Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-11-07, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 7dfaa4bed61b9b9308f826f830fcba98de8ec1fa072f1271922fc03df1d30b70
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust. (2) Hääletamiskasti ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks. (3) Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ava.
Propose a change(1) Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon. (2) Riigi valimisteenistus korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise. (3) Pärast hääletamissedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Välisriigis hääletamisel kasutatavatele sedelitele paneb pitsati jäljendi riigi valimisteenistus.
Propose a change(1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. (2) Eelhääletamine toimub: 1) kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punkti 3 alusel määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 2) teisest kuni esimese päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 3) kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni; 4) kuuendast kuni esimese päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kuuendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni valimispäevale eelneva päeva kella 20.00-ni. (3) Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel teisel ja esimesel päeval enne valimispäeva ning valimispäeval ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni. (4) Valijal võimaldatakse hääletamine lõpetada 15 minuti jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 4 sätestatud hääletamise aja lõppemisest.
Propose a change(1) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi. (2) Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus. (3) Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja. (4) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. (5) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. (6) Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija, kuid mitte Euroopa Parlamendi liikme kandidaat. (7) Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. (8) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. (9) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija. (10) Kui valija tagastab hääletamissedeli ning loobub hääletamisest, eemaldab jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirjast märke valijale hääletamissedeli väljastamise kohta.
Propose a change(1) Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud korras. (2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes sellel eelhääletamise päeval on vähemalt 16-aastane. (3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (4) (5) Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.
Propose a change(1) Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldab hääletamist käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 3 ettenähtud päevadel valla- või linnavalitsuse määratud jaoskonnakomisjon. Valla- ja linnavalitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni, kes korraldab hääletamist ainult kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses. (2) Kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud jaoskonnakomisjonile. (3) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 38 lõigetes 1–3, 5–7 ja 10 ettenähtut järgides. (4) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja laseb hääletamiskasti käesoleva seaduse § 38 lõikes 9 sätestatud korras.
Propose a change(1) Kui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist. Kodus hääletamise taotluse võib esitada ka valija asukohas hääletamiseks. (2) Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija kuni valimispäeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse. (3) Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel teisel ja esimesel päeval enne valimispäeva kella 12.00-st kuni 20.00-ni ning valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. (4) Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama: 1) valija nime; 2) valija isikukoodi; 3) valija aadressi; 4) valija sidevahendi numbrit; 5) kodus hääletamise põhjust. (5) Kodus hääletamise taotlus registreeritakse. Kui kodus hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat. (6) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 38 lõigetes 1–3, 5–7 ja 10 ettenähtut järgides. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et nad ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. (7) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja laseb hääletamiskasti käesoleva seaduse § 38 lõikes 9 sätestatud korras.
Propose a changeAlaliselt välisriigis elav valija, kes on kantud valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud käesoleva seaduse 8. peatükis ettenähtud korras, võib hääletada üldises korras käesoleva seaduse §-s 37 ettenähtud ajal.
Propose a change(1) Kui valijate nimekirja ei ole võimalik kasutada, paneb valija hääletamissedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab jaoskonnakomisjon valija andmed. (2) Hääletamissedeliga ümbriku annab valija jaoskonnakomisjoni liikmele. Jaoskonnakomisjoni liikmed hoiavad hääletamissedeliga ümbrikku käesoleva seaduse § 39 lõikes 5 sätestatud korras kuni neil on võimalik kontrollida valijate nimekirjast valija hääletamisõigust. (3) Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, siis valija hääletamissedeliga välimine ümbrik avatakse ja sisemine ümbrik lastakse hääletamiskasti. (4) Hääletamise kohta teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke. (5) Kui valijat ei ole valijate nimekirjas või ta on valijate nimekirja andmetel juba hääletanud, jäetakse valija hääletamissedeliga ümbrik arvestamata.
Propose a changeElektrooniline hääletamine korraldatakse käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 4 sätestatud ajal ning Riigikogu valimise seaduse 7¹. peatükis sätestatud korras.
Propose a change(1) Välisriigis alaliselt elavate valijate ja seal ajutiselt viibivate valijate hääletamist välisriigis viivad läbi Eesti välisesindused. (2) Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega määrata hääletamist läbi viima aukonsuli juhitava konsulaarasutuse, mille aukonsul on Eesti kodanik. Sellisel juhul teeb käesolevas peatükis ettenähtud toiminguid aukonsuli juhitav konsulaarasutus. (3) Hääletamist korraldab välisesinduse juht või tema määratud ametnik. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul korraldab hääletamist aukonsul või tema määratud isik. Hääletamise korraldajaks peab olema isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1 ja 3 kohaselt. (4) (5) Välisriigis alaliselt elavale valijale ja rahvastikuregistri andmete alusel ajutiselt välisriigis viibivale valijale saadetakse elektrooniline valimiste teabeleht Eesti teabeväravas registreeritud või rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressil hiljemalt 60. päeval enne valimispäeva. (6) Valimiste teabelehele kantakse: 1) teave hääletamisõiguse tingimuste kohta; 2) välisesinduse aadress; 3) kirja teel hääletamise taotluse esitamise, kirja teel hääletamise ja välisesinduses hääletamise kord; 4) kirja teel hääletamise taotluse välisesindusele laekumise tähtpäev; 5) kirja teel saadetava hääletamissedeli välisesindusele laekumise tähtpäev; 6) välisesinduses hääletamise aeg; 7) elektroonilise hääletamise aeg; 8) muu teave hääletamise kohta.
Propose a change(1) Kui valija soovib hääletada kirja teel, saadab ta oma asukohariigi Eesti välisesindusele sellekohase taotluse. Kui valija asukohariigis Eesti välisesindust ei ole, saadab valija taotluse lähimale Eesti välisesindusele. (2) Valija, kes on kantud valijate nimekirja: 1) lisab taotlusele isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia; 2) märgib taotluses välisriigis oleva elukoha aadressi. (3) Valija, keda ei ole valijate nimekirjas: 1) lisab taotlusele koopiad dokumentidest, mis tõendavad tema isikut ja seda, et tal on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõike 1 kohaselt; 2) märgib välisriigis oleva elukoha aadressi; 3) märgib, kus oli tema viimane elukoht Eestis (maakond, Tallinna linnaosa või Tartu linn). Kui alaliselt välisriigis elaval valijal ei ole Eestis elukohta olnud, märgib ta oma vanemate või vanavanemate viimase elukoha Eestis. (4) Ajutiselt välisriigis viibiv valija märgib taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 ettenähtud andmetele ka oma elukoha aadressi Eestis. (5) Taotlused peavad olema laekunud välisesindusele hiljemalt 30. päeval enne valimispäeva.
Propose a change1) Taotluse õigeaegselt saatnud valijale, kes vastab käesoleva seaduse nõuetele, saadab välisesindus esimesel võimalusel: 1) hääletamissedeli; 2) kandidaatide koondnimekirja; 3) kaks ümbrikku.
Propose a change(1) Valija täidab hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides. Valija paneb täidetud sedeli ühte välisesinduse saadetud ümbrikku. Viimase paneb valija välisesinduse saadetud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kantakse valija andmed. Seejärel saadab valija hääletamissedeli välisesindusele. (2) Kirja teel saadetavad hääletamissedelid peavad olema välisesindusele laekunud hiljemalt välisesinduse määratud päevaks, mis peab olema määratud arvestusega, et hääletamissedelid laekuksid riigi valimisteenistusele hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva. (3) Välisesindus teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtajaks laekunud hääletamissedeli alusel valijate nimekirja märke hääletamise kohta. (4) Kirja teel hääletamise korral kannab käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingutega seotud kulud valija.
Propose a change(1) Kui valija ei esita kirja teel hääletamise taotlust välisesindusele käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul või ei saada hääletamissedelit välisesindusele § 51 lõikes 2 ettenähtud tähtpäevaks, võib ta hääletada välisesinduses viimase määratud ajal. (2) Välisesinduses hääletamist peab välisesindus võimaldama vähemalt kahel päeval ajavahemikus 15. päevast kuni 10. päevani enne valimispäeva. (3) Hääletamist korraldav isik kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus. (4) Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb hääletamist korraldav isik valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja. (5) Välisesinduses täidab valija hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides. Seejärel paneb valija täidetud sedeli ümbrikku. Viimase paneb valija teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab hääletamist korraldav isik valija andmed.
Propose a change(1) Välisesindus edastab laekunud hääletamissedelitega ümbrikud riigi valimisteenistusele. Kui valija on valijate nimekirja andmetel juba hääletanud või on hääletanud mitu korda, siis jätab välisesindus valija kõik hääletamissedelid arvestamata ning hääletamissedelitega ümbrikke riigi valimisteenistusele ei edastata. (2) Välisesindusele laekunud hääletamissedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel, kui need laekuvad riigi valimisteenistusele hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva. (3) Välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemused teeb kindlaks Tallinna linna häältelugemiskomisjon. (4) Riigi valimisteenistus edastab välisriigis hääletanud valijate hääletamissedelid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud häältelugemiskomisjonile hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. (5) Ümbrikud välisriigis hääletanud valijate hääletamissedelitega avatakse valimispäeval hääletamistulemuste kindlakstegemiseks.
Propose a changeHäälte lugemist alustatakse valimispäeval pärast hääletamise lõppemist Eestis. Hääletamistulemusi ei või avaldada enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
Propose a change(1) Kui häälte lugemist ei alustata kohe pärast hääletamise lõppemist, pitseerib jaoskonnakomisjon hääletamiskastide avad. (2) Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud, samuti valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. (3) Enne hääletamiskastide avamist koostab jaoskonnakomisjon hääletamissedelite arvestuslehe. (4) Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel olevate turvaelementide seisukorda. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust. (5) Kodus hääletanute ning käesoleva seaduse § 44 lõike 4 ja § 46¹ lõike 3 alusel hääletamiskasti lastud hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka. (6) Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need protokolli. (7) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit; 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks; 3) millele kirjutatud registreerimisnumber on parandatud või 4) millele kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav. (8) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks. (9) Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (10) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse kehtivad sedelid kandidaatide kaupa, eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid, valijatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate tagastatud rikutud sedelid. Pakile märgitakse, millise valimisjaoskonna sedelid, millised ja kui palju neid pakis on. Märkele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. (11) Hääletamissedelid, hääletamissedelite arvestusleht ja hääletamistulemuste protokoll edastatakse viivitamata valla või linna valimiskomisjonile. (12) Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult. Häälte lugemise juures viibiv isik peab täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi.
Propose a change(1) Häälte lugemist korraldab ja hääletamissedeli kehtivuse üle otsustab Tallinna linna häältelugemiskomisjon. (2) Välisriigis hääletanud valijate häälte lugemist alustab häältelugemiskomisjon käesoleva seaduse §-s 56 ettenähtud ajal. Ümbrike avamise juures peab viibima vähemalt kolm häältelugemiskomisjoni liiget. (3) Välisriigis hääletanud valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ja hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. (4) Häältelugemiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks välisriigis hääletanud valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 7 ja 8 ettenähtut. (5) Välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse protokoll, millele kirjutab alla Tallinna linna valimiskomisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (6) Välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult. Häälte lugemise juures viibiv isik peab täitma häältelugemiskomisjoni liikme suulisi korraldusi.
Propose a change(1) Häälte lugemist korraldab ja hääletamissedeli kehtivuse üle otsustab käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 sätestatud häältelugemiskomisjon. (2) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide, valijate nimekirja ja hääletamissedelite arvestuslehtede alusel teeb häältelugemiskomisjon kindlaks valijate nimekirja kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need protokolli. Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel. (3) Kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis või valijate nimekirjas olevatest, märgib häältelugemiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ega hääletamissedelite arvestuslehte ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsuse häältelugemiskomisjon. (4) Valla või linna hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille allkirjastab valla või linna valimiskomisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (5) Hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult.
Propose a change(1) Riigi valimisteenistus teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20.00. (1¹) Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist ja enne elektrooniliselt antud häälte lugemist kontrollib riigi valimisteenistus infosüsteemide audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreeritud häältele, häälte digitaalallkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja. (2) Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt kolm riigi valimisteenistuse juhi määratud isikut ja vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust. (3) Enne elektrooniliste häälte lugemist riigi valimisteenistus: 1) tühistab elektroonilised hääled, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud; 1¹) jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle; 2) eraldab lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest. (3¹) Elektrooniliselt antud häälte lugemisel loetakse ainult käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 4 ja lõikes 4 sätestatud eelhääletamise ajal antud elektroonilisi hääli. (4) Elektrooniliste häälte lugemiseks kasutavad Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed ja riigi valimisteenistus Riigikogu valimise seaduse § 48³ lõikes 3 sätestatud ligipääsuvahendeid, mis tagavad juurdepääsu häälte avamise võtmele. (5) Riigi valimisteenistus teeb iga valla ja linna ning alaliselt välisriigis elavate valijate kohta kindlaks: 1) elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 2) kehtetute elektrooniliste häälte arvu; 3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel tühistatud elektrooniliste häälte arvu; 4) kandidaatidele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu. (6) Elektrooniline hääl, mis ei sisalda kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu. (7) Elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma riigi valimisteenistuse juhi määratud isikute suulisi korraldusi. (8) Riigi valimisteenistus sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata. (8¹) Valimispäevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud. (9) Riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli.
Propose a change(1) Kõigilt valla- ja linnasekretäridelt laekunud valla ja linna hääletamistulemuste ning välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemuste protokolli ning elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste ja valijate nimekirja alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks valijate nimekirja kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. (2) Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (3) Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik.
Propose a change(1) Mandaadid jaotatakse d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Üksikkandidaadi võrdlusarvuks on talle antud häälte koguarv. Mandaadi saab erakond või üksikkandidaat, kelle võrdlusarv on suurem. Kui vähemalt kahe erakonna või üksikkandidaadi võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond või üksikkandidaat, kes paiknes kandidaatide koondnimekirjas tagapool. (2) Erakonna nimekirjas reastatakse kandidaadid ümber vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, siis reastatakse ettepoole kandidaat, kes oli erakonna poolt esitatud nimekirjas eespool. Erakonna ümberreastatud nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool. (3) Erakond ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate. (4) Kui erakonna nimekirjas oleva kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse (§ 31 lõige 5), jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes sureb pärast eelhääletamise algust. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. (5) Valimistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (6) Valimistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult.
Propose a change(1) Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmistamise ja korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest. (2) (3) (4) Rahvastikuregistri valijate arvestusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast. (5) Välisriigis hääletamise korraldamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Välisministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast. (6) Riigi Infosüsteemi Ameti käesoleva seaduse § 12¹ lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarves Riigi Infosüsteemi Ameti tegevusteks ettenähtud vahenditest.
Propose a change(1) Isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, võib esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses (edaspidi avaldus puuduse kohta). (2) Avaldus puuduse kohta esitatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolmandal päeval käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumisest arvates. (3) Avaldus puuduse kohta esitatakse riigi valimisteenistusele, kes korraldab avalduse läbivaatamise ja sellele vastamise. (4) Avalduses puuduse kohta: 1) märgitakse avalduse esitaja nimi, isikukood ja sidevahendite andmed; 2) kirjeldatakse toimingut, mille kohta avaldus esitatakse. (5) Avaldus puuduse kohta esitatakse suuliselt või kirjalikult. Suulise avalduse protokollib riigi valimisteenistus. (6) Avaldus puuduse kohta vaadatakse läbi viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul selle esitamisest arvates. Läbivaatamise tulemustest ja võetud meetmetest teavitatakse avalduse esitajat viivitamata.
Propose a changeKäesoleva seaduse tähenduses on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja käesoleva seaduse §-s 70¹ sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.
Propose a changeKaebuse esitamise õigus on üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal (edaspidi huvitatud isik), kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud.
Propose a change(1) Kaebus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse: 1) kaebuse esitaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg või registrikood, aadress ja sidevahendite andmed; 2) kaebuse esitaja esindaja nimi, aadress ja sidevahendite andmed, kui kaebuse esitajal on esindaja; 3) vaidlustatava toimingu kirjeldus; 4) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi; 5) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming ei ole seaduslik; 6) kuidas ja millal sai kaebuse esitaja vaidlustatavast toimingust teada; 7) kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused, kui kaebus esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist; 8) kaebuse esitamise kuupäev. (2) Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Erakonna kaebusele kirjutab alla erakonna volitatud esindaja. (3) Kui kaebus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või kui kaebus on esitatud käesoleva seaduse §-s 68 ja § 70 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel võib Vabariigi Valimiskomisjon selle edastada riigi valimisteenistusele vastamiseks käesoleva seaduse § 66 lõikes 6 sätestatud korras. Kui kaebuse esitaja on kaebuse esitamise tähtaja lasknud mööda mõjuval põhjusel, ennistab Vabariigi Valimiskomisjon tema põhistatud taotluse alusel tähtaja.
Propose a change(1) Kaebus esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates: 1) vaidlustatava toimingu tegemisest või 2) käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud avalduse läbivaatamisest. (2) Vabariigi Valimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle suhtes otsuse tegema viie tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates. (3) Vabariigi Valimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) kaebus rahuldada; 3) kaebus rahuldada osaliselt. (4) Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse kaebuse esitajale viivitamata.
Propose a change