Tuleohutuspaigaldise toitekaabel ja selle kinnitus peavad tagama tuleohutuspaigaldise elektritoite kogu nõutud tööaja jooksul. Tuleohutuspaigaldise elektrivarustuse projekteerimisel ja paigaldamisel on soovitatav lähtuda asjakohasest tehnilisest normist või standardist.
(1) Evakuatsioon korraldatakse, lähtudes tulekahju korral tegutsemise plaanist, kas:
1) massilisena, see tähendab kõikide hoones viibivate inimeste kohest väljumist hoonest;
2) etapilisena, see tähendab hoones viibivate inimeste järk-järgulist eemaldumist tulekahju tekkekohast või
3) passiivsena, see tähendab, et võimaluse korral jäädakse kohale ning oodatakse päästmist.
(2) Evakuatsiooni tagamiseks peab hoones olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg peab olema hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni- ja väljumistee ei või läbida tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume.
(1) Evakuatsioonipääsud peavad asuma hajutatult.
(2) Evakuatsioonipääsuks ei loeta üldjuhul lifti või muid sellesarnaseid seadmeid.
(3) Loomapidamishoones ehitatakse evakuatsioonipääsud nii, et tulekahju korral oleks loomi võimalik juhtida või neil endil on võimalik kiiresti ja lihtsalt ohutusse kohta jõuda.
(4) Hoones olevad evakuatsioonipääsud ja -teed tähistatakse tuleohutuse seaduse kohaselt.
(1) Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 millimeetrit ja laius 500 millimeetrit ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 millimeetrit.
(2) Kõik hoones olevad hädaväljapääsud tähistatakse tuleohutuse seaduse kohaselt.
(1) Evakuatsioonipääsude arv ja paigutus määratakse vastavalt hoone kasutamisotstarbele ja hoone kasutajate maksimaalsele arvule.
(2) Hoone igalt evakuatsioonialalt peab üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni.
(3) Üks evakuatsioonipääs või -tee võib olla:
1) kuni kaheksakorruselises hoones, kui evakuatsioonialaks oleva hoone osa on I kasutusviisiga;
2) üheksa kuni 16 korruselises I kasutusviisiga hoones, mille ehitusalune pindala on kuni 450 ruutmeetrit;
3) II–IV kasutusviisiga hoones, kus viibib korraga kuni kümme inimest, kui see ei ohusta hoone kasutajaid;
4) V kasutusviisiga kuni kaheksakorruselises hoones, mille korruse netopind on kuni 600 ruutmeetrit;
5) VI kasutusviisiga hoones, mille netopind on kuni 500 ruutmeetrit.
(4) Evakuatsioonialal, kus on üks evakuatsioonipääs või -tee käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses, peab olema vähemalt üks hädaväljapääs.
(1) Evakuatsioonitee piiritletakse nii, et evakuatsiooniteed oleks võimalik ohutult kasutada kogu evakuatsiooniaja jooksul.
(2) Evakuatsioonitee:
1) peab olema kergesti tuvastatav, tähistatud vastava märgistusega, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav;
2) seina-, lae- ja põrandakatted ei tohi evakuatsiooni korral kasutajate turvalisust ohustada;
3) trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed peavad tagama ohutu evakuatsiooni;
4) moodustatakse omaette tuletõkkesektsioonina;
5) ei tohi olla takistatud.
(3) Üle kahekorruselise TP1-klassi hoone evakuatsiooniteel olevad trepikäigud ja -mademed peavad vastama vähemalt A2-s1,d0 tuletundlikkusele ning:
1) ruumides eripõlemiskoormusega kuni 600 megadžauli ruutmeetri kohta oleva evakuatsiooniks kasutatava trepikäigu ja -mademe tulepüsivus peab olema vähemalt R 30;
2) ruumides eripõlemiskoormusega üle 600 megadžauli ruutmeetri kohta oleva evakuatsiooniks kasutatava trepikäigu ja -mademe tulepüsivus peab olema vähemalt R 60.
(4) Kolme- kuni kaheksakorruselise TP2-klassi hoone evakuatsioonitee konstruktsioonide ning trepikäikude ja -mademete tulepüsivus peab olema vähemalt R 60.
(5) III kasutusviisiga hoones ja õppehoones ei tohi kasutada evakuatsioonitrepina keerdtreppi, mille keskava läbimõõt on väiksem kui 1000 millimeetrit. Sellise hoone evakuatsioonitrepi trepiastme sügavus peab olema rohkem kui 150 millimeetrit.
(6) Evakuatsiooniteel oleval trepil, sealhulgas hoonevälisel trepil, mis asub evakuatsiooniteel, peab olema tagatud ohutu liikumine. Enama kui kolme astmega trepil peab olema trepikäsipuu.
(7) III kasutusviisiga hoones välditakse mistahes põranda kõrgendusi, mis võivad evakuatsiooni ohustada.
(1) Väljumistee peab olema vähemalt 850 millimeetrit lai ja vähemalt 2100 millimeetrit kõrge, välja arvatud väljumistee ühiskasutusala.
(1¹) Väljumistee ühiskasutusala peab olema vastava märgistusega tähistatud, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav ning selle laiuse ja kõrguse määramisel peab lähtuma evakuatsiooniteele esitatavatest nõuetest.
(2) III kasutusviisiga hoones määratakse väljumistee piisav laius analüütiliselt või arvutuslikult, lähtudes hoone ruumide kasutusotstarbest.
(3) Väljumistee pikkus määratakse evakuatsiooniala kõige kaugemast punktist kuni evakuatsioonipääsuni või teise tuletõkkesektsiooni lühimat liikumiskõlblikku teed mööda.
(4) Väljumistee pikkuse nõuded on sätestatud käesoleva määruse lisas 8.
(5)
(6) Käesoleva määruse lisas 8 sätestatud väljumistee maksimaalpikkusest võib väljumistee olla pikem:
1) kuni 20 protsenti, kui tegemist on esimesel korrusel asuva väljumisteega ja evakuatsiooniks saab kasutada ka hädaväljapääsu, mille kaudu pääseb otse maapinnale;
2) kuni 50 protsenti, kui hoones on automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;
3) vastavalt esitatud arvutustele, kui hoone on kaetud automaatse tulekustutussüsteemiga või automaatselt rakenduva suitsueemaldussüsteemiga.
(1) Evakuatsioonitee laius on:
1) üldjuhul vähemalt 1200 millimeetrit;
2) kuni kahekorruselises I kasutusviisiga hoones vähemalt 900 millimeetrit;
3) püsivate töökohtadeta tööstus- või laohoonetes või sellistes hoonetes üksikutele töökohtadele viivatel käikudel või treppidel vähemalt 800 millimeetrit.
(2) Evakuatsioonitee laiuse arvestamisel võetakse arvesse ka evakuatsiooniteel olevaid avatäiteid või muid teed kitsendada võivaid püsivalt kinnitatud elemente ja nende mõõtmeid.
(3) III kasutusviisiga hoones määratakse evakuatsioonitee piisav laius alati analüütiliselt või arvutuslikult, lähtudes hoone kasutusotstarbest, selles viibivate isikute arvust ja kasutatavate liikumise abivahendite või evakuatsioonivahendite mõõtmetest, kuid see ei tohi olla väiksem käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust.
(4) Evakuatsioonialal, mida kasutab kuni 60 inimest, võib üks evakuatsiooniteedest olla vähemalt 900 millimeetri laiune.
(5) Evakuatsioonitee ja evakuatsioonipääsuni suunduva sisekoridori summaarse miinimumlaiuse arvutamisel arvestatakse evakuatsiooniteed kasutava 120 inimese kohta 1200 millimeetrit, millele lisandub iga järgmise 60 inimese kohta 400 millimeetrit.
(6) Evakuatsioonitee vaba kõrgus peab olema vähemalt 2100 millimeetrit, kusjuures selle kõrguse ulatuses ei tohi olla takistusi. Kõrgus pööningul ja keldris peab olema vähemalt 1900 millimeetrit. Kui pööningu- või keldrikorrusel on püsivaid töö- või viibimiskohti, peab vaba kõrgus vastama evakuatsioonitee mõõtmetele.
§ 48. Evakuatsiooniteel ja väljumisteel paiknev uks
(1) Evakuatsiooniteel ja väljumisteel paiknev uks peab:
1) olema paigaldatud nii, et oleks võimalik kasutajate kiire evakuatsioon, ja avanema vähemalt 90 kraadi;
2) avanema evakuatsiooni suunas, välja arvatud alla 30 inimese evakuatsiooniks ette nähtud uks;
3) olema pidevalt hõlpsasti avatav kõikidele kasutajatele.
(2) Evakuatsiooniukse, evakuatsioonipaarisukse aktiivse ukselehe ning tõsteukses oleva evakuatsioonikäiguukse valgusava laius peab vastama ettenähtud maksimaalsele evakuatsioonitee kasutajate arvule ja:
1) hoone siseukse ning sissepääsu- ja ühendustee ukse valgusava laius peab üldjuhul olema vähemalt 850 millimeetrit;
2) hoones, mida kasutab rohkem kui 60 inimest, peab ukse valgusava laius olema vähemalt 1050 millimeetrit;
3) lävepaku kõrgus võib olla maksimaalselt 25 millimeetrit.
(3) Evakuatsiooniukse valgusava minimaalkõrguseks on pealmaakorrustel vähemalt 2000 millimeetrit, pööningul ja keldris vähemalt 1800 millimeetrit. Kui pööningu- või keldrikorrusel on püsivaid töö- või viibimiskohti, peavad evakuatsiooniuste mõõtmed vastama pealmaakorruste tingimustele.
(4) Evakuatsioonitee trepikoja poole avanev uks ei tohi kitsendada evakuatsiooniteed ega takistada evakuatsiooni.
(5) Evakuatsioonitee ja väljumistee laiust võib vähendada vältimatult ukselengi võrra, välja arvatud hoonetes, kus evakuatsioonitee ja väljumistee laius on tõendatud analüütiliselt.
§ 49. Evakuatsiooni- ja väljumistee ukse või sellel asuva ukse sulused
(1) Evakuatsiooniteel või väljumisteel asuv uks varustatakse evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning mille liikumine ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale. Kui evakueeruvate inimeste arv nõuab paarisukse mõlema ukselehe kasutust, varustatakse mõlemad ukselehed evakuatsioonisulustega. Evakuatsioonisuluste valikul lähtutakse asjakohasest normist, juhendist või standardist.
(2) Evakuatsiooniukse suluste valikul arvestatakse hoone või ruumi kasutusotstarbega, hoone või ruumi kasutajate arvuga ning nende teadmistega hoonest ja evakuatsiooniteedest.
(3) Sellise hoone ja ruumi evakuatsiooniustel, mis on ette nähtud 150 või enama inimese evakuatsiooniks, kasutatakse horisontaalse latiga evakuatsioonisuluseid ehk paanikasuluseid.
(4) Sellise hoone ja ruumi evakuatsiooniustel, mis on ette nähtud 31–149 inimese evakuatsiooniks, kasutatakse lingi või surunupuga evakuatsioonisuluseid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetamata võtmeta avatavaid suluseid, nagu väändenupud, võib kasutada vaid sellise hoone ja ruumi evakuatsiooniustel, mis on ette nähtud kuni 30 inimese evakuatsiooniks, kes on hoonega tuttavad.
(6) Kui ruume võidakse ajutiselt kasutada igapäevasest kasutamisest erineval eesmärgil, mis toob kaasa suurema kasutajate arvu, peab evakuatsiooniukse suluste valikul arvestama võimaliku suurima kasutajate arvuga.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–5 sätestatud nõudeid ei kohaldata I kasutusviisiga hoonele, välja arvatud ühises kasutuses olevad uksed.
(8) Evakuatsiooniuksed hoones, mis on oluliste tuleohutusnõuete osas võrdsustatud I kasutusviisi hoonega, varustatakse vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sulustega.
(9) Käesolevas paragrahvis nimetatud nõudeid ei rakendata, kui ehitise kasutamise otstarbe tõttu ei ole võimalik neid kohaldada.
Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu puhul peab juurdepääsukaugus päästetehnikale olema vähem kui 50 meetrit peasissepääsust.
(1) Päästemeeskonna sissepääs hoonesse peab tagama juurdepääsu keldri- ja pealmaakorrustele ning pööningule ja katusele. Hoonetes, kuhu on rajatud päästemeeskonna infopunkt, peab päästemeeskonna sissepääsu vastavalt tähistama.
(2) Pääs keldrikorrusele tagatakse üldjuhul otse väljast ning see peab olema eraldatud pealmaakorruste evakuatsiooniteedest ja -trepikodadest tuletõkkekonstruktsiooni või -avatäitega, välja arvatud kuni kahe korteriga elamus.
(3) Kui keldris on kaks või enam tuletõkkesektsiooni, peab olema vähemalt üks pääs piirpindala kohta.
(4) Kortermajas ja büroohoones tähistatakse korter, muu asjakohane ruum või uks nähtava numbri või numbrivahemikuga. Rohkem kui kolmekorruselises kortermajas ja büroohoones tähistatakse ka korrus nähtava numbriga.
(1) Päästemeeskonna infopunkt rajatakse hoonesse, mis on varustatud automaatse või automaatse adresseeritud tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga ja automaatse tulekustutussüsteemiga.
(2) Päästemeeskonna infopunkt rajatakse võimaluse korral hoone välisukse kõrvale, otsepääsuga väljast. Igasse hoonesse rajatakse ainult üks päästemeeskonna infopunkt, mis tähistatakse vastavalt.
(2¹) Päästemeeskonna infopunktis tagatakse valgustus vähemalt valgustugevusega 5 luksi ja vähima toimimisajaga üks tund.
(3) Päästemeeskonna infopunktis peavad paiknema tuleohutuspaigaldiste infotablood ning päästetöö tegemiseks vajalikud skeemid ja joonised, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi juhtimisseadmed ning operatiivkaart. Samuti kajastatakse päästemeeskonna infopunktis teavet tulekustutussüsteemile, märgtõusutorule ja tuletõrje voolikusüsteemile lisavee andmise võimaluste kohta ning teavet hoones paikneva varugeneraatori või päikesepaneelide kohta.
(3¹) Päikesepaneelide olemasolul tagatakse nende paigaldus ja tähistus asjakohase standardi kohaselt.
(4) Operatiivkaardi koostab hoone omanik ning selles sisalduv teave esitatakse Päästeametile. Operatiivkaardil olevat infot uuendab hoone valdaja operatiivkaardil olevate andmete muutumisel või pärast hoones muudatuste tegemist ning sellest teavitatakse Päästeametit.
(5) Operatiivkaart koostatakse:
1) enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustusega ehitise kohta;
2) kümne- ja enamakorruselise hoone kohta;
3) kultuuriväärtusliku hoone kohta;
4) hoone kohta, milles hoitakse mälestisi.
(6) Kui operatiivkaardi koostamise kohustusega hoones ei ole päästemeeskonna infopunkti, paigutatakse operatiivkaart päästemeeskonna sisenemisteele, võimalikult sissepääsu lähedale hõlpsasti avatavasse kappi, millele kantakse sellekohane tähistus.
(7) Päästemeeskonna infopunktis olevale operatiivkaardile kantav minimaalne teave on sätestatud käesoleva määruse lisas 9.
(8) Päästemeeskonna infopunktis olevatele joonistele kantakse tuleohutuspaigaldiste paiknemisskeemid ja korruste plaanid, millel on märgitud tuletõkkesektsioonide ja avatäidete asukohad koos tulepüsivusajaga. Kõik joonised ja skeemid esitatakse selgelt ja arusaadavalt loetavalt ning korruse plaan esitatakse võimaluse korral ühel lehel.
(1) Hoone, millel on üheksa ja enam korrust varustatakse tuletõrjeliftiga, välja arvatud olemasolev hoone, mille ehitamisel kehtinud nõuete kohaselt ei olnud tuletõrjelift nõutud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoonesse, mille korruse pindala ületab 900 ruutmeetrit, paigaldatakse vähemalt kaks tuletõrjelifti.
(3) Tuletõrjelift peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:
1) liftišahti peab ehitama eraldi tuletõkkesektsioonina, mille tulepüsivusklass on vähemalt EI 120;
2) lift tohib avaneda ainult lüüstamburi poole;
3) liftis peab olema nõuetekohane avariivalgustus.
§ 55. Nõuded olemasolevatele ja ehitatavatele ehitistele
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitisele, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutusotstarbe kohaselt, ja ehitavale ehitisele, mille kohta on enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud kehtiv ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või esitatud ehitusteatis või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus, kohaldatakse ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud tuleohutusnõudeid. Kui käesolevas määruses on tuleohutusnõudeid sel ajal kehtinud õigusega võrreldes leevendatud, lähtutakse käesolevast määrusest.
(2) Enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 34¹ ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkti 3 kohta. Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes nimetamata tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud.
(3) Enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastama käesoleva määruse §-des 50 ja 51 ning § 52 lõigetes 4–7 sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.
(4) Ehitis, mis on õiguslikul alusel ehitatud või mille ehitamisega on alustatud enne käesoleva määruse jõustumist, kuid pärast 2015. aasta 12. septembrit, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule vastama käesolevas määruses operatiivkaardi kohta kehtestatud nõuetele.
(5) Ehitise ümberehitamise ja laiendamise korral peab tagama ümberehitatavate või laiendatavate osade vastavuse käesolevas määruses sätestatud nõuetele.