Law

Väärtpaberite registri pidamise seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-07-21, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 6c376cfca2dd344a6f1df48a2a8b30f47cce57bf4cd31249c659b9bc200d025b

Contents: 105 provisions
  1. § 1. Eesti väärtpaberite keskregister
  2. § 1¹. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala
  3. § 1². Keskdepositoorium, register ja registripidaja
  4. § 1³. Pensioniregister ja pensioniregistri pidaja
  5. § 1⁴. Kontohaldur
  6. § 1⁵. Emitendi agent
  7. § 2. Registri ese
  8. § 2¹. Registripidaja ja pensioniregistri pidaja osutatavad teenused
  9. § 3. Registri struktuur
  10. § 4. Andmed emitendi ja tema emiteeritud väärtpaberite kohta
  11. § 5. Väärtpaberikonto
  12. § 5¹. Pensionikonto
  13. § 6. Esindajakonto
  14. § 6¹. Hoiukonto
  15. § 6². Süsteemiühenduse kaudu hoitavad väärtpaberid
  16. § 7. Registri avalikkus
  17. § 7¹. Registriandmete töötlemisega seotud tegevuste edasiandmine
  18. § 8. Registreerimise kord
  19. § 9. Registreerimise õiguslikud tagajärjed
  20. § 10. Väärtpaberite registreerimine
  21. § 11. Väärtpaberikonto avamine
  22. § 12. Kannete tegemine ja parandamine
  23. § 13. Aktsia- või osakapitali suurendamine
  24. § 14. Aktsia- või osakapitali vähendamine
  25. § 14¹. Nimiväärtuseta ja nimiväärtusega aktsia kasutuselevõtmine
  26. § 15. Väärtpaberiülekanne
  27. § 15¹. Väljamaksete tegemine
  28. § 16. Väärtpaberite pantimine
  29. § 16¹. Väärtpaberite pantimine finantstagatise seadmise korral
  30. § 17. Väärtpaberite blokeerimine
  31. § 18. Väärtpaberite kustutamine registrist
  32. § 18¹. Kauplemiskohas kauplemisele võetud väärtpaberite kustutamine registrist teise registrisse üleviimise korral
  33. § 18². Muude väärtpaberite kustutamine registrist teise registrisse üleviimise korral
  34. § 19. Emitendi teavitamine
  35. § 20. Väärtpaberikonto omaja teavitamine
  36. § 21. Andmete esitamine registripidajale
  37. § 22. Registripidaja töökeel
  38. § 23. Registritoimingute finantseerimine
  39. § 23¹. Hinnakirja kooskõlastamine
  40. § 23². Hinnakirja kooskõlastamisest keeldumine
  41. § 24. Registripidaja
  42. § 24¹. Nõuded pensioniregistri pidajale
  43. § 25. Registripidaja määramine
  44. § 26. Nõuded pensioniregistri pidaja kapitalile
  45. § 27. Nõuded pensioniregistri pidaja aktsiatele
  46. § 28. Osalus registripidajas ning olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded
  47. § 28¹. Osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed
  48. § 28². Menetlus ja menetlustähtajad
  49. § 28³. Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta
  50. § 28⁴. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed
  51. § 28⁵. Olulise osaluse muutumisest teavitamine
  52. § 29. Registripidaja nõukogu ja juhatus
  53. § 30. Registripidaja kohustused registriandmete kaitsmisel ja säilitamisel
  54. § 30¹. Registripidaja aruandlus
  55. § 30². Nõuded registripidaja digitaalsele tegevuskerksusele
  56. § 31. Kontohaldur
  57. § 32. Kontohalduri staatuse andmine
  58. § 33. Korralduste edastaja
  59. § 34. Korralduste andmine registritoimingute tegemiseks, andmete edastamine ja päringute tegemine
  60. § 35. Kontohalduri staatuse peatamine
  61. § 36. Kontohalduri staatuse tühistamine
  62. § 37. Kontohalduri staatusest loobumine
  63. § 37¹. Kontohalduri staatuse kohaldamine kindlustusandja ja pensionifondivalitseja suhtes
  64. § 38. Järelevalve alused
  65. § 39. Järelevalve teostaja õigused ja ülesanded järelevalve teostamisel
  66. § 40. Ettekirjutuse täitmine ja sunniraha
  67. § 41. Kohapealne kontroll
  68. § 42. Järelevalve teostajale teabe esitamise kohustus
  69. § 43. Järelevalve teostaja õigus saada teavet
  70. § 44. Juhtimisorganite kokkukutsumine
  71. § 45. Teabe salastatus
  72. § 45¹. Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus
  73. § 45². Järelevalve välisriigi keskdepositooriumi Eesti äriregistrisse kantud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi keskdepositooriumi üle
  74. § 46. Järelevalve kontohalduri, emitendi agendi, kindlustusandja ja pensionifondivalitseja tegevuse üle
  75. § 46¹. Registripidaja vastutus
  76. § 46². Kohustusliku aruande, dokumendi või teabe esitamata jätmine
  77. § 46³. Kohustusliku kogumispensioni avalduste vastuvõtmisega seotud kohustuste täitmata jätmine
  78. § 46⁴. Registripidajale andmete mitteesitamine
  79. § 46⁵. Menetlus
  80. § 46⁶. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud nõuete täitmata jätmine
  81. § 46⁷. Menetlus
  82. § 46⁸. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive
  83. § 46⁹. Aegumine
  84. § 46¹⁰. Menetlus
  85. § 47.
  86. § 51.
  87. § 52. Registripidaja tsiviilvastutus
  88. § 53. Kontohalduri tsiviilvastutus
  89. § 54. Seaduse kohaldamine tegutsevale registripidajale
  90. § 54¹. Kontohaldurite ja esindajakonto omajate tegevuse ning dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 9. juunil vastuvõetud redaktsiooniga
  91. § 54². Registripidaja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse §-s 1⁵ sätestatuga
  92. § 54³. Registripidaja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 ja § 15¹ punktis 2 sätestatuga
  93. § 55. Hinnakirja ja registripidamise korra kooskõlastamine
  94. § 56. Erastamisväärtpaberid
  95. § 56¹. Eurode arvestus
  96. § 56². Aktsiate ja osade nimiväärtuse vääringu muutmine
  97. § 56³. Vabatahtliku pensionifondi osakute pensioniregistris hoidmise erisused
  98. § 56⁴. Enne 2024. aasta 1. jaanuari pensionikonto kohta registrisse kantud andmete erisus
  99. para57
  100. para82
  101. para83
  102. para84
  103. para85
  104. para87
  105. § 88. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

105 provisions

§ 24¹. Nõuded pensioniregistri pidajale

(1) Pensioniregistri pidaja peab olema Eestis äriregistrisse kantud aktsiaselts. (2) Pensioniregistri pidaja ei või edasi anda käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 2 nimetatud teenuseid. Käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 2 nimetamata teenuste edasiandmisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 30 sätestatut. (3) Pensioniregistri pidaja võib ühineda või jaguneda üksnes Finantsinspektsiooni loal (edaspidi käesolevas paragrahvis luba). (4) Finantsinspektsioon keeldub loa andmisest, kui: 1) pensioniregistri pidaja või selle aktsionärid ei vasta ühinemisel või jagunemisel käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud nõuetele; 2) pensioniregistrisse kantud andmete töötlemine, registritoimingute tegemine või registri pidamine ei ole ühinemisel või jagunemisel vajalikul määral tagatud; 3) ühinemine või jagunemine kahjustab pensioniregistri pidaja või väärtpaberituru korrapärast ja usaldusväärset toimimist. (5) Loa taotlemise ja läbivaatamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.

Propose a change

§ 25. Registripidaja määramine

(1) Registripidaja määramise otsustab ja registripidajaga sõlmib halduslepingu valdkonna eest vastutav minister. Registripidajaga sõlmitava halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Rahandusministeerium. (2) Registripidajaga sõlmitava registripidamise lepingu kehtivusaeg ei või ületada kümmet aastat. (3) Lepingu lõppemise või ennetähtaegse lõpetamise korral otsustab valdkonna eest vastutav minister registripidamise lepingu pikendamise, uue registripidaja määramise või registripidamise üleandmise asjaomasele asutusele. (4) Valdkonna eest vastutav minister kaasab pensioniregistri pidaja määramisse tema käesoleva seaduse nõuetele vastavuse hindamiseks Finantsinspektsiooni. (5) Registripidaja valimise täpsema korra ja registripidamiseks sõlmitava lepingu täpsed tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026101&id=102022018006 määrusega. (6) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus registripidamiseks sõlmitud leping ennetähtaegselt lõpetada mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige registripidajapoolne kohustuste oluline rikkumine või tema maksejõulisuse oluline vähenemine.

Propose a change

§ 26. Nõuded pensioniregistri pidaja kapitalile

(1) Pensioniregistri pidaja aktsiakapital ja omakapital peavad olema vähemalt 200 000 eurot. (2) Pensioniregistri pidaja reservkapital peab olema vähemalt 1/5 pensioniregistri pidaja aktsiakapitalist, kuid mitte väiksem kui pensioniregistri pidaja kuue kuu tegevuskulud. Tegevuskulude arvestamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026101&id=86628 . (3) Pensioniregistri pidaja aktsiakapitali vähendamiseks, põhikirja muutmiseks ja pensioniregistri pidaja lõpetamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni nõusolek.

Propose a change

§ 27. Nõuded pensioniregistri pidaja aktsiatele

(1) Pensioniregistri pidajal võivad olla üksnes nimelised aktsiad. (2) Pensioniregistri pidaja ei või otseselt ega kaudselt omada või omandada oma aktsiaid. (3) Pensioniregistri pidaja aktsiate koormamine ei ole lubatud.

Propose a change

§ 28. Osalus registripidajas ning olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded

(1) Olulise osaluse määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 9, 10 ja 72¹ sätestatust. (2) Registripidajas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning registripidaja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks (edaspidi käesolevas peatükis isik): 1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab registripidaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele; 2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab registripidaja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud nõuetele; 3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada registripidaja korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit; 4) kes on võimeline tagama, et registripidaja on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks registripidaja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel; 5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll registripidaja üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.

Propose a change

§ 28¹. Osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed

(1) Isik, kes kavatseb omandada registripidajas olulise osaluse või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti registripidaja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks registripidaja tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud andmed ja dokumendid. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel registripidajas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi registripidaja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui registripidaja muutub selle sündmuse tõttu või tehingu tulemusel tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast registripidaja üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurendamisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. (3) Olulise osaluse omandamisest teavitamise kohta sätestatut kohaldatakse ka registripidaja valimise konkursil kandideerivas isikus olulise osaluse omandamisel. (4) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate või lõikes 8 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning käesoleva seaduse §-s 28² sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast. (5) Finantsinspektsioonile teatatakse selle registripidaja nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles registripidajas omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni; 2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega; 3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri; 4) juriidilisest isikust omandaja omajate või liikmete nimekiri ning andmed igale omajale või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta; 5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid; 6) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel registripidaja juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud; 7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus; 8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla registripidaja juht; 9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud; 10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud; 11) konsolideerimisgrupi koosseisu kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded; 12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta; 13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada; 14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹; 15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹; 16) registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud; 17) ülevaade registripidajas rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmeid ja dokumente. (7) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles. (8) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada. (9) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus. (10) Kui olulise osaluse soovib omandada kolmanda riigi kindlustusandja, krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentidele esitada Finantsinspektsioonile selle kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud riigi isikul on kehtiv tegevusluba ja ta täidab kehtivaid nõudeid.

Propose a change

§ 28². Menetlus ja menetlustähtajad

(1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 28¹ lõikes 4 sätestatud teate esitamisest arvates. (2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 28¹ lõikes 8 sätestatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates. (3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu. (4) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani. (5) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on: 1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik; 2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või 3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel. (7) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.

Propose a change

§ 28³. Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta

(1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus oluline osalus omandada või seda suurendada või muuta registripidaja kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise või suurendamise või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni. (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 28² ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust. (3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui: 1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud nõuetele; 2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente; 3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) registripidaja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd. (4) Finantsinspektsioon esitab omandajale või käesoleva seaduse § 28¹ lõikes 3 sätestatud juhul registripidaja konkursi korraldajaks olevale valdkonna eest vastutavale ministrile otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks. (6) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega iga kord keelata omandajal või isikul, kellel on registripidajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks registripidaja on, registripidajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine või piirata seda, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist. (7) Kui omandaja või isik, kellel on registripidajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks registripidaja on, on teises lepinguriigis registreeritud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka registripidajale, tema aktsiaraamatu pidajale ja muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

Propose a change

§ 28⁴. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

(1) Olulise osaluse omandamise või selle suurendamise tehinguga ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui: 1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega; 2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 28³ lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse; 3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni teavitatud vastavalt käesoleva seaduse §-le 28¹; 4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 28³ lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud. (2) Niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid registripidaja tema kontrollitavaks äriühinguks. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hääled siiski arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja see mõjutas üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. (4) Kui teostati tehingust, millega registripidaja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamisest.

Propose a change

§ 28⁵. Olulise osaluse muutumisest teavitamine

(1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse registripidajas, või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 28¹ lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist registripidaja üle, peab ta sellest Finantsinspektsiooni ette teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tagajärjel või tehingu tulemusel kontrolli registripidaja üle või olulise osaluse registripidajas või tema oluline osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 28¹ lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul teavitab isik pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni. (3) Registripidaja on käesoleva seaduse §-s 28¹ ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. (4) Registripidaja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli registripidajas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹.

Propose a change

§ 29. Registripidaja nõukogu ja juhatus

(1) Registripidaja juhatuses on vähemalt kaks liiget. (2) Registripidaja põhikirjas peab olema ette nähtud nõukogu ja juhatuse täpsem töökorraldus. (3) Registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmeks võib olla isik, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon. (4) Registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmete valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise, karistatuse ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et talle ei ole teada asjaolud, mis välistaksid tema õiguse olla registripidaja nõukogu või juhatuse liige. (5) Registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmed ning registripidaja töötajad peavad hoidma registris sisalduvat teavet, mis pole avalikult kättesaadav, saladuses nii ametikohustuste täitmise ajal kui ka pärast ametikohustuste täitmise lõppemist. (6) Registripidaja on kohustatud kindlustama registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmete ning töötajate ameti- ja tööalastest tegudest tuleneva tsiviilvastutuse. (7) Registripidaja on kohustatud Finantsinspektsiooni teavitama nõukogu ja juhatuse liikmete valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist ning esitama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid Finantsinspektsioonile 10 päeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. (8) Kui registripidaja nõukogu või juhatuse liige ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele, on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda nii juhatuse või nõukogu liikme tema ametikohalt tagasikutsumist kui ka peatada tema volitused. (9) Kui registripidaja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda juhatuse või nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu kaudu.

Propose a change

§ 30. Registripidaja kohustused registriandmete kaitsmisel ja säilitamisel

(1) Registripidaja peab tagama, et registriandmed oleksid halduslike, füüsiliste ning tark- ja riistvaraliste meetmetega asjakohaselt kaitstud loata töötluse, sealhulgas kasutamise, hävitamise ning muutmise eest. (2) Registripidaja on kohustatud säilitama temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente vähemalt kümne aasta vältel vastava kande tegemisest arvates. Käesolevas lõikes nimetatud andmeid ja dokumente säilitatakse dokumentaalselt või dokumentaalset taasesitamist võimaldaval viisil. (3) Registriandmete arhiveerimine toimub vastavalt registripidamise korras sätestatule.

Propose a change

§ 30¹. Registripidaja aruandlus

(1) Registripidaja on kohustatud esitama valdkonna eest vastutavale ministrile oma tegevuse kohta aruandeid, mis on vajalikud käesoleva seaduse §-de 23¹ ja 23² rakendamisel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannete koostamise alused ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (3) Pensioniregistri pidaja esitab oma majandusaasta aruande lisana kohustusliku kogumispensioni registriteenuse aruande ning nimetatud teenuse ja pensioniregistri pidaja muude teenuste vahel kulude jaotamise põhimõtted. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud majandusaasta aruande lisa vormi ja selle täitmise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026101&id=106012012016 määrusega.

Propose a change

§ 30². Nõuded registripidaja digitaalsele tegevuskerksusele

(1) Registripidaja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud nõudeid. (2) Registripidajale ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud küberturvalisuse tagamise nõudeid. (3) Registripidaja teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist Finantsinspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt. (4) Registripidaja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul esialgse teate ja raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades. (5) Kui registripidaja otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab registripidaja teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile. (6) Registripidaja peab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 12 lõikes 5 sätestatuga tagama vähemalt ühe varutöötluskoha olemasolu. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatut ei kohaldata pensioniregistri pidajale.

Propose a change

§ 32. Kontohalduri staatuse andmine

(1) Kontohalduriks võivad olla Eesti väärtpaberituru kutselised osalised ja Eesti Pank. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võivad kontohalduriks olla: 1) lepinguriigis registreeritud ja lepinguriigi õigusaktide alusel investeerimisühinguna, krediidiasutusena, reguleeritud turu korraldajana või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutsemise õigust omav äriühing; 2) riigis, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik), registreeritud ja selle riigi õigusaktide alusel investeerimisühinguna, krediidiasutusena, reguleeritud turu korraldajana või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutsemise õigust omav äriühing juhul, kui kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus tagab piisava järelevalve kontohalduri üle ja kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel on piisav õiguslik alus või võimalus koostööks Finantsinspektsiooniga. (3) Kontohalduri staatuse andmise käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele otsustab registripidaja. Registripidajal on õigus nõuda kontohaldurilt või kontohalduri staatuse taotlejalt teavet registripidamise korras kehtestatud ulatuses eesmärgiga hinnata nende vastavust kontohaldurile seadusega ja registripidamise korraga esitatavatele nõuetele. Registripidaja võib keelduda kontohalduri staatuse andmisest üksnes põhjusel, et kontohaldur ei vasta talle kehtestatud nõuetele. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikud peavad kogu kontohalduriks olemise aja vältel vastama kõigile alljärgnevatele nõuetele: 1) nende suhtes peab kehtima registripidajaga sõlmitud leping, mille alusel nimetatud isikud on kohustunud tegutsema kooskõlas käesoleva seaduse ning teiste Eesti Vabariigis kontohaldurite tegevust reguleerivate õigusaktidega, samuti registripidaja kehtestatud nõuetega; 2) täidetud peavad olema kõik registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud tagatiste seadmise ja kindlustuse kohustused; 3) registripidajaga sõlmitud leping, mis reguleerib kontohalduri osalemist registripidaja poolt Eesti õiguse kohaselt korraldatavas registris, ja kõik sellest tuleneda võivad vaidlused peavad olema allutatud Eesti Vabariigi õigusele ning Eesti Vabariigi kohtutele või vahekohtutele; 4) registripidajaga sõlmitud leping peab andma huvitatud isikutele iseseisva hagemise õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikute suhtes seoses nende tegevusega kontohaldurina. (5) Kogumispensionide seaduses sätestatud registripidaja osutatavate teenuste vahendamiseks peab kontohaldur liituma registripidaja hallatava vastavate teenuste osutamist võimaldava infosüsteemiga.

Propose a change

§ 33. Korralduste edastaja

Kontohaldur on kohustatud tagama, et registripidajale annaks korraldusi, edastaks andmeid ning teeks päringuid tema selleks pädev esindaja. Kontohaldur vastutab selle kohustuse rikkumisest tekkinud kahju eest.

Propose a change

§ 34. Korralduste andmine registritoimingute tegemiseks, andmete edastamine ja päringute tegemine

(1) Kontohalduril on õigus täita ainult nendelt isikutelt saadud korraldusi ja päringuid, kes on õigustatud käsutama vastaval väärtpaberikontol registreeritud väärtpabereid. Kontohaldur on kohustatud tuvastama ja kontrollima temale registritoimingu tegemiseks korralduse andnud või registriandmete kohta teavet küsiva isiku (korralduse andja) isikusamasust ja selle isiku õigusi vastaval väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite käsutamisel. Kui registritoimingu tegemiseks ei anna korraldust füüsilisest isikust väärtpaberikonto omaja või juriidilisest isikust väärtpaberikonto omaja seadustest tulenev esindaja isiklikult, peab korralduse tegemiseks antav volitus olema notariaalselt kinnitatud või antud muus vormis ja viisil, mida kontohaldur aktsepteerib. (2) Kontohaldur on kohustatud täitma väärtpaberikonto omaja, kohtutäituri, pankrotihalduri ning käesoleva seaduse §-des 16 ja 16¹ sätestatud juhtudel pandipidaja seaduslikke korraldusi registritoimingute tegemiseks. (3) Kontohalduril on keelatud edastada registripidajale korraldusi registritoimingu tegemiseks ilma väärtpaberikonto omaja või tema poolt nõuetekohaselt volitatud isiku vastavasisulise korralduseta, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (4) Kontohaldur peab kontrollima tema poolt registripidajale edastatavate andmete õigsust. Kontohaldur vastutab tema poolt registripidajale registritoimingu tegemiseks edastatud korralduste õigsuse ning korralduse andja tahtele vastavuse eest nii väärtpaberikonto omaja, tema poolt volitatud isiku kui ka registripidaja ees. (5) Registripidaja võib võtta täitmiseks registritoimingute tegemiseks antud korraldusi ja päringuid, mis on registripidajale nõuetekohaselt edastatud kontohalduri poolt kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (6) Kontohaldur on kohustatud säilitama kõigi temale registritoimingute ja päringute tegemiseks antud korralduste aluseks olevaid dokumente kümme aastat, arvates korralduse andmisest temale.

Propose a change

§ 35. Kontohalduri staatuse peatamine

(1) Õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuete rikkumise korral kontohalduri staatuses tegutseva isiku poolt, samuti tema mittevastavuse korral õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuetele, on registripidajal õigus otsustada kontohalduri staatuses tegutsemise täielik või osaline peatamine, kui see on vajalik, et kaitsta väärtpaberikonto omajate õigusi. (2) Kontohalduri staatuse täielikust või osalisest peatamisest tulenevad piirangud tühistab registripidaja pärast kontohalduri staatuse peatamise tinginud asjaolude kõrvaldamist. (3) Kontohalduri staatuse peatamise täpsem kord määratakse registripidamise korras.

Propose a change

§ 36. Kontohalduri staatuse tühistamine

(1) Õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuete olulise rikkumise korral kontohalduri staatuses tegutseva isiku poolt, samuti tema mittevastavuse korral õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuetele, on registripidajal õigus tühistada kontohalduri staatus, kui nõudeid rikkunud või nõuetele mittevastava isiku tegutsemine kontohaldurina on võimatu või kui see kujutaks otsest ohtu väärtpaberikonto omajate õigustele. (2) Kontohalduri staatuse tühistamisel korraldab registripidaja väärtpaberikontode haldamisõiguse üleandmise kontohalduri staatuses tegutsemise õigust omavatele isikutele. (3) Haldamisõigus antakse üle registripidaja otsusega, milles märgitakse: 1) haldamisõiguse ülemineku aeg; 2) muud tingimused ja asjaolud, mis on vajalikud haldamisõiguse üleandmise korraldamiseks viisil, millega tagatakse väärtpaberikontode omajatele võimalus sõlmida kokkuleppeid väärtpaberikontode kasutamiseks uue kontohalduri vahendusel. (4) Kontohalduri staatuse tühistamise korral on kontohaldur kohustatud hüvitama kõigile tema vahendusel väärtpaberikonto avanud väärtpaberikonto omajatele kõik selliste väärtpaberikontode sulgemise, uute väärtpaberikontode avamise ning väärtpaberite suletavatelt väärtpaberikontodelt uutele väärtpaberikontodele ülekandmisega seotud otsesed kulutused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja viie tööpäeva jooksul üldsusele avatud arvutisüsteemis. (6) Kontohalduri staatuse tühistamise täpsem kord määratakse registripidamise korras.

Propose a change

§ 37. Kontohalduri staatusest loobumine

(1) Kontohalduril on õigus loobuda kontohalduri staatusest, lõpetades selleks registripidajaga sõlmitud lepingu, kui ta teatab sellest kirjalikult registripidajale vähemalt kaks kuud ette. Kuni kontohalduri staatuse lõppemise päevani kehtivad kontohalduri suhtes kõik kontohalduri staatusest tulenevad õigused ja kohustused. (2) Kontohalduri staatusest loobuda sooviv kontohaldur on kohustatud teavitama sellest kirjalikult kõiki isikuid, kellel on tema vahendusel avatud väärtpaberikontod. Vastav teade peab olema saadetud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliselt, et see oleks adressaadil käes vähemalt üks kuu enne kontohalduri ning registripidaja vahelise lepingu lõppemist. Lisaks teabele kontohalduri staatusest loobumise ja selle jõustumise kuupäeva kohta peab teade sisaldama kõigi teiste registripidaja kontohaldurite kontaktandmeid. (3) Kontohalduri staatusest loobunud kontohaldur on kohustatud hüvitama kõigile tema vahendusel väärtpaberikonto avanud väärtpaberikonto omajatele kõik selliste väärtpaberikontode sulgemise, uute väärtpaberikontode avamise ning väärtpaberite suletavatelt väärtpaberikontodelt uutele väärtpaberikontodele ülekandmisega seotud otsesed kulutused. Kulutuste hüvitamise õigus tuleb ära näidata kontohalduri poolt väärtpaberikonto omajatele saadetavas teates kontohalduri staatusest loobumise kohta. (4) Vähemalt üks kuu enne lepingu lõppemist on kontohaldur kohustatud avaldama sellekohase teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üldsusele avatud arvutisüsteemis. (5) Kontohalduri staatusest loobumise täpsem kord määratakse registripidamise korras.

Propose a change

§ 37¹. Kontohalduri staatuse kohaldamine kindlustusandja ja pensionifondivalitseja suhtes

(1) Kindlustusandja ja pensionifondivalitseja edastavad pensioniregistri pidajale pensionikonto omajate korraldusi registritoimingute tegemiseks ning vahendavad käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 2 ja kogumispensionide seaduses sätestatud pensioniregistri pidaja osutatavaid teenuseid nimetatud seaduste ning pensioniregistri pidaja ja kindlustusandja või pensionifondivalitseja vahelise lepingu alusel. (2) Pensioniregistri pidaja ja kindlustusandja või pensionifondivalitseja vaheline leping peab vastama järgmistele nõuetele: 1) leping ning kõik sellest tuleneda võivad vaidlused peavad olema allutatud Eesti Vabariigi õigusele ning Eesti Vabariigi kohtutele või vahekohtutele; 2) leping peab andma huvitatud isikutele iseseisva hagemise õiguse kindlustusandja või pensionifondivalitseja suhtes seoses kogumispensionide seaduses sätestatud teenuste osutamisega. (3) Kogumispensionide seaduses sätestatud pensioniregistri pidaja vahendatavate teenuste osutamiseks peavad kindlustusandja ja pensionifondivalitseja liituma pensioniregistri pidaja hallatava vastavate teenuste osutamist võimaldava infosüsteemiga. (4) Kindlustusandja ja pensionifondivalitseja peavad tagama: 1) registritoimingute tegemiseks vajalike andmete õigeaegse edastamise pensioniregistri pidajale ja pensionikontodega seotud toimingute tegemise oma pädevuse piires kooskõlas käesoleva seaduse ja kogumispensionide seadusega ning registripidamise korras kehtestatud nõuetega; 2) käesoleva seaduse ja kogumispensionide seaduse alusel pensioniregistri pidajale edastatavate andmete ja pensionikontol salvestatud andmete halduslike, füüsiliste, tark- ja riistvaraliste meetmetega kaitstuse loata töötluse, sealhulgas kasutamise, hävitamise ning muutmise eest. (5) Kindlustusandjal ja pensionifondivalitsejal on õigus pensionikonto andmeid töödelda, sealhulgas selliste andmetega tutvuda, üksnes ulatuses, mis on vajalik selle pensionikonto omajaga sõlmitud lepingu või kontohaldurile õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks. Kindlustusandjal ja pensionifondivalitsejal on õigus väljastada pensioniregistrisse kantud andmeid üksnes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras. Kindlustusandja ja pensionifondivalitseja töötajad ja juhtorganite liikmed on nii teenistuses olles kui ka pärast seda kohustatud hoidma tähtajatult saladuses kõiki registriesemeks olevaid andmeid, mis on neile teatavaks saanud kindlustusandja või pensionifondivalitseja teenistuses olles. (6) Kindlustusandja ja pensionifondivalitseja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 ning § 53 lõigetes 1 ja 3 kontohalduri kohta sätestatut.

Propose a change

§ 38. Järelevalve alused

(1) Järelevalvet registripidaja, kontohalduri, emitendi agendi, kindlustusandja, pensionifondivalitseja ja esindajakonto omaja üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi järelevalve teostaja) käesolevas seaduses, väärtpaberituru seaduses, kogumispensionide seaduses, kindlustustegevuse seaduses ning krediidiasutuste seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Järelevalve teostajal on õigus teha järelevalve teostamiseks välisriigi kontohalduri, emitendi agendi või esindajakonto omaja puhul koostööd lepinguriigi ja vastava kokkuleppe korral ka kolmanda riigi kontohalduri, emitendi agendi või esindajakonto omaja üle järelevalvet teostava asutusega. (1¹) Finantsinspektsioon vaatab läbi keskdepositooriumi tegevusloa taotluse või muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 909/2014 või käesolevas seaduses ette nähtud taotlused ja nende juurde kuuluvad dokumendid ning kontrollib ja hindab nende vastavust nimetatud määruses ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (1²) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 alusel, sealhulgas on Finantsinspektsioonil õigus määrata sunniraha ja rakendada muid järelevalvemeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 63 sätestatud nõuete rikkumiste eest. (1³) Finantsinspektsioon teostab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1² sätestatule järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatu täitmise üle. (2) Järelevalvet krediidiasutustest kontohaldurite ja emitendi agentide tegevuse üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi järelevalve teostaja) krediidiasutuste seaduses, käesolevas seaduses ja nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras. (3) Vajaduse korral kaasatakse järelevalve teostamiseks sõltumatuid eksperte ning tehakse koostööd teiste Eesti ja välismaiste järelevalveorganitega. (4) Käesolevas ja 7. peatükis registripidaja järelevalve ja vastutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka Eestis tegevusloa saanud keskdepositooriumile, kes ei ole registripidaja.

Propose a change

§ 39. Järelevalve teostaja õigused ja ülesanded järelevalve teostamisel

(1) Järelevalve teostajal on käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduse § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamisel eelnimetatud õigused muu hulgas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 909/2014 sätestatu täitmise üle. (1¹) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. (2) Järelevalve teostajal on õigus teostada järelevalvet registripidaja ja pensioniregistri pidaja samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse üle niivõrd, kuivõrd see on vajalik registripidaja ja pensioniregistri pidaja kontrollimiseks. (3) Järelevalve teostaja jälgib ja hindab pidevalt, kas registripidajas ja pensioniregistri pidajas rakendatavad eeskirjad, protseduurid, strateegiad, juhtimise korraldus ja aruandlussüsteem ning sisekontrollisüsteemid tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja kõikide võetud riskide piisava katmise omavahenditega. (4) Järelevalve teostaja avalikustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artikli 63 lõikes 1 sätestatud nõuete rikkumise eest väärteoasjas tehtud jõustunud lahendi või haldusakti vastavalt sama määruse artiklile 62. (4¹) Finantsinspektsioon avalikustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud kohustuse rikkumise kohta tehtud otsuse oma veebilehel määruse artiklis 54 sätestatu kohaselt. (5) Järelevalve teostaja annab seadusega ettenähtud heakskiite ja kooskõlastusi. (6) Järelevalve teostaja teeb vajaduse korral käesolevast seadusest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 909/2014 ja teistest õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks registripidajale, kontohaldurile, emitendi agendile, kindlustusandjale, pensionifondivalitsejale ja esindajakonto omajale täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.

Propose a change

§ 40. Ettekirjutuse täitmine ja sunniraha

(1) Kehtetu (2) Ettekirjutuse tegemisele ja selle täitmisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut. (3) Järelevalve teostaja võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (4) Ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule ühel korral kuni 1200 eurot ning kokku kuni 6000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilisele isikule ühel korral kuni 3200 eurot ning kokku kuni 52 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 63 sätestatud nõuete rikkumisest tuleneva Finantsinspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral 5000 eurot ja järgmistel kordadel 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte üle 5 miljoni euro või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule vastav summa. Juriidilise isiku puhul on sunniraha ülemmäär 400 000 eurot ja järgmistel kordadel 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte üle 20 miljoni euro või mitte üle 10 protsendi kogu juriidilise isiku aastasest kogukäibest. Kui juriidiline isik peab koostama konsolideeritud finantsaruande, siis võetakse 10 protsendi arvestamisel aluseks konsolideeritud finantsaruanne.

Propose a change

§ 41. Kohapealne kontroll

(1) Järelevalve teostajal on õigus käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks teha registripidaja, kindlustusandja, pensionifondivalitseja, kontohalduri ja emitendi agendi asu- või tegevuskohas kohapealset kontrolli. (2) Järelevalve teostaja teeb kohapealseks kontrolliks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui kontrollist etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teeb järelevalve teostaja volitatud töötaja, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (3) Kohapealsel kontrollimisel on kontrollijal õigus: 1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju; 2) saada tööks vajalikke tingimusi ja kasutada eraldi ruumi; 3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, koopiaid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse; 4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse. (4) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded kontrollitava aruannete kohta ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi. (5) Lepinguriigi kontohalduri ja emitendi agendi puhul võib järelevalve teostaja volitada kohapealset kontrolli tegema lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema nimetatud audiitorit või eksperti. (6) Pensioniregistripidaja kohapealse kontrolli aktile kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-s 232¹ sätestatut ning ekspertiisile ja erakorralisele audiitorkontrollile väärtpaberituru seaduse §-s 233 sätestatut.

Propose a change

§ 42. Järelevalve teostajale teabe esitamise kohustus

(1) Registripidaja, kindlustusandja, pensionifondivalitseja, kontohaldur ja emitendi agent peavad viivitamata teatama järelevalve teostajale kõigist oma tegevust ja finantsseisundit oluliselt mõjutavatest asjaoludest. (2) Kui registripidaja, kindlustusandja, pensionifondivalitseja, kontohalduri või emitendi agendi tegevus ei vasta õigusaktides või põhikirjas sätestatud nõuetele, on nad kohustatud sellest ja tekkinud olukorra lahendamiseks kavandatud abinõudest viivitamata teatama järelevalve teostajale. (3) Registripidaja, kindlustusandja, pensionifondivalitseja, kontohaldur ja emitendi agent peavad järelevalve teostaja nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abinõud viivitamata avalikustama. (4) Esindajakonto omaja peab käesoleva seaduse § 6 lõikes 9 nimetatud andmed nõudmisel avaldama järelevalve teostajale, samuti Eesti väärtpaberite registri pidajale. Registripidamise korras võib andmete väljastamiseks kehtestada täpsema korra. (5) Kehtetu (6) Kehtetu (7) Registripidajal on õigus teavitada äriregistri pidajat käesoleva seaduse §-des 10, 13, 14 ja 21 ning muude käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides emitendi suhtes ette nähtud kohustuste rikkumisest. Registripidaja on kohustatud äriregistri pidajat teavitama nimetatud kohustuste olulisest rikkumisest, eelkõige juhul, kui sellise rikkumise tulemuseks on emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite omajate või kolmandate isikute õiguste kahjustamine. (8) Audiitor on kohustatud vandeaudiitori aruande väljastamise või kliendilepingu ülesütlemise korral viivitamata kirjalikult teavitama järelevalve teostajat registripidaja, kontohalduri või emitendi agendi auditeerimisel talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla: 1) auditeeritava tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine; 2) auditeeritava tegevuse katkemine; 3) modifitseeritud vandeaudiitori aruanne auditeeritava raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta; 4) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus auditeeritav ei ole võimeline täitma oma kohustusi; 5) auditeeritava juhatuse liikme, nõukogu liikme või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju auditeeritavale või tema kliendile. (9) Registripidaja võimaldab Finantsinspektsiooni nõudmisel Finantsinspektsioonile püsiva elektroonilise ligipääsu registri ja pensioniregistri andmetele.

Propose a change

§ 43. Järelevalve teostaja õigus saada teavet

(1) Järelevalve teostajal on järelevalve teostamiseks õigus saada tasuta teavet, dokumente ja selgitusi registripidajalt, Eestis teenuseid osutavalt välisriigi keskdepositooriumilt, kontohaldurilt ja emitendi agendilt, välisriigi kontohaldurilt ja emitendi agendilt, kindlustusandjalt, pensionifondivalitsejalt, esindajakonto omajalt, emitendilt, välisriigi emitendilt, kelle väärtpaberid on registreeritud Eestis, valitsusasutuselt ja järelevalveorganilt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse andmekogu pidajalt. Kolmandalt isikult on järelevalveasutusel järelevalve teostamiseks õigus saada tasuta teavet üksnes siis, kui selleks on põhjendatud vajadus. (2) Kehtetu

Propose a change

§ 44. Juhtimisorganite kokkukutsumine

(1) Järelevalve teostajal on õigus väärtpaberikonto omajate huvide kaitseks teha registripidajale ettekirjutus nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumiseks. (2) Järelevalve teostajal on õigus saata registripidaja aktsionäride üldkoosolekule ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ka nõukogu koosolekule oma esindaja.

Propose a change

§ 45¹. Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus

(1) Keskdepositooriumi töötaja või muu keskdepositooriumi tegevusega seotud kolmas isik on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla: 1) keskdepositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine; 2) keskdepositooriumi juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegevusega tekitatud oluline varaline kahju keskdepositooriumile või aktsionäridele või keskdepositooriumi klientidele. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete esitamisega ei riku keskdepositooriumi töötaja või muu keskdepositooriumi tegevusega seotud kolmas isik talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.

Propose a change

§ 45². Järelevalve välisriigi keskdepositooriumi Eesti äriregistrisse kantud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi keskdepositooriumi üle

(1) Finantsinspektsioon võib nõuda välisriigi keskdepositooriumilt, kelle filiaal on asutatud Eestis või kes osutab Eestis teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks. (2) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamisel õigus teha Eestis teenuseid osutava keskdepositooriumi Eestis registreeritud filiaali asukohas kohapealset kontrolli kooskõlas käesoleva seaduse § 41 lõigetega 1–4, teavitades sellest eelnevalt keskdepositooriumi asukohariigi finantsjärelevalve asutust. (3) Keskdepositoorium, kelle filiaal on asutatud Eestis või kes osutab Eestis teenuseid ja kelle tegevusloa on välisriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis teenuseid osutada. (4) Kui välisriigi keskdepositoorium või tema Eesti äriregistrisse kantud filiaal rikub käesolevas seaduses või muus õigusaktis sätestatud nõuet või ei täida päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse ettekirjutust, võib Finantsinspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks, teavitades sellest viivitamata välisriigi keskdepositooriumile tegevusloa väljastanud finantsjärelevalve asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.

Propose a change

§ 46. Järelevalve kontohalduri, emitendi agendi, kindlustusandja ja pensionifondivalitseja tegevuse üle

(1) Pensioniregistri pidaja teavitab järelevalve teostajat käesoleva seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega kontohaldurile, kindlustusandjale ja pensionifondivalitsejale pandud kohustuste rikkumisest. (2) Kui kontohaldur, kindlustusandja või pensionifondivalitseja rikub talle õigusaktidega pandud kohustusi või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, on järelevalve teostajal õigus ettekirjutusega nõuda vastavalt kontohalduri staatuse peatamist või lõpetamist või käesoleva seaduse § 37¹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu lõpetamist. (2¹) Kui emitendi agent rikub talle õigusaktidega pandud kohustusi või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, on järelevalve teostajal õigus ettekirjutusega nõuda emitendi agendina tegutsemise peatamist või lõpetamist. (3) Kui kindlustusandja või pensionifondivalitseja rikub talle õigusaktidega pandud kohustusi või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, on järelevalve teostajal käesoleva seaduse või kogumispensionide seaduse alusel õigus teha talle täitmiseks ettekirjutusi.

Propose a change

§ 46². Kohustusliku aruande, dokumendi või teabe esitamata jätmine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe avalikustamata jätmise või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, puuduliku või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Propose a change

§ 46³. Kohustusliku kogumispensioni avalduste vastuvõtmisega seotud kohustuste täitmata jätmine

(1) Kogumispensionide seaduse § 14 lõikes 5 või 5¹ või § 16 lõikes 7¹ kehtestatud kontohalduri nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Propose a change

§ 46⁴. Registripidajale andmete mitteesitamine

(1) Registripidajale kohustuslike andmete tähtpäevaks esitamata jätmise või vale või eksitava teabe esitamise eest, samuti väärtpaberite registris registreerimata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle paneb toime juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

Propose a change

§ 46⁶. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud nõuete täitmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 16, 25–30, 32–35, 37–41, 43–54 või 59 keskdepositooriumile või krediidiasutusele sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Propose a change

← Find another law