(1) Käesoleva seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
(2) Käesolev seadus sätestab planeerimise põhimõtted ning nõuded planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Planeerimisel hõlmatakse nii maa- kui ka veeala, õhuruumi ja maapõue. Käesolevat seadust kohaldatakse seaduses sätestatud juhtudel majandusvööndi välispiirini.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata sellise ehitise kavandamisele, mille ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või kriisiolukorra lahendamine.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsuseta loetakse alljärgnevad riigikaitselised ehitised ehitisteks, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ning mille kavandamisel käesolevat seadust ei kohaldata:
1) side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitseline ehitis;
2) sõjaväelise väljaõppega seotud riigikaitseline ehitis;
3) riigikaitseline tee;
4) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli ja lasketiir;
5) ladustamisega seotud riigikaitseline ehitis;
6) Kaitseväe ja Kaitseliidu linnak;
7) Eesti riigi vastu suunatud sõjalise ründe tõkestamiseks vajalik ehitis.
(2²) Kui Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja kavandatakse osaliselt või tervikuna eraomandis või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale maale, siis käesoleva seaduse kohaldamata jätmisel lähtutakse relvaseaduse §-s 85 sätestatust.
(2³) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 4–6 nimetatud riigikaitselist ehitist on vaja viivitamata ehitada detailplaneeringu koostamise kohustusega tiheasustusega alale, siis otsustab detailplaneeringu koostamise kohustuse täitmata jätmise Vabariigi Valitsus, olles enne ära kuulanud asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse.
(2⁴) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 2¹ ja 2³ nimetatud ja riigi omandis olevale maale kavandatava ehitise puhul võib Vabariigi Valitsus otsustada peatada samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad. Enne otsuse tegemist edastab valdkonna eest vastutav minister otsuse eelnõu kohaliku omavalitsuse üksusele arvamuse andmiseks. Vabariigi Valitsuse otsus kaotab kehtivuse, kui otsusega ette nähtud ehitis ei ole valmis viie aasta möödumisel. Tähtaja hulka ei arvata aega, mil Vabariigi Valitsuse otsuse kehtivus oli peatatud või ehitamine keelatud.
(3) Planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele kohaldatakse käesolevast seadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Natura 2000 võrgustiku alal ja piiriülesel keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse lisaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ettenähtud menetlusest. Nõuded keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.
(4) Kehtestatud planeeringu alusel läbiviidavale kinnisasja avalikes huvides omandamisele, sealhulgas sundvõõrandamisele, kohaldatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.
(1) Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused.
(2) Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
(3) Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.
(4) Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohase eelhinnangu koostamise korral on eelhinnang planeeringu juurde kuuluv lisa. Kui planeerimismenetluses sõlmitakse käesoleva seaduse § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4 lõike 2¹ kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks.
(5) Ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu kehtestamise otsusega võib sätestada planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajaduse korral nende järjekorra. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord lisatakse hiljemalt planeeringu vastuvõtmise otsusele.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuded:
1) planeerimise põhimõtete rakendamiseks;
2) planeeringu ülesannete lahendamise täpsustamiseks;
2¹) planeeringu algatamise taotlusele ./dyn=109072026075&id=106102023002 ;
3) planeeringu vormistamisele ./dyn=109072026075&id=122102019001 ;
4) planeeringu ülesehitusele ./dyn=109072026075&id=122102019001 ;
5) avalikustamisega seonduvatele dokumentidele ja nende säilitamisele.
(1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja on vastavalt pädevusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on:
1) maa-alale vastavate planeeringute olemasolu tagamine;
2) planeeringu koostamise korraldamine;
3) planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine;
4) planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine;
5) planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine;
6) kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist.
(2¹) Planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti aluseks oleva planeeringu, samuti riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu tellimise ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.
(2²) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja juhul, kui käesolevas seaduses või muus õigusaktis ei ole toimingu tegemiseks tähtaega sätestatud.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib moodustada kuni kahekümnest liikmest koosneva nõukoja, mis nõustab planeerimisalase tegevuse korraldajaid ja töötab välja juhendeid tasakaalustatud ning ühiskonnaliikmete pikaajalisi vajadusi ja huve arvestava ruumilise arengu saavutamiseks.
(4) Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026075&id=122122015012 kehtestab määrusega koostöö tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise alused.
(5) Planeerimisalase tegevuse korraldaja tagab, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik (edaspidi planeerija), arvestades planeeringu liiki ja eesmärki. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis peab keskkonnamõju hindama või keskkonnamõju hindamist juhtima keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele vastav juhtekspert.
(6) Planeerija ja muu planeeringu koostamises osalev eriteadmistega isik peab:
1) omama töö eripärale vastavaid teadmisi ja oskusi;
2) juhinduma hoolsuskohustusest, et tagada planeeringu hea kvaliteet ning sellele esitatavate nõuete arvestamine;
3) juhinduma selgituskohustusest, mis hõlmab info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes planeerimisalase tegevuse korraldajale või muule isikule;
4) tagama planeeringu õigusaktidele vastavuse.
(7) Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna kutsekvalifikatsiooni tunnustamise puhul kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(1) Planeeringute andmekogu (edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu) on planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeerimismenetluse, selle käigus tehtud toimingute ja otsuste säilitamiseks ning avalikustamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu.
(2) Andmekogus säilitatakse ja avalikustatakse teavet kehtestatud käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud teemaplaneeringute, riigi eriplaneeringute, maakonnaplaneeringute, üldplaneeringute, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute ja detailplaneeringute kohta.
(2¹) Andmekogus töödeldakse järgmiste isikute üldandmeid:
1) planeeringu koostamisest huvitatud isik;
2) planeeringu koostaja;
3) planeeringu kooskõlastaja;
4) planeerimismenetluses arvamuse andja;
5) planeerimismenetluse käigus läbiviidud uuringu koostaja;
6) planeerimismenetluse käigus sõlmitud halduslepingu pool;
7) käesoleva seaduse § 4 lõike 2¹ kohase lepingu pool;
8) planeerimismenetlusse kaasatud isik;
9) planeerimismenetlusest teavitatud isik.
(2²) Isikuandmeid säilitatakse andmekogus planeeringu kehtivuse lõpuni, misjärel antakse planeering üle avalikku arhiivi.
(3) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026075&id=129102022001 määrusega.
(4) Andmekogu vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet.
(5) Andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.
(6) Andmekogusse kogutakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) planeeringu seletuskiri;
2) planeeringu joonise esituskujud;
3) planeeringu digitaalsed kihid;
4) planeeringu juurde kuuluvad lisad;
5) planeerimismenetluse käigus tehtud otsused.
(7) Andmekogu põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpne andmekoosseis;
3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.
(8) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib andmekogu kaudu kaasata isikuid, kelle õigusi või huve võib planeerimismenetlus puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi planeerimismenetluses osaleda. Selleks võib planeerimisalase tegevuse korraldaja saata andmekogu kaudu neile teateid planeerimismenetluse või menetlustoimingu kohta.
(1) Kui planeerimismenetluses esitavad menetletava planeeringu lahenduse kohta ühesuguseid või samasisulisi arvamusi rohkem kui 20 isikut ja nad ei ole menetluses nimetanud oma esindajat, siis võib planeeringu koostamise korraldaja nõuda, et arvamuse esitajad nimetaksid oma esindaja. Kõik ühispöördumise esitajad peavad olema tuvastatavad ning lisanud ühispöördumisele oma kontaktandmed.
(2) Kui arvamuse esitajad ei nimeta oma esindajat 30 päeva jooksul planeeringu koostamise korraldaja vastavasisulise taotluse esitamisest arvates, võib haldusorgan iseseisvalt määrata esindaja taotlejate hulgast. Esindajaks võib muu hulgas olla arvamuse esimesena allkirjastanud, haldusorganile esitanud või üle andnud või muul viisil haldusorganiga teiste arvamuse esitajate nimel suhelnud isik.
(3) Esindaja määramisel teatab esindaja planeeringu koostamise korraldajale talle sobiva teadete edastamise viisi.
(4) Planeeringu koostamise korraldaja määratud esindaja võib igal ajal loobuda esindamisest, teavitades sellest planeeringu koostamise korraldajat kirjalikult. Kui määratud esindaja loobub esindamisest, võib planeeringu koostamise korraldaja nimetada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel uue esindaja või nõuda, et arvamuse esitajad nimetaksid oma esindaja.
(5) Esindatav võib igal ajal loobuda planeeringu koostamise korraldaja määratud esindajast, teavitades sellest planeeringu koostamise korraldajat kirjalikult. Kui esindatav loobub määratud esindajast, teavitab ta planeeringu koostamise korraldajat oma arvamuse tagasivõtmisest või soovist osaleda menetluses kaasatavana.
1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) asukoha eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel;
2) ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele;
3) ehitise kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile;
4) hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil;
5) krundi hoonestusala on planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi;
6) kuja on vähim lubatud vahemaa ehitiste vahel, mis määratakse õigusakti alusel;
7) krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada;
8) krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus;
9) maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad;
10) planeerija on geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse;
11) planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne;
12) planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest;
13) oluline ruumiline mõju on mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile;
14) planeeringu põhilahendus on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise;
15) planeeringulahendus on planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, mis elluviimisel võimaldab planeeringuga kavandatud maa ja ehitiste sihtotstarbelist kasutamist planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimustest kinnipidamisel;
16) roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus ning küla tiheasustusega alal;
17) rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest.
(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamiseks anda juhendeid, et:
1) edendada tervikliku ja kvaliteetse keskkonna loomist ja säilitamist;
2) ühtlustada planeeringu koostamise korraldamise praktikat;
3) tagada erinevate huvide ja väärtuste tasakaalustamine;
4) anda muid selgitusi käesoleva seaduse rakendamiseks.
(2) Juhendid avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.
Planeeringuga tuleb luua eeldused kestliku, funktsionaalse, mitmekesise, kasutusmugava, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna ning kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, hoides olemasolevaid väärtusi.
(1) Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid.
(2) Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta.
(2¹) Käesolevas seaduses ettenähtud kohtades avalike arutelude läbiviimisel võib planeeringu koostamise korraldaja võimaldada avalikel aruteludel osalemist ka elektrooniliste vahendite abil, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab avalikul arutelul osalejal arutelu jälgida ja arvamust avaldada.
(2²) Kui tulenevalt kehtivatest piirangutest avalike koosolekute ja avalike ürituste korraldamisele ei ole avalikke arutelusid selleks ettenähtud kohtades võimalik korraldada, võib avalikke arutelusid korraldada ainult elektrooniliste vahendite abil, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab avalikul arutelul osalejal arutelu jälgida ja arvamust avaldada. Eelnimetatud viisil avaliku arutelu korraldamine on lubatud vaid juhul, kui kõik avalikul arutelul osaleda soovijad on sellega nõustunud.
(3) Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta.
§ 10. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte
(1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
(2) Riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi.
(3) Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega.
(1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet.
(2) Planeerimisalase tegevuse korraldajal on õigus saada planeeringu koostamiseks tasuta teavet. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tagama planeerimismenetluses kogutud teabe säilitamise ja kättesaadavuse.
(3) Kooskõlastamine ja arvamuse andmine on tasuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 12. Otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte
(1) Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist.
(2) Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid.
(3) Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist.
(4) Planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega, vajaduse korral neid ennetades ja leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustega kohandades.
§ 13. Üleriigiline planeering ja selle koostamise korraldaja
(1) Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.
(2) Üleriigilise planeeringu võib koostada teemaplaneeringuna.
(3) Üleriigiline planeering on planeering, mille eesmärk on määrata kindlaks riigi territooriumi ja majandusvööndi säästva ning tasakaalustatud ruumilise arengu pikaajalised põhimõtted ja suundumused ning kavandada Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks terviklik ruumilahendus.
(4) Üleriigilise planeeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.
(5) Üleriigiline planeering on maakonnaplaneeringu koostamise alus.
(6) Üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(1) Üleriigilise planeeringu ülesanded on:
1) asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
2) üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil;
3) muu taristu, sealhulgas energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
4) maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
5) väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine;
6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine;
7) muude käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannetega seonduvate ülesannete lahendamine.
(2) Mereala ja sellega piirneva rannikuala ning majandusvööndi teemaplaneeringu ülesanded on:
1) mereala tasakaalustatud ruumilise arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
2) merekeskkonna kaitseks vajalike meetmete määratlemine;
3) veeteede paigutuse arvestamine planeeringus ning vajaduse korral ettepanekute tegemine veeteede muutmiseks või uute veeteede kavandamiseks;
4) sadamate paigutuse määramine;
5) kalanduse toimimist tagavate meetmete määramine;
6) kaitsealade ja nende kasutustingimustega arvestamine;
7) kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste asukoha ja üldiste ehitustingimuste määramine;
8) riigikaitselise otstarbega merealade määratlemine ning neile kasutustingimuste määramine;
9) maavara kasutuselevõtuks vajalike meetmete tagamine ning maavara kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine;
10) puhkealade määratlemine ning nende kasutustingimuste määramine;
11) muinsuskaitseliste väärtuste tagamiseks vajalike meetmete määratlemine;
12) energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku rajamiseks sobivate alade määratlemine;
13) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.
(3) Üleriigilises planeeringus lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse riigi ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.
§ 15. Koostöö ja kaasamine üleriigilise planeeringu koostamisel
(1) Üleriigiline planeering koostatakse koostöös ministeeriumide ja üleriigiliste omavalitsusliitudega.
(2) Üleriigilise planeeringu koostamisse kaasatakse Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse üksused, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu.
(3) Üleriigilise planeeringu koostamisse võib kaasata isiku, kes on avaldanud selleks soovi. Kui üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja kaasab käesolevas lõikes nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad üleriigilise planeeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei teata, edastab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.
(5) Üleriigilise planeeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.
§ 16. Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
(1) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab Vabariigi Valitsus.
(2) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korralduses märgitakse planeeringu koostamise eesmärk ning planeeringu algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.
(3) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ning planeeringu koostamise algataja ja planeeringu koostamise korraldaja veebilehel. Teates märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave.
(4) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse kirjalikult käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates.
§ 18. Üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine
(1) Üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja esitab üleriigilise planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nende kohta ettepanekute saamiseks käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.
(2) Käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.
(3) Kui käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või 2 nimetatud isik või asutus ei ole määratud tähtaja jooksul ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekuid esitada.
(4) Üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel üleriigilise planeeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis vajalikud muudatused.
(5) Üleriigilise planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm koos käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.
§ 19. Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek
(1) Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku.
(2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.
(3) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.
(4) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave.
(5) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes enne avaliku väljapaneku algust. Teade avalikust väljapanekust avaldatakse üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teates tuleb tutvustada lühidalt üleriigilise planeeringu sisu ja planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid, sealhulgas märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.
(7) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal tagatakse üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile koostamise korraldaja käsutuses olevatele üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga seotud materjalidele ja informatsioonile.
(8) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
(9) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamusi esitanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest üleriigilise planeeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 20. Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
(1) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
(2) Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.
(3) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu aeg ja koht.
(4) Avalikul arutelul tutvustab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab üleriigilise planeeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu käsitlevatele küsimustele.
(5) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest üleriigilise planeeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 21. Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine
(1) Kui üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitati üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku tulemuste kohta ühes üleriigilise levikuga ajalehes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates.
(2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused.
§ 22. Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks
(1) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele ning teavitatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üleriigilise planeeringu kohta arvamust.
(2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
(3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga, loetakse üleriigiline planeering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles toodud hinnangute piisavust ja objektiivsust.
(4) Esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel tehakse üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused.
(1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist üleriigilisse planeeringusse avalikustatakse üleriigiline planeering selle koostamise korraldaja veebilehel. Üleriigilise planeeringu avalikustamine kestab vähemalt 30 päeva. Üleriigilise planeeringu avalikustamise jooksul on igal isikul õigus esitada planeeringu kohta kirjalikult arvamust.
(2) Üleriigilise planeeringu avalikustamise ajal planeeringu kohta kirjalikult arvamust avaldanud isikule teatab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuse arvestamise või arvestamata jätmise kohta 30 päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalikustamise lõppemist.
(1) Üleriigilise planeeringu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(2) Üleriigilise planeeringu kehtestamisest teavitatakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates.
(3) Üleriigilise planeeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul selle kehtestamisest arvates vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja 14 päeva jooksul üleriigilise planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.
(4) Üleriigilise planeeringu kehtestamisest teatamisel tuleb esitada lühikokkuvõte üleriigilise planeeringu sisu kohta, sealhulgas riigi ruumilise arengu eesmärkide kohta ning selle kohta, milliseks võib kujuneda üleriigilise planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline mõju ning mõju looduskeskkonnale.
(5) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud teemaplaneeringu kehtestamisel esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud teemaplaneeringu kohta § 4¹ lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul teemaplaneeringu kehtestamisest arvates.
(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab üleriigilise planeeringu koos maakonnaplaneeringutega üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitab Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte ülevaatamise tulemustest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates.
(2) Üleriigilise planeeringu ülevaatamisega selgitatakse välja:
1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
2) planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile;
3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused;
4) uue planeeringu koostamise vajadus;
5) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused.
Üleriigilise planeeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb koostada uus üleriigiline planeering, lähtudes käesolevas seaduses üleriigilise planeeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.
§ 27. Riigi eriplaneering ja selle koostamise korraldaja
(1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.
(2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 ja tuuleelektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 400 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.
(3) Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.
(4) Riigi eriplaneeringu koostamine merealal on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ehitisele kohustuslik juhul, kui vastaval merealal puudub nimetatud ehitise asukohta käsitlev kehtestatud üleriigilise planeeringu teemaplaneering ning selle koostamisele ei ole asutud.
(5) Riigi eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.
(6) Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.
(7) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsus võib vajaduse korral riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on selle valdkonna valitsusasutus.
(7¹) Kehtetu
(8) Kehtetu
(9) Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest.
(10) Riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus, välja arvatud juhul, kui riigi eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku alusel.
(11) Riigi eriplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse riigi eriplaneering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
§ 27¹. Riigi eriplaneeringu kehtestamine asukoha eelvaliku alusel
(1) Riigi eriplaneeringu koostamisel võib loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.
(2) Mereala hõlmava riigi eriplaneeringu koostamisel võib loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendamata ja puuduvad välistavad tegurid ehitise edasiseks kavandamiseks hoonestusloaga ning asukoha eelvalikus on toodud hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused.
(2¹) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul määratakse kavandatava ehitise maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust.
(3) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kohaldatakse asukoha eelvaliku alusel planeeringu kehtestamisele ja vaidlustamisele käesoleva seaduse § 53 lõigetes 1–4¹ ja 6–8 ning §-s 54 sätestatut. Planeeringu kehtestamisest teavitatakse 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Samuti teavitatakse kinnisasja omanikku, kelle kinnisasi või selle osa on vaja riigi eriplaneeringu elluviimiseks avalikes huvides omandada, sealhulgas sundvõõrandada, või selle suhtes sundvaldus seada.
(4) Asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering on projekteerimistingimuste andmise alus.
(5) Asukoha eelvaliku alusel kehtestatud mereala hõlmav riigi eriplaneering, millega kavandatakse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist, on hoonestusloa andmise alus.
§ 28. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
(1) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja või muu käesoleva seaduse § 27 lõikes 7 nimetatud valdkonna valitsusasutuse ettepanekul.
(2) Riigi eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui:
1) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik;
1¹) sellega võib kaasneda oht riigi julgeolekule;
2) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või
3) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.
(3) Riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu algatamise nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(3¹) Kui planeeringu koostamise korraldajale esitatakse sama ala kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel täiendav taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks, siis algatatakse või jäetakse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata 90 päeva jooksul viimase täiendava nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(3²) Kui merealal tuuleelektrijaama püstitamiseks esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse puhul viiakse läbi käesoleva seaduse § 28¹ kohane konkurss, siis algatatakse või jäetakse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata 90 päeva jooksul konkursi tulemuste riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale esitamisest arvates.
(4) Planeeringu koostamise korraldaja teavitab riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi taotluse menetlemise osas. Teade avaldatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Täiendava taotluse võib esitada 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud teate avaldamise nõuet ja täiendava taotluse esitamise õigust ei ole riigi poolt esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse puhul.
(5) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuses märgitakse:
1) algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir;
2) riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk;
3) kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus;
4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.
(6) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Teates märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teave.
(7) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse kirjalikult käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates.
§ 28¹. Merealal tuuleelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamise taotluse alusel konkursi korraldamine
(1) Kui samale merealale on tuuleelektrijaama püstitamiseks esitatud mitu riigi eriplaneeringu algatamise taotlust, esitab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja 60 päeva jooksul viimasena esitatud nõuetekohase riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi pädev asutus) taotlused konkursi läbiviimiseks enampakkumise alusel (edaspidi konkurss).
(2) Pädev asutus korraldab taotluste esitajate vahel konkursi 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu koostamise korraldajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste saamisest arvates.
(3) Konkursi väljakuulutamisel määrab pädev asutus:
1) enampakkumise alghinnaks 7500 eurot ruutkilomeetri kohta;
2) tagatisraha suuruse, mis on kaks protsenti enampakkumise alghinnast.
(4) Pädev asutus esitab konkursi tulemused kirjalikult riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale 14 päeva jooksul konkursi tulemuste kinnitamisest arvates.
(5) Merealal tuuleelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamise taotluste alusel konkursi algatamise ja läbiviimise korra ning tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026075&id=105122023008 määrusega.
(1) Riigi eriplaneeringu koostamise algataja võib riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui:
1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus;
1¹) sellega võib kaasneda oht riigi julgeolekule;
2) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus või
3) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.
(2) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ning selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõigetes 6 ja 7 riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. Samuti teavitatakse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul koostamise lõpetamisest arvates.
§ 30. Asukoha eelvalik riigi eriplaneeringu koostamisel
(1) Pärast riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus.
(1¹) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel ja riigi eriplaneeringu kehtestamisel asukoha eelvaliku alusel kohaldatakse riigi eriplaneeringu koostamisel asukoha eelvalikule sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõudeid.
(2) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Kui riigi eriplaneeringu koostamiseks on esitatud mitu samasisulist taotlust, kaalutakse eelvaliku tegemisel ka esitatud taotlustes toodud võimalikke asukohti.
§ 31. Koostöö ja kaasamine riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel
(1) Riigi eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb.
(2) Riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu.
(3) Riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja kaasab käesolevas lõikes nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei teata, edastab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.
(5) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse käesolevas seaduses nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus on kohustatud edastama saadud teate kõigile korteriomanikele.
(6) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemise vältel avalikustatakse planeering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
§ 31¹. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine
(1) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja esitab riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nende kohta ettepanekute saamiseks käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.
(2) Käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.
(3) Kui käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik või asutus ei ole määratud tähtaja jooksul ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekuid esitada.
(4) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel riigi eriplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis vajalikud muudatused.
(5) Riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm koos käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste ettepanekutega avalikustatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
§ 33. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
§ 34. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine
§ 35. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine
§ 36. Riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne
(1) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemise käigus koostab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande.
(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne peab sisaldama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõigetes 4 ja 4² nimetatud teavet.
(3) Kehtetu