(1) Hoiu-laenuühistu nõukogu planeerib hoiu-laenuühistu tegevust, korraldab juhtimist ja teeb kontrolli juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule või volinike koosolekule selle olemasolu korral.
(2) Hoiu-laenuühistu nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Nõukogu liige peab olema hoiu-laenuühistu liige.
(4) Nõukogu liikmeks ei või olla hoiu-laenuühistu juhatuse liige, volinik, prokurist, audiitor ega laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja arvatud ühistupanga juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmed.
(5) Nõukogu pädevusse kuulub laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui põhikirjaga ei ole seda antud üldkoosoleku või volinike koosoleku pädevusse.
(6) Nõukogu nõusolek on vajalik hoiu-laenuühistu nimel selliste tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevasest majandustegevusest, sealhulgas tehingud, millega kaasneb:
1) osaluse omandamine või lõppemine teistes ühingutes;
2) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine;
3) ettevõtte üleminek, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
4) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või koormamine.
(7) Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõukogu nõusolekut vaja või on see vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel. Põhikirjaga võib nõukogule anda õiguse otsustada ka muid küsimusi, mille otsustamine ei kuulu vastavalt seadusele või põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku pädevusse.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolekut ei ole tehingu tegemiseks vaja, kui tehinguga viivitamisega kaasneks hoiu-laenuühistule oluline kahju.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolek ei kehti kolmandate isikute suhtes.
(1) Juhatuses on kaks liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.
(2) Juhatuse liige ei pea olema hoiu-laenuühistu liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Kehtetu
(1) Hoiu-laenuühistu juhatus on muu hulgas kohustatud:
1) tagama, et kõik hoiu-laenuühistu töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest, mis tulenevad käesolevast seadusest, tulundusühistuseadusest, äriseadustikust, muudest asjakohastest õigusaktidest, hoiu-laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest ning ühistu majandustegevuses levinud tavadest ja praktikatest;
2) tagama kontrolli selle üle, et hoiu-laenuühistu ja tema töötajate tegevus oleks kooskõlas käesolevas seaduses, tulundusühistuseaduses ja muudes asjakohastes õigusaktides sätestatuga ning hoiu-laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentide, tavade ja praktikaga;
3) töötama välja äriplaani nõukogu kinnitatud strateegia elluviimiseks;
4) kehtestama ja regulaarselt üle vaatama hoiu-laenuühistu riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid ning sise-eeskirjad, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske;
5) täitma muid käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi.
(2) Juhatus esitab nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate hoiu-laenuühistu tegevusest ja majanduslikust olukorrast.
(3) Juhatus teavitab viivitamata nõukogu liikmeid hoiu-laenuühistu majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või käesoleva seaduse 5. peatüki sätetest kõrvalekaldumisest.
(4) Juhatus annab hoiu-laenuühistu üldkoosolekul ülevaate käesoleva seaduse § 41 lõike 4 alusel tuvastatud rikkumistest ning esitab plaani, millal ja mis viisil need rikkumised kõrvaldatakse.
§ 36. Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmetele ja töötajatele esitatavad nõuded
(1) Hoiu-laenuühistu juhatuse, nõukogu (edaspidi koos juhtorgan), laenukomitee ega revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla isik:
1) kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
2) kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhtorgani liikmena on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.
(2) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane maine ning hoiu-laenuühistu juhtorganis osalemiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus. Isiku maine ei ole laitmatu, kui:
1) ta on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo eest või teda on karistatud varavastase, majandusalase, ametialase, avaliku usalduse vastase või isikuvastase süüteo või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või tarbijakrediidi väljastamisega seotud süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
2) ta tegeleb või on tegelenud liigkasuvõtmisega krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 39 lõike 4 tähenduses;
3) tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni;
4) tema suhtes on käimas maksejõuetusmenetlus või välja on kuulutatud tema pankrot, välja arvatud juhul, kui kohus on isiku vabastanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest;
5) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
6) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 49¹ ettevõtluskeeldu, samuti juhul, kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest.
(3) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks valitaval isikul peab olema vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks sellel ametikohal ning ta peab teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest sobituma juhtorgani koosseisu.
(4) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-laenuühistu juhtorgani liige.
(5) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi olla hoiu-laenuühistu nõukogu liige ega audiitor ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik.
(6) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesanded investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu selline tegevus. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata pedagoogilise ega teadustegevuse suhtes.
(7) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või tegutseda töötajana, juhtorgani liikmena ega audiitorina krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, sealhulgas teises hoiu-laenuühistus, välja arvatud sellises finantseerimisasutuses, mille üle hoiu-laenuühistul on otsene või kaudne kontroll.
(8) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liige ja töötaja, laenukomitee liige ja revisjonikomisjoni liige on kohustatud seadma hoiu-laenuühistu ning selle liikmete majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.
§ 36¹. Juhtorgani liikmete ja töötajate kohustused ning ülesanded
(1) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmed ja töötajad tegutsevad nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning nende ametikohale esitatavate nõuete kohaselt. Hoiu-laenuühistu juhid peavad olema suutelised korraldama ühistu tegevust selliselt, et eelkõige liikmete huvid oleksid piisavalt kaitstud.
(2) Hoiu-laenuühistu töötajad on kohustatud osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega.
(3) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmed tagavad, et ühistu organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest teavitamise protseduurid, mis on hoiu-laenuühistu laadi, ulatust ning keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.
(4) Hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud veenduma, et käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid oleksid ajakohased, hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.
(1) Hoiu-laenuühistul on kolmeliikmeline revisjonikomisjon, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat liikmete arvu.
(2) Revisjonikomisjoni liikmel peab olema majandusalane või juriidiline haridus või vähemalt kolmeaastane töökogemus raamatupidamise või rahanduse või äriühingu majandustegevuse revideerimisega seotud ametikohal.
(3) Revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla hoiu-laenuühistu juhatuse või nõukogu ega laenukomitee liige, audiitor ega raamatupidaja ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik.
(4) Hoiu-laenuühistu majandustegevuse auditeerimine ei välista revisjonikomisjoni tegevust.
§ 38. Hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni õigused ja kohustused
(1) Revisjonikomisjoni liikmel on õigus ja kohustus kontrollida hoiu-laenuühistu vara, makse- ja väärtpaberikontosid, raamatupidamisdokumente ning laenukomitee tegevust kajastavaid dokumente.
(2) Revisjonikomisjoni liikmel on õigus jälgida hoiu-laenuühistu tööd ja majandustegevust mis tahes lõigus.
(3) Hoiu-laenuühistu juhatus võimaldab revisjonikomisjonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise ning tagab kõik revisjonikomisjoni ülesannete täitmiseks vajalikud töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet hoiu-laenuühistu juhtorganite liikmetelt ja töötajatelt ning võimaluse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute arvestamist.
(1) Revisjonikomisjon revideerib hoiu-laenuühistu tegevust, sealhulgas:
1) kontrollib hoiu-laenuühistu ning tema juhtorganite liikmete ja nende tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja tulundusühistuseaduses sätestatule, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, hoiu-laenuühistu sõlmitud lepingutele ja heale tavale;
2) kontrollib käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 ettenähtud tegevuse aluste järgimist ning sise-eeskirjade ja hoiu-laenuühistu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust ning hindab neid regulaarselt;
3) nõustab hoiu-laenuühistu teenuste osutamise eest vastutavaid töötajaid ja juhtorgani liikmeid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes;
4) esitab käesoleva seaduse kohaselt ettenähtud aruandeid.
(2) Revisjonikomisjon on kohustatud talle hoiu-laenuühistu kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab käesoleva seaduse nõuetele mittevastavusele või liikme huvide olulisele kahjustamisele, viivitamata edastama hoiu-laenuühistu nõukogule ja üldkoosolekule ning hoiu-laenuühistu volinikele nende olemasolu korral.
§ 40. Hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni tegevus riskide tuvastamisel ja nõuete rikkumise korral
(1) Revisjonikomisjon esitab hoiu-laenuühistu juhatusele ja nõukogule vähemalt kord aastas ülevaate tuvastatud riskide, läbiviidud analüüside ja kontrollide tulemuste ning muude käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud ülesannete täitmisel tuvastatud asjaolude kohta nende olemasolu korral. Ülevaade peab sisaldama hinnangut ka õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seotud muude riskide ja potentsiaalsete riskide kohta.
(2) Kui hoiu-laenuühistu juhatus ei ole võtnud kasutusele abinõusid käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 nimetatud rikkumiste kõrvaldamiseks kahe kuu jooksul nendest teadasaamisest arvates, nõuab revisjonikomisjon vastavalt § 32¹ lõike 2 punktile 5 juhatuselt hoiu-laenuühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist.
(3) Kehtetu
(4) Revisjonikomisjon võib teha erakorralisele üldkoosolekule ettepaneku:
1) juhatuse või nõukogu liikmete tagasikutsumiseks;
2) laenukomitee liikmete tagasikutsumiseks;
3) põhikirja muutmiseks;
4) hoiu-laenuühistu ühinemiseks teise hoiu-laenuühistuga;
5) hoiu-laenuühistu lõpetamiseks seaduses ja põhikirjas ettenähtud korras.
§ 40¹. Aruannete ja muude dokumentide esitamine revisjonikomisjonile
(1) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile aruanded ja ülevaated käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
(2) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile üks kord kolme kuu jooksul hoiu-laenuühistu bilansi, kasumiaruande ja andmed liikmete arvu kohta.
(3) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile majandusaasta aruande, audiitori aruande ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast üldkoosoleku toimumist.
(4) Revisjonikomisjoni liige võib nõuda hoiu-laenuühistu juhatuselt muid käesolevas paragrahvis nimetamata andmeid ja dokumente, mis võimaldavad revisjonikomisjonil täita käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud ülesandeid.
(1) Hoiu-laenuühistu raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Lisaks raamatupidamise aastaaruande auditeerimisele korraldab hoiu-laenuühistu vähemalt kord aastas järgmiste nõuete täitmise audiitorkontrolli (edaspidi eritöö):
1) käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud piisava osakapitali olemasolu nõue;
2) käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 ning lõikes 3 sätestatud nõuded;
3) käesoleva seaduse §-s 27¹ ettenähtud likviidsuspuhvri olemasolu ja likviidsuspuhvri koosseisu nõue;
4) käesoleva seaduse § 28 lõigetes 7–10 nimetatud nõuded, välja arvatud samaväärset majanduslikku huvi omavate isikute puhul;
5) käesoleva seaduse § 47¹ lõikes 2 sätestatud nõuded.
(5) Eritöö käesoleva seaduse tähenduses on kindlustandev audiitorteenus, mida tuleb osutada vastavalt rahvusvahelisele kindlustandvate töövõttude standardile (Eesti) 3000 ja mille osutamisele kohaldatakse audiitortegevuse seaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eritöö tulemusi käsitlevas audiitori aruandes esitab audiitor hoiu-laenuühistu juhatusele, nõukogule ja olemasolu korral volinikele aruande, milles avaldab arvamust käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuete järgimise kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuete rikkumise tuvastamise korral tuleb lisada viide käesolevast seadusest tulenevale nõudele, millele hoiu-laenuühistu tegevus ei vasta, ning selgitus, milles seisneb rikkumine.
(7) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html kehtestab määrusega täpsemad tingimused käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud eritöö tegemisele, sealhulgas selle:
1) kas tehtav eritöö on põhjendatud või piiratud kindlustunnet andev;
2) millise ajahetke seisu või millise perioodi kohta eritöö tehakse.
(1) Hoiu-laenuühistu lähtub raamatupidamisarvestuse korraldamisel käesolevast seadusest, raamatupidamise seadusest, tulundusühistuseadusest, äriseadustikust ning hoiu-laenuühistu põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast.
(2) Raamatupidamisega tagatakse tõese teabe saamine hoiu-laenuühistu finantsseisundi ja majandustegevuse kohta.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded hoiu-laenuühistute raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele.
§ 41². Liikme ja liikmeks saada sooviva isiku õigus saada teavet ning hoiu-laenuühistu kohta avalikustatav teave
(1) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab hoiu-laenuühistu liikmele elektroonilises vormis auditeeritud majandusaasta aruande hiljemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist.
(2) Hoiu-laenuühistu liikme nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus liikmele 30 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest arvates järgmised andmed ja dokumendid:
1) viimane auditeeritud majandusaasta aruanne;
2) liikme hoiu-laenuühistusse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus, sealhulgas liikme osamaksude ja kogunenud intresside summa teabe küsimise aja seisuga;
3) viimati koostatud audiitori arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ja eritöö tulemusi käsitlev audiitori aruanne vastavalt käesoleva seaduse §-le 41;
4) info selle kohta, kuidas tagatakse piisava likviidsuspuhvri olemasolu käesoleva seaduse § 27¹ lõikes 4 sätestatu kohaselt;
5) käesoleva seaduse § 36 lõike 2 esimeses lauses nimetatud andmed hoiu-laenuühistu juhtorganite liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress);
6) ühistu liikmete nimekiri ja kontaktandmed viimase seisuga;
7) teave väljastatud laenude kohta laenusaajate tegevusala sektori põhiselt viimase kuu lõpu seisuga;
8) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa viimase kuu seisuga;
9) Eesti Pangale esitatud hoiu-laenuühistu bilanss ja kasumiaruanne viimase aruandlusperioodi kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui hoiu-laenuühistu on nimetatud teabe ja dokumendid teinud liikmetele kättesaadavaks elektroonilise süsteemi kaudu või edastanud muul viisil.
(4) Hoiu-laenuühistu liikmeks saada sooviva isiku nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus isikule 30 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest arvates järgmised andmed ja dokumendid:
1) viimane auditeeritud majandusaasta aruanne;
2) käesoleva seaduse § 36 lõike 2 esimeses lauses nimetatud andmed hoiu-laenuühistu juhtorganite liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress);
3) Eesti Pangale esitatud hoiu-laenuühistu bilanss ja kasumiaruanne viimase aruandlusperioodi kohta.
(5) Hoiu-laenuühistu viimase kolme aasta majandusaasta aruanded ja põhikiri peavad olema kättesaadavad hoiu-laenuühistu asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral.
(6) Hoiu-laenuühistu juhatus peab liikme nõudmisel edastama käesolevas paragrahvis nimetatud teabe paberkandjal ja võib selle eest küsida mõistlikku tasu.
Hoiu-laenuühistu esitab Eesti Pangale perioodiliselt statistilisi andmeid riikliku statistika seaduses ning Eesti Panga seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
(1) Käesolevas seaduses nimetatud isikuandmeid töötleb hoiu-laenuühistu seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(2) Hoiu-laenuühistu säilitab käesoleva seaduse § 36 lõike 4 alusel esitatud juhtorganite liikmete isikuandmeid kaks aastat pärast töösuhte lõppemist.
(3) Käesolevas seaduses sätestatud juhtorgani ja revisjonikomisjoni liikmete kontaktandmeid säilitab hoiu-laenuühistu kaks aastat pärast juhtorgani või revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumist või tema volituste lõppemist. Käesolevas seaduses sätestatud isikuandmeid hoiu-laenuühistu liikmete kohta säilitab hoiu-laenuühistu kaks aastat pärast liikmesuse lõppemist.
(1) Hoiu-laenuühistu jagunemine ei ole lubatud.
(2) Hoiu-laenuühistu võib ühineda üldkoosoleku otsuse alusel. Ühinemine võib toimuda uue hoiu-laenuühistu asutamisega või hoiu-laenuühistu ühinemise teel teise hoiu-laenuühistuga.
(3) Hoiu-laenuühistute ühinemine toimub äriseadustikus ettenähtud korras, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(1) Hoiu-laenuühistute ühinemislepingut ja kõiki ühinevaid hoiu-laenuühistuid kontrollib üks ja seesama audiitor.
(2) Audiitor koostab ühinemislepingu kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud osamaksude vahetussuhte määramisel, ja annab oma arvamuse usaldusväärsuse tagamise meetmete täitmise kohta ühinevates hoiu-laenuühistutes.
(3) Hoiu-laenuühistute ühinemislepingut kontrollivad lisaks audiitorile ka ühinevate ühistute revisjonikomisjonid ja koostavad kontrollimise kohta kirjaliku aruande.
(1) Hoiu-laenuühistud võivad ühineda selliselt, et asutavad ühistupanga vastavalt krediidiasutuste seaduse sätetele. Ühinevad hoiu-laenuühistud loetakse sel juhul lõppenuks.
(2) Ühistupanga asutamisel läheb ühinevate hoiu-laenuühistute vara üle asutatavale ühistupangale ja hoiu-laenuühistu liikmetest saavad ühistupanga liikmed.
(1) Hoiu-laenuühistu lõpetatakse:
1) üldkoosoleku otsuse alusel (vabatahtlik lõpetamine);
2) kohtumääruse alusel (sundlõpetamine);
3) kui hoiu-laenuühistusse on jäänud vähem kui 25 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud;
4) muudel seaduse või põhikirjaga sätestatud alustel.
(2) Hoiu-laenuühistu lõpetamine toimub tulundusühistuseaduses ettenähtud korras.
§ 45¹. Pankrotiseaduse kohaldamine hoiu-laenuühistu pankroti korral
Hoiu-laenuühistu pankrotiavalduse esitamisele, pankroti väljakuulutamisele ja pankrotimenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
§ 45². Pankrotiavaldus ja ajutise halduri nimetamine
Kui kohus on võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab ta kolme päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine otsustatakse eelistungil, otsustab kohus seitsme päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest arvates istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest arvates.
§ 45³. Pankroti väljakuulutamine ja hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetuse eeldamine
Lisaks pankrotiseaduse § 31 lõikes 1¹ sätestatule eeldatakse hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetust, kui hoiu-laenuühistu netovara on alla käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud määra.
(1) Haldur teavitab kõiki hoiustajaid ja teisi teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Hoiu-laenuühistu teadaolevate võlausaldajate teavitamise suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse § 34 lõiget 2.
(2) Haldur teavitab kõiki isikuid, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, võlgniku pankroti väljakuulutamisest ja esitab andmed oma kutsealase maksekonto kohta, millele tasutakse hoiu-laenuühistule võlgnetavad summad.
1) Pärast pankrotiseaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes:
1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses;
2) hoiuse lepingutest tulenevad tunnustatud nõuded;
3) muud tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded;
4) muud tähtajaks esitamata, kuid tunnustatud nõuded.
§ 46. Seaduse kohaldamine asutatavatele ja tegutsevatele hoiu-laenuühistutele
(1) Alates käesoleva seaduse jõustumisest saab hoiu-laenuühistuid asutada ainult käesolevas seaduses sätestatud korras ja neile hoiu-laenuühistutele kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut.
(2) Käesoleva seaduse jõustumisel tegutsevad laenu-hoiuühistud loetakse hoiu-laenuühistuteks.
(3) Kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, peavad jõustumise hetkel tegutsevad hoiu-laenuühistud viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega.
(4) Enne 2010. aasta 1. juulit asutatud hoiu-laenuühistud peavad oma tegevuse 2010. aasta 1. juulil jõustunud käesoleva seaduse redaktsiooniga kooskõlla viima hiljemalt 2011. aasta 1. juuliks.
(1) Alates käesoleva seaduse jõustumisest peab hoiu-laenuühistu osakapital olema vähemalt 200 000 krooni.
(2) Alates 2001. aasta 1. juulist peab hoiu-laenuühistu osakapital olema vähemalt 300 000 krooni.
(3) Alates 2002. aasta 1. juulist peab hoiu-laenuühistu osakapital vastama käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatule.
(4) Kui hoiu-laenuühistu ei vii oma osakapitali suurust vastavusse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatuga, kustutab registripidaja hoiu-laenuühistu registrist või algatab selle sundlõpetamise äriregistri seaduse §-s 56 sätestatud korras.
§ 47¹. Hoiu-laenuühistute moodustamine ja edasine tegevus pärast 2026. aasta 1. märtsi
(1) Pärast 2026. aasta 1. märtsi ei või hoiu-laenuühistut moodustada ega seda sellisel kujul tulundusühistuna äriregistrisse kanda.
(2) Hoiu-laenuühistu ei või alates 2026. aasta 1. juulist uusi hoiuselepinguid sõlmida ega väljastada laene füüsilisest isikust liikmetele käesoleva seaduse § 28 lõike 1¹ tähenduses. Samuti ei või hoiu-laenuühistu olemasolevate hoiuselepingute ja füüsiliste isikutega sõlmutud laenulepingute kehtivust pikendada.
§ 47². Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2026. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooni nõuetega
(1) Enne 2026. aasta 1. märtsi asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu peab oma tegevuse ning dokumendid viima vastavusse käesoleva seaduse 2026. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooni § 3 lõikes 1, § 5 lõigetes 1 ja 3, §-s 6, § 7 lõike 2 punktis 5, § 10 lõike 1 punktis 1, §-des 14 ja 15, § 17 lõikes 5, § 18 lõigetes 4 ja 5, § 22 lõikes 3, § 27 lõike 1 punktides 1 ja 3¹, §-s 27¹, § 28 lõigetes 1, 1¹, 7¹, 9 ja 10, § 31 lõike 2 punktides 5–8, §-s 34¹, § 36 lõigetes 1–7 ja §-s 40¹ sätestatud nõuetega hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobriks.
(2) Nende liikmete suhtes, kes on astunud hoiu-laenuühistu liikmeks enne 2026. aasta 1. märtsi, ei kohaldata käesoleva seaduse 2026. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooni § 16 lõikes 1 sätestatud sisseastumismaksu määra ja § 23 lõikes 1 sätestatud osamaksu suurust.
(3) Käesoleva seaduse 2026. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooni §-s 41 sätestatud nõudeid audiitorkontrolli kohta kohaldatakse 2026. aasta majandusaasta ja järgmiste majandusaastate kohta.
(4) Käesoleva seaduse 2026. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooni §-des 39 ja 40 sätestatud ülesandeid ning nõudeid revisjonikomisjoni kohta kohaldatakse 2026. aasta majandusaasta ja järgmiste majandusaastate kohta.
§ 47³. Tegevusloa taotlemine ja hoiu-laenuühistu tegevuse lõpetamine
(1) Enne 2026. aasta 1. märtsi asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu võib alates 2029. aasta 1. jaanuarist tegutseda edasi üksnes krediidiasutuse, sealhulgas ühistupanga vormis, juhul kui ta soovib jätkata hoiuste kaasamisega. Muul juhul võib hoiu-laenuühistu oma tegevust alates 2029. aasta 1. jaanuarist jätkata tulundusühistuna, sealhulgas makseasutuse või krediidiandja tegevusloa alusel, ilma et teda käsitataks hoiu-laenuühistuna ja tingimusel, et ta on lõpetanud hoiuste kaasamise.
(2) Kui hoiu-laenuühistu soovib jätkata krediidiasutuse, makseasutuse või krediidiandjana, esitab ta Finantsinspektsioonile hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks vastava tegevusloa taotluse. Kui hoiu-laenuühistu ei ole vastavat tegevusloa taotlust hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks tegevusluba andmast, peab ta olemasolevate liikmetega hoiustamistehingute tegemise ning neile makseteenuste osutamise ja tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama. Kui hoiu-laenuühistul ei ole piisavalt likviidseid vahendeid hoiuste väljamaksmiseks, võib enne 2026. aasta 1. märtsi sõlmitud hoiuselepingute tähtaegu erandkorras pikendada maksimaalselt viie aasta võrra ning seda juhul, kui liikmest hoiustaja on selleks andnud kirjaliku nõusoleku.
(3) Hoiu-laenuühistu, kes ei esita tegevusloa taotlust käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, kuid otsustab jätkata oma tegevust tulundusühistuna, peab teavitama Finantsinspektsiooni oma sellekohasest otsusest kirjalikult hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks.
(4) Kui hoiu-laenuühistu on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tegevusloa taotluse esitanud, kuid Finantsinspektsioon ei ole 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta hoiu-laenuühistu tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellel juhul ei ole hoiu-laenuühistul lubatud alates 2029. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni uusi lepinguid käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks sõlmida, nimetatud teenuste osutamiseks enne 2029. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepinguid pikendada ega uusi liikmeid vastu võtta.
(5) Kui hoiu-laenuühistu ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks Finantsinspektsioonile tegevusloa taotlust esitanud või Finantsinspektsioon on tegevusloa andmisest keeldunud ning 2028. aasta 31. detsembriks ei ole hoiu-laenuühistu esitanud Finantsinspektsioonile teavitust käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt tulundusühistuna jätkamise kohta, esitab Finantsinspektsioon kohtule nõude hoiu-laenuühistu sundlõpetamiseks hiljemalt 2029. aasta 1. märtsiks. Sundlõpetamise nõude esitab Finantsinspektsioon ka juhul, kui hoiu-laenuühistu on küll käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase teavituse esitanud, kuid jätkab sellest hoolimata hoiustamistehinguid, makseteenuste osutamist või tarbijakrediidi väljastamist. Sundlõpetamise nõude esitamisel lähtub Finantsinspektsioon tulundusühistuseaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatust.