Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2023-08-31, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 b04ee83282cc88a6a18dc1283cc50237c78ff1b54a2c184ceb971b9e992afab5
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Patenditaotleja võib esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile. (2) Patenditaotleja võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates, tasudes riigilõivu. (3) Kehtetu (4) Kehtetu (5) Kehtetu
Propose a changePatenditaotluse menetlus lõpeb patendi väljaandmise või patenditaotluse tagasilükkamisega.
Propose a change(1) Rahvusvahelise patenditaotluse all mõistetakse käesolevas seaduses 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepingu (RT II 1994, 6/7, 21) (edaspidi patendikoostööleping) alusel esitatud rahvusvahelist taotlust. (2) Patendiamet on vastavalt patendikoostöölepingu 2. artikli määratlusele vastuvõttev amet, märgitud amet ja väljavalitud amet. (3) Patendiamet on vastuvõtvaks ametiks Eesti kodanike või Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omavate isikute rahvusvahelistele patenditaotlustele. (4) Rahvusvaheline patenditaotlus koostatakse patendikoostöölepingu ja selle rakendamise määruste ja administratiivjuhendite kohaselt ning esitatakse Patendiametile kui vastuvõtvale ametile inglise või saksa keeles, tasudes riigilõivu ja patendikoostöölepinguga ettenähtud tasud. (5) Patendiamet on märgitud või väljavalitud ametiks nendele rahvusvahelistele patenditaotlustele, milles märgitud või väljavalitud riigiks on Eesti Vabariik. (6) Rahvusvaheline patenditaotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse võrdseks käesoleva seaduse §-de 19 ja 20 kohaselt esitatud patenditaotlustega. (7) Rahvusvaheline patenditaotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse Patendiametile esitatuks rahvusvahelise esitamise kuupäeval, mille on määranud patendikoostöölepingu järgne vastuvõttev amet. (7¹) Avaldatud rahvusvahelises patenditaotluses, milles Eesti Vabariik on märgitud riik, sisalduv leiutis saab käesoleva seaduse § 18 kohase ajutise kaitse päevast, millal Patendiamet avaldab § 33 1. lõike kohaselt esitatud rahvusvahelise patenditaotluse eestikeelse tõlke, või kui patenditaotleja soovib ajutist kaitset varem, siis päevast, millal patenditaotleja edastab Eesti Vabariigis leiutist kasutavale isikule avaldatud rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse eestikeelse tõlke, või päevast, millal Patendiamet avalikustab nimetatud tõlke, kui tõlge edastati Patendiametile ja tasuti tõlke avalikustamise eest ettenähtud riigilõiv. (8) Patendiamet teeb ekspertiisi nendele rahvusvahelistele patenditaotlustele, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik. (9) Patendikoostöölepingus ettenähtud tasude maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130032023008&id=110012012022 . (10) Rahvusvahelise patenditaotluse Patendiametile esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130032023008&id=110012012025 .
Propose a change(1) Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmiseks peab patenditaotleja 31 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates esitama Patendiametile sellekohase avalduse koos rahvusvahelise patenditaotluse eestikeelse tõlkega ja tasuma riigilõivu. Käesoleva seaduse § 42 9. lõikes sätestatud juhul peab patenditaotleja kahe kuu jooksul nimetatud avalduse esitamise kuupäevast arvates tasuma ka esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõivu. (2) Kehtetu (3) Patenditaotleja nõudel antakse talle põhjendatud juhtudel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rahvusvahelise patenditaotluse tõlke esitamiseks lisaaega, kuid mitte rohkem kui 33. kuu lõpuni prioriteedikuupäevast, mitme prioriteedi korral aga varaseimast prioriteedikuupäevast. Lisaaega ei anta, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud 31-kuulise tähtaja lõpuni on aega rohkem kui kaks kuud. Tõlke esitamisel või enne käesolevas lõikes nimetatud 33-kuulise tähtaja möödumist tasutakse täiendav riigilõiv. (3¹) Siseriiklikku menetlusse võetud rahvusvaheline patenditaotlus avaldatakse esimesel võimalusel, kuid mitte enne selle patendikoostöölepingu artikli 21 kohast rahvusvahelist avaldamist, välja arvatud juhul, kui prioriteedikuupäevast on möödunud 20 kuud. (3²) Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmise ja avaldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html . (4) Kehtetu (5) Kehtetu (6) Rahvusvaheline patenditaotlus kaotab käesoleva seaduse § 32 6. ja 7. lõike kohase toime, kui: 1) rakenduvad patendikoostöölepingu 24. artikli 1. lõike punktide i ja ii sätted; 2) patenditaotleja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi 1. või 3. lõikes sätestatud nõudeid; 3) patenditaotleja ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 13¹ sätestatud esindaja volitamise nõudeid. (6¹) Rahvusvaheline patenditaotlus lükatakse tagasi, kui: 1) patenditaotleja ei ole järginud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaega või ei ole tasunud riigilõivu ettenähtud määras, 2) patenditaotleja ei ole tasunud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud lisaaja lõpuks riigilõivu ettenähtud määras või 3) patenditaotleja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi 3². lõike alusel kehtestatud korra nõudeid. (7) Patendiametil ei ole õigust nõuda patenditaotlejalt rahvusvahelises patenditaotluses märgitud riikide patendiametite ekspertiisiotsuste esitamist, kui patenditaotleja on valinud Eesti Vabariigi rahvusvahelise eelekspertiisi tulemusi kasutavaks riigiks. (8) Kui osale rahvusvahelisest patenditaotlusest ei ole tehtud rahvusvahelist eelekspertiisi või rahvusvahelist otsingut põhjusel, et selles on rikutud leiutise ühtsust ja patenditaotleja ei ole tasunud täiendava rahvusvahelise otsingu või eelekspertiisi tegemiseks patendikoostöölepinguga ettenähtud tasu, kontrollib Patendiamet, kas rahvusvahelise otsingu ametkonna või rahvusvahelise eelekspertiisi ametkonna otsus jätta osale patenditaotlusest rahvusvaheline otsing või eelekspertiis tegemata on õige. Kui otsus osutub õigeks, loetakse leiutise ühtsust rikkuvad osad rahvusvahelisest patenditaotlusest tagasi võetuks. Vastasel korral jätkab Patendiamet rahvusvahelise patenditaotluse ekspertiisi täies mahus. Patendiamet teatab oma otsusest patenditaotlejale. (9) Patendiamet kohaldab leiutise ühtsust rikkuvate rahvusvahelise patenditaotluse osade suhtes käesoleva seaduse § 9 2. lõike sätteid, kui patenditaotleja kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud Patendiameti otsuse kuupäevast, esitab sellekohase nõude. (10) Kui vastuvõttev amet on keeldunud tunnistamast rahvusvahelise esitamise kuupäeva või on teatanud, et rahvusvaheline patenditaotlus loetakse tagasivõetuks, või kui Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvaheline Büroo (edaspidi Rahvusvaheline Büroo) on teinud otsuse vastavalt patendikoostöölepingu 12. artikli 3. lõikele või kui vastuvõttev amet on teatanud, et Eesti Vabariigi märkimine loetakse tagasivõetuks, võib patenditaotleja kahe kuu jooksul pärast vastava teate või otsuse saamist nõuda rahvusvahelise patenditaotluse läbivaatamist Eesti Vabariigis ja Rahvusvaheliselt Büroolt rahvusvahelise patenditaotluse koopia saatmist Patendiametile. Patenditaotleja peab esitama Patendiametile rahvusvahelise patenditaotluse tõlke ja ettenähtud juhtudel andmed patendivoliniku kohta ning tasuma riigilõivu Patendiameti määratud tähtaja jooksul. Patendiamet kontrollib vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büroo otsuse õigsust ja teatab tulemustest patenditaotlejale. Kui vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büroo otsus ei ole õige, vaadatakse patenditaotlus läbi nagu rahvusvaheline patenditaotlus. (11) Kui rahvusvahelise patenditaotluse menetlus on lõpetatud põhjusel, et patenditaotleja ei saanud sooritada temast sõltumatu vääramatu jõu või muu takistuse tõttu tähtaegselt mõnda vastuvõtva ameti, rahvusvahelise otsingu ametkonna, rahvusvahelise eelekspertiisi ametkonna või Rahvusvahelise Büroo poolt määratud toimingut või käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut, taastab Patendiamet rahvusvahelise patenditaotluse menetluse Eesti Vabariigis, kui patenditaotleja järgib käesoleva seaduse § 29 2. ja 3. lõike sätteid.
Propose a change(1) Rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekogu on korrastatud andmete kogum Patendiametile kui patendikoostöölepingu artikli 2 kohasele vastuvõtvale ametile esitatud rahvusvaheliste patenditaotluste dokumentide ja nende menetluse kohta. Andmekogus hoitakse rahvusvahelise patenditaotluse ja selle menetluse andmeid rahvusvahelise patenditaotluse menetluse toimiku sulgemiseni. (2) Rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekoguga tutvumine ja andmekogust andmete väljastamine on kuni rahvusvahelise patenditaotluse patendikoostöölepingu artikli 21 kohase avaldamiseni keelatud. (3) Pärast rahvusvahelise patenditaotluse patendikoostöölepingu artikli 21 kohast avaldamist võib rahvusvahelise patenditaotluse toimikuga tutvuda igaüks. (4) Teabe väljastamine rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu. (5) Rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekogu asutab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130032023008&id=110012012026 .
Propose a change(1) Patendiregistrit (edaspidi register) peetakse käesoleva seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse alusel ning nimetatud seadustes sätestatud korras. (2) Registrikannete kohta avaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud seadustes ettenähtud juhtudel teade Patendiameti ametlikus väljaandes. Patendiamet võib oma ametliku väljaande põhimääruses kehtestatud korras avaldada ametlikus väljaandes üldistes huvides teateid ka teiste registrikannete kohta ja muud teavet, mille avalikustamine ei ole keelatud või nimetatud seaduste või rahvusvaheliste kokkulepete alusel piiratud. (3) Patendiameti ametliku väljaande põhimääruse kinnitab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130032023008&id=110012012004 . Patendiameti ametliku väljaande nimetus on „Eesti Patendileht”.
Propose a change(1) Patenditaotluse menetlusse võtmisel kantakse registrisse patenditaotluse esitamise kuupäev, patenditaotluse number ja käesoleva seaduse § 19 alusel esitatud dokumentide ning patenditaotleja oma algatusel esitatud muude dokumentide saabumine Patendiametisse ja nendes sisalduvad andmed vastavalt tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse §-le 25. (2) Patenditaotluse menetlemisel kantakse registrisse andmed ja märked käesolevas seaduses sätestatud menetlustoimingute, saabunud ja väljastatud dokumentide kohta ning käesolevas seaduses sätestatud tähtaegade ja Patendiameti poolt määratud tähtaegade kohta. (3) Leiutisele patendikaitse andmisel tehakse registris registreeringu kanne. (4) Registreeringu kanne tehakse käesoleva seaduse § 23 4. lõike kohase patendi väljaandmise otsuse alusel, kui patenditaotleja tasub kolme kuu jooksul vastava otsuse kuupäevast arvates riigilõivu. Kui riigilõivu eelnimetatud tähtaja jooksul ettenähtud määras ei ole tasutud, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks. (5) Registreeringu andmed on: 1) registreeringu number; 2) registreerimise kuupäev; 3) leiutise nimetus; 4) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 5) leiutise autori ees- ja perekonnanimi ning aadress; 6) patendiomaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood; 7) patendi kehtivuse alguse kuupäev; 8) patendi kehtivuse lõppemise kuupäev; 9) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi; 10) ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi; 11) patenditaotluse number; 12) patenditaotluse esitamise kuupäev; 13) prioriteediandmed (prioriteedikuupäev, riik, taotluse number); 14) varasema patenditaotluse, millest patenditaotlus on eraldatud, number ja esitamise kuupäev; 15) varasema, jätkatud patenditaotluse number ja esitamise kuupäev; 16) leiutise olemust muutvate varasema patenditaotluse paranduste ja täienduste esitamise kuupäev; 17) rahvusvahelise patenditaotluse või Euroopa patenditaotluse andmed; 18) patenditaotluse avaldamise kuupäev; 19) käesoleva seaduse § 8 3. lõikes nimetatud teabe avalikustamise kuupäev; 20) biotehnoloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimise andmed; 21) patenditaotluse jõushoidmise eest makstud kehtivusaasta riigilõivu tasumise andmed; 22) patendinõudlus; 23) leiutiskirjeldus; 24) joonis või muu illustreeriv materjal; 25) meditsiinitoote täiendava kaitse andmed; 26) taimekaitsetoote täiendava kaitse andmed. (6) Patendiomanikuna kantakse registrisse käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud otsuses märgitud patenditaotleja. (7) Registreeringud nummerdatakse leiutiste registreerimise järjekorras alates numbrist 02932, jätkates 1940. aastal katkestatud registri numeratsiooni. (8) Patendiamet avaldab leiutise registreerimisel registris oma ametlikus väljaandes patendi väljaandmise teate ja avalikustab patendikirjelduse, välja arvatud juhul, kui patenditaotlus on salastatud. Teate avaldamise kuupäev kantakse registrisse. (9) Registreering jõustub patendi väljaandmise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval.
Propose a change(1) Register on avalik. Igaühel on õigus tutvuda käesoleva seaduse § 24 kohaselt avaldatud patenditaotluse registritoimiku ja kirje andmetega andmebaasis, arvestades samas paragrahvis sätestatud piirangutega ja autori õigusega keelata oma nime avalikustamine. (2) Registrist ei väljastata salajastena määratletud ärisaladust või oskusteavet puudutavaid andmeid, samuti salastatud patenditaotluse andmeid. (3) Registritoimikuga tutvumiseks või registrist kirjaliku teabe, ärakirja või väljatrüki saamiseks esitatakse kirjalik avaldus ja tasutakse riigilõiv. Patenditaotlejale, patendiomanikule ja autorile on oma leiutise registritoimikuga tutvumine tasuta. Registritoimikuga tutvumine on nimetatud isikute volituse olemasolu korral tasuta ka muule isikule. (4) Patendiamet väljastab patenditaotleja või patendiomaniku kirjalikul nõudel ja riigilõivu tasumisel leiutise prioriteeti tõendava dokumendi, mis koosneb patenditaotluse koopiast ja Patendiameti ametlikust kinnitusest. Patenditaotleja nõudel võib Patendiamet edastada prioriteeti tõendava dokumendi rahvusvahelisse digitaalsesse andmekogusse, kuhu selle dokumendi esitamine ja millest patenditaotleja loal selle kättesaamine on Patendiametile piiranguteta ja tasuta. Prioriteeti tõendava dokumendi vorminõuded ja vormistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html . (5) Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html .
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Patendikirjelduses sisalduvad leiutiskirjeldus, patendinõudlus, joonis või muu illustreeriv materjal, leiutise olemuse lühikokkuvõte ning järgmised andmed: 1) patendikirjelduse väljaandnud asutuse nimetus; 2) dokumendi nimetus ja dokumendi number; 3) leiutise nimetus; 4) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 5) leiutise autori ees- ja perekonnanimi ning aadress; 6) patendiomaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood; 7) patendivoliniku korral ees- ja perekonnanimi ning aadress; 8) ühise esindaja korral ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi; 9) patenditaotluse number ja esitamise kuupäev; 10) prioriteediandmed; 11) rahvusvahelise patenditaotluse või Euroopa patenditaotluse andmed; 12) bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimise andmed; 13) patenditaotluse avaldamise kuupäev; 14) patendikirjelduse avaldamise kuupäev; 15) patendi kehtivuse alguse kuupäev. (2) Pärast registreeringu andmete kandmist registrisse koostab Patendiamet patendikirjelduse. (3) Patendikirjeldust hoitakse registritoimikus. (4) Patendikirjeldus avaldatakse patendi väljaandmise teate avaldamise päeval. (5) Patendikirjelduse vorminõuded ja vormistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130032023008&id=110012012021 .
Propose a change(1) Patendikiri on dokument, mis tõendab leiutise registreerimist registris. (2) Patendikiri koosneb tunnistusest ja patendikirjeldusest. (3) Tunnistuses sisaldub: 1) riigi nimetus – Eesti Vabariik; 2) riigi vapp – Eesti Vabariigi väike riigivapp; 3) patendikirja number; 4) tekst „Patent on välja antud 23. mail 1994. aastal jõustunud patendiseaduse § 5 alusel. Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõivu iga kehtivusaasta eest. Patendikiri tõendab registreeringut ja patendiomaniku ainuõigust patendikirjelduses toodud leiutisele.”; 5) patendikirja väljaandnud asutuse andmed (asutuse nimetus ja asukoht, asutuse juhi ametinimetus, nimi ja omakäelise allkirja kujutis ning asutuse pitsati jäljend, kui patendikirjast väljastatakse paberil ärakiri); 6) patendikirja allakirjutamise kuupäev. (4) Patendikirja väljastamise kuupäevaks loetakse patendi väljastamise teate avaldamise kuupäev Patendiameti ametlikus väljaandes. (5) Patendikirja numbriks on registreeringu number. Registreeringu ja patendikirja numbrit loetakse patendi numbriks. (6) Patendiamet väljastab patendiomanikule patendikirja ühe kuu jooksul patendi väljastamise teate avaldamise kuupäevast arvates. Patendikirja väljastamise kuupäev kantakse registrisse. (6¹) Patendiomaniku avalduse alusel väljastatakse talle elektroonilise patendikirja ärakiri paberil. Ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Ärakiri väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist. (7) Kehtetu (8) Patendiomaniku avalduse alusel võib talle välja anda patendikirja duplikaadi. Duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Duplikaat väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist. Duplikaadi väljastamise teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes. (9) Patendikirja vorminõuded ning vormistamise ja väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130032023008&id=110012012020 .
Propose a change(1) Eestis kehtivate Euroopa patentide registrit peetakse käesoleva seaduse, Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse alusel ning nimetatud seadustes sätestatud korras. (2) Registrikannete kohta avaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud seadustes ettenähtud juhtudel teade Patendiameti ametlikus väljaandes.
Propose a change(1) Euroopa patent, milles Eesti Vabariik on märgitud riik, kantakse Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduse § 7 1. lõikes sätestatud tingimuste täitmisel sama seaduse § 20 1. lõike punkti 2 alusel kehtestatud korras. (2) Registreeringud nummerdatakse Euroopa patentide registreerimise järjekorras. Registreeringu numbri formaat on E000000, milles kuuekohaline numbriosa alates numbrist "1" vastab registreerimise järjekorranumbrile. Registreeringu ülejäänud andmete ja kannete tegemise korra suhtes kohaldatakse Euroopa patentide väljaandmise konventsioonis (edaspidi Euroopa patendikonventsioon) (RT II 2002, 10, 40) sätestatut.
Propose a changeEuroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduse § 17 punktides 2–7 sätestatud kannete suhtes kohaldatakse patendiregistri vastavaid sätteid. Vastuolu korral Euroopa patendikonventsioonis sätestatuga kohaldatakse Euroopa patendikonventsiooni sätteid.
Propose a change(1) Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. (2) Patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõiv iga kehtivusaasta eest. Kehtivusaasta alguskuupäevaks loetakse patenditaotluse esitamise kuupäev.
Propose a change(1) Patent kaotab kehtivuse ennetähtaegselt, kui: 1) kehtivusaasta riigilõiv on jäetud tasumata; 2) patendiomanik esitab patendi kehtivuse lõpetamise nõude; 3) patendiomanikuks olev juriidiline isik likvideeritakse või selle tegevus lõpetatakse ja patendiõigused ei ole üle läinud. (2) Patendiamet teeb patendi kehtivuse ennetähtaegse lõppemise kohta kande registrisse ja teatab sellest oma ametlikus väljaandes.
Propose a change(1) Patendiomanik võib patendi kogu kehtivuse aja jooksul patendinõudlust muutes piirata patendikaitse ulatust ja parandada patendikirjelduses bibliograafilisi andmeid ning ilmseid kirja- ja arvutusvigu. Muudatuste tegemise nõue ja uus patendinõudlus ning vajaduse korral uus leiutiskirjeldus esitatakse Patendiametile, tasudes käesoleva paragrahvi 4¹. lõikes ettenähtud riigilõivu. Patendiamet parandab tema süül tekkinud vead oma algatusel või patendiomaniku nõudel tasuta. (2) Patendiomanik võib nõuda selliste muudatuste tegemist patendis, mis ei muuda patenditaotluse esitamise kuupäeval patenditaotluses avatud leiutise olemust. (3) Muudatustel on tagasiulatuv jõud. (4) Patendiamet avaldab oma ametlikus väljaandes patendis muudatuste tegemise teate. Patendinõudluse muutmise korral avaldatakse ka uus patendikirjeldus. (4¹) Muudatuste nõude esitamisel tasutakse patendikirjelduses bibliograafiliste andmete ning kirja- ja arvutusvigade parandamise korral riigilõiv patendikirjelduse paranduste teate avaldamise eest, patendikaitse ulatuse piiramise korral aga riigilõiv patendinõudluse muutmise teate ja uue patendikirjelduse avaldamise eest. (5) Patendi vaidlustamisega seotud menetluse toimumise ajal apellatsioonikomisjonis või kohtus ei saa patendiomanik esitada Patendiametile patendis muudatuste tegemise nõuet. (6) Patendikaitse ulatuse kitsenemist põhjustanud ilmsete kirja- ja arvutusvigade parandamiseks võib patendiomanik esitada muudatuste tegemise nõude Patendiametile kahe aasta jooksul pärast patendi väljaandmise teate avaldamist. (7) Käesoleva paragrahvi 6. lõike alusel tehtud muudatustest tingitud patendikaitse ulatuse laienemine ei piira selle isiku õigusi, kes enne muudatuste tegemise teate avaldamist oli oma majandus- või kutsetegevuses võtnud arvesse esialgset patendikaitse ulatust.
Propose a changeMeditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendav kaitse (edaspidi täiendav kaitse) sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (ELT L 152, 16.06.2009, lk 1–10), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1–19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1610/96 taimekaitsetoodete täiendava kaitse sertifikaadi kasutuselevõtu kohta (EÜT L 198, 08.08.1996, lk 30–35) (edaspidi täiendava kaitse määrused) ja käesolevas seaduses.
Propose a change(1) Täiendava kaitse taotlus esitatakse Patendiametile. (2) Täiendava kaitse taotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv kahe kuu jooksul täiendava kaitse taotluse esitamise kuupäevast arvates. Nimetatud riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada. (2¹) Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamise taotluse esitamise eest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1901/2006 artiklile 36 tasutakse riigilõiv kahe kuu jooksul täiendava kaitse pikendamise taotluse esitamise kuupäevast arvates. (3) Täiendava kaitse taotluse dokumentide vorminõuded ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130032023008&id=110012012013 .
Propose a change(1) Patendiamet kontrollib täiendava kaitse taotluse vastavust vastava täiendava kaitse määruse sätetele, valdkonna eest vastutava ministri ./../vaheleht.html kehtestatud taotluse dokumentide vorminõuetele ning riigilõivu tasumise tähtajast kinnipidamist. (2) Patendiamet ei kontrolli, kas meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimine on esmakordne ja kas varem on samale meditsiinitootele või taimekaitsetootele täiendavat kaitset antud. (3) Täiendava kaitse taotluse dokumentides puuduste ilmnemise korral määrab Patendiamet puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks tähtaja kaks kuni neli kuud, erandjuhul kuni kuus kuud. Menetluse peatamise ja jätkamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut. (4) Kui täiendava kaitse taotlus vastab nõuetele, teeb Patendiamet täiendava kaitse andmise otsuse ning teatab sellest täiendava kaitse taotlejale. (5) Kui täiendava kaitse taotlus ei vasta nõuetele või riigilõiv ei ole tasutud ettenähtud määras õigeaegselt või kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatut arvestades ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldatud dokumentide puudusi või antud selgitusi, teeb Patendiamet käesoleva seaduse §-s 29¹ sätestatut arvestades täiendava kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse ning teatab sellest täiendava kaitse taotlejale. Patendiameti otsuse vaidlustamisel kohaldatakse §-s 30 sätestatut.
Propose a changePatendiamet avaldab oma ametlikus väljaandes vastava täiendava kaitse määrusega ettenähtud teated.
Propose a change(1) Täiendav kaitse registreeritakse vastavas täiendava kaitse määruses ettenähtud andmete kandmisega, olenevalt aluspatendist, kas käesoleva seaduse VII peatükis sätestatud patendiregistrisse või VII¹ peatükis sätestatud Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse. (1¹) Täiendav kaitse, mille aluspatendiks on ühtse toimega Euroopa patent, registreeritakse vastavas täiendava kaitse määruses ettenähtud andmete kandmisega Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse. (2) Täiendava kaitse andmisel tehakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vastavasse registrisse registreeringu andmete kanne. (3) Registreeringu andmete kanne tehakse käesoleva seaduse § 39³ 4. lõikes nimetatud Patendiameti otsuse alusel, apellatsioonikomisjoni otsuse alusel või kohtu otsuse alusel. (4) Registreeringu andmed on: 1) registreeringu number; 2) registreerimise kuupäev; 3) vastavas täiendava kaitse määruses nimetatud täiendava kaitse tunnistuse andmed.
Propose a change(1) Täiendava kaitse jõustamiseks ja kehtivuse pikendamiseks tuleb tasuda riigilõiv vastavalt käesoleva seaduse § 42 6.–8. lõikele. (2) Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1901/2006 artiklile 36 tasutakse riigilõiv kuue kuu jooksul enne täiendava kaitse kehtivuse lõppemist.
Propose a change(1) Patendiamet annab meditsiinitootele või taimekaitsetootele täiendavat kaitset taotlenud isikule välja täiendava kaitse tunnistuse samaaegselt täiendava kaitse andmisest teatamisega Patendiameti ametlikus väljaandes. (1¹) Täiendava kaitse omaniku avalduse alusel väljastatakse talle elektroonilise täiendava kaitse tunnistuse ärakiri paberil või täiendava kaitse tunnistuse duplikaat, järgides käesoleva seaduse § 36 6¹. ja 8. lõikes sätestatud korda. (2) Täiendava kaitse tunnistuse vorminõuded ja väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130032023008&id=110012012014 .
Propose a changeKäesoleva seadusega ettenähtud juhtudel tasutakse toimingute sooritamise, dokumentide väljastamise ning patenditaotluse ja patendi jõushoidmise eest riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
Propose a change(1) Riigilõivu tasub patenditaotleja, patendiomanik, täiendava kaitse omanik või mõni muu isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest, dokumentide väljastamisest või patenditaotluse, patendi või täiendava kaitse jõushoidmisest. Kokkuleppel patenditaotleja, patendiomaniku või täiendava kaitse omanikuga võib nende eest riigilõivu tasuda ka teine isik. Patenditaotluse, patendi või täiendava kaitse ülemineku korral tasub riigilõivu patenditaotleja, patendiomanik, täiendava kaitse omanik või isik, kellele patenditaotlus, patent või täiendav kaitse üle läheb, või temaga kokkuleppel teine isik. (1¹) Pärast taotluse menetlusse võtmist või avalduse esitamist teatab Patendiamet käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikule unikaalse viitenumbri riigilõivu tasumiseks. Unikaalset viitenumbrit ei teatata, kui toimingu eest on riigilõiv juba tasutud. (1²) Kui riigilõiv tasutakse unikaalse viitenumbriga, märgitakse maksedokumendile unikaalne viitenumber, mis on seotud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud toimingu või muu seal nimetatud tegevusega, mille eest riigilõiv tasutakse. (1³) Kui riigilõiv tasutakse ilma unikaalse viitenumbrita, esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isik Patendiametile riigilõivu tasumise tähtpäevaks riigilõivu tasumise kohta järgmised andmed: 1) maksedokumendi number; 2) makse kuupäev; 3) maksja nimi; 4) tasutud summa suurus; 5) selle toimingu või tegevuse nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või riigilõivuseaduse asjakohase paragrahvi number; 6) patenditaotluse number, registreeringu number või nende puudumise korral muud andmed, mis võimaldavad leiutist tuvastada. (1⁴) Käesoleva paragrahvi 1³. lõikes nimetatud andmed riigilõivu tasumise kohta esitatakse iga taotluse või registreeringu ja iga toimingu kohta eraldi. Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme toimingu tegemise eest, esitatakse loetelu tasutud summa taotluste või registreeringute ja toimingute vahel jaotumise kohta. (2) Kehtetu (3) Kehtetu
Propose a change(1) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui see on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole või kui Patendiametile on esitatud käesoleva seaduse § 41 1³. lõikes nimetatud andmed riigilõivu tasumise kohta. (2) Kui riigilõiv tuleb tasuda kindlaks tähtpäevaks, loetakse see tähtaegselt tasutuks ka juhul, kui ettenähtud summas riigilõiv on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole kolme pangapäeva jooksul Patendiameti poolt unikaalse viitenumbri väljastamisest arvates. (3) Kui andmed riigilõivu tasumise kohta on esitatud tasumistähtpäevaks, kuid riigilõiv ei ole nõutavas summas laekunud, võib Patendiamet tasumise kontrollimiseks nõuda andmed esitanud isikult pangaasutuse kinnitatud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist.
Propose a change(1) Kehtivusaasta riigilõivu peab tasuma tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal kehtivusaasta algab. (2) Esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõiv tasutakse üheaegselt kolmanda kehtivusaasta riigilõivu tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne kolmanda kehtivusaasta riigilõivu tasumistähtpäeva. (3) Kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda ka kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva möödumist, tasudes täiendava riigilõivu. (4) Patendiamet võib anda patenditaotlejale või patendiomanikule, kui ta on ühtlasi autor ja teeb olulisi ettevalmistusi leiutise kasutamiseks Eesti Vabariigis, esimese kuni viienda kehtivusaasta riigilõivu tasumiseks pikendust. Pikendustaotlus ja tõendid leiutise kasutamiseks ettevalmistuste tegemise kohta tuleb esitada Patendiametile enne vastava tasumistähtpäeva möödumist. Patendiameti otsus kehtivusaasta riigilõivu tasumiseks pikenduse andmise kohta on lõplik. (5) Kui Patendiamet jätab pikendustaotluse rahuldamata ja tasumistähtpäev on möödunud, võib tasuda kehtivusaasta riigilõivu kahe kuu jooksul Patendiameti otsuse kuupäevast, tasumata täiendavat riigilõivu. (6) Riigilõiv täiendava kaitse esimese kehtivusaasta eest tuleb tasuda tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal aluspatendi kehtivusaeg lõpeb. (7) Riigilõiv täiendava kaitse iga järgneva kehtivusaasta eest ja pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse kehtivusaja pikendamise eest tuleb tasuda tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal täiendava kaitse kehtivusaasta või pediaatrias kasutatavate ravimite korral täiendava kaitse pikendatud kehtivusaeg algab. (8) Täiendava kaitse kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda ka kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva möödumist, tasudes täiendava riigilõivu. (9) Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse esitamise korral tasutakse esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõiv, tasumata käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud täiendavat riigilõivu, kui siseriiklikku menetlusse võtmise avalduse esitamise päevaks on riigilõivu tasumistähtpäev möödunud. (10) Käesoleva seaduse § 9 2. või 3. lõike alusel esitatud eraldatud patenditaotluse korral peab patenditaotleja kahe kuu jooksul nimetatud patenditaotluse tegelikust Patendiametile esitamise kuupäevast arvates tasuma kõigi eelnevate kehtivusaastate eest riigilõivud, võttes arvesse, et eraldatud patenditaotluse korral arvestatakse kehtivusaastaid esialgse patenditaotluse esitamise kuupäeva järgi. Kui viimase möödunud tasumistähtpäevaga kehtivusaasta korral ei ole käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud kuuekuuline täiendava riigilõivu tasumise tähtaeg veel möödunud, võib selle kehtivusaasta eest riigilõivu tasuda kahe kuu jooksul eraldatud patenditaotluse tegelikust Patendiametile esitamise kuupäevast arvates, tasumata täiendavat riigilõivu. Kui riigilõivu viimase kehtivusaasta eest eelnimetatud kahekuulise tähtaja jooksul ei tasuta, võib seda teha kuni 3. lõikes sätestatud kuuekuulise tähtaja lõpuni, tasudes täiendava riigilõivu. (11) Kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda ka juhul, kui see jäi tasumata vääramatu jõu või patenditaotlejast, patendiomanikust, täiendava kaitse omanikust või nende esindajast sõltumatu muu takistuse tõttu. Patendiamet taastab patenditaotluse menetluse, patendi kehtivuse või täiendava kaitse kehtivuse, kui patenditaotleja, patendiomanik või täiendava kaitse omanik kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist esitab patenditaotluse menetluse, patendi kehtivuse või täiendava kaitse kehtivuse taastamise nõude, tõendab vääramatu jõu või temast või tema esindajast sõltumatu muu takistuse olemasolu ja tasub kehtivusaasta riigilõivu ning käesoleva paragrahvi 3., 8. või 10. lõikes ettenähtud juhtudel täiendava riigilõivu ja riigilõivu patenditaotluse menetluse, patendi kehtivuse või täiendava kaitse kehtivuse taastamise eest. Eelnimetatud nõude saab esitada ühe aasta jooksul käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtpäevast arvates, 3., 8. või 10. lõikes sätestatud juhtudel aga nimetud lõigetes sätestatud tähtaja lõppemisest arvates.
Propose a change(1) Patendi taotlemise õiguse üleandmise kohta autorilt teisele isikule sõlmitakse eraldi kirjalik kokkulepe või sätestatakse see vastavalt käesoleva seaduse § 12 2. lõikele muus lepingus või töölepingus. Nimetatud kokkulepe või leping peab sisaldama sätteid, mis tagavad vastavalt § 13 8. lõikele autori õiguse õiglasele tulule leiutisest saadava tulu arvel patendi kogu kehtivuse aja jooksul. (2) Patendi taotlemise õiguse ülemineku korral seaduse alusel kohaldatakse patenditaotleja asukohariigi seadust. (3) Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõike kohane patendi taotlemise õiguse ülemineku õiguslik alus ja autori andmed näidatakse ära patenditaotluses. Põhjendatud kahtluse korral on Patendiametil ja kohtul õigus nõuda patendi taotlemise õigust ja leiutise autorsust tõendavaid dokumente.
Propose a change(1) Patenditaotleja võib Patendiametis menetluses oleva patenditaotluse teisele isikule üle anda. (2) Patendiametis menetluses olev patenditaotlus läheb patenditaotleja surma või juriidilisest isikust patenditaotleja lõppemise korral üle pärijale või õigusjärglasele. (3) Patenditaotleja andmete muutmiseks patenditaotluses peab patenditaotleja või isik, kellele patenditaotlus üle läheb, esitama Patendiametile avalduse ja tasuma riigilõivu. Kui avalduse esitab isik, kellele patenditaotlus üle läheb, peab ta avaldusele lisama usaldusväärsed üleminekut tõendavad dokumendid. (4) Patendiamet muudab patenditaotluses patenditaotleja andmed. (5) Patenditaotlus loetakse teisele isikule üle läinuks andmete muutmise päevast.
Propose a change(1) Patendiomanik võib patendi teisele isikule üle anda. (2) Patendiomaniku surma või juriidilisest isikust omaniku lõppemise korral läheb patent üle pärijale või õigusjärglasele. (3) Patendiomaniku või täiendava kaitse omaniku andmete kande muutmiseks registreeringus peab patendiomanik või isik, kellele patent või täiendav kaitse üle läheb, esitama Patendiametile avalduse ja tasuma riigilõivu. Kui avalduse esitab isik, kellele patent või täiendav kaitse üle läheb, peab ta avaldusele lisama usaldusväärsed üleminekut tõendavad dokumendid. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud avaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul, arvates tehingus määratud patendi ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast. Kui patent läheb üle apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse alusel, tuleb avaldus esitada ühe kuu jooksul apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse jõustumise päevast arvates. (5) Patendiamet teeb registrisse käesoleva seaduse § 35 5. lõike punktis 6 nimetatud registreeringu andmete muutmise kande. (6) Registreeringu andmete muutmise kanne jõustub andmete muutmise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval. (7) Patent loetakse teisele isikule üle läinuks tehingu või apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse järgi määratud ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast. (8) Isik, kellele patent on üle läinud käesolevas paragrahvis sätestatu järgi, võib hakata patendiomaniku õigusi kasutama registreeringu andmete muutmise kande jõustumise päevast.
Propose a change(1) Patendiomanik (litsentsiandja) võib käesoleva seaduse § 15 1. lõikes loetletud patendiomaniku õigused anda kirjaliku litsentsilepinguga (edaspidi litsentsiga) osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku (litsentsiaadi) kasutusse. (2) Litsentsisaaja võib litsentsiandja loal litsentsist tulenevad õigused anda all-litsentsiga kolmandale isikule. (3) Litsentsi kehtivusaeg ei või olla pikem kui patendikaitse kehtivus, meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse korral aga mitte pikem kui täiendava kaitse kehtivus. (4) Litsentsi võib registreerida registris. Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus, millele on lisatud litsentsilepingu ärakiri või registreerimiseks vajalikke andmeid sisaldav litsentsilepingu väljavõte. Litsentsi kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõiv. Registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu. Mitmele litsentsisaajale eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsisaajal, kelle litsents on registreeritud. (5) Kui patent läheb käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud juhtudel üle teisele isikule, lähevad sellele isikule üle ka litsentsist tulenevad õigused ja kohustused.
Propose a change(1) Isik, kes on huvitatud patenditud leiutise kasutamisest ja on suuteline seda tegema Eesti Vabariigis, võib patendiomaniku keeldumisel litsentsi andmisest esitada kohtusse hagi sundlitsentsi saamiseks, kui: 1) patendiomanik ei ole leiutist Eesti Vabariigis kasutanud kolme aasta jooksul pärast patendi väljaandmise teate avaldamist või nelja aasta jooksul pärast patenditaotluse esitamist, kusjuures aluseks võetakse hiljem lõppev tähtaeg; 2) patendiomanik ei kasuta leiutist mahus, mis vastaks Eesti Vabariigi siseturu vajadustele; 3) patent takistab teise tehniliselt progressiivse ja Eesti Vabariigi majandusele olulise leiutise kasutamist; 4) leiutise kasutamist nõuavad riigikaitse, keskkonnakaitse, tervishoiu ja teised Eesti Vabariigi olulised riiklikud huvid, sealhulgas leiutise kasutamise hädavajadus seoses loodusõnnetusega või muu erakorralise juhtumiga; 5) patent takistab sordi kaitse alla võtmist taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse järgi või kaitsealuse sordi kasutamist. (1¹) Sundlitsentsi ei anta, kui patendiomanik impordib Maailma Kaubandusorganisatsiooni ükskõik millisest liikmesriigist patendiga kaitstud toodet Eesti Vabariigi siseturu vajadustele vastavas mahus. (2) Patendiomanikul on käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 sätestatud juhul õigus saada sundlitsents teisele leiutisele, kui ei lepita kokku litsentside vahetamises (ristlitsents). (3) Sundlitsentsi andmisel määrab kohus sundlitsentsi tingimused, sealhulgas leiutise kasutamise mahu ja kestuse ning litsentsitasu suuruse ja maksmise korra. Leiutise kasutamise mahu ja kestuse määramisel võetakse aluseks Eesti Vabariigi siseturu vajadus. (4) Õigus kasutada leiutist sundlitsentsi alusel võib üle minna teisele isikule vaid koos selle ettevõttega, kus sundlitsentsi kasutatakse või vastavalt sundlitsentsi tingimustele kavatseti kasutada. (5) Sundlitsentsi andmine ei takista patendiomanikku ennast leiutist kasutamast ega andmast litsentse teistele isikutele. (6) Sundlitsents hakkab kehtima registrisse kande tegemise kuupäevast. Registrikande tegemise avaldus koos kohtuotsuse ärakirjaga esitatakse Patendiametile ja riigilõiv tasutakse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. (6¹) Ühtse toimega Euroopa patendile antud sundlitsentsi registreerimiseks edastab asjast huvitatud isik sundlitsentsi puudutava jõustunud kohtuotsuse ärakirja Euroopa Patendiametile. (7) Asjaolude muutumisel võib nii litsentsiandja kui litsentsisaaja esitada kohtusse hagi sundlitsentsi tingimuste muutmiseks. (8) Patendiga kaitstud farmaatsiatoodete importimiseks või eksportimise eesmärgil tootmiseks sundlitsentsi saamise hagi esitamise korral kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 816/2006, milles käsitletakse rahvatervise probleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist (ELT L 157, 09.06.2006, lk 1–7).
Propose a change(1) Patenditud leiutise kasutamine Vabariigi Valitsuse või Vabariigi Valitsuse volitatud kolmanda isiku poolt ilma patendiomaniku loata on lubatud epideemia korral nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning eriolukorras eriolukorra seaduse tähenduses (edaspidi riiklik ärieesmärgita kasutamine). (2) Riiklik ärieesmärgita kasutamine võib hõlmata käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud tegevusi. (3) Riikliku ärieesmärgita kasutamise otsuse tegemise ja patendiomanikule kompensatsiooni määramise tingimused sätestatakse seaduses.
Propose a change(1) Vaidlused autorsuse üle lahendatakse pärast patenditaotluse avaldamist käesoleva seaduse §-s 24 sätestatu järgi. (2) Füüsiline isik, kes leiab, et käesoleva seaduse § 13 1. või 2. lõikes sätestatu järgi on leiutise autor tema, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada apellatsioonikomisjonile avalduse patenditaotleja või pärast patendi väljaandmist patendiomaniku vastu. Autorsust võib vaidlustada ka selle isiku pärija. (3) Autorsuse tunnistamise korral võib isik samas menetluses käesoleva seaduse § 49 1. lõike kohaselt vaidlustada patenditaotleja või patendiomaniku. (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu.
Propose a change(1) Isik, kes leiab, et õigus patendile kuulub käesoleva seaduse § 12 alusel temale, võib oma õiguse tunnistamiseks pärast patenditaotluse §-s 24 sätestatu järgi avaldamist esitada apellatsioonikomisjonile avalduse patenditaotleja või patendiomaniku vastu. Avalduse rahuldamisel on isikul õigus patenditaotluse korral kas jätkata patendi taotlemist oma nimel, patenditaotlus tühistada ja esitada sama esitamise kuupäevaga sama leiutise kohta uus patenditaotlus või patenditaotlus tühistada. Patendi korral on isikul õigus kas registreerida patent muutmata kujul või muudatustega oma nimele või patent tühistada. (1¹) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu oma õiguse tunnistamiseks. (2) Avaldus vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt tehtud valikule koos teabega apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse kohta esitatakse Patendiametile ühe kuu jooksul otsuse jõustumise päevast arvates. Uue patenditaotluse esitamise või patendis muudatuste tegemise korral peab isik kolme kuu jooksul jõustunud otsuse kuupäevast arvates esitama Patendiametile uue patenditaotluse dokumendid vastavalt käesoleva seaduse § 19 1., 2. ja 3. lõikes sätestatule või muudatuste korral patendis muudetud leiutiskirjelduse ja patendinõudluse ning tasuma riigilõivu. Eelnimetatud nõuete täitmata jätmise korral patenditaotlus või patent tühistatakse. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt esitatud avalduse rahuldamise korral võib isik, kes on leiutist kasutanud või teinud selleks olulisi ettevalmistusi, taotleda kohtult leiutise oma majandus- ja kutsetegevuses tasu eest või tasuta kasutamise õigust ka pärast patendi üleminekut tingimusel, et leiutise kasutamise iseloom ei muutu. (4) Kehtetu (5) Kehtetu (6) Kehtetu
Propose a change(1) Iga isik võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks. (2) Üheksa kuu jooksul patendi väljaandmise teate avaldamise päevast arvates võib nõuda patendi tühistamist järgmistel alustel: 1) leiutis ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 või 7 sätestatule; 2) leiutiskirjelduses ei ole leiutise olemus avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada; 3) patendiga kaitstud leiutis, sealhulgas käesoleva seaduse § 9 2. või 3. lõike kohaselt esialgsest patenditaotlusest eraldatud leiutis, ei vasta esialgses patenditaotluses avatud leiutise olemusele. (2¹) Tähtajatult võib patendi tühistamist nõuda alusel, et patendiga kaitstud leiutis ei vasta käesoleva seaduse §-s 8 sätestatule. Nimetatud alusel saab patendi täielikku tühistamist nõuda ka pärast patendi kehtivuse lõppemist. (3) Apellatsioonikomisjonil on õigus: 1) avalduse rahuldamise korral patent tühistada, kui avalduses esitatud asjaolud välistavad patendi jõushoidmise, 2) lükata avaldus tagasi, kui selles käsitletud asjaolud ei takista patendis muudatusi tegemata patendi jõushoidmist või 3) avalduse osalise rahuldamise korral kohustada Patendiametit patenti muudetud kujul jõus hoidma, kui patendiomanik avalduse menetlemise käigus esitab nõude selliste muudatuste tegemiseks patendis, mis ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga ja millega kõrvaldatakse avalduses toodud patendi jõushoidmist välistavad asjaolud. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 3 sätestatust tuleneva otsuse korral peab patendiomanik kolme kuu jooksul otsuse jõustumise kuupäevast arvates esitama Patendiametile otsuse kohaselt muudetud leiutiskirjelduse ja patendinõudluse ning tasuma riigilõivu muudatuste tegemise eest patendis. (5) Patendiamet teeb jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse põhjal kande registrisse ja avaldab oma ametlikus väljaandes patendi tühistamise või patendis muudatuste tegemise teate, kui patendiomanik või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse esitanud isik esitab Patendiametile avalduse, millele on lisatud teave jõustunud otsuse kohta. Kui patendiomanik jätab muudatuste korral patendis käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud tähtajaks ettenähtud dokumendid esitamata või riigilõivu tasumata, loetakse patent tühistatuks ja leiutis kustutatakse registrist. (6) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu patendi tühistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise kindlakstegemiseks. (7) Patendi täielik või osaline tühistamine ei ole enne sellekohase otsuse jõustumist patendiomaniku ainuõiguse rikkumise kohta tehtud kohtuotsuse tühistamise või lepingu, sealhulgas litsentsilepingu tühistamise alus. Lepingu jätkumise korral on ühel lepingupoolel õigus nõuda teiselt lepingupoolelt maksete muutmist või ümberarvestuste tegemist.
Propose a change(1) Leiutise autor või autori surma korral tema pärijad võivad aegumiseta esitada kohtusse hagi käesoleva seaduse § 13 7. lõikes sätestatud õiguste rikkumise korral ja muude autorsusest tulenevate mittevaraliste vaidluste lahendamiseks. (2) Leiutise kasutamisega seotud varaliste vaidluste lahendamiseks võib autor esitada hagi kohtusse kolme aasta jooksul, arvates päevast, mil ta sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
Propose a change(1) Patenditaotleja võib käesoleva seaduse § 30 kohaselt esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse kuupäevast arvates. (2) Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib patenditaotleja selle vaidlustada, esitades maakohtusse kaebuse tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 63 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul. (3) Patenditaotleja võib ajutise kaitse kehtivuse ajal esitada kohtusse hagi ka ajutise kaitse ajal asetleidnud ainuõiguse rikkumise korral ja nõuda rikkumise tõkestamist.
Propose a change