§ 39. Pensioni suuruse arvutamine kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel
(1) Pärast kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist tegevteenistusest vabastatud isikul, kellel on õigus tegevteenistuspensionile, on õigus lisaks käesoleva seaduse § 39³ lõikes 5 sätestatud pensioni suuruse arvutamise alustele valida tegevteenistuspensioni arvutamise aluseks seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel isiku lepingulises teenistuses oldud aja viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise ja pensioni määramise hetkel isikul olevale auastmele vastava auastmetasu summa.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tegevteenistuspensioni taotlemisel ei või tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise aluseks võetavast ametikohal teenimisest olla tegevteenistuspensioni määramise taotluse esitamise ajaks möödunud rohkem kui viis aastat.
(3) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist lepingulisest teenistusest vabastatud isikul, kellel on enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist täitunud seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 1 või 1¹ nõutav kaitseväeteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt tegevteenistuspensioni saamise õigus, välja arvatud juhul, kui ta vabastati lepingulisest teenistusest tahtlikult toimepandud süüteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu või kui ta on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik võib tegevteenistuspensioni suuruse arvestamise aluseks valida:
1) tema viimase ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise ja pensioni määramise hetkel isikul olevale auastmele vastava auastmetasu summa või
2) lepingulisest teenistusest vabastamisele eelnenud viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise ja pensioni määramise hetkel isikul olevale auastmele vastava auastmetasu summa.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 viidatud ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise arvestamise aluseks on varem kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) § 153 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2005. aasta 21. jaanuari määruse nr 12 „Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine” viimane redaktsioon, millele kohaldatakse koefitsienti 1,24.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 viidatud auastmetasu arvestamise aluseks on varem kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) § 155 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2005. aasta 21. jaanuari määruse nr 12 „Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine” viimane redaktsioon, millele kohaldatakse koefitsienti 1,24.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud tegevteenistuspensioni maksmisele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatut.
(8) Enne 2014. aasta 1. augustit Kaitseväe peastaabi ülema ametikohal olnud isikul on õigus tegevteenistuspensionile, sõltumata tegevteenistusstaažist ja vanusest ning tema Kaitseväe peastaabi ülema ametikohal oleku ajast.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku tegevteenistuspensioni suuruseks on 75 protsenti tema ametikohalt vabastamisel kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
(10) 2014. aasta 31. juulil Kaitseväe peastaabi ülema ametikohal olnud isiku tegevteenistuspensioni suuruseks on 75 protsenti tema ametikohal 2014. aasta 31. juulil kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
(11) Töövõimetuspensioni saava isiku töövõimetuspensioni suurus arvutatakse ümber alates 2014. aasta 1. oktoobrist.
(12) Töövõimetuspensioni suuruse ümberarvutamise aluseks on teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõime kaotuse ulatus ja viimane Statistikaameti 2014. aasta 1. oktoobriks avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas.
(13) Toitjakaotuspensioni saava isiku toitjakaotuspensioni suurus arvutatakse ümber alates 2014. aasta 1. oktoobrist.
(14) Toitjakaotuspensioni suuruse ümberarvutamise aluseks on viimane Statistikaameti 2014. aasta 1. oktoobriks avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas.
(1) Kaitseväeteenistuse seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud õigus saada ajapikendust kuni selle aasta 1. juulini, mil ta saab 21-aastaseks, on ka kutsealusel, kes õpib täiskoormusega koolipõhises õppevormis põhihariduse baasil kutseõppes või kutsekeskharidusõppes vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-le 59.
(2) Kaitseväeteenistuse seaduse § 210 lõike 1 punktis 2 loetletud isikutel on viidatud sättes kehtestatud tingimustel õigus toitjakaotuspensionile ka kutseõppeasutuses täiskoormusega õppimise ajal.
§ 39³. Tegevteenistuspension alates 2020. aasta 1. jaanuarist
(1) Isikul, kes on 2019. aasta 31. detsembril tegevteenistuses ja jätkab katkematult teenistust, on 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, kui tal on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž.
(2) Isikul, kes on 2019. aasta 31. detsembril ajateenistuses ja jätkab vahetult pärast ajateenistuse lõppemist tegevteenistuses, on katkematu tegevteenistuse korral 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, kui tal on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž.
(3) Isikul, kellel on 2020. aasta 1. jaanuariks vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž, on 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile.
(4) Pensioni suuruseks 20-aastase tegevteenistusstaaži puhul on 50 protsenti isiku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
(5) Pensioni suuruse arvutamise aluseks on isiku valikul:
1) tegevteenistusest vabastamisel kehtinud tema ametikoha palgaastmestiku keskmine või
2) tegevteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaima palgaastmestiku keskmine rahuaja ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul võetakse pensioni suuruse arvutamise aluseks ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis ajal, kui isik teenis valitud ametikohal.
(7) Isikul, kes on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel kaitseväeteenistuses, on õigus saada iga aasta eest, mille võrra tema tegevteenistusstaaž ületab 20 aastat, pensioni suuruse 50 protsendile juurde 2,5 protsenti.
(8) Isikul, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari ja kes 2019. aasta 31. detsembril on tegevteenistuses ning jätkab katkematult tegevteenistuses, kuni tal on vähemalt 13-aastane tegevteenistusstaaž, on 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile.
(9) Isikul, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari ja kellel on 2020. aasta 1. jaanuariks 13-aastane tegevteenistusstaaž, on 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile.
(10) Isikule, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari ja kes on 2019. aasta 31. detsembril tegevteenistuses ning jätkab katkematult tegevteenistuses, arvutatakse pensioni suurus käesoleva seaduse § 38 lõike 3 alusel.
(11) Isikul, kes on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel kaitseväeteenistuses, on õigus saada pensioni suurusele juurde üks protsent igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest.
(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 11 ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 sätestatud pensioni suurendust kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 9 tingimustele vastavale isikule kuni 2019. aasta 31. detsembrini väljateenitud staaži ja rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest.
(13) Pensioni ülemmäär on 75 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
(14) Tegevteenistuspension määratakse eluajaks.
§ 39⁴. Tegevteenistuspensioni maksmine Kaitseväe juhatajale ja Kaitseväe juhataja asetäitjale alates 2020. aasta 1. jaanuarist
(1) Õigus tegevteenistuspensionile ametikohalt vabastamisel sõltumata tegevteenistusstaažist ja vanusest ning Kaitseväe juhataja või Kaitseväe juhataja asetäitja ametikohal oleku ajast on Kaitseväe juhatajal ja Kaitseväe juhataja asetäitjal, kes oli sellel ametikohal enne 2020. aasta 1. jaanuari.
(2) Kaitseväe juhataja tegevteenistuspensioni suurus on 75 protsenti tema ametikohalt vabastamisel kehtinud põhipalgast.
(3) Kaitseväe juhataja asetäitja tegevteenistuspensioni suurus on 75 protsenti tema ametikohalt vabastamisel kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
(1) Isikul, kes vabastati tegevteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse § 140 lõike 1 punktis 6 nimetatud alusel, ei ole õigust tegevteenistuspensionile.
(2) Isikul, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, ei ole õigust tegevteenistuspensionile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, kui isikule maksti tegevteenistuspensioni, lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Tegevteenistuspensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
(4) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teavitama Kaitseväge asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus tegevteenistuspensionile. Kaitsevägi teavitab kohtuotsusest ja tegevteenistuspensionile õiguse kaotamisest Sotsiaalkindlustusametit kahe tööpäeva jooksul kohtult teabe saamisest arvates.
§ 39⁶. Tegevteenistuspensioni taotlemine, määramine ja indekseerimine
(1) Tegevteenistuspensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seadust, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(2) Tegevteenistuspension määratakse arvates sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, milleks on käesoleva seaduse § 39³ lõigetes 1–3, 8 ja 9 sätestatud pensioniõigusliku vanuse ja tegevteenistusstaaži täitumisel tegevteenistusest vabastamise päev.
(3) Isikul, kes vabastatakse tegevteenistusest enne, kui tal on täitunud käesoleva seaduse § 39³ lõigetes 1–3, 8 ja 9 sätestatud pensioniõiguslik vanus, tekib õigus tegevteenistuspensionile pensioniõigusliku vanuse täitumise päevast.
(4) Tegevteenistuspension määratakse sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, kui pensioni määramise taotlus on esitatud kolme kuu jooksul sellest päevast arvates.
(5) Kui pensioni määramise taotlus on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaega, määratakse pension taotluse ja teiste pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise päevast.
(6) Tegevteenistuses olnud käesoleva seaduse § 39³ lõigetes 1–3, 8 ja 9 sätestatud nõuetele vastavale isikule, kellel on töövõimetuks tunnistamise päevaks tegevteenistuspensioni määramiseks nõutav tegevteenistusstaaž, määratakse tema soovil töövõimetuspension tegevteenistuspensioni suuruses.
(7) Tegevteenistuspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel määratud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel.
(8) Isikule, kellel on samal ajal õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riiklik pension.
(9) Käesolevas seaduses ettenähtud tegevteenistuspensioni taotlevate isikute üle peab arvestust Kaitsevägi.
(1) Tegevteenistuspension makstakse:
1) enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniiga riigieelarvest;
2) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensionieas riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatav pensioniosa sotsiaalmaksust ja seda ületav osa riigieelarvest.
(2) Tegevteenistuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses sõltumata sissetuleku suurusest.
(3) Tegevteenistuspensioni ei maksta, kui isik on tegevteenistuses või politseiteenistuses, ja välislepingus ettenähtud juhul.
§ 39⁹. Tegevväelase piirvanus alates 2020. aasta 1. jaanuarist
1) Seisuga 2019. aasta 31. detsember tegevteenistuses olevate tegevväelaste piirvanuseks on:
1) reamehest või madrusest kuni staabiveeblini – 55 aastat;
2) ülemveeblil – 60 aastat;
3) lipnikust kuni majori või kaptenmajorini – 55 aastat;
4) kolonelleitnandil, kolonelil, kaptenleitnandil ja mereväekaptenil – 60 aastat;
5) brigaadikindralist või kommodoorist kuni kindrali või admiralini – 65 aastat.
§ 39¹⁰. Tegevteenistussuhte erisused seoses Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete üleandmisega Kaitseväele
(1) Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnik, kelle ametikoha ülesanded viiakse üle Kaitseväkke (edaspidi politseiametnik), vabastatakse politseiteenistusest ja võetakse tegevteenistusse alates 2023. aasta 1. jaanuarist tema kirjaliku taotluse alusel, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. Kirjalik taotlus tuleb Kaitseväele esitada hiljemalt 2022. aasta 1. oktoobril Politsei- ja Piirvalveameti kaudu. Kaitseväekohustuseta politseiametnik esitab ka nõusoleku kaitseväekohustuse võtmiseks.
(2) Politseiametniku tegevteenistusse võtmisel hindab Kaitseväe arstlik komisjon tema terviseseisundit kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lõike 6 alusel kehtestatud korras. Arstliku komisjoni otsus tuleb teha hiljemalt 2022. aasta 1. novembril.
(3) Kaitseväekohustuseta politseiametnik, kes Kaitseväe arstliku komisjoni otsusega vastab tegevväelase tervisenõuetele, loetakse kaitseväekohustuslaseks tegevteenistusse võtmise päevast arvates.
(4) Politseiametnik võetakse tegevteenistusse määramata ajaks.
(5) Tegevteenistusse võetud politseiametniku kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus säilib.
(6) Tegevteenistusse võetud politseiametnikule säilitatakse senine palk, kui palk rahuaja ametikohal on väiksem tema senisest palgast.
(7) Kaitseväeteenistuse seaduse § 92 lõikes 6 sätestatud tingimustel tegevteenistusse võetud ja rahuaja ametikohale nimetatud politseiametnik on kohustatud läbima ametikohal nõutava sõjaväelise väljaõppe või omandama hariduse viie aasta jooksul ametikohale nimetamise päevast arvates. Nõutava sõjaväelise väljaõppe läbimata jätmise või hariduse omandamata jätmise korral viiakse tegevväelane rahuaja ametikohale, mille tingimustele ta vastab, või vabastatakse rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu tegevteenistusest.
(8) Tegevteenistusse võetud politseiametniku viie aasta jooksul esmakordselt uuele rahuaja ametikohale nimetamiseks on nõutav tema eelnev nõusolek.
§ 39¹¹. Teenistus- ja töösuhte erisused seoses Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete üleandmisega Kaitseväele
(1) Politseiametnik, kelle ametikoha ülesanded ei muutu, vabastatakse politseiteenistusest ja viiakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist tema kirjalikul nõusolekul avaliku teenistuse seaduse § 98 lõike 1 punkti 1 alusel tähtajatult üle ametikohale Kaitseväes, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2) Politseiametnik, kelle ametikoha ülesanded ei muutu, vabastatakse politseiteenistusest ja Kaitsevägi sõlmib temaga töölepingu poolte kokkuleppel töölepingu seaduse 2. peatüki alusel Kaitseväes töötamiseks alates 2023. aasta 1. jaanuarist, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(3) Teenistusse võetud või Kaitseväega töölepingu sõlminud politseiametniku kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus säilib.
(4) Kaitseväega töölepingu sõlminud politseiametnikule makstakse Kaitseväes töötasu senise palga ulatuses, kui töötasu Kaitseväes on väiksem tema senisest palgast.
§ 39¹². Arstliku komisjoni menetluses oleva asja lahendamine ja arstliku komisjoni otsus
(1) 2023. aasta 31. märtsil Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni menetluses oleva asja menetlemist jätkab alates 2023. aasta 1. aprillist Kaitseressursside Amet.
(2) 2023. aasta 31. märtsil Kaitseväe arstliku komisjoni menetluses oleva asja menetlemist jätkab alates 2023. aasta 1. aprillist Kaitsevägi.
(3) Arstliku komisjoni otsus kehtib kuni otsuses määratud tähtajani või isiku terviseseisundi uue hindamiseni.
Enne 2023. aasta 1. aprilli tehtud Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel on kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isikul õigus taotleda teenistusalaseid tagatisi kaitseväeteenistuse seaduse kuni 2023. aasta 1. aprillini kehtinud redaktsiooni alusel.
(1) Enne 2023. aasta 1. aprilli tehtud arstliku komisjoni otsusega mittenõustumisel on isikul õigus esitada vaie kuni 2023. aasta 1. aprillini kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse redaktsioonis sätestatud tähtaja jooksul Kaitseministeeriumile.
(2) 2023. aasta 31. märtsil Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni menetluses oleva vaide menetlemist jätkab Kaitseministeerium.
(3) 2023. aasta 31. märtsil Kaitseministeeriumi menetluses oleva Kaitseressursside Ameti otsuse ja Kaitseväe juhataja otsuse peale esitatud vaide menetlemist jätkab Kaitseministeerium.
(4) Kui isik ei nõustu enne 2024. aasta 29. veebruari tehtud terviseseisundi hindamisega seotud Kaitseressursside Ameti otsusega, on tal õigus esitada vaie kuni 2024. aasta 29. veebruarini kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse redaktsioonis sätestatud tähtaja jooksul Kaitseressursside Ametile.
(5) Kui isik ei nõustu enne 2024. aasta 29. veebruari tehtud terviseseisundi hindamisega seotud Kaitseväe otsusega, on tal õigus esitada vaie kuni 2024. aasta 29. veebruarini kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse redaktsioonis sätestatud tähtaja jooksul Kaitseväele.
(6) 2024. aasta 29. veebruaril Kaitseministeeriumi menetluses oleva vaide menetlemist jätkab Kaitseressursside Amet, kui vaie on esitatud terviseseisundi hindamisega seotud Kaitseressursside Ameti otsuse peale.
(7) 2024. aasta 29. veebruaril Kaitseministeeriumi menetluses oleva vaide menetlemist jätkab Kaitsevägi, kui vaie on esitatud terviseseisundi hindamisega seotud Kaitseväe otsuse peale.
§ 39¹⁵. Valdkonna eest vastutava ministri poolt tegevväelase nimetamine sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale tähtajaliselt alates 2026. aasta 1. märtsist
(1) Kaitseväeteenistuse seaduse § 93 lõigetes 4¹, 4² ja 8 sätestatud valdkonna eest vastutava ministri poolt tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamise ja sellelt vabastamise korda rakendatakse alates 2026. aasta 1. märtsist.
(2) Tegevväelane, kes on sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetatud valdkonna eest vastutava ministri poolt enne 2026. aasta 1. märtsi, loetakse ametikohale nimetatuks kuni 2030. aasta 31. detsembrini.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib Kaitseväe juhataja ettepanekul lühendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaega lähtuvalt teenistuslikust vajadusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul tegevväelase ametikohal olemise lõpptähtpäeva saabumise korral nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või loetakse kaitseväeteenistuse seaduse § 143 alusel tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõpptähtpäevale järgnevast päevast arvates.
(1) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.
(2) Käesoleva seaduse § 57 punkt 3 jõustub üldises korras ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2010. aasta 10. maist.