(1) Leitud ese või sularaha, mille omanikku ei suudeta tuvastada, antakse üle Politsei- ja Piirivalveametis leidude eest vastutavale ametnikule, kes korraldab selle hoidmise, riigieelarve tuludesse kandmise, tagastamise, võõrandamise või hävitamise Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kehtestatud korras.
(2) Kinnipeetule kuuluvad dokumendid paigutatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse ja tagastatakse kinnipeetule tema vabanemisel.
(1) Leitud eseme kohta koostab arestimaja ametnik akti, kuhu märgitakse:
1) leitud eseme kirjeldus ja võimaluse korral ka selle arvatav rahaline väärtus;
2) leidmise kuupäev ja kellaaeg;
3) selle kinnipeetu nimi, kelle juurest ese või aine leiti või eseme või aine leidmise koht;
4) ettepanek eseme omanikule tagastamise või Politsei- ja Piirivalveametis leidude eest vastutavale ametnikule üle andmise kohta;
5) eseme või aine leidnud arestimaja ametniku nimi ja allkiri ning leidmise kuupäev.
6)
(1¹) Vajadusel esemed fotografeeritakse.
(2) Akti kinnitab arestimaja juht, kes otsustab eseme omanikule tagastamise või Politsei- ja Piirivalveametis leidude eest vastutavale ametnikule üle andmise.
(3) Väärtusetu leitud eseme korral akti koostamine ei ole vajalik.
§ 43. Kinnipeetule saadetud pakist äravõetud esemetega toimimine
(1) Kui äravõetud esemete väärtus on üle 6,40 euro, saadab arestimaja paki saatnud isikule asjakohase selgituse selle kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe nädala möödumisel teabe saatmisest keelatud esemele järele tulnud või kui sama isik saadab paki teel teist korda keelatud esemeid, siis äravõetud esemeid ei tagastata, vaid võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või antakse kinnipeetule tema vabanemisel. Kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha, ese võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetule vabanemisel vastavalt käesolevale korrale.
(2) Kui äravõetud esemete väärtus on 6,40 eurot või alla selle, siis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust ei saadeta ja ese võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või antakse kinnipeetule tema vabanemisel.
§ 44. Pakist äravõetud eseme kohta akti koostamine
(1) Kinnipeetule saadetud pakist keelatud eseme leidmise kohta koostab paki sisu kontrolliv ametnik akti, milles märgitakse:
1) leitud eseme kirjeldus ning fotod, kui esemeid on fotografeeritud;
2) leidmise kuupäev ja kellaaeg;
3) paki saaja nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünnikuupäev;
4) paki saatja nimi ja aadress või kui need pole teada, siis paki edastanud postiasutuse andmed;
5) ettepanek eseme hävitamise või saatjale tagastamise kohta;
6) akti koostaja nimi ja allkiri ning eseme leidmise kuupäev.
(2) Vajadusel esemed fotografeeritakse.
(3) Akti kinnitab arestimaja juht, kes otsustab saatjale eseme tagastamise, eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või kinnipeetule vabanemisel üle andmise.
(1) Eseme hävitab prefekti määratud komisjon.
(2) Ese hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ega keskkonnale ja mis välistab eseme taaskasutuse.
(3) Hävitamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse hävitatavat eset või ainet iseloomustavad andmed, hävitamise aeg, koht ja viis ning hävitamise läbiviinud ametnike nimed ja allkirjad. Akti kinnitab arestimaja juht.
(4) Ese võõrandatakse riigivara võõrandamiste reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.
Eseme leidmise ja äravõtmise ning hävitamise aktid ja võõrandamise dokumendid koos riigieelarve tuludesse laekunud summa ülekandmise kohta tehtud maksekorralduse koopiaga säilitatakse Politsei- ja Piirivalveametis 5 aastat.
Kirjavahetus toimub kinnipeetu kulul. Rahaliste vahendite puudumisel tagab arestimaja kinnipeetule võimaluse saata kiri õiguskantslerile, Politsei- ja Piirivalveametile, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale, kohtule, kaitsjale ning kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötajale.
(1) Kinnipeetu annab oma kirja avatud ümbrikus vahetult üle kirjavahetuse eest vastutavale arestimaja ametnikule, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetu arestimaja ametniku juuresolekul ümbriku kinni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata „Vangistusseaduse” § 29 lõikes 1 ja § 97 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(3) Kinnise ümbriku tagaküljele peab kinnipeetu kirjutama oma nime ja kirja arestimaja ametnikule edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetu kirja üleandmist allkirjaga.
(4) Vaide annab kinnipeetu üle kirjavahetuse eest vastutavale arestimaja ametnikule. Kinnipeetu kinnitab vaide üleandmist allkirjaga.
(5)
(6) Kinnipeetu märgukiri, selgitustaotlus või vaie registreeritakse vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti dokumendihalduskorrale elektroonses andmebaasis.
§ 49. Politsei- ja Piirivalveametile ning Siseministeeriumile saadetava võõrkeelse vaide ja kirja tõlkimine
(1) Arestimaja saadab Politsei- ja Piirivalveametile adresseeritud võõrkeelse vaide või kirja ning Siseministeeriumile adresseeritud võõrkeelse kirja enne edastamist tõlkijale, kellega on sõlmitud vastav leping.
(2) Tõlketeenuse kulud katab kinnipeetu. Tasu maksmine toimub tõlkija esitatud arve alusel. Enne võõrkeelse vaide ja kirja vastuvõtmist võtab arestimaja kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et pärast tõlkija arve esitamist tasub kinnipeetu võõrkeelse vaide või kirja tõlkimisele kulunud summa. Enne allkirja võtmist tehakse kinnipeetule teatavaks tõlketeenuste hinnakiri ning raha arvutamise kord.
(3) Kui kinnipeetul puuduvad rahalised vahendid, tagab tõlketeenuse prefektuur, kes tõlke tegemise vajaduse hindamisel arvestab selle esitamise asjaolusid kooskõlas hea halduse ja kaalutlusõiguse teostamise põhimõtetega.
(4) Kui kinnipeetu keeldub tõlketasu maksmast ning arestimaja on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab oma õiguste kaitsmist, jätab arestimaja vaide või kirja tõlkebüroole edastamata. Sellisel juhul edastab arestimaja kinnipeetu kirjutatud võõrkeelse vaide või kirja otse Politsei- ja Piirivalveametile või Siseministeeriumile.
(5) Tõlkija edastab originaaldokumendid koos eestikeelse tõlkega Politsei- ja Piirivalveametile või Siseministeeriumile.
(6) Tõlkimiseks kulunud aega arvestab Politsei- ja Piirivalveamet või Siseministeerium üldjuhul tähtaja ennistamise alusena.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet või Siseministeerium arvestab vaide kohta otsuse tegemise või kirjale vastamise tähtaega eestikeelse vaide või kirja saabumisele järgnevast päevast.
(8) Tõlkimise protseduuri täpsem korraldus sätestatakse Politsei- ja Piirivalveameti ja tõlkija vahel sõlmitavas lepingus. Lepingus nähakse ette muu hulgas ka tõlkija konfidentsiaalsuskohustus ning tähtajad tõlkimiseks ja tõlke edastamiseks.
(1) Kiri edastatakse kinnipeetule allkirja vastu viie tööpäeva jooksul kirja arestimajja saabumisest arvates.
(2) Õiguskantslerilt kinnipeetule saabunud kiri antakse kinnipeetule allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus.
(3) Kinnipeetule saabunud kirjast võtab arestimaja ametnik ära arestimajas keelatud esemed. Äravõetud esemete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse § 43 sätteid.
(1) Kinnipeetu võib kasutada helistamiseks selleks ettenähtud telefoni oma kulul. Telefoni kasutamise korral tagatakse kinnipeetule telefoni teel edastatava sõnumi saladuse kaitse.
(2) Kinnipeetul võimaldatakse kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette arestimaja päevakavas.
(3) Kõneks võib kasutada teisaldatavat või kohakindlat telefonitaksofoni, mida kasutatakse telefonikaardiga.
(4) Kinnipeetul, kelle telefoni kasutamise õigust ei ole piiratud, on lubatud omada telefonikaarti, mida hoitakse arestimajja hoiule võetud asjade juures.
§ 53. Kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine
(1) Kinnipeetu saab telefoni kasutada taotluse alusel, kui seda õigust ei ole kriminaalmenetluse huvides piiranud prokurör või kohus. Telefoni kasutamise korraldus peab välistama eri kambritesse paigutatud kinnipeetute omavahelise sidepidamise või kokkusaamise.
(2) Prokuratuuri või kohtu määrus piirata kirjavahetuse pidamist või telefoni kasutamist lisatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse.
(3) Kirjavahetust ja telefoni kasutamist ei piirata, kui kinnipeetu suhtleb õiguskantsleri, Politsei- ja Piirivalveameti, Presidendi Kantselei, prokuröri, uurija, kohtu, kaitsja või kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötajaga.
(1) Arestialusel on õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord nädalas, kestusega kuni kaks tundi.
(1¹) Väljasaadetaval või rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus lühiajalisele kokkusaamisele vähemalt üks kord nädalas, kestusega kuni kolm tundi.
(2) Vahistatul on õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi.
(3) Teistel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata arestimajas viibivate kinnipeetute lühiajalise kokkusaamise võimaldamise otsustab arestimaja juht kinnipeetu taotluse alusel.
(4) Lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetule.
(4¹) Lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele.
(5)
(1) Kokkusaamine toimub arestimaja territooriumil kokkusaamisruumis arestimaja ametniku järelevalve all.
(2) Kokkusaamisruumis võib kinnipeetu ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku (edaspidi kokkusaaja) eraldada klaasist või traatvõrgust vaheseinaga.
(3) Kinnipeetule võimaldatakse kokkusaamine korraga kuni kahe täiskasvanud isikuga. Kokkusaamisele võib täiskasvanu kaasa võtta lapsi arestimajaga kooskõlastatud arvul.
(1) Kokkusaamine toimub kinnipeetu või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel ja arestimaja juhi või tema määratud ametniku loal.
(2) Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine tehakse kinnipeetule ja kokkusaajale teatavaks viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest arvates.
(3) Kokkusaamise võimaldamisel teatatakse taotluse esitajale kokkusaamise aeg ja tehakse vastav kanne arestimaja töö arvestamise raamatusse.
(1) Kokkusaamise taotluses märgitakse:
1) kokkusaaja ees- ja perekonnanimi;
2) kinnipeetu ees- ja perekonnanimi;
3) kui kokkusaamisele võetakse kaasa lapsed, siis märge nende arvu kohta;
4) kokkusaamisel suhtlemiseks kasutatav keel;
5) soovitav kokkusaamise aeg;
6) taotleja allkiri ja kuupäev;
7) taotleja kontaktandmed ja telefoninumber.
(2) Kokkusaaja märgib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele veel ka järgmised andmed:
1) oma sünniaeg ja -koht;
2) elukoha aadress;
3) isikukood;
4) isikut tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev;
5) tema suhe kinnipeetuga (perekonnaliige, sõber, tuttav, elukaaslane jne).
(3) Kokkusaamise taotlus pannakse kinnipeetu isiklikku toimikusse.
Loa andmisest võib keelduda, kui: 1 1) Loa andmisest võib keelduda, kui:
1) kinnipeetul on § 54 lõikes 1 või 2 nimetatud perioodil üks kokkusaamine juba olnud ja kokkusaamisruumis ei ole vaba kohta;
2) on alust kahelda kokkusaaja maines;
3) kokkusaamine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist.
(1) Kokkusaamisele ei lubata isikut, kes on alkoholi- või narkojoobe nähtudega või kellel on välisel vaatlusel tuvastatavad nakkushaiguse nähud.
(2) Alaealist isikut ilma täiskasvanud saatjata kokkusaamisele ei lubata.
(1) Enne kokkusaamisele lubamist:
1) kontrollitakse kokkusaaja isikusamasust esitatud isikut tõendava dokumendi alusel;
2) tutvustatakse kokkusaajale kokkusaamise korda;
3) tehakse kokkusaajale ettepanek anda kokkusaamise ajaks arestimaja vastutavale hoiule asjad, mis kinnipeetule on keelatud.
(2) Enne ja pärast kokkusaamist otsitakse kinnipeetu ja kokkusaaja läbi. Läbiotsimist teostab läbiotsitavaga samast soost arestimaja ametnik.
(3) Läbiotsimisel kokkusaajalt leitud kinnipeetule arestimajas keelatud asjad võetakse hoiule ja tagastatakse kokkusaajale pärast kokkusaamise lõppu. Esemete hoiule võtmise kohta koostatakse protokoll.
(4) Kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata.
(5) Kinnipeetul ja kokkusaajal on keelatud teineteisele üle anda asju.
(6) Kokkusaamisel suhtlevad asjaosalised kokkusaamise taotluses märgitud keeles. Kui arestimaja ametnik ei valda seda keelt, siis kasutatakse tõlgi abi.
(1) Arestimaja ametnikul on õigus kokkusaamine kohe katkestada, kui see võib ohustada arestimaja julgeolekut või sisekorda või kui kokkusaamisel kasutatakse muud keelt, kui on märgitud kokkusaamise taotluses.
(2) Vahistatu kokkusaamise võib katkestada, kui kokkusaamine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist.
(3) Kohtumise katkestamisest kannab selle katkestanud arestimaja ametnik koheselt ette arestimaja juhile, kes võtab vastu lõpliku otsuse kohtumise lõpetamise kohta.
§ 62. Kokkusaamine kaitsja, advokaadist esindaja, notari, kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötaja, vaimuliku, Kaitseväe esindaja või muu isikuga, kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid
(1) Kinnipeetu kokkusaamine kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötaja, tõestamistoimingu tegemiseks notariga või Kaitseväe struktuuriüksuse ülema või tema volitatud isikuga või muu isikuga, kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid (edaspidi arestimajja lubatud isik) toimub esimesel võimalusel. Kokkusaamised toimuvad segamatult selleks ette nähtud eraldi ruumis.
(2) Kinnipeetu ja arestimajja lubatud lõikes 1 nimetatud isiku võib kokkusaamisel eraldada, kui vahetu kokkusaamine võib ohustada
1) arestimaja julgeolekut või sisekorda või
2) arestimajja lubatud isiku turvalisust või
3) kinnipeetu või arestimajja lubatud isiku tervist.
(3) Kokkusaamist on lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.
(4) Kokkusaamist kaitsjaga ei ole lubatud katkestada, välja arvatud seaduses sätestatud juhul.
Epideemia või muu eriolukorra puhul, mis võib häirida arestimaja normaalset tegevust, võib prefekt arestimaja juhi ettepanekul kokkusaamised kirjaliku korraldusega ajutiselt ära keelata.
(1) Abikaasa, registreeritud elukaaslase, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib prefekt või arestimaja juht lühiajaliselt vabastada arestialuse kuni kolmeks päevaks. Luba antakse arestialuse kirjaliku taotluse alusel.
(1¹) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase lühiajaline vabastamine toimub kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülema ja arestimaja juhi nõusolekul distsiplinaararesti kandva kaitseväelase kirjaliku taotluse alusel.
(2) Põgenemiskalduvustega arestialust lühiajaliselt ei vabastata.
(3) Arestialuse vabaduses viibimise ajaks aresti kandmine peatub.
(4) Lühiajalise vabastamise taotluse rahuldamine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.
(1) Olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel, õiguslikel või ärilistel asjaoludel, mis nõuavad isiklikku kohalolekut, on prefektil õigus lubada vahistatu välja viia järelevalve all kuni üheks päevaks, kui selleks on andnud nõusoleku uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.
(2) Prefektil on õigus lubada käesoleva paragrahvi lõikes 1 tingimustel ning kooskõlas „Vangistusseadusega” välja viia ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kinnipeetu.
(3) Luba lühiajaliseks väljaviimiseks antakse kinnipeetu taotluse alusel. Väljaviimise kulud kannab kinnipeetu.
(4) Väljaviimise kulud koosnevad personali- ja transpordikuludest ning muudest kulutustest.
(5) Lühiajalist väljaviimist ei lubata distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele.
§ 66. Lühiajalise väljaviimise või lühiajalise vabastamise taotlus
(1) Taotluses märgitakse:
1) taotleja nimi;
2) põhjus;
3) soovitav aeg ja kestus;
4) sihtkoha täpne aadress;
5) isikute nimed, kelle juurde tahetakse minna;
6) kinnitus selle kohta, et kinnipeetule on tutvustatud lühiajalise väljaviimise või lühiajalise vabastamise tingimusi ning et teda on hoiatatud tagasipöördumistähtaja rikkumise ja muu õigusrikkumise toimepanemise tagajärgede eest.
(2) Taotlusele lisatakse erakorralist perekondlikku sündmust kinnitav dokument.
Prefekt või arestimaja juht võib keelduda lühiajalise väljaviimise või lühiajalise vabastamise loa andmisest, kui: RT I 2011-12-29 72 129122011072 2012-01-01 28 1 1) Prefekt või arestimaja juht võib keelduda lühiajalise väljaviimise või lühiajalise vabastamise loa andmisest, kui:
1) taotluses või sellele lisatud dokumentides on teadlikult esitanud valeandmeid;
2) kinnipeetule kehtib distsiplinaarkaristus;
3) väljaviimise või vabastamise eesmärk on vastuolus arestimajas viibimise asjaoludega;
4) distsiplinaararesti kandva kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülema nõusolek puudub.
(1) Arestialusele antakse lühiajalise vabastamise ajaks prefekti käskkirja alusel lühiajalise vabastamise tunnistus.
(2) Tunnistusele märgitakse järgmised andmed:
1) tunnistuse välja andnud prefektuuri ja arestimaja nimetus;
2) tunnistuse number;
3) tunnistuse väljaandmise kuupäev;
4) arestialuse ees- ja perekonnanimi ning sugu;
5) arestialuse foto;
6) arestialuse isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja koht;
7) vabastuse alg- ja lõppaeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg);
8) arestialuse peatumiskoha aadress;
9) arestialuse asukoha järgse prefektuuri aadress;
10) arestimaja korrapidaja telefoninumber;
11) aeg, mil arestialune pöördus tagasi arestimajja (aasta, kuu, päev ja kellaaeg).
(3) Tunnistus kinnitatakse prefekti või arestimaja juhi ja arestialuse allkirjaga ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse pitseriga.
(4) Tunnistuse vormi kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.
(4¹) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase tunnistusele lisatakse Kaitseväe struktuuriüksuse ülema nõusoleku koopia.
§ 69. Toimingud enne arestialuse lühiajalist vabastamist ja sihtkohta saabumisel
(1) Sihtkoha prefektuurile tehakse arestialuse saabumise päev teatavaks vähemalt üks tööpäev enne arestialuse lühiajalise vabastuse algust.
(2) Sihtkohta saabumise ja sealt lahkumise päeval on arestialune kohustatud end registreerima kohalikus prefektuuris, mille aadress on tunnistusel.
(3) Registreerimise kohta tehakse tunnistusele märge, mis kinnitatakse pitseriga.
(1) Lühiajaliselt vabastatud arestialune on kohustatud saabuma viimasel päeval tagasi arestimajja tunnistusel märgitud kellaajaks kainena.
(2) Kui arestialuse arestimajja naasmine on haiguse või muu temast mitteoleneva mõjuva asjaolu tõttu takistatud, peab ta sellest viivitamata teatama arestimaja pädevale ametnikule ning saabudes esitama arestimajja hilinemise asjaolusid tõendavad dokumendid.
§ 71. Arestialuse toimetamine arestimajja enne lühiajalise vabastuse tähtaja möödumist
Kui arestialune on lühiajalise vabastuse ajal toime pannud õigusrikkumise või kui ta on kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana, katkeb vabastus viivitamata ja arestialune toimetatakse arestimajja tagasi.
(1) „Vangistusseaduse”, arestimaja sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetule kohaldada distsiplinaarkaristusi.
(2) Vahistatutele arestimajas kohaldatavad distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.
(3) Arestialustele kohaldatavad distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) kokkusaamise keelamine;
3) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.
(4) Alla 21 aasta vanuse kinnipeetu võib kartserisse paigutada kuni 20 ööpäevaks, noorema kui 18 aasta vanuse vahialuse võib kartserisse paigutada kuni 15 ööpäevaks.
(5) Raske distsiplinaarrikkumise korral on arestimaja juhil õigus paigutada kinnipeetu eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist, kuid mitte kauemaks kui 24 tunniks. Kinnipeetu enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist eraldi kambrisse paigutamine märgitakse arestimaja töö arvestamise raamatusse.
(1) Distsiplinaarmenetluse viib läbi prefekti käskkirja alusel arestimaja juht või tema määratud ametnik.
(2) Kinnipeetut informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetul on õigus anda selgitusi.
(2¹) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase distsipliinirikkumisest teavitatakse kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülemat.
(3) Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse, protokolli märgitakse järgmised andmed:
1) distsiplinaarrikkuja ees- ja perekonnanimi ja isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev;
2) distsiplinaarrikkumise aeg ja koht;
3) distsiplinaarrikkumise asjaolude detailne kirjeldus;
4) viide õigusakti sättele, mida on rikutud;
5) viide kinnipeetult võetud seletusele, sealhulgas sellele, kas isik tunnistab oma süüd või mitte;
6) viide tunnistajatelt võetud seletustele, sealhulgas asjaolude kirjeldus, mis tõendavad distsiplinaarsüütegu;
7) viide muudele tõenditele ja nende asukohale;
8) loetelu asjaoludest, millest peab selguma, milliste faktide ning tõendite alusel luges menetluse läbiviija süü tõendatuks;
9) põhjendatud ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta;
10) protokolli koostamise aeg;
11) protokolli koostanud ametniku nimi ja ametinimetus;
12) kinnipeetu allkiri protokolliga tutvumise kohta;
13) protokolli tutvustanud ametniku nimi ja ametinimetus.
(4) Protokollile lisatakse:
1) tunnistajate seletused;
2) distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne;
3) kinnipeetu seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta;
4) õiend kinnipeetu kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta;
5) õiend kartserisse paigutamise kohta.
(5) Distsiplinaarmenetluse materjal lisatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse.
(1) Distsiplinaarkaristuse määrab prefekt arestimaja juhi või distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse prefekti käskkirjaga, mis antakse kinnipeetule allkirja vastu.
(2) Ühe ja sama distsiplinaarrikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed karistused on keelatud.
(3) Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Distsiplinaarkaristus määratakse enne kinnipeetu arestimajast vabanemist.
(1) Üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest alates.
(2) Distsiplinaarkaristuse täideviimiseks kartserisse paigutatud kinnipeetut hoitakse kartseris üksinda. Kartseris võivad kinnipeetul olla ainult käesoleva määruse §-s 34 loetletud asjad.
(3) Kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetu läbi. Kinnipeetu juures kambris olnud isiklikud asjad antakse arestimajja hoiule ning tagastatakse talle pärast kartserist vabastamist.
(4) Kartserisse paigutatud kinnipeetu kutsumine uurimisasutusse või prokuröri juurde või kohtusse ei vabasta teda distsiplinaarkaristuse edasisest kandmisest.
Distsiplinaarkaristus kustub, kui kinnipeetu ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist.
(1) Kinnipeetu vabastamisel tagastatakse isikule allkirja vastu arestimajas hoiul olnud raha, väärtpaberid, dokumendid ja muud esemed. Asjade ja esemete kättesaamise kohta võetakse allkiri.
(2) Vabastatav isik peab rikkumata tagastama temale arestimajas kasutamiseks antud voodivarustuse ja muu inventari. Juhul kui kinnipeetu on kahjustanud kambrit või kasutamiseks antud vara või selle hävitanud, tehakse talle ettepanek hüvitada kahju vabatahtlikult (mille kohta võetakse vastav allkiri) või nõutakse see temalt sisse seaduses ettenähtud korras.
(3) Arestimaja ametnik teeb kinnipeetu vabastamise kohta sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse.
(4) Kainenema paigutatud isiku kainenemisel öisel ajal võimaldatakse tema soovil jääda arestimajja kuni hommikuni.
(1) Arestimajast vabastamisel antakse kinnipeetule tema soovil arestimajast vabastamise õiend.
(2) Arestimajast vabastamise õiendi vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.
Pärast distsiplinaararesti täideviimist antakse kaitseväelane üle Kaitseväe struktuuriüksuse ülemale või tema volitatud isikule. RT I 2017-05-20 8 120052017008 2017-05-23