§ 34. Osakuomanikule uute osakute väljalaskmise esildis
(1) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud osakud laseb välja ning omaosakud võtab vajaduse korral tagasi registripidaja pensionifondivalitseja vastava esildise alusel. Esildises märgitakse:
1) pensionifondivalitseja nimi;
2) viide esildise aluseks olevale käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud ettekirjutusele, kui Finantsinspektsioon on sellise ettekirjutuse teinud;
3) igale osakuomanikule tekitatud kahju suurus;
4) tekitatud kahju suuruse määramise metoodika;
4¹) teave selle kohta, kas kahju kannatanud osakuomanikele uute osakute väljalaskmiseks võetakse tagasi fondivalitseja omaosakud;
4²) osakuomanikele tekitatud kahju hüvitamise tähtaeg;
5) esildise esitamise kuupäev;
6) muud õigusaktides sätestatud asjaolud;
7) asjaolud, mida pensionifondivalitseja peab oluliseks.
(2) Esildis tuleb esitada Finantsinspektsioonile vähemalt 30 päeva enne käesoleva seaduse § 33 lõike 2 punktis 3 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4² nimetatud tähtaegu. Kui Finantsinspektsioon ei ole kümne kalendripäeva jooksul esildise saamisest alates esitanud vastuväiteid, edastab pensionifondivalitseja selle registripidajale täitmiseks. Esildises ilmnenud puudused kõrvaldab pensionifondivalitseja Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.
§ 35. Osakuomanikele uute osakute väljalaskmise kord
(1) Kahju kannatanud osakuomanikule tekitatud kahju ulatuses lastakse välja selle pensionifondi osakuid, kuhu laekub või peaks laekuma osakuomaniku kohustusliku kogumispensioni makse. Kui osakuomanik on sõlminud pensionilepingu, leppinud kokku fondipensioni, taotlenud pensionifondist ühekordset väljamakset või kui ta on surnud, lastakse välja selle pensionifondi osakuid, kuhu laekus tema viimane kohustusliku kogumispensioni sissemakse.
(1¹) Kui kahju kannatanud osakuomaniku makse laekub või laekus viimati tema pensioni investeerimiskontole, hüvitatakse kahju vastavas suuruses summa ülekandmisega tema pensioni investeerimiskontole.
(2) Omaosakute tagasivõtmise korral pensionifondivalitsejale pensionifondist väljamakseid ei tehta.
(3) Omaosakute tagasivõtmise korral käesolevas jaos sätestatud tingimustel ei kohaldata tagasivõtmistasu.
(4) Omaosakute tagasivõtmise ja osakuomanikele osakute väljalaskmise täpsem kord ./dyn=116102026006&id=109112010006 kehtestatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korraga.
1) Pensionifondivalitseja on kohustatud kolme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud esildise Finantsinspektsioonile esitamise päevast arvates avaldama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel või konsolideerimisgrupi, millesse ta kuulub, veebilehel teate, milles on vähemalt järgmised andmed:
1) pensionifondi nimetus, mille osakuomanikele tekitatud kahju hüvitatakse;
2) osakuomanike teavitamise kord;
3) osakuomanikele kahju hüvitamise tähtaeg.
§ 37. Pensionifondi osakute omandamine pensionifondi likvideerimise korral
(1) Pensionifondi likvideerimisel omandab iga osakuomanik jaotamisele kuuluva raha eest tema osale vastava arvu tema poolt valitud või valiku tegemata jätmise korral registripidaja poolt käesoleva paragrahvi alusel kindlaks määratud või loositud uue pensionifondi osakuid.
(2) Uue pensionifondi valib osakuomanik käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimustele vastava avaldusega kahe kuu jooksul pärast likvideerimisteate avaldamist vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, kui Finantsinspektsioon ei ole määranud pikemat tähtaega. Avalduse esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2–3, 5 ja 5¹ ning § 16 lõikes 7¹ sätestatut.
(2¹) Isik võib uue pensionifondi valimise asemel määrata käesolevas paragrahvis sätestatud korras, et tema osa jaotamisele kuuluvast rahast kantakse tema pensioni investeerimiskontole.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avalduses peab olema märgitud:
1) osakuomaniku nimi;
2) osakuomaniku isikukood;
3) osakuomaniku kontaktandmed;
4) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
5) likvideeritava pensionifondi nimetus;
6) valitud uue pensionifondi nimetus, mille osakuid isik soovib omandada;
6¹) pensioni investeerimiskonto number, kui isik soovib, et tema osa jaotamisele kuuluvast rahast kantakse tema pensioni investeerimiskontole;
7) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike pensionifondide tingimuste, prospektide ja põhiteabega;
8) uue pensionifondi valimisel kinnitus selle pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
9) avalduse esitamise kuupäev;
10) osakuomaniku allkiri.
(3¹) Piiratud teovõimega isiku eest avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele isikule avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel ei ole perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud kohtu nõusolek vajalik.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avaldus esitatakse kontohaldurile, kes edastab avalduse andmed viivitamata registripidajale.
(5) Kui osakuomanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avaldust tähtaegselt esitanud, omandab osakuomanik selle pensionifondi osakuid, kuhu laekub või peaks laekuma osakuomaniku kohustusliku kogumispensioni makse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeval.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pensionifond puudub või kui selleks pensionifondiks on likvideeritav pensionifond, loosib registripidaja osakuomanikule uue pensionifondi pensionifondide hulgast, mille investeerimisstrateegia on investeerimisfondide seaduse § 363 kohaselt sarnane likvideeritava pensionifondi strateegiaga.
(7) Registripidaja loosib osakuomanikule uue pensionifondi viie tööpäeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avalduse esitamise tähtaja möödumisest.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatut ei kohaldata, kui lõikes 2 sätestatud avalduse tähtaegselt esitamata jätnud osakuomaniku makse laekub või peaks laekuma tema pensioni investeerimiskontole. Käesolevas lõikes sätestatud juhul kannab registripidaja osakuomaniku osa jaotamisele kuuluvast rahast tema pensioni investeerimiskontole.
§ 38. Osakute kustutamine ja uue pensionifondi osakute väljalase
(1) Pensionifondi depositoorium kannab viivitamata pärast investeerimisfondide seaduse §-des 175 ja 176 sätestatud kõigi toimingute teostamist osakuomanike vahel jaotamisele kuuluva raha üle registripidaja kontole. Kui pensionifondi likvideerijaks on pensionifondivalitseja või Finantsinspektsiooni poolt määratud likvideerijad, kannab pensionifondi depositoorium osakuomanike vahel jaotamisele kuuluva raha üle likvideerija korraldusel.
(2) Esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa laekumist registripidaja kontole, teostab registripidaja samaaegselt uue pensionifondi osakute väljalaske ja likvideeritava pensionifondi osakute kustutamise. Pensionifondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse §-s 72 sätestatut.
(3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osakute kandmist pensionikontodele eraldab registripidaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast pensionifondivalitsejale või pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule kuuluvatele osakutele vastava summa, mis jääb kuni kohustusliku pensionifondi likvideerimise lõpuni registripidaja kontole.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa ulatuses, millest on eraldatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summa, kannab registripidaja pensionikontodele Eesti väärtpaberite keskregistris vastava arvu uue pensionifondi osakuid.
(5) Samaaegselt osakute kandmisega pensionikontodele Eesti väärtpaberite keskregistris kannab registripidaja pensionikontodele kantud osakute puhasväärtusele vastava summa uue pensionifondi pangakontole depositooriumis.
(6) Osakute kustutamise korral ei kohaldata tagasivõtmistasu.
(7) Uute pensionifondi osakute väljalaskmist ei toimu käesoleva seaduse § 37 lõigetes 2¹ ja 8 sätestatud juhtudel ning registripidaja kannab osakuomanikele vastava osa jaotamisele kuuluvast rahast nende pensioni investeerimiskontodele, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega.
§ 39. Sissemaksed pensionifondi likvideerimise korral
(1) Likvideeritava pensionifondi osakute väljalaske peatamisel investeerimisfondide seaduse § 173 alusel laekuvad käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 1 sätestatud vahendid registripidaja pangakontole.
(2) Alates käesoleva seaduse § 37 lõikes 7 sätestatud uue pensionifondi loosimise päevale järgnevast päevast omandab osakuomanik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite ja järgnevate sissemaksete eest käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud avalduses märgitud või käesoleva seaduse § 37 lõigetes 5–7 sätestatud alustel kindlaks määratud uue pensionifondi osakuid. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata isiku suhtes, kes on määranud, et tema makse laekub pensioni investeerimiskontole.
(3) Osakuomanik saab alustada sissemaksete tegemist mõnda teise pensionifondi käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud korras.
§ 40. Õigus kohustuslikule kogumispensionile ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksed
(1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib, kui isikul on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud viis aastat.
(1¹) Isikul, kellel on tuvastatud puuduv töövõime, on samuti õigus kohustuslikule kogumispensionile.
(2) Kogumispensioni saamiseks sõlmitakse käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras kindlustusandjaga pensionileping, lepitakse pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või taotletakse ühekordset väljamakset pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on isikul õigus taotleda väljamakset pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt käesoleva seaduse §-s 43¹ sätestatud tingimustel ja korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud õiguse tuvastamiseks ja tulumaksuseaduse § 20¹ lõike 3 punkti 1 kohaldamiseks väljamaksete tegemisel on registripidajal õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt andmeid töövõimetuspensionäride kohta, kellele on avatud pensionikonto käesoleva seaduse § 17 alusel, ja Eesti Töötukassalt (edaspidi töötukassa) andmeid isikute kohta, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
§ 43. Ühekordne väljamakse isikule, kellel on õigus kohustuslikule kogumispensionile
(1) Käesoleva seaduse § 40 lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud isikul on ühekordse väljamakse saamiseks õigus nõuda kõigi temale kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa ja kogu tema pensioni investeerimiskontol oleva summa korraga väljamaksmist.
(2) Kui osakuomanik omandab pärast kõigi osakute tagasivõtmiseks ühekordse väljamakse avalduse esitamist, kuid enne ühekordse väljamakse tegemist täiendavalt osakuid, võetakse kõik osakuomanikule kuuluvad osakud tagasi ja tehakse talle ühekordne väljamakse.
(3) Kui ühekordse väljamakse tegemisel võeti tagasi kõik isikule kuulunud pensionifondide osakud ja maksti välja kogu tema pensioni investeerimiskontodel olnud summa, korraldab registripidaja isikule ühe kuu jooksul uue väljamakse tegemise, kui tema pensionikontole laekub pärast ühekordse väljamakse saamist raha. Ühekordse väljamakse tegemise järel pensionikontole jäänud osakute tagasivõtmiseks või pensioni investeerimiskontole jäänud või sinna laekunud raha väljavõtmiseks on isikul õigus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel esitada avaldus uue ühekordse väljamakse saamiseks, leppida kokku fondipension või sõlmida pensionileping.
(4) Ühekordse väljamakse saamiseks esitatakse avaldus ja väljamakse tehakse käesoleva seaduse §-des 52⁴–52⁶ sätestatud korras.
§ 43¹. Väljamakse isikule, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile
(1) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, on üks kord õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa ja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.
(2) Pensionifondi osakud võetakse tagasi ning neile vastav summa ja pensioni investeerimiskontodel olev raha makstakse välja jaanuaris, mais või septembris. Väljamakse tehakse hiljemalt:
1) 20. jaanuaril, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale laekunud hiljemalt 31. juulil;
2) 20. mail, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale laekunud hiljemalt 30. novembril;
3) 20. septembril, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale laekunud hiljemalt 31. märtsil.
(3) Kui isik on soetanud finantsvara pensioni investeerimiskonto kaudu, peab kogu finantsvara olema võõrandatud, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõppenud ja võõrandamise käigus saadud raha pensioni investeerimiskontole laekunud.
(4) Avaldus raha väljavõtmiseks esitatakse ja väljamakse tehakse käesoleva seaduse §-des 52⁴–52⁶ sätestatud korras.
(5) Raha väljavõtmisega lõpetab isik maksete tegemise. Maksete tegemine lõpeb väljamakse tegemisele eelnenud kuu lõpu seisuga.
(6) Kehtetu
§ 44. Osakute tagasivõtmine ja pensioni investeerimiskontolt raha kandmine kohustatud isiku tööleasumisel Euroopa ühenduste institutsiooni
(1) Kohustatud isikul, kes vastab tingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 04.03.1968, lk 1–7), on õigus kõigi talle kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmisele ning osakute koguväärtuse ja kogu pensioni investeerimiskontol oleva raha, sealhulgas pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamisest ja finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõppemisest kontole laekunud raha kandmisele Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemi vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 2¹ alusel kehtestatud korrale.
(2) Kõik kulud, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise ja finantsvara võõrandamise, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu ülesütlemisega ning ülekannete tegemisega, kannab kohustatud isik.
§ 45. Pensionileping ja selle sõlmimise üldtingimused
(1) Pensionileping on käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 või 1¹ nimetatud isiku ja kindlustusandja vahel sõlmitud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud isikule (edaspidi kindlustusvõtja) pensionimakseid ning kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse.
(2) Pensionilepinguga kaetakse kindlustusriskidest üksnes kindlustustegevuse seaduses sätestatud üleelamisrisk. Muude kindlustusriskide katmine ei ole lubatud.
(3) Pensionilepingu alusel tehakse pensionimakseid kindlustusvõtja surmani (edaspidi eluaegne pensionileping) või lepingus kokkulepitud tähtpäevani (edaspidi tähtajalisena sõlmitud pensionileping).
(4) Üleelamisriski arvestamisel on kindlustusandja kohustatud pensionilepingute sõlmimisel kasutama ühevanuseliste meeste ja naiste puhul sama väärtusega oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid.
(5) Pensionilepingu kindlustusvõtja võib olla üksnes füüsiline isik, kellel on käesoleva seaduse § 40 lõike 1 või 1¹ alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile.
(6) Kui kindlustusvõtja ei ole määranud teisiti, võetakse pensionilepingu sõlmimisel tagasi kõik kindlustusvõtjale kuuluvad pensionifondide osakud ning tehakse neile vastava summa ja kindlustusvõtja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva summa eest ühekordne kindlustusmakse isiku valitud kindlustusandjale. Osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise ning neile vastava summa kandmise pensionifondist kindlustusandjale korraldab registripidaja. Pensioni investeerimiskontol oleva raha kandmise kindlustusandjale korraldab konto avanud krediidiasutus kindlustusvõtja korraldusel.
(7) Pensionilepingu sõlmimise õigus on annuiteedi tegevusluba omaval Eestis asutatud kindlustusandjal ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud kindlustusandja Eesti filiaalil, kes on Tagatisfondi seaduses ettenähtud pensionilepingute osafondi osaline ning kellel on registripidajaga kehtiv väärtpaberite registri pidamise seaduse § 37¹ lõikes 1 nimetatud leping.
(8) Pensionimakse suuruse arvutamisel kasutatakse ühel päeval tehtud pensionilepingute pakkumustes samu oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid ja kindlustusandja võetavaid tasusid ning garanteeritud intressimääraga pensionilepingu puhul sama garanteeritud aastaintressi määra.
(9) Pensionimakseid tehakse kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkulepitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui kalendrikuu 15. kuupäeval.
(10) Pensionilepingust tulenevad varalised õigused ei või olla tagatiseks või muul viisil koormatud.
(11) Pensionilepingu suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
(1) Investeerimisriskiga pensionileping on pensionileping, kus kindlustusvõtjale ei ole garanteeritud pensionimaksed vähemalt suuruses, mis vastab nullprotsendilise garanteeritud intressimääraga arvutatud pensionimaksetele, ning mille alusvaraga seotud investeerimisriski kannab vastavalt lepingule kindlustusvõtja.
(2) Investeerimisriskiga pensionilepingu alusvarana kasutatava finantsvara valiku määrab kindlustusandja. Kindlustusandja võib investeerimisriskiga pensionilepingu alusvara valikus pakkuda ka kohustusliku pensionifondi osakuid.
(3) Pensionifondi osakute omandamine, tagasivõtmine ja vahetamine toimuvad kindlustusandja, registripidaja ja pensionifondivalitseja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt, arvestades osakute vahetamisel käesoleva seaduse § 25 lõikes 8 sätestatud osakute vahetamise tähtaegu.
(4) Kui kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv fondivalitseja teeb investeerimisriskiga pensionilepingu alusvaralt arvestatud fondi valitsemistasust tagasimakse, kasutab kindlustusandja seda pensionilepingu pensionimaksete suurendamiseks.
§ 46². Garantiiperioodiga pensionilepingu soodustatud isiku õigused
(1) Kui garantiiperioodiga pensionilepingu kindlustusvõtja sureb garantiiperioodi jooksul, on nimetatud perioodi lõpuni tegemata jäävale pensionimaksele vastavas summas väljamaksele õigus soodustatud isikul.
(2) Garantiiperioodiga pensionilepingu soodustatud isikul, kellele on avatud pensionikonto käesoleva seaduse § 17 alusel, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summat õigus kasutada ka sissemakse tegemiseks pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või viimati laekus tema kogumispensioni makse. Sellise pensionifondi või pensioni investeerimiskonto puudumise korral tuleb soodustatud isikul esitada valikuavaldus käesoleva seaduse § 16 kohaselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kannab kindlustusandja vastava summa registripidajale, kes korraldab käesoleva seaduse § 22 alusel soodustatud isikule pensionifondi osakute väljalaskmise või raha kandmise tema pensioni investeerimiskontole.
(4) Kui soodustatud isikul on sõlmitud pensionileping, on tal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summat õigus kasutada ka käesoleva seaduse § 52¹ lõike 6 kohaselt täiendava kindlustusmakse tasumiseks.
(1) Pensionilepingu sõlmimiseks esitab isik avalduse tema valitud kindlustusandjale.
(2) Kindlustusandja on kohustatud isiku antud teabe alusel välja selgitama vähemalt käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 2 sätestatud ulatuses tema nõudmised pensionilepingule ning tegema isikule neile nõudmistele suurimal võimalikul määral vastava pensionilepingu sõlmimiseks allkirjastatud kirjaliku pakkumuse.
(3) Kehtetu
(4) Isik tagastab kindlustusandja tehtud pakkumusega nõustumisel selle allkirjastatult kindlustusandjale.
(5) Kindlustusandja esitab viivitamata pärast isiku poolt pakkumuse allkirjastamist registripidajale käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatule vastava avalduse kindlustusmakse ülekandmiseks. Registripidaja poolt avalduse vastuvõtmisega loetakse pensionileping sõlmituks.
(6) Registripidaja keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avalduse vastuvõtmisest, kui:
1) isikul ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 ega 1¹ kohaselt veel õigust kohustuslikule kogumispensionile;
2) osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud;
3) registripidajale esitatud avaldus ei vasta käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud nõuetele;
4) isikul juba on kehtiv pensionileping ning tal puuduvad osakud ja raha pensionikontol uue pensionilepingu sõlmimiseks.
5)
(7) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitanud kindlustusandjat, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate, mis peab sisaldama:
1) keeldumise õiguslikku alust;
2) keeldumise põhjendust.
(8) Kindlustusandja on kohustatud kindlustusvõtjat viivitamata teavitama pensionilepingu sõlmimise kuupäevast ja õigusest 14 päeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest arvates lepingust taganeda.
(8¹) Kui kindlustusmakse tasumiseks kasutatakse kindlustusvõtja pensioni investeerimiskontol olevat raha, laseb kindlustusvõtja talle pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusel kanda sellelt kontolt vastava summa pensionilepingus sätestatud tähtpäevaks kindlustusandja pangakontole.
(9) Kindlustusvõtjal on õigus 14 päeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest arvates lepingust taganeda, esitades selleks nimetatud tähtaja jooksul kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taganemisavalduse. Kindlustusandja on kohustatud registripidajat viivitamata teavitama talle esitatud taganemisavaldusest, esitades käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 1–4 ja 11 nimetatud andmed.
(9¹) Kui kindlustusvõtja ei ole kümne päeva jooksul pärast pensionilepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset osas, milleks ta soovis kasutada oma pensioni investeerimiskontol olevat raha, on kindlustusandjal õigus pensionilepingust taganeda. Kindlustusandja teavitab pensionilepingust taganemisest viivitamata kindlustusvõtjat ja registripidajat, esitades viimasele käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 1–4 ja 11 nimetatud andmed.
(9²) Pensionilepingust taganemise korral tagastab kindlustusandja kindlustusmakse kindlustusvõtja pensioni investeerimiskontole, kui kindlustusmakse tasumiseks kasutati pensioni investeerimiskontol olnud raha.
(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 ega 9¹ sätestatud pensionilepingust taganemise õigust ei kasutata ja kindlustusmakse tasumiseks tuleb tagasi võtta kindlustusvõtjale kuuluvaid pensionifondi osakuid, rahuldab registripidaja kindlustusandja esitatud avalduse ning korraldab osakute tagasivõtmise ja kannab vastavalt osakute koguväärtusele või pensionilepingu sõlmimisel määratud osakute arvule vastava summa kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest 14 päeva möödumisest arvates.
(10¹) Kehtetu
(11) Kindlustusandja väljastab viivitamata pärast kindlustusmakse laekumist kindlustusvõtjale käesoleva seaduse § 51 kohase pensionilepingu poliisi.
(12) Pensionilepingust taganemise suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse § 433 lõike 1 kolmandas lauses ega §-des 56 ja 457 sätestatut.
§ 50. Isiku teavitamine enne pensionilepingu sõlmimist
(1) Kindlustusandja peab iga kord enne isikuga pensionilepingu sõlmimist:
1) teatama isikule oma kontaktandmed, sealhulgas kontori aadressi, kus pensionileping sõlmitakse, kui seda ei tehta kindlustusandja asukohas;
2) selgitama välja isiku nõudmised pensionilepingule, sealhulgas pensionimaksete tegemise tingimused;
3)
4) tutvustama pakutava pensionilepingu tingimusi, sealhulgas pensionimaksete suurust, sagedust ja alguse aega, garanteeritud intressimäära, oodatava eluea eeldusi, kõigi pensionilepinguga seotud tasude suurust ning pensionilepingu ülesütlemise tingimusi;
5) selgitama isikule pensionimakse kujunemise põhimõtteid ja tingimusi, mis mõjutavad pensionimakse suurust;
6) teavitama isikut käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud kindlustusmakse ja pensionimaksete suuruse muutuse võimalikkusest pärast pensionilepingu sõlmimist;
7) selgitama isikule pensionilepingu tagastusväärtuse kujunemise põhimõtteid;
8) selgitama isikule pensionilepingute kasumi määramise ja jaotamise põhimõtteid;
9) selgitama isikule pensionimaksete maksustamise üldisi põhimõtteid;
10) selgitama isikule tema õigust kindlustusandja pakkumusega mitte nõustuda, samuti teavitama õigusest sõlmitud pensionilepingust taganeda 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates;
10¹) teavitama isikut kindlustusandja õigusest käesoleva seaduse § 49 lõikes 9¹ sätestatud korras taganeda sõlmitud pensionilepingust, mille kindlustusmakse tasumiseks soovitakse kasutada pensioni investeerimiskontol olevat raha;
11) esitama pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, millel isik võib esitada kaebuse kindlustusandja tegevuse peale;
12) nõustama isikut muudes pensionilepinguga seotud küsimustes.
(1¹) Kindlustusandja peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule iga kord enne isikuga investeerimisriskiga pensionilepingu sõlmimist:
1)
2) andma isikule lepingu alusvara olemuse ja sellega seotud riskide kohta teavet, mis võimaldab tal teha igakülgselt kaalutud otsuse, seejuures ei ole lubatud rõhutada investeerimisriskiga pensionilepingu sõlmimisest saadavat võimalikku kasu, kui samal ajal ei viidata selgelt selle lepingu sõlmimisega seotud riskidele;
3) hindama kindlustustegevuse seaduse §-s 222 sätestatu kohaselt investeerimisriskiga pensionilepingu ja selle alusvara sobivust isikule.
(2) Isikule antud nõuandeid ja soovitusi tuleb esitada põhjalikkusega, mis vastab pensionilepingu keerukusele ja isiku asjatundlikkusele.
(3) Isikule avaldatav teave peab olema esitatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, selgelt sõnastatud, ülevaatlikult liigendatud ja koostatud eesti keeles või kokkuleppel isikuga muus keeles.
(4) Isiku teavitamise suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse § 428 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
(1) Pensionilepingu poliisil peavad olema märgitud vähemalt:
1) kindlustusandja ärinimi ja kontaktandmed;
2) kindlustusvõtja nimi ja kontaktandmed;
3) kindlustatud isiku nimi ja kontaktandmed, kui on tegemist ühise pensionilepinguga;
4) kindlustusmakse suurus;
5) pensionimakse suurus ja kuupäev ning pensionimaksete alguse aeg;
6) pensionilepinguga seotud tasude suurus;
7) pensionilepingu ülesütlemise tingimused ja selle eest võetava tasu suurus;
8) garantiiperioodi pikkus ja soodustatud isiku andmed, kui pensionileping on garantiiperioodiga;
9) viited kindlustustingimustele, mida kohaldatakse pensionilepingu suhtes;
10) viide käesolevale seadusele, millest pensionilepingu sõlmimise alused tulenevad;
11) viide tulumaksuseadusele, millest pensionimaksete maksustamise reeglid tulenevad;
12) pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, millel isik võib esitada kaebuse kindlustusandja tegevuse peale.
(1¹) Investeerimisriskiga pensionilepingu poliisil väljendatakse pensionimakse suurus tagasivõtmisele kuuluva finantsvara suuruses.
(1²) Tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu poliisil peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule olema märgitud lepingu tähtaeg.
(2) Pensionilepingu kindlustusmakse ning pensionimaksed poliisil ja lepingupoolte allkirjastatud pakkumusel võivad erineda osas, mis tuleneb pensionilepingu sõlmimise ja käesoleva seaduse § 49 lõikes 10 sätestatud osakute tagasivõtmise vahelisel ajal toimunud osakute arvu või väärtuse muutusest. Kui kindlustusmakse tasumiseks kasutatakse kindlustusvõtja pensioni investeerimiskontol olevat raha, võib kindlustusmakse erinevus tuleneda ka pensioni investeerimiskontol oleva summa muutumisest kindlustusmakse tasumise hetkeks.
(3) Kui kindlustusandjale laekunud kindlustusmakse on suurem, kui pakkumuses märgitud, on kindlustusandja kohustatud vastavalt suurendama ka pensionilepingu pensionimakseid.
(4) Poliisil märgitud andmete muutumise korral on kindlustusandja kohustatud väljastama kindlustusvõtjale uue poliisi.
(5) Pensionilepingu poliis peab olema kirjalikus vormis.
(6) Pensionilepingu poliisi suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 434 sätestatut.
(1) Kindlustusandja on kohustatud kord aastas teavitama kindlustusvõtjat vähemalt järgmistest andmetest:
1) perioodi jooksul tehtud pensionimaksed;
2) pensionilepingu alusel võetud tasud;
3) perioodi jooksul kindlustusvõtjale määratud pensionilepingute kasum;
4) pensionilepingu tagastusväärtus.
(2) Pensionilepingu tagastusväärtuse suuruse on kindlustusandja kohustatud kindlustusvõtjale esitama ka viimase taotlusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave tuleb esitada rahalises suuruses või kui see ei ole võimalik, siis protsentuaalses suuruses ning see peab vastama käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud tingimustele.
(3¹) Pensionilepingu kohta teabe esitamise suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 429 sätestatut.
(3²) Kindlustusandja veebilehel peavad olema kättesaadavad sõlmitavate pensionilepingute garanteeritud intressimäärad ja oodatava eluea eeldused ning kindlustusandja võetavate tasude suurus.
(4) Kindlustusandja poolt registripidajale esitataval avaldusel peavad olema märgitud:
1) kindlustusandja nimi;
2) kindlustusvõtja nimi;
3) kindlustusvõtja isikukood;
4) kindlustusvõtja kontaktandmed;
5)
5¹) viide sellele, kas tegemist on investeerimisriskiga pensionilepinguga või mitte;
6) selle pensionifondi nimetus, mille osakud võetakse kindlustusmakse tasumiseks tagasi;
7) nende osakute arv, mille tagasivõtmist taotletakse;
7¹) lepingu tähtaeg, kui pensionileping sõlmitakse tähtajalisena;
7²) kindlustusvõtja selle pensioni investeerimiskonto number, millel olevat summat ta soovib kasutada kindlustusmakse tasumiseks;
7³) viide sellele, kas kindlustusvõtja soovib kindlustusmakse tasumiseks kasutada kogu oma pensioni investeerimiskontodel olevat raha või osa sellest;
8) pensionilepingu number ja viitenumber;
9) ülesöeldud pensionilepingu number ja selle sõlminud kindlustusandja nimi, kui on tegemist uue pensionilepingu sõlmimisega;
10) ülesöeldud pensionilepingu lõppemise kuupäev, kui on tegemist pensionilepingu ülesütlemisega;
10¹) pensionimaksete peatamise ja jätkamise kuupäevad, kui tegemist on pensionimaksete peatamisega;
11) avalduse esitamise kuupäev.
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
§ 52¹. Pensionikontol olevate raha ja osakute ning pensioni investeerimiskontol oleva raha kasutamine pärast pensionilepingu sõlmimist
(1) Kui kindlustusvõtja pensionikontole jääb pärast pensionilepingu sõlmimist pensionifondi osakuid või tema pensioni investeerimiskontole raha, on tal nende ja hiljem omandatud osakute, samuti pensioni investeerimiskontole jäänud või sinna hiljem laekunud raha kasutamiseks käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 sätestatud õigused ning õigus kasutada osakuid ja pensioni investeerimiskontol olevat raha täiendava kindlustusmakse tasumiseks. Täiendava kindlustusmakse tasumiseks tuleb kindlustusvõtjal esitada pensionilepingu sõlminud kindlustusandjale vastav avaldus.
(2) Kindlustusandja esitab täiendava kindlustusmakse saamiseks pärast kindlustusvõtjalt asjakohase avalduse saamist registripidajale käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastava avalduse.
(3) Registripidaja korraldab osakute tagasivõtmise ning osakute koguväärtusele või kindlustusvõtja määratud osakutele vastava summa kandmise kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse saamisest arvates, arvestades käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.
(4) Kui täiendava kindlustusmakse tasumiseks kasutatakse pensioni investeerimiskontol olevat raha, laseb kindlustusvõtja talle pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusel kanda sellelt kontolt vastava summa kindlustusandja määratud tähtpäevaks viimase pangakontole.
(4¹) Kui pensionilepingu sõlmimisel kasutati kindlustusmakse tasumiseks kõiki kindlustusvõtjale kuulunud pensionifondide osakuid ja tema kõigil pensioni investeerimiskontodel olnud summasid ning kindlustusvõtja pensionikontole laekub raha, korraldab registripidaja ühe kuu jooksul selle raha kandmise kindlustusandjale kindlustusvõtja viimati sõlmitud pensionilepingu täiendava kindlustusmaksena. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata kindlustusvõtja surma korral.
(5) Täiendava kindlustusmakse tasumisega muudetakse pensionilepingut ja kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud õigust tasuda pensionilepingu täiendav kindlustusmakse kohaldatakse ka garantiiperioodiga pensionilepingu soodustatud isiku suhtes, kellel on kindlustusvõtja surma järel tekkinud õigus pensionimaksetele sellest pensionilepingust. Soodustatud isiku soovil korraldab garantiiperioodiga pensionilepingu sõlminud kindlustusandja soodustatud isikule väljamaksmisele kuuluva summa kandmise tema pensionilepingu täiendava kindlustusmaksena selle lepingu sõlminud kindlustusandjale.
§ 52². Pensionilepingu ülesütlemine, uue sõlmimine ja pensionimaksete peatamine
(1) Pensionilepingu ülesütlemine on lubatud üksnes juhul, kui selle sõlmimisest on möödunud vähemalt kolm aastat ning lepingu ülesütlemise avaldus on esitatud vähemalt kolm kuud enne pensioniaasta lõppu.
(1¹) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus pensionilepingu puhul algab pensionilepingu sõlmimisest.
(2) Pensionilepingu ülesütlemise korral lõpeb leping jooksva pensioniaasta lõpus.
(3) Pensionilepingu ülesütlemise korral ei maksta selle lepingu tagastusväärtust välja kindlustusvõtjale, vaid kantakse kindlustusvõtja sõlmitud teise pensionilepingu kindlustusmaksena lepingu sõlminud kindlustusandjale.
(4) Kui kindlustusvõtja sureb enne uue pensionilepingu sõlmimist või täiendava kindlustusmakse tasumist, ei kuulu ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtus ülekandmisele ega väljamaksmisele.
(5) Kui kindlustusvõtja soovib pensionilepingu üles öelda, esitab ta kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava avalduse. Kindlustusvõtjal on õigus pensionilepingu ülesütlemise avaldus enne lepingu lõppemist tagasi võtta.
(6) Kui kindlustusvõtja esitab kindlustusandjale pensionilepingu ülesütlemise avalduse, on kindlustusandja kohustatud viie tööpäeva jooksul esitama kindlustusvõtjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tema pensionilepingu tagastusväärtuse suuruse lepingu lõppemise hetkel. Pensionilepingu ülesütlemisest teavitab kindlustusandja registripidajat enne lepingu lõppemist viivitamata, esitades avalduse, milles märgitakse käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 10 ja 11 nimetatud andmed.
(7) Pensionilepingu tagastusväärtus on lepingu tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus tagastusväärtuse arvutamise hetkel või käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul pensionilepingu lõppemise hetkel. Pensionilepingu tagastusväärtus on sõltuvalt pensionilepingu tingimustes sätestatust kas selle lepingu tulevaste rahavoogude:
1) nüüdisväärtus, mille arvutamisel on kasutatud lepingu garanteeritud intressimäära ja millest võib olla maha arvatud lepingu ülesütlemise tasu, või
2) nüüdisväärtus, mille arvutamisel on kasutatud kindlustustegevuse seaduse § 45 lõikes 3 sätestatud riskivaba intressikõverat ja millest võib olla maha arvatud lepingu ülesütlemise tasu.
(7¹) Pensionilepingu tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse arvutamisel võetakse aluseks selle lepingu:
1) pensionimaksed, millele lisanduvad lepingu sõlmimisel kokkulepitud kindlustusandjale makstavad lepingu täitmisega seotud tasud;
2) tagastusväärtuse arvutamise hetkel kehtivad eluiga kirjeldavad suremusnäitajad, mis on ühes vanuses meeste ja naiste puhul sama väärtusega.
(7²) Investeerimisriskiga pensionilepingu tagastusväärtus on selle lepingu alusvara hulka kuuluva finantsvara väärtusele vastav summa, mida oleks tagastusväärtuse arvutamise hetkel vaja, et sõlmida samasugune investeerimisriskiga pensionileping.
(8) Uus pensionileping sõlmitakse pärast ülesöeldud pensionilepingu lõppemist. Uue pensionilepingu sõlmimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1–9 ja 11 sätestatut. Käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 nimetatud avalduses näidatakse § 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 9 ja 11 sätestatud andmed.
(8¹) Kui ülesöeldud pensionileping oli sõlmitud garantiiperioodiga või pensionimaksete edasilükkamisega, võib selliseid tingimusi ette näha ka uue pensionilepingu sõlmimisel.
(8²) Garantiiperioodiga pensionilepingu sõlmimisel ei või garantiiperioodi pikkus ületada ülesöeldud pensionilepingu alusel kasutamata jäänud garantiiperioodi ja pensionimaksete edasilükkamisel ei või pensionimakseid hakata tegema hiljem, kui neid oleks ülesöeldud pensionilepingu alusel tegema hakatud, kui lepingut ei oleks üles öeldud.
(8³) Kui kindlustusvõtjal on juba mitu pensionilepingut ja ta soovib ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtust kasutada olemasoleva lepingu täiendava kindlustusmakse tasumiseks, esitab ta selle lepingu sõlminud kindlustusandjale pärast ülesöeldud pensionilepingu lõppemist asjakohase avalduse.
(9) Pärast uue pensionilepingu sõlmimist või täiendava kindlustusmakse tasumiseks avalduse vastuvõtmist esitab kindlustusandja kindlustusvõtja pensionilepingu tagastusväärtuse ülekandmiseks korralduse kindlustusandjale, kellega oli sõlmitud ülesöeldud pensionileping.
(10) Kui pensionilepingu pensionimaksed on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tagastusväärtuse suuruse leidmist muutunud, on kindlustusandja kohustatud üle kandma tagastusväärtuse, mis vastab muutunud pensionimaksetele.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud ülekande on kindlustusandja kohustatud tegema viie tööpäeva jooksul vastava korralduse saamisest arvates.
(11¹) Eluaegse pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping eluaegsena. Tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping tähtajalisena või eluaegsena.
(12) Kindlustusandjal on õigus rakendada pensionilepingu ülesütlemisele kindlustusvõtja suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 7 sätestatust ning tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu ülesütlemisele ka lõikes 3 sätestatust soodsamaid tingimusi. Kui pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping sama kindlustusandja juures, on kindlustusandjal lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatule õigus pensionilepingu ülesütlemisele ja uue pensionilepingu sõlmimisele rakendada ka käesoleva paragrahvi lõigetes 8¹, 8² ja 11¹ sätestatust soodsamaid tingimusi.
(13) Kindlustusvõtjal, kes on pensionilepingu sõlminud käesoleva seaduse § 40 lõike 1¹ alusel, tekib pärast tema töövõime osaliseks või täielikuks hindamist õigus pensionimaksed peatada, kui tal ei ole § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, esitades selleks kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava avalduse.
(14) Pensionimaksete peatamisega muudetakse pensionilepingut ning kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse, mida kohaldatakse pensionimaksete jätkamisel kokkulepitud kuupäevast arvates, ja väljastab kindlustusvõtjale uue, käesoleva seaduse § 51 kohase pensionilepingu poliisi.
(15) Kindlustusandja teavitab registripidajat pensionimaksete peatamisest viivitamata pärast kindlustusvõtjalt vastava avalduse saamist, esitades avalduse, milles märgitakse käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 10¹ ja 11 nimetatud andmed.
§ 52³. Fondipensioni kokkuleppimine ja väljamaksete tegemise tingimused
(1) Osakuomanik võib kohustusliku kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni, mille alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni lõppemiseni.
(2) Fondipension hõlmab kõiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab. Arvesse ei võeta osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
(3) Fondipensioni tähtaeg määratakse pensioniaastates ja arvutatakse fondipensioni kokkuleppimisel osakuomaniku vanusele vastavate üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel.
(4) Osakuomanik võib määrata fondipensionile käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust lühema või pikema tähtaja.
(5) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik väljamaksete sageduse, mille kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kvartalis või pensioniaastas. Kui väljamaksete sagedus on kord kvartalis või kord pensioniaastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul.
(6) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus algab fondipensioni puhul fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäeval.
(7) Osakuomanikule fondipensioni väljamakse tegemisel võetakse ettenähtud arv osakuid tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise ja osakuomanikule väljamakse tegemise korraldab registripidaja.
(8) Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist, jagades osakuomanikule kuuluvate osakute arvu vastavalt valitud väljamaksete sagedusele fondipensioni kestusega kuudes, kvartalites või pensioniaastates.
(9) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, jaotatakse väljamakse tegemisel tagasivõtmisele kuuluv osakute arv eri pensionifondide vahel vastavalt igas pensionifondis osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud, mis võetakse väljamakse tegemisel tagasi igas pensionifondis.
(10) Fondipension lõpeb ja väljamaksete tegemine lõpetatakse:
1) osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmise ja neile vastava väljamakse tegemisega;
2) osakuomaniku surma korral;
3) fondipensioni lõpetamiseks avalduse esitamisel osakuomaniku poolt või
4) olukorras, kus kõigi osakuomanikule kuuluvate pensionifondide osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 173 alusel peatatud.
§ 52⁴. Fondipensioni avaldus, ühekordse väljamakse avaldus ja raha väljavõtmise avaldus
(1) Fondipensioni kokkuleppimiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale vormikohase fondipensioni avalduse.
(2) Fondipensioni avalduses märgitakse:
1) isiku nimi;
2) isiku isikukood;
3) isiku kontaktandmed;
4) isiku pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud;
5) fondipensioni tähtaeg;
6)
7) perioodiliste väljamaksete tegemise sagedus;
8) avalduse esitamise kuupäev;
9) isiku allkiri.
(3) Fondipensioni lõpetamiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale avalduse, millel märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4, 8 ja 9 nimetatud andmed.
(4) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud ühekordse väljamakse saamiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale ühekordse väljamakse avalduse, kus märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4, 8 ja 9 nimetatud andmed. Kui soovitakse osalist väljamakset pensionifondist, märgitakse ühekordse väljamakse avaldusel ka summa, mille isik soovib välja võtta ning selle pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist ta selleks soovib. Kui soovitakse osalist väljamakset pensioni investeerimiskontolt, esitab konto avanud krediidiasutus viivitamata pärast isikult vastava avalduse saamist registripidajale pensioni investeerimiskontol oleva raha või sellest osa väljamaksmiseks avalduse, milles peavad olema märgitud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 ja 8 nimetatud andmed ning summa, mille isik soovib pensioni investeerimiskontolt välja võtta, koos pensioni investeerimiskonto numbri ja selle avanud krediidiasutuse ärinimega.
(4¹) Käesoleva seaduse §-s 43¹ sätestatud väljamakse saamiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale raha väljavõtmise avalduse, kus märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4, 8 ja 9 nimetatud andmed.
(4²) Raha väljavõtmise avalduse esitamisega annab avalduse esitaja registripidajale õiguse kontrollida krediidiasutusest tema avaldusel märgitud isiku nime ja pangakonto numbri õigsust.
(4³) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega täpsustavaid nõudeid raha väljavõtmise avalduse vormile isiku teavitamiseks sellise avalduse esitamisega kaasnevatest tagajärgedest.
(5) Fondipensioni avalduse, fondipensioni lõpetamise avalduse ja ühekordse väljamakse avalduse esitamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõikeid 1–4, 6 ja 7 ning raha väljavõtmise avalduse esitamise suhtes § 14 lõikeid 2–3 ja 5¹ ning § 16 lõikeid 1–7. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4¹ nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette antud vormil.
(5¹) Piiratud teovõimega isiku eest raha väljavõtmise avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele isikule sellise avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel peab seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud kohtu nõusolek.
(5²) Kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma fondipensioni avaldust või ühekordse väljamakse avaldust muuta, esitades selleks uue käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondipensioni avalduse või lõikes 4 nimetatud ühekordse väljamakse avalduse.
(5³) Kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma käesoleva paragrahvi lõike 4 esimeses ja teises lauses nimetatud ühekordse väljamakse avalduse tagasi võtta. Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud raha väljavõtmise avalduse, mis on esitatud hiljemalt 31. märtsil, võib isik tagasi võtta kuni 31. juulini, avalduse, mis on esitatud hiljemalt 31. juulil, võib isik tagasi võtta kuni 30. novembrini ja avalduse, mis on esitatud hiljemalt 30. novembril, võib isik tagasi võtta kuni 31. märtsini. Selleks esitab isik kontohaldurile või registripidajale registripidaja ette antud vormil ühekordse väljamakse avalduse või raha väljavõtmise avalduse tagasivõtmise avalduse. Ühekordse väljamakse avalduse tagasivõtmise avalduse esitamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõikeid 1–4, 6, 7 ja 8 ning raha väljavõtmise avalduse tagasivõtmise avalduse esitamise suhtes § 14 lõikeid 2–3 ning § 16 lõikeid 1–7 ja 8.
(6) Registripidaja keeldub fondipensioni lõpetamise avalduse vastuvõtmisest, kui avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele. Registripidaja keeldub raha väljavõtmise avalduse, ühekordse väljamakse avalduse või fondipensioni avalduse vastuvõtmisest, kui:
1) registripidajale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele;
2) avalduse alusel väljamaksete tegemine ei ole võimalik;
3) avalduses toodud andmed ei vasta tegelikkusele või on vastuolulised;
4) avalduse on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamiseks õigust.
(7) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur edastab veateate viivitamata avalduse esitanud isikule.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud veateade peab sisaldama:
1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust.
(1) Ühekordseid väljamakseid, fondipensioni väljamakseid ja käesoleva seaduse §-s 43¹ nimetatud väljamakseid teeb registripidaja käesolevas seaduses ja pensionifondi tingimustes sätestatud korras.
(2) Käesoleva seaduse §-s 43¹ sätestatud väljamakse tegemiseks korraldab registripidaja pensionifondi osakute tagasivõtmise, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsest lepingust.
(3) Käesoleva seaduse §-s 43¹ nimetatud väljamakse tegemisel võetakse kõik osakuomanikule kuuluvad pensionifondi osakud tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakud võetakse tagasi 1. jaanuarile või 1. maile järgneval esimesel tööpäeval või 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev, sõltuvalt sellest, kas väljamakse tehakse jaanuari, mai või septembri 20. kuupäevaks.
(4) Käesoleva seaduse §-s 43¹ nimetatud väljamakse tegemisel ei võeta arvesse osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
(5) Kui osakuomaniku pensionikontole laekub raha pärast käesoleva seaduse §-s 43¹ sätestatud väljamakset ja tal ei ole tekkinud õigust ega kohustust tasuda makset või talle kuulub osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, teeb registripidaja osakuomanikule väljamakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgmisel § 43¹ lõikes 2 sätestatud väljamakse tähtpäeval, korraldades vajaduse korral osakute tagasivõtmise.
(6) Fondipensioni väljamakse ja ühekordse väljamakse puhul korraldab registripidaja pensionifondi osakute tagasivõtmise vastavalt fondipensioni või ühekordse väljamakse avaldusele selle esitamisele järgneva kuu, kvartali viimase kuu või pensioniaasta viimase kuu 15. kuupäevast kuni 20. kuupäevani, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsest lepingust.
(7) Ühekordse väljamakse ja fondipensioni väljamaksete tegemisel võetakse aluseks osaku puhasväärtus osakute tagasivõtmise päeval.
(8) Kui osakuomanik omandab pensionifondi osakuid pärast fondipensioni kokkuleppimist või tema pensionikontol on osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, võetakse need osakud arvesse järgmise väljamakse tegemisel väljamakse aluseks olevate osakute arvu leidmisel.
§ 52⁶. Pensioni investeerimiskontolt väljamaksete tegemise kord
(1) Kui isikul on raha pensioni investeerimiskontol, teeb registripidaja ühekordseid väljamakseid ja käesoleva seaduse §-s 43¹ sätestatud väljamakseid käesolevas seaduses sätestatud korras, lähtudes pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingust.
(2) Väljamakse tehakse pensioni investeerimiskontol oleva summa ulatuses. Pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara ulatuses väljamakse saamiseks on isik kohustatud finantsvara võõrandama, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõpetama.
(2¹) Enne käesoleva seaduse § 52⁴ lõike 4 esimeses lauses nimetatud ühekordse väljamakse avalduse esitamist teavitab isik talle pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutust soovist taotleda kogumispensioni saamiseks ühekordne väljamakse.
(3) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud ühekordse väljamakse tegemisel kannab registripidaja isikule kogu tema pensioni investeerimiskontol oleva summa, kui isik ei ole määranud teisiti. Ühekordne väljamakse tehakse § 52⁵ lõikes 6 nimetatud ajavahemikus.
(3¹) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud osalise väljamakse pensioni investeerimiskontolt korraldab isikule registripidaja viie tööpäeva jooksul pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutuselt vastava summa ja § 52⁴ lõike 4 kolmandas lauses sätestatud andmete saamisest arvates vastavalt õigusaktidele ja registripidaja poolt isikule pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingule.
(4) Kehtetu
(5) Käesoleva seaduse §-s 43¹ sätestatud väljamakset on isikul õigus taotleda üksnes juhul, kui ta on kogu pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandanud, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõpetanud ja vastav raha on pensioni investeerimiskontole laekunud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimust ei kohaldata pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara suhtes, mille võõrandamine, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamine, ei ole väärtpaberituru seaduse §-s 3 määratletud kauplemiskoha poolt kauplemise peatamise või lõpetamise tõttu, investeerimisfondi osakute või aktsiate tagasivõtmise peatamise tõttu, finantsvara teise osapoole või tehingu tegemiseks vajaliku finantsvahendaja suhtes pankrotimenetluse algatamise tõttu, krediidiasutuse suhtes väljakuulutatud moratooriumi või kriisilahendusmenetluse algatamise tõttu, kindlustusandjale kehtestatud erirežiimi tõttu või kohtu või muu pädeva haldusorgani tagajärgedelt sarnase otsuse tõttu seaduse kohaselt võimalik. Nimetatud põhjuste äralangemise järel pensioni investeerimiskontole laekuva raha suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.
(7) Kui isiku pensionikontole laekub raha pärast käesoleva seaduse §-s 43¹ sätestatud väljamakset ja tal ei ole tekkinud õigust ega kohustust tasuda makset, teeb registripidaja isikule väljamakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgmisel § 43¹ lõikes 2 sätestatud väljamakse tähtpäeval.
(1) Täiendava kogumispensioni saamiseks omandab isik vabatahtliku pensionifondi osakuid, sõlmib kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu või sõlmib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 15 nimetatud PEPP-i pakkujaga (edaspidi PEPP-i pakkuja) PEPP-i lepingu.
(2) Isik võib samal ajal omada ja omandada mitme vabatahtliku pensionifondi osakuid, sõlmida täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid ühe või mitme kindlustusandjaga ning sõlmida PEPP-i lepinguid ühe või mitme PEPP-i pakkujaga.
(2¹) Isiku eest võib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakseid tasuda ja sissemakseid teha vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks ning PEPP-i lepingusse tema tööandja.
(2²) Tööandja ei või sissemaksete tegemise või kindlustusmaksete tasumise tingimusena esitada nõuet, et töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme staaž ületab kolme aastat või tema miinimumvanus ületab 21 aastat.
(3) Täiendav kogumispension makstakse välja käesolevas seaduses, vabatahtliku pensionifondi tingimustes, täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus ja PEPP-i lepingus sätestatud tingimustel ja korras.
(4) Registripidajal on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt andmeid käesoleva seaduse kohaselt vabatahtliku pensionifondi osakuid omandanud töövõimetuspensionäride kohta ja töötukassalt andmeid isikute kohta, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, järgmistel juhtudel:
1) väljamakse tegemisel vabatahtlikust pensionifondist tulumaksuseaduse § 21 lõike 4 punkti 1 kohaldamiseks;
2) väljamakse tegemiseks vabatahtlikust pensionifondist, millest väljamaksete tegemine on käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatu kohaselt pensionifondi tingimustes seotud osakuomaniku osalise või puuduva töövõimega;
3) käesoleva seaduse §-s 64 sätestatu alusel pensionifondi osakute tagasivõtmiseks lepingu sõlmimisel.
(5) PEPP-i lepingu ega PEPP-ina registreeritud pensionifondi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 54 ja 54¹, § 55 lõigetes 1–4 ning §-des 56–65 sätestatut.
(1) Sissemaksete tegemisel vabatahtlikku pensionifondi omandab isik oma sissemakse, samuti tema eest tööandja poolt tehtud sissemakse suurusele vastava arvu vabatahtliku pensionifondi valitseja poolt väljalastavaid osakuid.
(1¹) Kui vabatahtlikul pensionifondil on mitut liiki osakuid, määrab isik, millist liiki osakuid hakkab ta sissemaksete eest omandama. Kui isiku eest teeb vabatahtlikku pensionifondi sissemakseid tema tööandja, võib selle, millist liiki osakuid isik tööandja sissemaksete eest omandab, määrata tööandja.
(1²) Isiku taotlusel on tööandja, kes tegi tema eest sissemakseid, kohustatud talle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgitama, millised on võimalused sissemaksete tegemise jätkamiseks pärast töölt lahkumist ja õigused seoses omandatud vabatahtliku pensionifondi osakutega, ning soovitama kaaluda lahendusi, mis võimaldavad osakutele vastavat summat kasutada eelkõige pensionieas.
(2) Sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi tehakse investeerimisfondide seaduse §-s 55 sätestatud osakute väljalaskehinnaga.
(3) Kehtetu
(4) Isikule, kellele ei ole avatud pensionikontot käesoleva seaduse §-s 17 sätestatu alusel, avab registripidaja vabatahtliku pensionifondi osakute arvestamiseks pensionikonto kontohalduri poolt talle esitatud pensionikontot omada sooviva isiku kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldava taotluse alusel. Pensionikontot avada sooviva isiku isikusamasuse tuvastab isikut tõendava dokumendi alusel kontohaldur.
(5) Isik võib pensionikonto avamiseks esitada taotluse isiklikult otse registripidajale, kui:
1) talle on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt välja antud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks ning taotlus esitatakse digitaalallkirjaga registripidaja veebilehe kaudu, kasutades selleks määratud tarkvararakendust, või
2) tema isikusamasus tuvastatakse registripidaja ja kontohalduri vahelise kokkuleppe kohaselt asjakohaste organisatsiooniliste ning riist- ja tarkvaraliste vahenditega ning taotlus esitatakse kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.
(6) Pensionikonto omanik on kohustatud viivitamata teavitama kontohaldurit või registripidajat igast muudatusest oma pensionikonto avamisel esitatud andmetes. Kontohaldur edastab andmete muudatused viivitamata registripidajale.
§ 54¹. Vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse ja asjakohasuse hindamine
(1) Pensionifondivalitseja peab enne vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks või vahetamiseks isikule soovituse andmist hindama pensionifondi osakute sobivust isikule (edaspidi sobivuse hindamine), et veenduda nende vastavuses isiku riskitaluvusele ja kahjumi kandmise võimele. Sobivuse hindamisel peab kindlaks tegema isiku:
1) investeerimisalaste teadmiste ja kogemuste olemasolu, et selgitada välja, kas isik mõistab vabatahtliku pensionifondi osakute omandamisega kaasnevaid riske;
2) investeerimiseesmärgid ja rahalised võimalused ning investeeringu soovitava kestuse.
(2) Kui pensionifondivalitseja ei anna isikule soovitusi vabatahtliku pensionifondi osakute kohta, peab ta hindama vaid nende osakute asjakohasust isikule (edaspidi asjakohasuse hindamine). Asjakohasuse hindamisel peab kindlaks tegema isiku investeerimisalaste teadmiste ja kogemuste olemasolu, et selgitada välja, kas isik mõistab vabatahtliku pensionifondi osakute omandamisega kaasnevaid riske.
(3) Pensionifondivalitseja hoiatab isikut, kui:
1) saadud andmete alusel on põhjust arvata, et vabatahtliku pensionifondi osakud ei ole isiku jaoks asjakohased;
2) isiku esitatud teave ei ole piisav või isik on jätnud teabe esitamata, mistõttu ei ole võimalik hinnata vabatahtliku pensionifondi osakute asjakohasust ja tema huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.
(4) Pensionifondivalitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiatuse esitada standardvormis.
(5) Pensionifondivalitseja ei või kaasa aidata vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse või asjakohasuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmisele. Pensionifondivalitsejal on õigus vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse või asjakohasuse hindamisel tugineda isiku esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui pensionifondivalitseja teadis või pidi teadma, et teave on aegunud, ebatäpne või mittetäielik.
(6) Pensionifondivalitseja ei pea hindama vabatahtliku pensionifondi osakute asjakohasust isikule, kui isik on ise avaldanud soovi omandada vabatahtliku pensionifondi osakuid ja pensionifondivalitseja on isikut hoiatanud, et sellisel juhul ei nõuta vabatahtliku pensionifondi osakute asjakohasuse hindamist ning isiku huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.
(7) Pensionifondivalitseja ei pea hindama vabatahtliku pensionifondi osakute sobivust ega asjakohasust, kui vabatahtliku pensionifondi valib ning sissemakseid sellesse pensionifondi hakkab isiku eest tegema üksnes tema tööandja.
(8) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka kontohaldurile, kui vabatahtliku pensionifondi osakuid pakub kontohaldur, samuti isikule, kes tegutseb fondivalitseja või kontohalduri nimel.
(9) Kui isik esitab vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks või vahetamiseks avalduse otse registripidajale, ei pea registripidaja hindama nende osakute sobivust ega asjakohasust isikule. Registripidaja hoiatab isikut, et temalt ei nõuta vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse ega asjakohasuse hindamist ning isiku huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.
(1) Käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 sätestatud tingimustel ja korras võib ühe vabatahtliku pensionifondi osakuid vahetada üksnes teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu.
(1¹) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise korral toimub ühe pensionifondi osakute tagasivõtmine ja teise pensionifondi osakute väljalaskmine. Selle tulemusel omandab isik pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest vastava arvu teise pensionifondi osakuid, tasudes viimaste eest sama päeva puhasväärtuse ulatuses.
(2) Vabatahtliku pensionifondi osakuid saab vahetada tööandja pensionifondi osakute vastu, kui selle tingimuste kohaselt on osakuomaniku tööandja sellesse tööandja pensionifondi sissemakseid tegev tööandja.
(3) Kui vabatahtliku pensionifondi tingimustes on sätestatud vanus, millest alates on väljamaksed osakuomanikule lubatud, või väljamaksete tegemine on seotud osakuomaniku töövõimega, saab sellist liiki osakuid vahetada üksnes teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, mille suhtes kehtivad sarnased või rangemad väljamaksete tingimused.
(4) Vabatahtliku pensionifondi osakuid vahetatakse investeerimisfondide seaduses ja pensionifondide tingimustes ettenähtud korras ning vahetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 ning § 26 lõike 2 esimeses lauses ja lõigetes 3–5 kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise kohta sätestatut, arvestamata § 24 lõikes 5 sätestatud vahetustehingu tähtpäeva.
(5) Kui vabatahtlik pensionifond ei ole PEPP-ina registreeritud pensionifond, ei saa selle osakuid vahetada PEPP-ina registreeritud pensionifondi osakute vastu.
(6) PEPP-ina registreeritud pensionifondi osakuid saab vahetada teise PEPP-ina registreeritud pensionifondi osakute vastu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklis 44 sätestatut, või kanda sama määruse artiklites 52–56 sätestatud korras PEPP-i pakkujate vahetamise käigus osakute tagasivõtmisel saadud summa teise PEPP-i lepingusse.
§ 56. Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise tingimused
(1) Tööandja pensionifondi osakute suhtes võib pensionifondi tingimustes ette näha piiranguid:
1) korraga vahetatavate osakute arvule;
2) osakute vahetamise sagedusele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiranguid ei ole lubatud kohaldada tööandja pensionifondi osakute suhtes, mille osakuomanik ei ole enam sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja töötaja, teenistuja ega tema juhtimis- ja kontrollorgani liige.
(3) Teiste vabatahtlike pensionifondide tingimustes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangute kehtestamine lubatud.
§ 57. Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise kord
(1) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamiseks peab osakuomanik esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse kontohaldurile või registripidajale.
(2) Avalduses märgitakse:
1) osakuomaniku nimi;
2) isikukood;
3) pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib vahetada;
3¹) osakute liik, mille vahetamist osakuomanik taotleb, kui pensionifondil on mitut liiki osakuid;
4) osakute arv, mille vahetamist osakuomanik taotleb;
5) pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib omandada;
5¹) osakute liik, mida osakuomanik soovib omandada, kui pensionifondil on mitut liiki osakuid;
6) muud pensionifondi tingimustes ja õigusaktides ettenähtud andmed;
7) avalduse esitamise kuupäev;
8) osakuomaniku allkiri.
(3) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise korraldab registripidaja pensionifondi tingimustes ettenähtud tähtaegadel ja korras, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist.
(4) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamisel makstakse pensionifondivalitsejale osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ja prospektis ettenähtud ulatuses osakute tagasivõtmistasu ja väljalasketasu, kusjuures tagasivõtmistasu suurus võib erineda sõltuvalt vahetatavate vabatahtliku pensionifondi osakute omandamise ajast.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasude arvutamisel rakendatakse investeerimisfondide seaduse §-des 55, 56 ja 65 sätestatut.
§ 58. Vabatahtliku pensionifondi osakute pärimine ja tagasivõtmine
(1) Vabatahtliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on pärijal õigus nõuda kõigi päritud osakute või nendest osa kandmist pärija pensionikontole või osakute tagasivõtmist.
(2) Osakute tagasivõtmiseks esitab pärija kontohaldurile või registripidajale avalduse ja pärimistunnistuse.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
§ 59. Vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine juriidilise isiku nõudel
(1) Juriidilisest isikust pärijal on õigus iga tema poolt päritud osaku kohta nõuda rahalise väljamakse tegemist nõude esitamise päeva tagasivõtmishinna ulatuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude saab pärija esitada ühe aasta jooksul pärast seda, kui on tõestatud pärimistunnistus tema pärimisõiguse kohta, aga mitte hiljem kui kümme aastat pärast pärandi avanemist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul väljanõudmata raha jääb pensionifondi ja vastavad osakud tühistatakse.
(1) Vabatahtlikust pensionifondist tehakse osakuomanikule väljamakseid käesolevas jaos ja pensionifondi tingimustes sätestatud korras.
(2) Vabatahtliku pensionifondi tingimustega võib sätestada, millisest vanusest alates on osakuomanikul õigus väljamaksetele vabatahtlikust pensionifondist, samuti selle, kas osakuomanikul on õigus väljamaksetele osalise või puuduva töövõime korral. Õigus käesoleva seaduse §-s 60¹ sätestatud täiendava fondipensioni väljamaksetele tekib, kui osakuomanikul on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud viis aastat, samuti siis, kui osakuomanikul on tuvastatud puuduv töövõime.
(3) Vabatahtlikust pensionifondist tehakse osakuomanikule väljamakseid investeerimisfondide seaduse §-s 56 nimetatud osakute tagasivõtmishinnaga, arvestades sama seaduse §-s 59 sätestatut.
(4) Väljamakseid ei tehta, kui vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 57 või 173 alusel peatatud.
(5) Vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral tehakse väljamakseid vastavalt investeerimisfondide seaduse §-s 178 sätestatule.
(6) Vabatahtliku pensionifondi osakute pärimise korral tehakse väljamakseid käesoleva seaduse §-des 58 ja 59 sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Osakuomanik võib kõigist vabatahtlikest pensionifondidest, mille osakud talle kuuluvad, täiendava kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni (edaspidi täiendav fondipension).
(2) Täiendava fondipensioni tähtaeg määratakse aastates täiendava fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast arvates. Vaikimisi määratakse täiendava fondipensioni tähtaeg väljamaksete kokkuleppimise ajal osakuomaniku vanusele vastavate üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel ümardatuna täisaastateks.
(3) Osakuomanik võib määrata täiendavale fondipensionile käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatust lühema või pikema tähtaja.
(4) Kas väljamakseid tehakse kord kuus, iga kolme kuu tagant või kord aastas, määrab osakuomanik. Kui väljamakseid tehakse iga kolme kuu tagant või kord aastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul.
(5) Väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist, jagades osakuomanikule kuuluvate osakute arvu veel teha jäänud väljamaksete arvuga, arvestades täiendavale fondipensionile määratud tähtaega ja valitud väljamaksete sagedust.
(6) Kui osakuomanikul on mitme vabatahtliku pensionifondi osakuid, leitakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatu kohaselt iga pensionifondi kohta osakuomanikule kuuluvate osakute arv, mis väljamakse tegemisel tagasi võetakse. Arvesse ei võeta vabatahtlikku pensionifondi, mille osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
(7) Registripidaja korraldab vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmise ja osakuomanikule väljamakse tegemise iga täiendava fondipensioni väljamakse kuu 15. kuupäevast kuni 20. kuupäevani, lähtudes valitud väljamaksete sagedusest, õigusaktidest, vabatahtliku pensionifondi tingimustest ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsest lepingust.
(8) Kui täiendav fondipension on juba kokku lepitud ja osakuomanik omandab vabatahtliku pensionifondi osakuid või tema pensionikontol on vabatahtliku pensionifondi osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, võetakse need osakud arvesse järgmise väljamakse tegemisel selle aluseks olevate osakute arvu leidmisel.
(9) Täiendava fondipensioni väljamaksmine lõpetatakse:
1) pärast osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmist ja talle vastava väljamakse tegemist;
2) osakuomaniku surma korral või
3) osakuomaniku vastava avalduse esitamise korral.
(1) Täiendava fondipensioni saamiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse, milles märgitakse:
1) isiku nimi;
2) isiku isikukood;
3) isiku kontaktandmed;
4) isiku pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud;
5) täiendava fondipensioni tähtaeg;
6) väljamaksete tegemise sagedus;
7) avalduse esitamise kuupäev;
8) isiku allkiri.
(2) Täiendava fondipensioni maksmise lõpetamiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse, milles märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 7 ja 8 nimetatud andmed.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette antud vormil.
(4) Registripidaja keeldub täiendava fondipensioni maksmise lõpetamise avalduse vastuvõtmisest, kui avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele. Registripidaja keeldub täiendava fondipensioni avalduse vastuvõtmisest, kui:
1) avalduse on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamiseks õigust;
2) registripidajale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele;
3) isik juba kasutab väljamaksete saamiseks täiendavat fondipensioni.
(5) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur edastab veateate viivitamata avalduse esitanud isikule.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud veateade peab sisaldama:
1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust.