(1) Kahju põhjustaja ja kahjustatud isik peavad kindlustusjuhtumist viivitamata teavitama kas kahju põhjustaja kindlustusandjat või kahjustatud isiku kindlustusandjat.
(2) Kui kahjustatud isik on kindlustusjuhtumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatanud, loetakse, et ta on ühtlasi esitanud kahju hüvitamise nõude.
§ 38. Kahjustatud asja ettenäitamine ja täiendava kahju ärahoidmine
(1) Kahju põhjustaja ja kahjustatud isik on kohustatud säilitama sõiduki või muu kindlustusjuhtumi toimumise tagajärjel kahjustatud asja võimalikult kindlustusjuhtumijärgses seisundis ja selle kindlustusandjale ette näitama.
(2) Kahjustatud asja ei pea säilitama kindlustusjuhtumijärgses seisundis pärast seda, kui kindlustusandja on selle üle vaadanud, ega kauem kui seitse kalendripäeva pärast kindlustusjuhtumi toimumisest teatamist. Kui kindlustusandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis palunud kahjustatud asja kauem säilitada, tuleb seda säilitada 15 kalendripäeva kindlustusandja vastava teate saamisest arvates.
(3) Kahjustatud asja suhtes võib teha muudatusi, kui see on vajalik kahju vähendamise eesmärgil või avalikes huvides.
(4) Võlaõigusseaduse §-s 488 sätestatud kahju ärahoidmise ja vähendamise ning kahju kindlakstegemise võimalikkuse tagamise kohustust kohaldatakse sõiduki omaniku, sõiduki vastutava kasutaja, kindlustusvõtja, sõiduki juhi ja kahjustatud isiku suhtes.
(1) Kahju hüvitamise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ning kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kindlustusandja on kohustatud kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates.
(2) Kui kindlustusandjal ei ole mõjuval ja temast mitteoleneval põhjusel võimalik kõiki vajalikke toiminguid teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks, peab ta sellest kahjustatud isikut eelnevalt teavitama ja selgitama, milles mõjuv põhjus seisneb, ning näitama ära vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja.
(3) Kindlustusandja peab kahju hüvitama või teavitama kahjustatud isikut kahju hüvitamisest keeldumisest viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute lõpetamist.
(4) Kui kindlustusjuhtumi kohta on algatatud tsiviilkohtu-, kriminaal-, väärteo- või lepitusmenetlus ja menetluses tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute tegemise tähtaeg nende asjaolude selgitamise aja võrra. Eeldatakse, et menetluses tuvastatavatel asjaoludel ei ole kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ega ulatuse seisukohalt olulist tähtsust.
(1) Kindlustusandja teavitab kahjustatud isikut kahju hüvitamise täielikust või osalisest keeldumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Kui kindlustusandja tugineb kahju hüvitamisel käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud menetluse algatamisele, peab ta kahjustatud isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul põhjendama, miks on menetluses selgitatavatel asjaoludel kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt oluline tähtsus, ja näitama ära kahju hüvitamise eeldatava tähtaja.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus kehtib ka teise käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja suhtes, kelle vastu kahjustatud isikul oli õigus esitada kahju hüvitamise nõue.
§ 41. Nõudeõigus kahjustatud isiku kindlustusandja vastu
(1) Kahjustatud isiku kindlustusandjalt saab kahjustatud isik nõuda sõiduki hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju, samuti sama kindlustusjuhtumi tagajärjel muu asja hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju hüvitamist.
(2) Kahjustatud isiku kindlustusandja ei hüvita kahju, kui:
1)
2) kahjustatud sõiduki või sõiduki, millega kahju põhjustati, põhiasukoht on välisriigis;
3) kindlustusjuhtum ei toimunud Eestis.
(3) Kahjustatud isiku kindlustusandjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda, kui:
1)
2) kindlustusjuhtumi asjaolud ei ole selged, muu hulgas juhul, kui kahjustatud isik, kindlustusvõtja, kindlustatud isik või kindlustusandjad ei saavuta kokkulepet selles, kes vastutab kahju põhjustamise eest.
§ 42. Kahjustatud isiku kindlustusandja teavitamiskohustus
(1) Kui kahjustatud isiku kindlustusandja leiab, et tal ei ole käesoleva seaduse § 41 lõike 3 kohaselt kahju hüvitamise kohustust, teavitab ta kahjustatud isikut sellest viivitamata, kuid kõige hiljem 14. kalendripäeval kahju hüvitamise nõude esitamisest arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ei või kindlustusandja käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamisest keeldumise alustele tugineda.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud juhul võib kahjustatud isik esitada kahju hüvitamise nõude kahju põhjustaja kindlustusandja vastu.
1) Kahjustatud isik võib nõuda kahju hüvitamist käesolevas seaduses sätestatud ulatuses fondilt, kui:
1) kindlustusjuhtum toimus Eesti territooriumil, kahjustatud isiku nõue hüvitamisele kuuluva kahju osas on selge ning vaidlus on üksnes selle üle, millisel Eestis tegutseval kindlustusandjal lasub kahju hüvitamise kohustus;
2) kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille kohta on Eestis tegutseva kindlustusandja ja fondi vahel vaidlus sõiduki tuvastamise, kindlustuslepingu kehtivuse või kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse kehtivuse üle.
(1) Kahju põhjustaja kindlustusandja hüvitab Eestis toimunud kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulud raviasutusele, välja arvatud juhul, kui kindlustuskaitse andnud kindlustusandja asukohariigi seaduse või kindlustuslepingu tingimuste kohaselt selliseid kulusid ei hüvitata.
(2) Kindlustusandja ei hüvita kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulusid, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või kui sõidukijuht oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis.
§ 45. Kindlustamata sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtum
(1) Kindlustamata sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumi korral või kui ühelgi kindlustusandjal ei ole käesoleva seaduse § 36 lõike 2 kohaselt hüvitamiskohustust, hüvitab kahju fond.
(2) Kui kindlustusjuhtum põhjustati käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud kindlustamata sõidukiga, hüvitab kahju fond.
(3) Fond ei hüvita kahju, kui kindlustusjuhtum on põhjustatud avalikuks liikluseks suletud alal käesoleva seaduse § 5 punktis 4 nimetatud sõidukiga, mida ei ole lubatud kasutada teeliikluses.
(4) Vaatamata käesoleva seaduse § 1 lõike 1² punktis 2 sätestatule hüvitab fond pealtvaatajale, jalakäijale, kõrvalseisjale ja muule kolmandale isikule sõidukiga tekitatud kahju käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja osas, milles kahju ei hüvitata muu vastutuskindlustuse lepingu, tagatiskokkuleppe või seaduse alusel.
§ 46. Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtum
(1) Tuvastamata jäänud kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukiga põhjustatud kahju hüvitab käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid arvestades fond.
(2) Kindlustusjuhtum loetakse põhjustatuks tuvastamata jäänud sõidukiga, kui kindlustusjuhtumi tõttu tekitatud kahju iseloomu arvestades võib eeldada, et kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, kuid kindlustusjuhtumi põhjustanud sõiduki kindlustusandjat ei ole võimalik välja selgitada.
(3) Fond ei hüvita tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju, mis seisneb järgmises:
1) sõiduk hävib või kahjustub, välja arvatud juhul, kui sama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatakse isikule vähemalt raske kehavigastus või raske tervisekahjustus või põhjustatakse isiku surm;
2) sõiduk halvendab tee kasutamise käigus tee seisukorda, näiteks määrides seda, tekitades auke või pikiroopaid või kulutades teemärgiseid või -peenraid;
3) asi kahjustub või hävib sellisel viisil, et tundmatu sõiduk ei puudutanud kahjustatud asja.
(4) Sõiduki hävimisest või kahjustumisest tuleneva kahju hüvitamisel käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul kohaldab fond hüvitise sellele osale 250 euro suurust omavastutust.
(5) Kui kahjustada saab või hävib muu asi kui sõiduk, kohaldab fond kahju hüvitamisel kahjustatud isikule kuni 150 euro suurust omavastutust ühe kindlustusjuhtumi kohta.
(1) Kui sõiduki juht põhjustab kindlustusjuhtumi sõidukiga, mis on kindlustusjuhtumi toimumise hetkel jäiga ühenduslüliga haakes teise sõiduki või haagisega, loetakse, et kahju põhjustas veduk. Samuti loetakse kahju põhjustatuks vedukiga, kui kindlustusjuhtumi põhjustas haakeseadme katkemine või muul viisil vedukist eraldumine.
(2) Kui kindlustusjuhtumi põhjustab ilma vedukita iseeneslikult liikuma hakanud, vedukita pargitud, peatatud või muul põhjusel seismajäetud haagis, loetakse, et kahju põhjustati haagisega.
(3) Kui veduk jääb tuvastamata, hüvitatakse kahju haagise suhtes sõlmitud lepingu alusel.
(1) Kui lepinguriigis põhiasukohta omava ja seal kindlustatud sõidukiga põhjustati kindlustusjuhtum lepinguriigi või rahvusvahelise rohelise kaardi süsteemiga ühinenud riigi territooriumil ning kindlustusandja on teada, on kahjustatud isikul, kelle elu- või asukoht on Eestis, õigus esitada kahju hüvitamise nõue kindlustusandja vastu tema Eesti esindaja kaudu.
(2) Nõude saanud esindaja peab välja selgitama kindlustusandja täitmise kohustuse olemasolu ja selle ulatuse ning tegema otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. Otsus tuleb teha kohe, kui selleks on olemas vajalik teave, kuid kõige hiljem kolme kuu jooksul nõude kättesaamisest arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustusjuhtumi toimumise korral võib kahjustatud isik esitada kahju hüvitamise nõude fondile, kui:
1) kindlustusandjal ei ole Eestis esindajat;
2) kolme kalendrikuu möödudes arvates nõude esitamisest kindlustusandjale või tema Eesti esindajale ei ole kahju hüvitatud ega selle täielikust või osalisest hüvitamisest keeldumist põhjendatud.
(4) Kahjustatud isikul puudub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude esitamise õigus, kui ta on esitanud kahju põhjustaja kindlustusandja vastu kohtusse sama nõudega hagi.
(5) Fond teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude saamisest viivitamata kahju põhjustajat ja tema kindlustusandjat või kindlustusandja Eestisse nimetatud esindajat, samuti asutust, mis vastutab kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustusjuhtumi tagajärjel põhjustatud kahju hüvitamise eest. Kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille põhiasukoht ei ole kindlustusjuhtumi toimumise riigis, teavitab fond ka selle riigi pädevat asutust, kus kindlustusjuhtum toimus.
(6) Kui kahju põhjustaja kindlustusandja või tema Eestisse nimetatud esindaja ei tee kahe kalendrikuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude esitamisest arvates kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta põhjendatud otsust, on fondil kohustus teha kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude ja nõude täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud ning põhjendatud otsus kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud fondi kohustuste suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ artikli 24 lõike 3 punkti a alusel 2002. aasta 29. aprillil lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutuste vahel sõlmitud lepingut.
§ 49. Välisriigis toimunud kindlustusjuhtum, mille põhjustanud sõidukit või kahju põhjustaja kindlustusandjat ei ole võimalik tuvastada
(1) Kui kindlustusjuhtum toimus teise lepinguriigi territooriumil ning kindlustusjuhtumi põhjustanud kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit või kahju põhjustaja kindlustusandjat ei ole tuvastatud kahe kalendrikuu jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest arvates, on kahjustatud isikul, kelle elu- või asukoht on Eestis, õigus esitada kahju hüvitamise nõue fondi vastu.
(2) Fond on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude saamisest arvates kahe kalendrikuu jooksul kohustatud kahju hüvitama või põhjendama kahju hüvitamisest keeldumist.
§ 50. Välisriigis kindlustatud sõidukiga Eestis põhjustatud kindlustusjuhtum
(1) Kui Eestis toimunud kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, millest tuleneva vastutuse on kindlustanud välisriigi kindlustusandja, hüvitab kahjustatud isikule kahju kindlustusandja nimel tema esindaja Eestis (edaspidi korrespondent).
(2) Kui välisriigi kindlustusandjal ei ole korrespondenti, hüvitab kahju fond.
(3) Kui Eestis toimunud kindlustusjuhtum põhjustati teises lepinguriigis põhiasukohta omava sõidukiga, hüvitatakse kahju sõiduki põhiasukohariigi õiguses sätestatud kindlustussumma ulatuses, kui see ületab käesoleva seadusega sätestatud kindlustussummat.
(4) Korrespondentide nimekirja ja nende kontaktandmed avaldab fond oma veebilehel.
§ 50¹. Fondi poolt kahju hüvitamine kindlustusandja maksejõuetuse korral
(1) Kui Eestis või teises lepinguriigis põhiasukohta omava ja seal kindlustatud sõidukiga on põhjustatud kindlustusjuhtum Eesti, lepinguriigi või rahvusvahelise rohelise kaardi süsteemiga ühinenud riigi territooriumil ning kindlustusandja suhtes on algatatud tema asukohariigi õiguses sätestatud kindlustustegevuse seaduse §-s 155 või 157 nimetatud menetlusele vastav menetlus, on kahjustatud isikul, kelle elu- või asukoht on Eestis, õigus esitada kahju hüvitamise nõue fondile.
(2) Fond teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude saamisest viivitamata samas lõikes nimetatud kindlustusandjat või tema likvideerijat või haldurit Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155) artikli 268 lõike 1 punktide e ja f tähenduses, samuti asutust, mis vastutab sellele kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kahju hüvitamise eest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustusandja, likvideerija või haldur teavitab fondi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude kindlustusandja poolt kahjustatud isikule hüvitamisest või sellest keeldumisest viivitamata.
(4) Pärast kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemist esitab fond kahjustatud isikule põhjendatud otsuse kahju täielikult või osalisest hüvitamise või hüvitamisest keeldumise kohta kohe, kui selleks on olemas vajalik teave, kuid hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude saamist.
(5) Fond maksab kahjustatud isikule hüvitise viivitamata, kuid hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse tegemist.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud fondi kohustuste suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 nimetatud lepingut, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ artikli 10a lõike 13 ja artikli 25a lõike 13 alusel lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutuste vahel sõlmitud lepingut ning nimetatud artikleid täpsustavat Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti.
(7) Eesti kindlustusandja pankroti korral läheb fondile pärast kahju hüvitamist üle kahjustatud isikul kindlustusandja vastu olnud kahju hüvitamise nõue. Fondi nõuet käsitatakse kindlustuslepingust tuleneva nõudena ja sellele kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 171 sätteid.
§ 51. Eesti kindlustusandja piiriüleste nõuete lahendajad
(1) Kindlustusandja määrab igasse lepinguriikipiiriüleste nõuete lahendaja, kelle ülesanne on vastavas riigis elu- või asukohta omavale kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju hüvitamine, kui kahju on tekitatud lepinguriigis ja see riik ei ole kahjustatud isiku elu- või asukohariik.
(2) Kindlustusandja teavitab fondi viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku määramisest. Kindlustusandja teavitab fondi viivitamata piiriüleste nõuete lahendaja isiku või tema kontaktandmete muutumisest.
Kindlustusandjal või fondil on õigus välja nõuda kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju üksnes käesolevas jaos sätestatud alustel ja tingimustel. Fondil on õigus välja nõuda ka kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks tehtud mõistlikud kulutused, välja arvatud käesoleva seaduse § 57 punktides 2–5 sätestatud juhtudel. Käesolevas jaos sätestatu ei piira kindlustusandja ja fondi õigust esitada tagasinõue käesolevas jaos nimetamata isiku vastu mõnel muul seadusest tuleneval alusel.
§ 53. Tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu
(1) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht:
1) põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult;
2) põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt;
3) juhtis sõidukit, mille valdamine oli ebaseaduslik;
4) juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist või
5) sõiduki suhtes oli sõlmitud käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud leping ja sõidukijuht rikkus sõiduki kindlustuskaitse kehtivuse tingimusi.
(2) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta:
1) ületas lubatud sõidukiirust 41 kilomeetrit tunnis või rohkem;
2) eiras tahtlikult liiklusseaduse § 200 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja peatamise märguannet;
3) juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates või
4) oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse § 91 lõike 2 punktidele 5, 7 või 9 ja juhtimiselt kõrvaldamise alus ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks ära langenud.
(3) Eeldatakse, et sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu tõttu.
(4) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest, kuid mitte enam kui 640 eurot, kui sõidukijuht ei esitanud sõidukit kindlustusandja nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi.
§ 54. Tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi tööandja vastu
Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi tööandja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati seetõttu, et sõidukijuht rikkus seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja nõudeid. Eeldatakse, et kindlustusjuhtum põhjustati töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise tõttu, kui sõidukijuht ületas kindlustusjuhtumile eelnenud nädala arvestuses iganädalast maksimaalset sõiduaega või maksimaalset igapäevast sõiduaega kindlustusjuhtumile eelnenud 24-tunnise ajavahemiku kohta vähemalt 25 protsendi võrra.
§ 55. Tagasinõue kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku vastu
Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust.
§ 56. Tagasinõue kindlustusvõtja vastu kindlustusmakse tasumisega hilinemise korral
Kui kindlustusvõtja ei täida kindlustusmakse tasumise kohustust ja kindlustusandja vabaneb võlaõigusseaduse § 457 või 458 alusel kahju hüvitamise kohustusest kindlustusvõtja ees, on kindlustusandjal võlaõigusseaduse § 521 lõike 2 alusel õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest, kuid mitte enam kui 640 eurot.
1) Fondil on õigus esitada tagasinõue:
1) kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes kindlustuskohustus oli täitmata, välja arvatud juhul, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga;
2) kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga käesoleva seaduse § 53 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel;
3) kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest, kuid mitte enam kui 640 eurot, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga ja sõidukijuht ei esitanud sõidukit fondi nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi;
4) kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi tööandja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud alusel;
5) kindlustusandja vastu, kui fond hüvitas kahju kindlustusandja eest;
6) teise lepinguriigi fondi ülesandeid täitva asutuse vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati Eesti liiklusregistris registreeritud sõidukiga ajal, millal sõidukit toimetati Eestist lepinguriiki, tingimusel, et sõidukile transiitmärgi väljastamisest või sõiduki omandajale üleandmisest ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva;
7) vastavalt Kaitseväe, Kaitsepolitseiameti, Kaitseliidu või Politsei- ja Piirivalveameti vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille omanikuks või vastutavaks kasutajaks oli eelnimetatud asutus ja sõidukiga kahju tekitamisest tulenev vastutus ei olnud kindlustatud;
8) sõiduki valdaja vastu, kui kahju põhjustati käesoleva seaduse § 5 alusel kindlustuskohustusest vabastatud sõidukiga;
9) asutuse vastu, mis vastutab lepinguriigis põhiasukohta omava ja seal kindlustatud sõidukiga põhjustatud kahju hüvitamise eest kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis selle kindlustusandja suhtes algatatud käesoleva seaduse § 50¹ lõikes 1 nimetatud menetluse korral, kahjustatud isikule välja makstud hüvitise ulatuses;
10) Eesti kindlustusandja vastu käesoleva seaduse § 50¹ kohaselt makstud hüvitise ulatuses;
11) käesoleva seaduse §-des 53 ja 54 sätestatud isikute vastu Eesti kindlustusandja asemel § 50¹ kohaselt fondi makstud hüvitise ulatuses;
12) spordiseaduse § 24¹ lõikes 2 sätestatud kindlustuslepingu või tagatiskokkuleppe olemasolu tagamata jätnud spordiürituse korraldaja või asjaomase spordialaliidu vastu, kui kahju on põhjustatud nimetatud spordiseaduse paragrahvi kohaselt kindlustamata sõidukiga või ulatuses, milles vabatahtlik kindlustus kahju ei hüvita;
13) isiku vastu, kes vastutab käesoleva seaduse § 1 lõike 1² punktis 2 sätestatud juhul sõidukiga kahju tekitamise eest.
§ 58. Tagasinõue kahju põhjustaja kindlustusandja vastu
(1) Kui kahju hüvitamise nõue esitatakse kahjustatud isiku kindlustusandja vastu, teavitab viimane nõude esitamisest viivitamata kahju põhjustaja kindlustusandjat.
(2) Kahju põhjustaja kindlustusandja on kohustatud hüvitama kahjustatud isiku kindlustusandjale välja makstud kindlustushüvitise ning kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks ja hüvitise väljamaksmiseks tehtud mõistlikud kulutused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustus tuleb täita viivitamata, kuid hiljemalt 30. kalendripäeval vastava nõude esitamisest arvates, välja arvatud juhul, kui kindlustusandjad on kokku leppinud teisiti.
(4) Kahjustatud isiku kindlustusandja esitab kahju põhjustaja kindlustusandjale koos kindlustushüvitise hüvitamise nõudega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kogu temal olemasoleva teabe kindlustusjuhtumi kohta, välja arvatud juhul, kui kindlustusandjad on kokku leppinud teisiti.
(1) Kui kindlustusandjal või fondil on käesoleva jao kohaselt tagasinõudeõigus mitme isiku vastu, vastutavad need isikud kindlustusandja või fondi ees solidaarselt.
(2) Kui kindlustushüvitise on kahjustatud isikule välja maksnud kahjustatud isiku kindlustusandja, esitab käesoleva seaduse § 26 lõikes 7 ja käesolevas jaos sätestatud tagasinõude kahju põhjustaja kindlustusandja pärast käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmist kahjustatud isiku kindlustusandja ees.
(3) Käesolevas jaos sätestatud tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg on kolm aastat kahju hüvitamisest arvates.
(1) Automaatne liikluskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärk on:
1) anda liiklusregistris registreeritud lepinguta sõidukile, välja arvatud maastikusõiduk, vanasõiduk ja võistlussõiduk, automaatne kindlustuskaitse;
2) vähendada lepinguta sõidukite osakaalu liikluses;
3) koguda rahalisi vahendeid lepinguta sõidukitega ja automaatse kindlustuskaitsega sõidukitega tekitatud kahjude hüvitamiseks.
(2) Automaatne kindlustuskaitse lepinguta, kuid liiklusregistris registreeritud sõiduki, välja arvatud maastikusõiduki, vanasõiduki ja võistlussõiduki suhtes tekib, kui:
1) sõiduk registreeritakse liiklusregistris;
2) möödub 12 kalendrikuud sõiduki suhtes sõlmitud viimase lepingu kehtivusest;
3) sõiduki ajutiselt liiklusregistrist kustutamise kanne lõpeb;
4) sõiduki peatatud liiklusregistri registrikanne taastatakse või
5) liiklusregistris muutub kindlustuskohustusega isik.
(3) Sõiduki automaatne kindlustuskaitse lõpeb, kui:
1) jõustub sõiduki suhtes sõlmitud leping;
2) sõiduk kustutatakse liiklusregistrist või sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks.
(4) Automaatsele liikluskindlustusele kohaldatakse kohustusliku liikluskindlustuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.
§ 61. Automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtum ja fondi kahju hüvitamise kohustus
(1) Automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitab fond automaatse kindlustuskaitsega sõidukiga kolmandale isikule põhjustatud kahju käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.
(2) Automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral on fondil, kindlustuskohustusega isikul, kindlustatud isikul ning kahjustatud isikul samad õigused ja kohustused, mis neil oleks kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
(3) Automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumist tuleneva fondi kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja selle ulatuse väljaselgitamiseks tehtavatele toimingutele ning automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumit puudutavate otsuste tegemisele ei kohaldata haldusmenetluse seadust.
(4) Vaidlused, mis puudutavad automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumist tulenevat fondi kahju hüvitamise kohustust ja selle ulatust ning fondi tagasinõudeid, lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(1) Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse on sundkindlustusmakse kindlustamata sõidukitega ja automaatse kindlustuskaitsega sõidukitega tekitatud kahjude hüvitamiseks.
(2) Kindlustuskohustusega isik on kohustatud maksma fondile automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakset ajavahemiku eest, mil sõidukil on automaatne kindlustuskaitse.
(1) Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse arvutamise aluseks olevad kindlustusmakse määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=129062024012&id=109092014002 määrusega.
(2) Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse määrad arvutatakse kindlustusmatemaatika tunnustatud reeglite järgi, arvestades liikluskindlustuse statistikat, sealhulgas kindlustamata ja automaatse kindlustuskaitsega sõidukite põhjustatud kahjusid, ning muid kindlustusmakse määra suurust mõjutavaid tegureid. Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse määrad peavad olema piisavad automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite ja nende asjaolude väljaselgitamiseks tehtavate mõistlike kulutuste hüvitamiseks ning sundkindlustusega seotud fondi tegevuskulude katteks.
(1) Automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral rakendatakse kindlustuskohustusega isikule omavastutust 640 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta.
(2) Automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitab fond kolmandale isikule kogu hüvitamisele kuuluva kahju. Kindlustuskohustusega isik on kohustatud tasuma omavastutuse summa fondile.
(1) Fond saadab kindlustuskohustusega isikule kindlustuskohustust ja automaatset liikluskindlustust selgitava teabe elektrooniliselt vajaduse ja võimaluse korral enne ning mõistliku aja jooksul pärast automaatse liikluskindlustuse rakendumist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabel on informatiivne tähendus ja selle kättetoimetamisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatut. Nimetatud teabe saatmisest ega kättesaamisest ei sõltu automaatse liikluskindlustuse rakendumine ega kindlustusmakse tasumise kohustus.
§ 65. Makseteatis automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa tasumiseks
(1) Fond esitab kindlustuskohustusega isikule makseteatise tasumisele kuuluva automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse või omavastutuse summa kohta.
(2) Esimese automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse makseteatise esitab fond kindlustusperioodi eest, mille kestus on 30 kalendripäeva alates automaatse kindlustuskaitse algusest.
(3) Teise või järgneva automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse makseteatise esitab fond kindlustusperioodi eest, mille kestus on 90 kalendripäeva.
(4) Kui automaatne kindlustuskaitse lõpeb kindlustusperioodi jooksul, on fondil õigus automaatse liikluskindlustuse kindlustusmaksele üksnes kalendripäevade eest, millal sõidukil oli automaatne kindlustuskaitse.
(5) Makseteatisel näidatakse:
1) makseteatise koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
2) makseteatise koostamise kuupäev;
3) maksja nimi ja aadress;
4) sõiduki mark, mudel ja registreerimismärk;
5) tasumisele kuuluv automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse või omavastutuse summa, eelmisest kindlustusperioodist tuleneva võlgnevuse korral koos tasumata automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse või omavastutuse summa ja viivisega;
6) makseteatise õiguslik alus ja automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse makseteatise korral viide käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusele;
7) fondi arvelduskonto number;
8) maksetähtpäev;
9) hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse või omavastutuse summa tähtaegselt tasumata jätmise korral;
10) makseteatise vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord;
11) makseteatise koostanud isiku allkiri, millega loetakse võrdseks mehhaanilisel teel jäljendatud allkiri.
(6) Makseteatise kohaselt tasumisele kuuluv summa tasutakse maksetähtpäevaks fondi arvelduskontole. Maksetähtaeg peab olema vähemalt 30 kalendripäeva makseteatise kättetoimetamisest arvates.
(7) Makseteatise kohaselt tasumisele kuuluva summa maksetähtpäevaks tasumata jätmise korral on õigus nõuda tasumata summalt viivist 0,019 protsenti kalendripäeva eest. Viivise kogusumma ei tohi ületada makseteatises märgitud automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse või omavastutuse summat.
(8) Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmaksed ning omavastutuse summad laekuvad fondi arvelduskontole ja seda käsitatakse fondi tuluna.
§ 66. Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatise kättetoimetamine
(1) Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatise kättetoimetamisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korda käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
(2) Juriidilisele isikule või asutusele võib automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatise saata ka:
1) registrisse kantud aadressil lihtkirjaga;
2) registrisse kantud elektronposti aadressil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud viisil kätte toimetatud automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatis loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis kalendripäeva nende saatmisest Eesti piires või 30 kalendripäeva välismaale saatmisest.
§ 67. Vaide esitamise tähtaeg automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatise peale
Vaie automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatise peale tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal kindlustuskohustusega isik vaidlustatavast automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatisest teada sai või oleks pidanud teada saama.
(1) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Eesti Vabariigi nimel fondiga halduslepingu, milles lepitakse kokku poolte õigused ja kohustused järgmiste käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks:
1) käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud kindlustuskohustuse täitmise kontrollimine ja 5. peatükis sätestatud automaatse liikluskindlustuse rakendamine;
2) Rohelise Kaardi Büroode Nõukogu liikme ja rohelise kaardi Eesti büroo kohustuste täitmine, sealhulgas käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud lepingu sõlmimise võimaluse tagamine;
3) käesoleva seaduse §-des 45, 46 ja 50¹ sätestatud juhtudel ja korras kahjustatud isikule kahju hüvitamise kohustuse täitmine;
4) käesoleva seaduse §-des 48–50 sätestatud juhtudel kahjustatud isikute ees kahju hüvitamisega seotud ülesannete täitmine;
5) käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud tagasinõudeõiguste rakendamine;
5¹) kindlustuskohustusega isiku teavitamine kindlustuskohustusest ja automaatsest liikluskindlustusest;
6) käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud liikluskindlustuse registriga seotud ülesannete täitmine;
7) kohustusliku liikluskindlustuse alaste vaidluste kohtueelse lahendamise tagamine;
7¹) teabe vahetamine ja koostöö korraldamine teiste lepinguriikide asjaomaste teabekeskuste, lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutuste ning asutustega, mis vastutavad lepinguriigi kindlustusandja suhtes algatatud käesoleva seaduse § 50¹ lõikes 1 nimetatud menetluse korral kahju hüvitamise eest kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis;
7²) kohustusliku liikluskindlustuse võrdluskalkulaatori väljatöötamine ja avalikustamine;
8) muude ülesannete täitmine, mis tagab käesolevas seaduses sätestatud kohustusliku liikluskindlustuse süsteemi toimimise.
(2) Haldusleping sõlmitakse tähtajaga kuni 20 aastat.
(3) Halduslepingu lõppemise või ennetähtaegse lõpetamise korral otsustab valdkonna eest vastutav minister lepingu pikendamise, fondi kohustuste uue täitja määramise või nende kohustuste täitmise korraldamise muul viisil.
Fond peab oma kodulehel kohustusliku liikluskindlustuse hindade võrdluskalkulaatorit. Vajaduse korral täpsustatakse selle pidamise korda halduslepinguga.
(1) Fondi liikmeks on iga kindlustusandja, kellel on õigus tegutseda Eestis kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusandjana.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud kahjustatud isiku kindlustusandja vastu esitatud nõuete käsitlemise ja täitmise käigus tekkivad fondi liikmete omavahelised õigused ja kohustused ning koostöö põhimõtted ja vaidluste lahendamise kord nähakse ette fondi põhikirja või üldkoosoleku otsusega.
(3) Kehtetu
(1) Fondile kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-s 52, § 83 lõigetes 1 ja 3, § 96 lõigetes 1 ja 7, § 99 lõike 1 punktides 1–5, 7 ja 8 ning lõikes 2, § 106 lõigetes 2 ja 5, § 108 lõigetes 1 ja 2 ning §-des 129, 217–220¹, 253 ja 264 kindlustusandja kohta sätestatut.
(2) Fond peab regulaarselt hindama oma riske ja maksevõimet vastavalt kindlustustegevuse seaduse § 100 lõike 1 punktis 1 sätestatule ning võtma hindamise järeldusi arvesse oma tegevuse korraldamisel.
(3) Fond kehtestab sise-eeskirjad, millega määratakse muu hulgas fondi oma riskide ja maksevõime hindamise, aktuaarifunktsiooni rakendamise, investeeringute juhtimise ning kahjude käsitlemise ja hüvitamise kord. Fond peab hindama sise-eeskirjade ajakohasust vähemalt kord aastas ning vajaduse korral neid muutma. Sise-eeskirjad peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(4) Fondi auditeeriva audiitorettevõtja suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-s 253 sätestatut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ja käesoleva seaduse §-s 71¹ sätestatu üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon kindlustustegevuse seaduse 12. peatükis sätestatud ulatuses ja korras.
(6) Fondi raamatupidamise aruande koostamisel kasutatav arvestuspõhimõte ja informatsiooni esitlusviis peavad olema kooskõlas raamatupidamise seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 sätestatud rahvusvahelise finantsaruandluse standarditega.
(7) Fond on kohustatud avalikustama majandusaasta aruande kahe nädala jooksul pärast selle kinnitamist, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast majandusaasta lõppu ning koostama ja avalikustama raamatupidamise vahearuanded majandusaasta 3, 6, 9 ja 12 kuu kohta kahe kuu jooksul pärast vastava aruandeperioodi lõppu. Majandusaasta aruanne ja raamatupidamise vahearuanded avaldatakse fondi veebilehel ning tehakse kättesaadavaks fondi asukohas.
(1) Fondil peavad käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks olema piisavad omavahendid.
(2) Fond arvestab omavahendite miinimumi arvutamisel kõigi teadaolevate ja planeeritavatest tegevustest tulenevate mõõdetavate riskidega, sealhulgas vähemalt kindlustusriski, tururiski, krediidiriski ja operatsiooniriskiga.
(3) Omavahendite arvutamisel lähtutakse komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.01.2015, lk 1–797), ning selles sätestatud solventsuskapitalinõude standardvalemi struktuurist ja metoodikast, võttes arvesse fondi tegevuse eripärasid.
(4) Fond esitab omavahendite arvutuse koos sisendite ja selgitustega Finantsinspektsioonile vähemalt üks kord aastas.
(1) Fondi liikmemaksu arvutamise ja tasumise kord sätestatakse fondi põhikirjas, võttes arvesse, et liikmemaks peab olema piisav:
1) käesoleva seaduse § 71¹ lõikes 2 sätestatud omavahendite miinimumnõude täitmiseks;
2) käesolevas seaduses ja fondi põhikirjas sätestatud kohustuste täitmiseks ning sellega seotud kulude kandmiseks.
(2) Käesoleva seaduse §-s 50¹ sätestatud kindlustusandja maksejõuetuse riski katteks võib fond liikmemaksu koguda üksnes Eestis väljastatud tegevusloaga tegutsevatelt kindlustusandjatelt.