(1) Tervisekassa riskireserv on Tervisekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv Tervisekassale võetud kohustustest tulenevate riskide vähendamiseks.
(2) Riskireservi suurus on 2 protsenti Tervisekassa tervishoiukulude eelarve mahust.
(3) Riskireservi võib kasutusele võtta Tervisekassa nõukogu otsusega.
§ 40. Tehingute tegemine järgmise aasta eelarve arvel
(1) Tervisekassa eesmärkide saavutamiseks on juhatusel õigus teha tehinguid järgmise aasta assigneeringute arvel kuni 30 protsendi ulatuses jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest.
(2) Tehingute tegemise järgmise aasta assigneeringute arvel enam kui 30 protsendi ulatuses jooksvaks aastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest otsustab Tervisekassa nõukogu.
(1) Tervisekassa lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest, teistest õigusaktidest ja Tervisekassa põhikirjast.
(2) Tervisekassa kasutab raamatupidamises valdkonna eest vastutava ministri poolt kinnitatud bilansi- ja kasumiaruande skeeme.
(1) Nõukogu esitab kord aastas valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele aruande Tervisekassa majandustegevuse kohta. Aruande esitamise tähtaja, koostamise korra ja vormi määrab valdkonna eest vastutav minister. Nõukogu teavitab koheselt Vabariigi Valitsust Tervisekassa majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest Tervisekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest.
(2) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate Tervisekassa tegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt Tervisekassa seisundi olulisest halvenemisest ning muudest Tervisekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest.
(3) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
(4) Juhatus esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud aruanded kinnitamiseks nõukogule nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud raamatupidamise aastaaruande esitamist nõukogule kinnitamiseks esitab juhatus aruande audiitorile kontrollimiseks.
Tervisekassa auditeeritud aastaaruanne ja tema tegevusaruanne avaldatakse Riigi Teatajas ning tehakse kättesaadavaks Tervisekassa koduleheküljel Internetis.
(1) Audiitori nimetab nõukogu. Audiitori võib nimetada ühekordseks kontrolliks või teatud tähtajaks.
(2) Tervisekassa audiitor ei või olla nõukogu liige, juhatuse liige ega Tervisekassa töötaja.
Tervisekassa andmekogu peetakse seadustest tulenevate Tervisekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, vaktsiinikahjude hüvitamine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, ravimiseadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves ettenähtud kuludele.
(1) Tervisekassa andmekogusse kantakse järgmised andmed:
1) isiku üldandmed – isikukood ja sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, elukoht, arvelduskonto ning kontaktandmed;
2) kindlustuskaitse või muu tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed;
3) mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed;
4) rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevad andmed;
5) tervishoiuteenuse osutaja ja muud tervishoiuteenusega seotud andmed;
5¹) tagasinõudeõiguse realiseerimiseks vajalikud andmed;
5²) tervishoiuteenusega seotud lisatasu piirmäära sihtrühma kuuluvuse kindlakstegemiseks vajalikud andmed;
6) Tervisekassale ravikindlustuse seadusest, ravimiseadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks muud vajalikud andmed.
(2) Tervisekassa andmekogu andmeid säilitatakse 75 aastat alates andmekogusse kandmisest või 30 aastat isiku surmast.
(2¹) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaegadest säilitatakse andmeid järgmiselt:
1) isiku kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibimise andmeid säilitatakse kolm aastat isiku kinnipidamisasutusest, kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastamisest arvates;
2) tagasinõudeõiguse realiseerimiseks vajalikke andmeid säilitatakse seitse aastat nende andmekogusse kandmisest arvates, eluaegsete tervisekahjude korral kuni isiku surmani;
3) logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatule.
(3) Kohtutäituril, tervishoiuteenuse osutajal ning kindlustatud isiku eest sotsiaalmaksu maksjal on õigus töödelda seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks Tervisekassa andmekogus olevaid andmeid.
(4) Tervisekassa andmekogu kandes märgitud asjaolu omandab õigusliku tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtpäeva.
(5) Tervisekassa andmekogu kanne tehakse viie kalendripäeva jooksul pärast kande tegemise aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud dokumentide Tervisekassasse saabumist.
(1) Tervisekassal on õigus saada isikult õigusaktides sätestatud juhtudel andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui need andmed on vajalikud Tervisekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Tervisekassal on õigus nõuda temaga lepingu sõlminud isikutelt, samuti teistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides sätestatud juhtudel isiku andmeid ning muid andmeid, kui need andmed on vajalikud Tervisekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ei või nõuda tasu Tervisekassale andmete väljastamise eest.
(4) Andmete väljastamiseks kohustatud isik või asutus peab oma kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui Tervisekassa poolt andmete nõudmisel teatatud tähtaja jooksul, või põhjendama Tervisekassale kirjalikult kohustuse nõuetekohase täitmise võimatust.
(1) Tervisekassa andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026032&id=112032019019 määrusega.
(2) Tervisekassa andmekogu põhimääruses sätestatakse:
1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis;
2) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
3) andmete vastuvõtmise ja väljastamise üle arvestuse pidamise kord;
4) andmeandjate loetelu, andmetele juurdepääsu ning nende väljastamise kord;
5) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
6) andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord;
7) andmete säilitamise täpsem kord;
8) muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused.
Käesoleva seaduse §-s 46¹ nimetatud andmekogust teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise eetilisust ja põhjendatust hindab sõltumatu teadlastest ja eri elualade esindajatest koosnev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 26 nimetatud teaduseetika komitee.
(1) Tervisekassa lõpetatakse seadusega.
(2) Tervisekassa lõpetamisel järelejäänud Tervisekassa vara antakse üle riigile, kui Tervisekassa lõpetamise seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
§ 48. Keskhaigekassa ja haigekassade lõpetamine ning vara üleandmine Eesti Haigekassale
(1) Sotsiaalminister on kohustatud kehtetuks tunnistama sotsiaalministri 1994. aasta 23. detsembri määrusega nr 67 kinnitatud Keskhaigekassa põhimääruse alates käesoleva seaduse jõustumisest ning ette nägema Keskhaigekassa vara üleandmise Eesti Haigekassale. Keskhaigekassa loetakse lõpetatuks ning tema vara üleantuks Eesti Haigekassa omandisse alates käesoleva seaduse jõustumisest.
(2) Sotsiaalminister on kohustatud kehtetuks tunnistama sotsiaalministri 1994. aasta 25. veebruari määrusega nr 17 kinnitatud haigekassa põhimääruse alates käesoleva seaduse jõustumisest ning ette nägema haigekassade vara üleandmise Eesti Haigekassale. Haigekassad loetakse lõpetatuks ning nende vara üleantuks Eesti Haigekassa omandisse alates käesoleva seaduse jõustumisest.
(3) Vabariigi Valitsus on kohustatud kehtetuks tunnistama Vabariigi Valitsuse 1994. aasta 22. aprilli määrusega nr 143 kinnitatud ravikindlustusnõukogu põhimääruse alates käesoleva seaduse jõustumisest. Eesti Ravikindlustusnõukogu ja piirkondlike haigekassade juures tegutsevate ravikindlustusnõukogude tegevus loetakse lõpetatuks alates käesoleva seaduse jõustumisest.
(4) Keskhaigekassa ja haigekassade valduses ja kasutuses oleva ning Eesti Haigekassa tegevuseks vajaliku riigi vallasvara annavad selle riigivara valitsejad üle Eesti Haigekassale kolme kuu jooksul, alates käesoleva sätte jõustumisest. Keskhaigekassa ja haigekassade valduses ja kasutuses oleva kinnisvara võõrandamine Eesti Haigekassale toimub riigivaraseaduses ettenähtud korras. Käesolevas seaduses käsitletakse kinnisvarana ka ehitisi, nende reaalosi ning rajatisi kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse.
(5) Keskhaigekassa ja haigekassade poolt töötajatega sõlmitud töölepingud jäävad jõusse ning lähevad üle Eesti Haigekassale alates käesoleva seaduse jõustumisest.
(6) Keskhaigekassa direktor loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest nimetatuks Eesti Haigekassa juhatuse esimeheks temaga Keskhaigekassa direktorina sõlmitud töölepingu tähtaja lõppemiseni 2002. aasta 1. augustil. Eesti Haigekassa juhatuse liikmete volitused, kes nimetatakse ametisse Eesti Haigekassa nõukogu poolt käesoleva lõike kohaselt ametisse nimetatud Eesti Haigekassa juhatuse esimehe ettepanekute alusel, kestavad kuni kolme kuu möödumiseni käesolevas lõikes ettenähtud Eesti Haigekassa juhatuse esimehe volituste lõppemisest.
§ 48¹. Kassatagavara ja reservkapitali vahendite riigi kontsernikonto koosseisu üleviimine
Kassatagavara ja reservkapitali vahendite arvelt omandatud finantsvara realiseerib ning kassatagavara vahendite hoidmise ja haldamisega seotud lepingud lõpetab haigekassa ning käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud hoiulepingu sõlmivad haigekassa juhatuse esimees ja rahandusminister 2012. aasta 16. jaanuariks.
§ 48². Haigekassa nõukogu liikmete volituste tähtaeg seoses nõukogu ümberkorraldamisega
Eesti Haigekassa nõukogu ümberkorraldamise tulemusena jätkavad 2018. aasta 1. septembrist kaks Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul nimetatud nõukogu liiget ning üks Eesti Ametiühingute Keskliidu ja üks Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul nimetatud nõukogu liige kuni oma volituste tähtaja lõppemiseni, kui nad vastavad käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud nõuetele, ja käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud valdkondade eest vastutavad ministrid. Alates 2018. aasta 1. septembrist on teiste nõukogu liikmete volitused lõppenud.
(1) Kuni 2018. aasta 31. augustini kehtinud Eesti Haigekassa seaduse § 33 lõike 2 alusel struktuuriüksuse juhiga sõlmitud kehtiv tähtajaline tööleping loetakse 2018. aasta 1. oktoobrist tähtajatuks töösuhte algusest arvates.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata juhul, kui struktuuriüksuse juht esitab 2018. aasta 30. septembriks juhatuse esimehele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse tähtajalise töölepingu jätkumiseks kuni selle tähtaja lõpuni.
§ 48⁴. Haigekassa andmekoguga seotud õigused ja kohustused
Ravikindlustuse seaduse alusel asutatud ravikindlustuse andmekoguga seotud õigused ja kohustused lähevad üle käesoleva seaduse alusel asutatud haigekassa andmekogule.
§ 48⁵. Eesti Haigekassa nime muutmine Tervisekassaks
Alates 2023. aasta 1. aprillist loetakse kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse tegemiseni sõnad „Eesti Haigekassa” asendatuks sõnaga „Tervisekassa” vastavas käändes.