has proposed a change to this act yet.
Keelatud on püük: 1 1) Keelatud on püük: 1) avaveevõrguga – 5. maist 31. augustini; 2) kaldavõrguga – 5. maist 29. veebruarini.
Propose a changeSilmasuurus peab olema: 1 1) Silmasuurus peab olema: 1) mõrrapäras vähemalt 20 mm, kariaias ja juhtaias vähemalt 24 mm, välja arvatud tindimõrral. 2)
Propose a change(1) Lõkspüüniste kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m, välja arvatud jadasse asetatuna. (2) Mõrrajada, kaasa arvatud mõrd mõrrajadas, kogupikkus ei tohi ületada 700 m ning mõrrajadade kaugus üksteisest ja teistest lõkspüünistest peab olema vähemalt 500 m. (3) Mõrd mõrrajadas ei tohi mõrdade vahekaugus üksteisest ühel pool mõrrajada juhtaeda olla suurem kui 100 m ning lisajuhtaia pikkus ületada 50 m.
Propose a changeKeelatud on: 1 1) Keelatud on: 1) püük mõrraga Lämmi- ja Pihkva järves – 5. maist 10. juunini, mõrrad tuleb veekogust eemaldada hiljemalt 10. maiks; 2) kastmõrraga püük, välja arvatud Peipsi järves − 21. juunist 20. augustini, arvestades rääbisepüügi peatamist kalapüügiseaduse § 49 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul.
Propose a changeKehtetu
Propose a changeVõrtsjärves peab silmasuurus olema: 1 1) Võrtsjärves peab silmasuurus olema: 1) mõrrapäras vähemalt 32 mm, mõrra kariaias ja juhtaias vähemalt 44 mm; 2) noodapäras vähemalt 40 mm; 3) nakkepüünisel vähemalt 130 mm.
Propose a change(1) Võrtsjärves ei tohi mõrra pikkus ületada 175 m. (2) Võrtsjärves ei tohi jadasse asetatud mõrdade üldpikkus ületada 1050 m ja jadade pikivahe olla väiksem kui 50 m.
Propose a change(1) Keelatud on püüda: 1) nakke- ja lõkspüünistega Võrtsjärves Emajõe muulidele lähemal kui 100 meetrit, ja lõuna pool ala, mis on piiritletud koordinaatidega 58º7.356'N, 26º3.596'E ja 58º7.321'N, 26º5.388'E; 2) nakkepüünisega – 15. märtsist, jääalusel püügil 26. märtsist 31. augustini; 3) haugi – 15. märtsist 30. aprillini; 4) koha – 5. maist 10. juunini; 5) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. (2) Kehtetu (3) Kehtetu
Propose a change(1) Kala kaaspüüki, kelle püük sellel ajal või selle püünisega on keelatud, lubatakse kaalu järgi järgmiselt: 1) koha, haugi või linaskit lõkspüünistega püügil kuni 3% ahvena, haugi, koha, latika, linaski, lutsu ja säina kogusaagist; 2) haugi nakkepüünistega püügil kuni 10% ahvena, koha, latika, linaski, lutsu ja säina kogusaagist. (2) Alamõõdulise koha, haugi, lutsu ja linaski kaaspüük kaalu järgi sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist on lubatud nakkepüünistega püügil kuni 5% või lõkspüünistega püügil kuni 3%. (3) Lõkspüünistega püügil on lubatud alamõõdulise angerja kaaspüük kaalu järgi kuni 2% mõõduliste angerjate saagist.
Propose a change(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves ning Võrtsjärves, peab silmasuurus olema: 1) mõrras vähemalt 24 mm, välja arvatud silmupüügil silmumõrraga; 2) noodapäras vähemalt 40 mm; 3) nakkepüünisel vähemalt 60 mm, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul. (2) Saadjärves rääbisepüügil sügavamal kui 7 m peab 1. juulist 31. juulini nakkepüünise silmasuurus olema 40–44 mm.
Propose a change(1) Jõemõrdade vahekaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m. Kaugust mõrdade vahel määratakse püügile asetatud mõrra päraosast kuni järgmise mõrra tiiva otsani. (2) Silmumõrdade vahekaugus üksteisest peab olema vähemalt 2 m. Silmumõrd võib olla püügile asetatud vaid kohtades, kus mõrrasuust igas suunas vähemalt 2 m ulatuses ei leidu kala mõrra suunas liikuma suunavaid ja veekogu põhjal selgelt eristuvaid struktuure, nagu kivikuhjatised või -read. (3) Ahja, Kalli, Koosa ja Emajões peab mõrdade vahekaugus olema vähemalt 250 m.
Propose a change(1) Keelatud on kalapüük: 1) lisas 15 nimetatud vooluveekogudes, välja arvatud püük § 7 lõike 2 punktides 4–6 ja § 8 lõike 2 punktis 7 nimetatud vahenditega; 2) 3) Kunda jões – esimese hüdroelektrijaama paisust suudmeni, välja arvatud püük silmutorbiku ja -mõrraga 1. juulist 5. oktoobrini Lontova sillast sadamasse viiva maanteesillani ning 1. juulist 28. veebruarini sadamasse viivast maanteesillast suudmeni; 4) Vasalemma jões – Vanaveski paisust suudmeni, välja arvatud silmupüük silmutorbikuga ning vähipüük vähimõrra ja vähinataga; 5) Keila jões – Keila joast suudmeni; 6) Pada jões – Pärna küla sillast suudmeni; 7) Toolse jões – Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni; 8) Selja jões – Arkna sillast suudmeni; 9) Mustojas – Vihula II (Mõisa) paisust suudmeni; 10) Altja jões – Oandu paisust suudmeni; 11) Võsu jões – Laviku paisust suudmeni; 12) Loobu jões – Joaveski paisust suudmeni; 13) Valgejões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni; 14) Pärlijões / Pudisoo jões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni; 15) Loo jões – Loo paisust suudmeni; 16) Vääna jões – Vahiküla astangutest suudmeni; 17) Purtse jões – Püssi paisjärve paisust suudmeni; 18) Nõva jões – Tusari–Targama maantee sillast suudmeni; 19) Veskijões – Harju-Risti–Riguldi–Võntküla maantee sillast suudmeni; 20) Piusa jões – Kivioja suubumiskohast kuni Karisilla–Petseri maantee sillani; 21) Vaidva jões – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni; 22) Peetri jões – kogu ulatuses; 23) Pühajões – Tallinna−Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) suudmeni; 24) Kirikulahes; 25) lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, allveepüügivahendite ja unnaga lisas 10 nimetatud jõgedes või nende osades; 26) 27) Emajõe lähtest Jõesuu maanteesillani (uus sild – Tartu−Viljandi−Kilingi-Nõmme maantee sild), välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, spinningu ja lendõngega; 28) kutselise kalapüügi vahenditega Emajõe vanajõgedes ning sulgeda nakkepüünistega Emajõe vanajõgede sisse- ja väljavoolukohti 50 m raadiuses Emajõe suhtes; 29) nakkepüünise, unna ja harpuunpüssiga looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvates veekogudes või nende lõikudes, välja arvatud paisjärvedes; 30) mõrraga merre suubuvates jõgedes ja ojades, välja arvatud püük Nasva jõel ja Narva jõel lähtest Kulgu paisuni ning püük silmumõrra ja -torbikutega. 31) (2) Keelatud on püük kalapääsudel ja neist üles- ja allavoolu lähemal kui 50 m. (3) Keelatud on püük kõikidest paisudest ja lisas 13 nimetatud jugadest või joastikest kuni 100 m allavoolu, välja arvatud lõikes 1 nimetatud juhtudel. (4) Erandina võib lõike 1 punktides 5–19 ja 23 nimetatud piirkondades, kuid lisas 13 nimetatud jugadele või joastikele ja kõikidele paisudele mitte lähemal kui 100 m, püüda silmutorbiku, silmumõrra, vähimõrra ning vähinataga. (5) Erandina võib lõike 1 punktides 3–23 nimetatud piirkondades, kuid lisas 13 nimetatud jugadele või joastikele ning kõikidele paisudele mitte lähemal kui 100 m, püüda landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega juhul, kui valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120012026014&id=122112022013;128112023007;130112024001;126112025001 on kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel antud määrusega kehtestanud vastavad võimalused. (6) Vooluveekogudele rajatud paisjärvedel kehtivad kalapüügil samad piirangud kui veekogul, millel paisjärv asub. (7) Liivi ja kuuritsaga on keelatud püüda kala alla 10-hektarilistel järvedel, vooluveekogudel, Võrtsjärvel, Peipsi järvel, Narva veehoidlal ja kaitsealade sihtkaitsevööndis asuvatel veekogudel.
Propose a change(1) Kalapüük on keelatud: 1) spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe paisust suudmeni, Narva jões Narva hüdroelektrijaamast maanteesillani ja Pirita jões Vaskjala paisust suudmes asuva muuli lõpuni – 1. septembrist 30. novembrini; 2) 3) nakkepüünisega Sutlepa meres, välja arvatud jääalune püük kuni veebruari lõpuni; 4) kutselise kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15. juunini; 5) silmumõrra ja silmutorbikuga – 1. märtsist 30. juunini; 6) Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini; 7) Nasva jões – 1. aprillist 31. maini, välja arvatud püük § 4 lõike 2 punktides 1–9 nimetatud õngpüünistega; 8) Emajõe vanajõgedes ja sootides Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini; 9) Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega, – 15. märtsist 15. maini; 10) Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jões), Koosa, Kargaja ja Kalli jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Ahijärveni (Lääniste Ahijärveni), Ahijärves (Lääniste Ahijärves), Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini; 11) Mullutu ja Suurlahes, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega – 1. aprillist 20. maini; 12) 13) 14) 15) nakke- ja raamvõrguga – 15. märtsist 31. maini; 16) Vasalemma jões Munalaskme oja suudmest Vanaveski paisuni 1. septembrist 31. jaanuarini. (2) Erandina võib lõike 1 punktis 1 nimetatud piirkondades ja ajavahemikul püüda landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega juhul, kui valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120012026014&id=122112022013;128112023007;130112024001;126112025001 on kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel antud määrusega kehtestanud vastavad võimalused.
Propose a change(1) Keelatud on püüda: 1) jõgedes jõesilmu – 1. märtsist 30. juunini; 2) lõhet ja meriforelli siseveekogudes – 1. septembrist 30. novembrini; 3) jõeforelli – 15. septembrist 31. jaanuarini, välja arvatud Narva jões; 4) merisiiga Pärnu jões – 15. oktoobrist 15. novembrini; 5) peipsi siiga – 1. novembrist 30. novembrini; 6) rääbist – 1. augustist 30. juunini; 7) haugi – 15. märtsist 30. aprillini; 8) latikat – 1. maist 10. juunini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega; 9) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves (Endla Sinijärves) on linaski püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega; 10) vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari, Paadremaa, Audru ja Pärnu jões – 10. maist 20. juunini; 11) koha – 5. maist 10. juunini; 12) jõevähki – 1. septembrist 31. juulini. (1¹) Erandina võib lõike 1 punktis 2 nimetatud kalaliike püüda siseveekogudes või nende lõikudes nimetatud ajavahemikul landi või rakisega varustatud spinningu ning lendõngega juhul, kui valdkonna eest vastutav minister on kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel kehtestanud vastavad võimalused. (1²) Kehtetu (2) Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvates veekogudes või nende lõikudes on lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud Narva jões ning silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega.
Propose a change(1) Haugi, koha, latika, linaski, lutsu, rääbise, peipsi siia või vimma, kelle püük on tähtajaliselt keelatud, kaaspüüki lubatakse kaalu alusel nakkepüünistega püügil kuni 5% ja muude kutselise kalapüügi vahenditega püügil kuni 2% ahvena, haugi, koha, latika, linaski, lutsu, rääbise, peipsi siia, säina ja vimma kogusaagist. (2) Alamõõdulise kala kaaspüük, sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist on kaalu järgi lubatud järgmiselt: 1) rääbist Saadjärvest – kuni 5%; 2) angerjat püügil õngejadaga – kuni 10%; 3) siiga, vimba, latikat, haugi, koha, säinast, linaskit – kuni 2% lõks- ja kurnpüünistega või kuni 5% nakkepüünistega või õngejadadega püügil. (3) Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud.
Propose a change[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Propose a change[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Propose a change(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017. a. (2) Paragrahv 55 jõustub üldises korras.
Propose a changeKalapüügieeskirja (RT I, 29.11.2023, 2) alusel ministrile antud edasivolituse alusel kehtestatud õigusaktid kehtivad kuni nende kehtivuse aja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.
Propose a change