(1) Käesolev seadus määrab kohaliku omavalitsuse pädevuse, vastutuse ja korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi omavalitsusüksus) suhted omavahel ja riigiorganitega.
(1¹) Kohaliku omavalitsuse korralduse erisused püsiasustusega väikesaartel on sätestatud püsiasustusega väikesaarte seaduses.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. RT I 2003 23 141 262923 2004-01-01
(1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.
(2) Kohalik omavalitsus:
1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja haldusterritoriaalsel korraldusel;
2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
(3) Kohaliku omavalitsuse eesmärk on aidata kaasa oma valla- või linnaelanikele kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele, tagada oma valla- või linnaelanikele kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused, edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tugevdada piirkondlikku konkurentsivõimet nii riigiga tehtavas kui ka omavalitsusüksuste omavahelises koostöös.
1) Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine vallas ja linnas;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel (edaspidi kohalik valitsemine);
5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6) tegevuse avatus ja avalikkus;
7) kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste korraldamine soodsaimatel tingimustel.
1) Omavalitsusorganid on:
1) valla- või linnavolikogu (edaspidi volikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla või linna hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
2) valla- või linnavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu moodustatav täitevorgan.
§ 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja koormisi
(1) Vallal ja linnal on iseseisev eelarve.
(1¹) Valla ja linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.
(2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja koormisi.
(1) Omavalitsusüksuse ülesanded kohaliku elu küsimusi lahendades on korraldada vallas või linnas ka sotsiaalhoolekannet, haridust, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Omavalitsusüksusele pandud ülesannete üldine sisu ja täitmise pädevus kehtestatakse seadustes ning seaduste alusel antud õigusaktides. Kui seaduses ei ole nimetatud, mis on omavalitsusüksusele seadusega pandud ülesande üldine sisu ja täitmise pädevus, määrab omavalitsusüksus selle ise.
(2) Kehtetu
(2¹) Kehtetu
(2²) Omavalitsusüksuse ülesanne on tagada kriisideks valmisolek vastavalt kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele ning selle alusel kehtestatud õigusaktidele.
(3) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud ülesannetele ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud eesmärkide täitmisele otsustab ning korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis:
1) on talle pandud teiste seadustega;
2) ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada ning mille ta otsustab kohalikest huvidest ja vajadustest lähtudes ise täita võtta.
(3¹) Kohaliku elu küsimuste korraldamine on selliste omavalitsusüksuse ülesannete täitmine, mis tulenevad valla- või linnaelanike vajadustest või mille täitmist saab omavalitsusüksuselt mõistlikult eeldada, mis on kohalikku päritolu ja mida ei ole antud mõne riigiorgani pädevusse või mille puhul esineb ka muid ülesande kohalikule olemusele viitavaid asjaolusid. Omavalitsusüksusele seadusega antud kohaliku elu küsimuste lahendamisel peab omavalitsusüksusele jätma enesekorraldusõiguse, mille kohaselt saab ta ise määrata ülesannete täpsema sisu ja täitmise korra. Põhjendatud juhul, kui see tuleneb näiteks kohaliku elu küsimuse ühetaolise lahendamise kaalutlusest, võib seadusega ette näha ülesande täpsema sisu ja täitmise korra.
(4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke ülesandeid:
1) mis on talle pandud seadusega;
2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.
(4¹) Omavalitsusüksuse täidetavad riiklikud ülesanded on üldjuhul sellised, mille sisu ja täitmise kord tuleneb seadusest, nii et omavalitsusüksusel ei ole õigust otsustada nende ülesannete täpsema sisu ja täitmise korra üle, mida ta kohustub täitma ka teiste omavalitsusüksuste elanike huvides ning mille puhul ei esine selgeid ülesande kohalikule olemusele viitavaid asjaolusid.
(5) Omavalitsusüksusele seadusega riikliku ülesande täita andmise korral märgitakse seaduses, et tegemist on omavalitsusüksuse täidetava riikliku ülesandega. Omavalitsusüksusele pandud riiklike ülesannetega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
§ 6¹. Omavalitsusüksuste ühiselt täidetavad ülesanded, nende täitmise pädevus ja rahastamine
(1) Omavalitsusüksuste ülesanne on ühiselt kavandada maakonna, sealhulgas selle ettevõtluskeskkonna arengut ja suunata asjakohaste strateegiate elluviimist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanne antakse kõigi maakonna omavalitsusüksuste otsusega täita omavalitsusüksuste maakondlikule või piirkondlikule liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele omavalitsusüksusele või omavalitsusüksuste ühisametile või -asutusele või omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingule või sihtasutusele (edaspidi koostööorgan). Nimetatud mittetulundusühingule või sihtasutusele ülesande täitmiseks volitamise korral halduskoostöö seadust ei kohaldata.
(3) Kui maakonna omavalitsusüksus ei ole otsustanud, millise koostööorgani kaudu maakonna arengut kavandada ja suunata, täidab ülesannet koostööorgan, kelle kaudu on ülesande täitmist soovinud vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste omavalitsusüksuste volikogudest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev omavalitsusüksus.
(3¹) Regionaalarengu valdkonna eest vastutav minister võib volitada riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel kehtestatud riigisisese regionaalarengu toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud koostööorgani, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 13 lõiget 1.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesande täitmist toetatakse riigieelarvest.
(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesande täitmiseks toetuse eraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026062&id=123122017029 määrusega.
(6) Käesoleva seaduse alusel moodustatud valla või linna ühise ametiasutuse (edaspidi ühisamet) ja valla või linna ühise ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi ühisasutus) kaudu kohaliku omavalitsuse ülesande täitmist loetakse ülesande täitmiseks ühisameti või -asutuse moodustanud omavalitsusüksuste poolt.
(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.
(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.
(3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.
(3¹) Kehtetu
(3²) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule ja seletuskirjale kohaldatakse neid normitehnilisi nõudeid, mis Vabariigi Valitsus on kehtestanud Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta.
(4) Volikogu võib kehtestada määrusega täpsema korra volikogu ja valitsuse õigusaktide ning eelnõude seletuskirjade normitehniliste nõuete rakendamiseks.
(4¹) Volikogu võib volitada valitsust kehtestama valitsuse õigusaktidele ning eelnõude seletuskirjadele esitatavate normitehniliste nõuete kohaldamise ja eelnõude menetlemise täpsema korra.
(5) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas Riigi Teataja seaduses sätestatud korras.
(6) Volikogu ja valitsuse määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva või kui ei kohaldu haldusmenetluse seaduse §-s 93 sätestatud muud erandid.
(7) Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad nende teatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
(8) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär.
(9) Volikogu otsused, valitsuse korraldused ja istungite protokollid peavad olema kõigile isikutele kättesaadavad. Andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud üksnes valla või linna ametiasutuse, ühisameti või -asutuse või hallatava asutuse siseseks kasutamiseks, ei avalikustata.
(10) Volikogu ja valitsuse õigusaktid ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles. Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib volikogu istungite protokollid tõlkida ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelde.
(1) Valla või linna põhimääruses sätestatakse:
1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;
2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus;
3) valla või linna sümbolid ja nende kasutamise kord;
4) valla või linna ametiasutuste, nende hallatavate asutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ning tegevuse lõpetamise kord;
5) valla või linna esindamise kord;
6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise täpsem kord.
(1¹) Kehtetu
(2) Valla või linna põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule ka muid valla või linna tegevust reguleerivaid sätteid.
§ 10. Vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna
(1) Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, käesoleva seaduse, teiste seaduste, oma põhimääruse ja muude õigusaktide alusel.
(2) Omavalitsusüksust esindavad seaduste ja valla või linna põhimääruse alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem või linnapea või nende volitatud esindajad.
(1) Omavalitsusüksusel võivad olla oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muud sümbolid, mille kasutamise kord sätestatakse valla või linna põhimääruses.
(2) Enne omavalitsusüksuse lipu või vapi kinnitamist esitatakse lipu või vapi kavand arvamuse saamiseks Riigikantseleile.
(3) Omavalitsusüksuse lipp või vapp ei või olla äravahetamiseni sarnane mõne teise omavalitsusüksuse lipu või vapi või muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga. Omavalitsusüksuse lipp või vapp peab vastama heraldikanõuetele.
(4) Omavalitsusüksuse vappi võib kasutada omavalitsusüksuse organite ja asutuste plankidel ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla või linna põhimääruses sätestatud omavalitsusüksuse sümbolite kasutamise korrale.
(5) Omavalitsusüksuse lipu mõõtmed ei või ületada riigilipu mõõtmeid.
(1) Omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma antud valla või linna volikogu arvamust ära kuulamata.
(2) Kehtetu
(3) Omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.
(2)
(3)
(3¹)
(4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. RT I 2005 31 230 904803 2005-10-17
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest.
(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu, sealhulgas volikogu moodustatud komisjonide ja muude töövormide tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesandeid täites tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Kui volikogu liige on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu, sealhulgas volikogu moodustatud komisjonide ja muude töövormide tööst osavõtu eest tasu.
(4) Volikogu esimehe ja aseesimehe ametikoht võivad volikogu otsusel olla palgalised. Volikogu palgalisele esimehele ja aseesimehele võib maksta vaid sellist lisatasu, hüvitist või muud tasu ning nende suhtes rakendada selliseid soodustusi, mis volikogu on oma kehtestatud korras sätestanud ja otsustanud. Kui volikogu esimees või aseesimees on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu esimehe või aseesimehe ülesannete täitmise eest töötasu.
(4¹) Volikogu palgalise esimehe ja aseesimehe põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkust reguleerivaid õigusnorme.
(4²) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta asjakohase päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge lisatakse istungi protokolli. Käesoleva seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud otsustusteks vajalik häälte arv on selle volikogu liikme võrra väiksem.
(6¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata isikuvalimistele ega valitsuse liikme kinnitamisele.
(6²) Volikogu liige, kes on valitud samas vallas või linnas vallavanemaks või linnapeaks või kes on kinnitatud valitsuse liikmeks, ei tohi alates valituks osutumisest või liikmeks kinnitamisest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega vastuvõtmise otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis.
(7) Kehtetu
§ 18. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine
(1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega;
1¹) korraliste valimiste vahelisel perioodil ühinemise teel moodustunud omavalitsusüksuse volikogu liikmete volituste algamisega;
2) tagasiastumisega;
3) isiku elukoha muutumisega, kui isiku õigusliku tähendusega elukoha aadress rahvastikuregistri seaduse § 65 lõike 1 või 2 tähenduses ei asu rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas;
4) Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse kaotamisega;
5) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, kohtunikuks või prokuröriks;
6)
7)
8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu;
9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;
10) surmaga.
(1¹) Kehtetu
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige avalduse ja punktides 3–5, 8 ja 9 sätestatud juhul teeb viivitamata selle informatsiooni kirjalikult teatavaks valla- või linnasekretärile.
(3) Valla- või linnasekretär teavitab kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaoludest teadasaamisest arvates valla või linna valimiskomisjoni.
(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab tema ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.
(2) Volikogu liikme volitused peatatakse:
1) kui ta on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valitsuse liikmeks või nimetatud osavalla või linnaosa vanemaks;
1¹) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks;
1²) kui ta on nimetatud sama valla või linna ametiasutuse ametnikuks või kui ta töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel;
2) kui tema suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;
3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;
4) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud;
5) ajaks, kui ta viibib aja-, asendus- või reservteenistuses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu valitud vallavanema, linnapea, kinnitatud valitsuse liikme ja ametisse nimetatud osavalla või linnaosa vanema kohta, kes jätkavad oma tegevust, kuni volikogu kinnitab ametisse uue valitsuse.
(3¹) Kui volikogu liige on osutunud valituks või nimetatuks volikogu liikme volitustega ühitamatusse ametisse, välja arvatud käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul, peab ta kolme tööpäeva jooksul volituste ühitamatuse aluse ilmnemisest arvates teavitama valla- või linnasekretäri, kas ta soovib osaleda volikogu töös või jätkata töötamist volikogu liikme volitustega ühitamatus ametis. Kui isik soovib jätkata töötamist volikogu liikme volitustega ühitamatus ametis või ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, siis tema volikogu liikme volitused peatatakse. Kui volikogu liige valitakse või nimetatakse käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul volikogu liikme volitustega ühitamatusse ametisse, siis volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaja lõppu. Valla- või linnasekretär saadab nimetatud asjaolu teatavaks saamisel asjakohase teate valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul.
(3²) Volikogu liige, kelle volitused on peatatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel, võib esitada avalduse volituste peatumise tähtaja pikendamiseks igakordselt vähemalt kolme kuu võrra. Sel juhul tema volikogu liikme volitused vahepeal ei taastu.
(4) Valla- või linnasekretär saadab valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 2:
1) punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu asjakohase õigusakti pärast selle vastuvõtmist;
2) punktis 2 sätestatud juhul asjakohase kohtumääruse pärast selle kättesaamist;
3) punktis 3 sätestatud juhul asjakohase avalduse;
4) punktides 1¹, 1², 4 ja 5 sätestatud asjaolu teatavaks saamise korral asjakohase teate.
(1) Käesoleva seaduse §-des 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega asendusliikmete nimekirja alusel.
(2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaja lõppu käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud juriidilise fakti ilmnemise korral. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates.
(3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.
(4) Valla või linna valimiskomisjon teeb käesoleva seaduse §-des 19 ja 20¹ nimetatud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata puudutatud isikutele ja volikogu esimehele või aseesimehele.
(5) Valimisringkonnas valituks osutunud volikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes või § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat.
(5¹) Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud volikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna või valimisliidu ülelinnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes või § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas ülelinnalises nimekirjas valimata jäänud kandidaat.
(5²) Valla või linna valimiskomisjon teavitab viivitamata asendusliiget õigusest saada volikogu liikme volitused. Asendusliige peab kolme tööpäeva jooksul teatise saamisest arvates teavitama kirjalikult valimiskomisjoni, kas ta soovib volikogu töös osaleda.
(6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas.
(7) Kui asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud põhjustel, jääb ta asendusliikmete nimekirja.
(8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla või linna valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat.
(8¹) Kui Tallinnas ei ole valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeks registreeritud kandidaate, on asendusliikmeks sama erakonna või valimisliidu ülelinnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui erakonnal või valimisliidul ei ole ülelinnalises nimekirjas rohkem registreeritud asendusliikmeid, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud ülelinnaliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel.
(9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.
(10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata.
(1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse valla- või linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.
(2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast või ülelinnalisest nimekirjast.
(3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast.
(4) Volikogu liikme volitused taastatakse ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates.
(1) Volikogu pädevusse kuulub muu hulgas järgmiste küsimuste otsustamine:
1) valla või linna eelarve vastuvõtmine, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erandeid;
2) majandusaasta aruande kinnitamine;
3) kohalike maksude kehtestamine;
4) koormiste kehtestamine;
5) toetuste andmise ja teenuste osutamise põhimõtete ning teenuste kasutamise eest tasu võtmise aluste kehtestamine;
6) valla või linna vara valitsemise põhimõtete kehtestamine;
6¹)
7) valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine;
8) pikaajaliste võlakohustuste võtmine, laenude andmine ja tagamine ning võlakohustuse tagamiseks kinnisasja koormamine kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja asjakohaste põhimõtete kehtestamine;
8¹)
9) valla või linna põhimääruse kehtestamine;
10) haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamine, taotlemine ja nende kohta arvamuse andmine;
10¹)
11) osavalla, linnaosa või muu piirkondliku esinduskogu moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ning põhimääruse või statuudi kehtestamine;
12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
13) valimisringkondade arvu, piiride ja igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras;
14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
15) vallavanema või linnapea valimine;
16) valitsuse liikmete arvu kinnitamine;
17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest;
18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele või aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele või aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;
19) vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
21) volikogu esimehele ja aseesimehele töötasu ning hüvitise määramine;
22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
23)
24) valla või linna äriühingu ja sihtasutuse asutamine, ühinemine, jagunemine ja lõpetamine;
25) valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
25¹) valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
26)
27)
27¹)
28)
29)
30)
31)
32)
33)
34) valla või linna ametiasutuse, ühisameti või -asutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kehtestamine;
34¹)
35) valla- või linnaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
36) valla või linna ametiasutuse ja ühisameti struktuuri ning palgajuhendi kehtestamine;
36¹) kaevetööde eeskirjade ning heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine, milles võidakse määrata koormised füüsilistele ja juriidilistele isikutele kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 36;
36²) lemmikloomade pidamise eeskirja kehtestamine;
36³)
36⁴)
36⁵)
36⁶)
36⁷) avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuete ja korra kehtestamine;
36⁸) jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ning selle tasumise korra kehtestamine jäätmeseaduse § 66¹ lõike 1 alusel korraldatud jäätmeveo puhul;
36⁹) jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ning selle tasumise korra kehtestamine, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole jäätmeseaduse § 135 lõike 2 alusel kohustatud korraldatud jäätmevedu korraldama;
37) muud seadusega volikogu pädevusse antud küsimused.
(2) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valitsusele, osavalla või linnaosa esinduskogule, muule piirkonna esinduskogule, ametiasutusele, selle struktuuriüksusele või ametnikule juhul, kui see ei ole seadusega keelatud.
(2¹) Seadusega volikogu pädevusse antud ülesande täitmist ei saa volikogu volitada muule kohaliku omavalitsuse organile ega asutusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud volituse andmine ei ole vajalik selliste küsimuste lahendamiseks, mis on oma olemuselt täitevvõimu täidetavad ülesanded ning mida saab täita valitsus või valla või linna ametiasutus.
(2³) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud volituse määramata arvu juhtumite lahendamiseks annab volikogu määrusega. Kui tegemist on ühekordse küsimuse lahendamisega, võib selle lahendamiseks valitsusele volituse anda volikogu otsusega.
(3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris volikogu kehtestatud eelarve piires.
(1) Volikogu võib käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 36² alusel kehtestatud eeskirjas sätestada lemmiklooma pidamise nõuded asjaomase omavalitsusüksuse haldusterritooriumil heakorra ja korrakaitseseaduse tähenduses avaliku korra tagamiseks, et vältida omavalitsusüksuse territooriumil viibiva isiku elu ja tervise ohustamist ning vara kahjustamist.
(2) Volikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjas sätestada täpsemad nõuded lemmikloomapidajale kuuluva või tema kasutuses oleva sellise territooriumi piiramise kohta, millel ta lemmiklooma peab, et oleks välistatud lemmiklooma veterinaarseaduse § 37 lõike 1 kohane lahtipääsemine sellelt territooriumilt.
(3) Volikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjas täpsustada korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, määrates omavalitsusüksuse territooriumil avalikud kohad, kus ei võimaldata lemmikloomal viibida või ilma lõastamata, kandevahendita, suukorvita või vabalt viibida.
(4) Volikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjas määrata omavalitsusüksuse territooriumil avalikud kohad, kus võib võimaldada lemmikloomal vabalt viibida.
Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest, tema komisjonide ja muude tööorganite koosolekutest ning täita muid volikogu liikme ülesandeid.
(1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet ning oma kirjalikule küsimusele vastus, mida ta vajab volikogu liikme ülesannete täitmiseks, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.
(2) Volikogu liikmel on õigus saada oma teabenõudele või kirjalikule küsimusele vastus valitsuselt või valla või linna ametiasutuselt kümne tööpäeva jooksul teabenõude või küsimuse esitamisest arvates. Erilise vajaduse korral, olenevalt küsimuse keerukusest või suurest mahust, võib vastamise tähtaega pikendada kuni 20 tööpäevani. Volikogu liiget teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest.
(3) Volikogu liikme teabenõudele või kirjalikule küsimusele vastamisel ei kohaldata avaliku teabe seaduses sätestatud teabenõudele vastamise norme ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadust.
§ 26¹. Volikogu liikmele teatavaks saanud teabe avaldamise piirang
Volikogu liige ei või oma ülesannete täitmise ja volituste peatumise ajal ning pärast volituste lõppemist avaldada talle volikogu liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
§ 28. Vallavanema ja linnapea õigus moodustada valitsus
(1) Vallavanemal ja linnapeal on alates ametikohale valituks osutumisest volitus moodustada valitsus.
(2) Valitsuse moodustamise üksikasjalik kord sätestatakse valla või linna põhimääruses.
(3) Seaduses ja valla või linna õigusaktides ettenähtud volitused saavad vallavanem ja linnapea alates valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.
(1) Valitsus saab oma volitused alates volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.
(2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.
(3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgneva päevani.
(4)
(1) Valitsus:
1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on talle täita antud;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 22 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele, või volitab nende küsimuste lahendamise valla või linna ametiasutusele, ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikule täitmiseks;
4¹) kinnitab vallavanema või linnapea ettepanekul ametisse ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhi.
5)
(2) Kehtetu
(3) Valitsus kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib valitsus volitada valla või linna ametiasutust kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab valla või linna ametiasutuse hallatav asutus. Kui teenuste hinnad kehtestab volituse alusel valla või linna ametiasutus, on asjakohase õigusakti andmise õigus selle ametiasutuse juhil.
§ 31¹. Isikuandmete töötlemine küsitluste, kaasamise, analüüside ja uuringute vajadusteks
(1) Valla või linna ametiasutusel ja ametiasutuse hallataval asutusel on õigus teenuste arendamise ja innovatsiooni edendamise eesmärgil teha rahulolu- ja tagasisideküsitlusi ning kaasata valla- ja linnaelanikke andmepõhise kohaliku poliitika kujundamisse, sealhulgas arengudokumentide ja õigusaktide koostamisse ning nende mõju hindamisse. Küsitluste korraldamiseks ja elanike kaasamise tarvis valimi moodustamiseks ning valimisse kuuluvate isikutega kontakteerumiseks on valla või linna ametiasutusel ja ametiasutuse hallataval asutusel õigus teha päringuid rahvastikuregistrisse isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi, elukoha- ja kontaktandmete ning emakeele andmete saamiseks.
(2) Küsitlusele vastamine või kaasamisprojektis osalemine on isikule vabatahtlik. Küsitluse või kaasamise käigus saadud isikuandmeid töödeldakse isiku nõusoleku alusel.
(3) Valla või linna ametiasutusel ja ametiasutuse hallataval asutusel on õigus teha poliitika kujundamiseks analüüse ja uuringuid. Kui analüüsi või uuringu tegemiseks on vaja saada teise vastutava või volitatud töötleja andmekogudest isikuandmeid, sealhulgas pseudonüümitud andmeid, siis hindab Andmekaitse Inspektsioon enne andmekogu vastutavale töötlejale taotluse esitamist avaliku huvi olemasolu, andmete töötlemise eesmärki, andmekoosseisu minimaalsust ja andmete säilitamise vajadust. Andmekogust isikuandmete väljastamise otsustab andmekogu vastutav töötleja, võttes arvesse Andmekaitse Inspektsiooni hinnangut.
§ 31². Isikuandmete saamise õigus valla- ja linnaelanike kaasamis- ja osalemisõiguste kontrollimiseks
Käesolevast seadusest ja teistest seadustest tulenevate valla- ja linnaelanike kaasamis- ja osalemisõiguste kontrollimiseks on omavalitsusüksusel õigus saada rahvastikuregistrist isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, elukohaandmeid ning andmeid isiku valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamise kohta. Isiku puhul, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, on omavalitsusüksusel õigus saada ka andmeid isiku Eesti pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse kohta. Omavalitsusüksusel on õigus saada kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust käesoleva seaduse § 32 lõikes 1¹ nimetatud andmeid valla- ja linnaelaniku karistuse kandmise kohta kinnipidamiskohas.
§ 31³. Valla ja linna ametiasutused ning hallatavad asutused
(1) Volikogu võib moodustada vallas või linnas nende täitevvõimu ülesannete täitmiseks, mis ei vaja valitsuse kui kollegiaalse otsustusorgani volitusi, avalikku võimu teostavaid ametiasutusi avaliku teenistuse seaduse § 6 lõike 3 tähenduses. Omavalitsusüksused võivad koostöös moodustada ka ühisameteid käesoleva seaduse §-des 62¹–62³ sätestatud korras. Nimetatud ametiasutused ei ole juriidilised isikud.
(2) Valla või linna ametiasutus, sealhulgas valla- või linnavalitsus ametiasutusena, täidab oma struktuuriüksuste kaudu seadustes ja muudes õigusaktides antud volituste ning pädevuse piires ametiasutusele ja valitsusele pandud täitevvõimu korralduslikke ülesandeid, välja arvatud valitsuse määruste ja korralduste kehtestamine, ning teenindab volikogu, valitsust ja nende tööorganeid.
(3) Omavalitsusüksuses võib teenuste osutamiseks moodustada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi või valdade ja linnade ühisasutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja milles ei teostata avalikku võimu.
(4) Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kehtestamine, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu kehtestatud korras.
(5) Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
(6) Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus esindavad valda või linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut valla või linna põhimääruses või muus asjaomases õigusaktis sätestatud korras.
(1) Vähemalt ühel protsendil valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel vähemalt 16-aastasel valla- või linnaelanikul on õigus esitada rahvaalgatusi kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks või muude kohaliku elu küsimuste lahendamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis algatus).
(1¹) Valla- või linnaelanikuks käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 32¹ tähenduses loetakse asjaomase omavalitsusüksuse territooriumil elav vähemalt 16-aastane isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress asub selles vallas või linnas ning keda ei ole valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ja kes ei kanna kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetuna karistust kinnipidamiskohas. Valla- või linnaelanikuks loetakse lisaks Eesti kodanikule ja Euroopa Liidu kodanikule välismaalane ehk isik, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kes vastab eeltoodud nõuetele ning elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.
(2) Algatus esitatakse valitsusele kirjalikult ja sellele lisatakse algatusele toetusallkirja andnud valla- või linnaelanike nimekiri koos isikukoodidega. Algatuses tuleb märkida, kes on algatuse esitajate esindaja. Algatuses esitatud ettepanekut tuleb põhjendada. Esitatud algatused avalikustatakse.
(2¹) Algatus võetakse arutusele ja sellega seotud edasistest tegevustest informeeritakse algatuse esitajate esindajat kolme kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle koos oma seisukohaga ühe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates volikogule lahendamiseks. Algatuse menetlemise kolmekuulist tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada kuni kolme kuu võrra, teavitades uuest tähtajast ja menetluse pikendamise põhjustest algatuse esitajate esindajat.
(2²) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele vastavas algatuses taotletakse haldusüksuse piiride muutmist territooriumiosa üleandmisega ühe haldusüksuse koosseisust teise koosseisu, korraldab valitsus enne haldusüksuse piiride muutmise eelnõu volikogule arutamiseks esitamist Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 7 nimetatud elanike arvamuse väljaselgitamise asjaomasel territooriumiosal sama paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud korras.
(2³) Käesoleva paragrahvi lõikes 2² sätestatud juhul esitab valitsus haldusüksuse piiride muutmise eelnõu koos elanike arvamuse küsitluse tulemustega ja oma seisukohaga volikogule arutamiseks kahe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. Volikogu võtab algatuse arutusele kahe kuu jooksul valitsuse poolt vastava eelnõu volikogule esitamisest arvates.
(3) Algatuses märgitud algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.
(4) Algatuse tagasilükkamist peab algatusel märgitud algatuse esitajate esindajale põhjendama ja põhjendus tuleb kanda volikogu või valitsuse istungi protokolli.
(1) Volikogu võib otsustada korraldada omavalitsusüksuse pädevusse kuuluvas olulises kohaliku elu küsimuses selle omavalitsusüksuse territooriumil või territooriumiosal rahvaküsitluse. Rahvaküsitluse valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamiseks võib korraldada volikogu või elanike algatusel.
(2) Vähemalt kümnel protsendil valla- või linnaelanikest käesoleva seaduse § 32 lõike 1¹ tähenduses, kuid mitte vähem kui 20 elanikul on õigus esitada valitsusele olulises kohaliku elu küsimuses rahvaküsitluse korraldamiseks algatus.
(3) Rahvaküsitlust ei saa korraldada elanike algatusel valla või linna eelarve, välja arvatud kaasav eelarve, maksude ja seadusest tulenevate hüvitiste ning avalik-õiguslike tasude, valla või linna ameti- või töökohtadele värbamise, palkade ja muude teenistussuhetega seonduvate ning seadusega vastuolus olevate küsimuste üle.
(4) Rahvaküsitluse ettepaneku õiguspärasust ja kooskõla käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 8 sätestatud tingimustega hindab valitsus. Kui rahvaküsitluse korraldamise ettepanek ei vasta nimetatud tingimustele, esitatakse rahvaküsitluse ettepaneku esitajate esindajale asjakohased põhjendused ja rahvaküsitluse menetlus lõpetatakse.
(5) Käesoleva seaduse § 32 alusel kohaliku rahvaalgatusena esitatud ettepanekut rahvaküsitlusele pannes on volikogul õigus sõnastada elanike arvamuse väljaselgitamiseks täpne küsimus.
(6) Rahvaküsitlusele esitatava küsimuse keeleliselt või normitehniliselt omavalitsusüksuse täpsustatud sõnastus tuleb kokku leppida rahvaküsitluse ettepaneku esitajate esindajaga.
(7) Rahvaküsitlus korraldatakse kuue kuu jooksul elanike algatusel rahvaküsitluse ettepaneku valitsusele esitamisest arvates.
(8) Rahvaküsitlusel saavad osaleda kõik rahvastikuregistri andmetel selle omavalitsusüksuse territooriumil või territooriumiosal elavad valla- või linnaelanikud, kes vastavad käesoleva seaduse § 32 lõike 1¹ nõuetele.
(9) Valitsus teavitab rahvaküsitluse korraldamisest ja tutvustab rahvaküsitluse menetlemist avalikkusele valla või linna veebilehel ning vähemalt kohaliku levikuga ajalehes.
(10) Rahvaküsitluse tulemus on volikogule ja valitsusele nõuandva sisuga.
(11) Rahvaküsitluse tulemuse kinnitamisel tuleb märkida rahvaküsitluse korraldamise aeg ja koht, haldusüksuse vähemalt 16-aastaste elanike arv ja küsitluses osalenud elanike arv ning küsitluse tulemused.
(12) Rahvaküsitluse tegemise täpsema korra kehtestab volikogu määrusega.
(13) Rahvaküsitluse tulemuse alusel elanike soovitud muudatuste ja algatuste tegemine, kui see oli rahvaküsitlusel eelistatud lahendus, on vastavalt pädevusele volikogu või valitsuse otsustada. Valla või linna veebilehel tuleb kolme kuu jooksul rahvaküsitluse korraldamisest arvates teavitada, mida volikogu või valitsuse istungil rahvaküsitlusel eelistatud lahenduse elluviimise kohta on otsustatud.
(14) Kui volikogu või valitsus rahvaküsitlusel eelistatud lahendust ei toeta, siis kantakse vastav põhjendus volikogu või valitsuse selle istungi protokolli, mille käigus arutati rahvaküsitluse tulemuste elluviimist.