(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse:
1) Eesti riigi, Eesti kodaniku ning Eesti juriidilise isiku huvide ja õiguste kaitset välisriigis;
2) välismaalasele ja välisriigi kodanikule konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamist;
3) konsulaarasutuse ülesandeid ja tegutsemise põhimõtteid;
4) konsulaarametniku, konsulaarsekretäri ja aukonsuli staatust ning nende õigusi ja kohustusi konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamisel.
(2) Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis ning kellele on välja antud Eesti välismaalase pass isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel.
(3) Välisriigi kodanik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti kodanik ega välismaalane.
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(5) Konsulaarsuhete loomisel ja korraldamisel juhindutakse:
1) käesolevast seadusest ja teistest Eesti õigusaktidest;
2) konsulaarsuhete Viini konventsioonist, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ning rahvusvahelisest tavast ja praktikast;
3) Eesti rahvusvahelistest kohustustest.
§ 2. Konsulaarasutus ja konsulaarülesannete täitmine
(1) Konsulaarülesandeid täidetakse konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikli 5 kohaselt ning kooskõlas Eesti ja asukohariigi õigusaktidega.
(2) Konsulaarasutus on peakonsulaat, konsulaat ja asekonsulaat.
(3) Aukonsuli juhitav konsulaarasutus ei ole Välisministeeriumi struktuuriüksus. Aukonsuli juhitava konsulaarasutuse võib vajaduse korral nimetada aupeakonsulaadiks, aukonsulaadiks või auasekonsulaadiks.
(4) Konsulaarasutuse avab ja suleb Välisministeerium.
(5) Välisministeeriumi Eestis asuvad struktuuriüksused täidavad konsulaarülesandeid käesoleva seadusega ettenähtud ulatuses.
(6) Konsulaarasutus ja Eesti Vabariigi suursaatkond täidavad konsulaarülesandeid vastavalt ministeeriumi põhimääruse alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud põhimäärusele.
(1) Konsulaarpiirkond on asukohariigi territoorium või selle haldusüksus, mille asukohariigi nõusolekul kinnitab konsulaarasutusele valdkonna eest vastutav minister.
(2) Eesti Vabariigi suursaatkonna konsulaarpiirkond on asukohariigi territoorium. Riigis, kus peale Eesti Vabariigi suursaatkonna on ka konsulaarasutus, mis on Välisministeeriumi struktuuriüksus, piirdub suursaatkonna konsulaarpiirkond alaga, mis jääb väljapoole konsulaarasutuse konsulaarpiirkonda.
(3) Erakorralistel asjaoludel võib välisesindus täita konsulaarülesandeid väljaspool konsulaarpiirkonda asjaomase riigi välisministeeriumi nõusolekul.
(4) Välisesindus võib täita konsulaarülesandeid välisriigis, kus puudub Eesti Vabariigi välisesindus, asjaomaste riikide välisministeeriumide nõusolekul.
(1) Konsulaarasutus, mis on Välisministeeriumi struktuuriüksus, kooskõlastab oma tegevuse Eesti Vabariigi suursaatkonnaga asukohariigis. Kui asukohariigis puudub Eesti Vabariigi suursaatkond, kooskõlastab konsulaarasutus oma tegevuse Välisministeeriumi Eestis asuvate struktuuriüksustega.
(2) Aukonsuli juhitav konsulaarasutus kooskõlastab oma tegevuse Eesti Vabariigi välisesindusega asukohariigis. Kui asukohariigis puudub Eesti Vabariigi välisesindus, kooskõlastab aukonsuli juhitav konsulaarasutus oma tegevuse Välisministeeriumi Eestis asuvate struktuuriüksustega.
(1) Konsulaarasutust, mis on Välisministeeriumi struktuuriüksus, juhib peakonsul, konsul või asekonsul. Konsulaarasutust, mis ei ole Välisministeeriumi struktuuriüksus, juhib aupeakonsul, aukonsul või auasekonsul.
(2) Peakonsuli, konsuli ja asekonsuli nimetab konsulaarasutuse juhina ametisse ja kutsub tagasi valdkonna eest vastutav minister välisteenistuse seaduse kohaselt ning kooskõlas konsulaarsuhete Viini konventsiooniga.
(3) Aupeakonsuli, aukonsuli ja auasekonsuli nimetab konsulaarasutuse juhiks ning tema volitused lõpetab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse kohaselt.
(1) Konsulipatent on valdkonna eest vastutava ministri antud konsulaarvolikiri, mis tõendab Välisministeeriumi struktuuriüksuseks oleva konsulaarasutuse juhi ametisse nimetamist või aukonsuli nimetamist.
(2) Konsulipatent antakse konsulaarasutuse juhile pärast tema ametisse nimetamist või aukonsulile pärast nimetamist.
(3) Konsulipatendile märgitakse isiku nimi, tema ametikoha kategooria ja klass ning temale alluva konsulaarasutuse või aukonsuli konsulaarpiirkond ja asukoht.
(4) Konsulipatendi vormi ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026064&id=13194878 määrusega.
Välisministeerium taotleb konsulaarasutuse juhile asukohariigilt konsulaarsuhete Viini konventsiooni artiklis 12 nimetatud tegutsemisluba (eksekvaatur).
Konsulaarametniku ja aukonsuli ametikohustuste täitmisel tekkinud kahju suhtes kohaldatakse riigivastutuse seadust. Taotlus konsulaarametniku või aukonsuli tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Välisministeeriumile.
(1) Konsulaarametnik on diplomaatilisel ametikohal töötav teenistuja, kellel on konsulaarametniku kutse või erikutse ning kelle kantsler on volitanud täitma konsulaarülesandeid.
(2) Diplomaatilisel ametikohal töötav teenistuja, kes on läbinud konsulaarametniku koolituse teoreetilise osa, kuid kellel ei ole konsulaarametniku kutset ega erikutset, võib täita käesolevas seaduses määratletud konsulaarülesandeid praktika ajal konsulaarametniku juhendamisel. Nimetatud teenistujal on konsulaarametnikule käesoleva seaduse 2., 4. ja 5. peatükis antud õigused ja kohustused.
(3) Välisesinduse diplomaatilisel ametikohal töötav teenistuja, kellel ei ole konsulaarametniku kutset ega erikutset, võib erandkorras anda konsulaarabi käesoleva seaduse 5. peatüki kohaselt, kui välisesinduses ei ole konsulaarametnikku ning teda on selleks kantsler volitanud. Nimetatud teenistuja kooskõlastab konsulaarabi andmise Välisministeeriumi konsulaarosakonnaga.
(1) Konsulaarsekretär on mittediplomaatilisel teenistuskohal töötav teenistuja, kes võib osutada konsulaarteenuseid käesoleva seaduse kohaselt konsulaarametniku juhendamisel.
(2) Konsulaarsekretärile kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 8¹, 12, 13 ja 14 sätestatut.
(1) Konsulaarametniku kutse ja erikutse on konsulaarteenuse ja -abi osutamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja hoiakute kogum.
(2) Konsulaarametniku kutse omandamise eelduseks on konsulaarsuhteid reguleerivate välislepingute ja konsulaarvaldkonna õigusaktide tundmine ning oskused ja teadmised konsulaarabi andmise ja konsulaarteenuse osutamise kohta käesoleva seaduse kohaselt.
(3) Konsulaarametniku erikutse omandamise eelduseks on peale eelmises lõikes nimetatu ka juriidiline kõrgharidus.
(4) Konsulaarametniku kutse ja erikutse omandatakse asjakohase koolituse saamise ja eksami sooritamisega.
§ 11. Konsulaarametniku ja konsulaarsekretäri koolitus
(1) Konsulaarametniku koolitus koosneb teoreetilisest osast ja praktikast välisesinduses. Konsulaarametniku koolituse eesmärk on konsulaarametniku kutse saamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Konsulaarsekretäri koolitus koosneb teoreetilisest osast ja vajaduse korral täiendõppest.
(2) Konsulaarametniku ja konsulaarsekretäri koolituse ja eksami korraldamise ning konsulaarametniku kutse andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026064&id=122012020014 määrusega.
§ 12. Konsulaarteenuste ja konsulaarabi registreerimine
(1) Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026064&id=115082017005 määrusega.
(2) Konsulaarametniku konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamise toimingud registreeritakse ametitoimingute raamatus. Konsulaarametniku ametitoimingute raamatut peetakse digitaalse andmekoguna.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel loodud andmekogu eesmärk on võimaldada konsulaarametnikul osutada konsulaarteenust (edaspidi teenus), teha konsulaarabitoimingut (edaspidi toiming), registreerida teenus ja toiming ning pidada koondarvestust. Sellel eesmärgil võib töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) teenuse või toimingu taotleja isikuandmed – üldandmed, isikut tõendava dokumendi andmed, tõendi või dokumendi andmed, töötamise andmed, reisi andmed, teenuse või toiminguga seotud terviseandmed, teovõimeandmed, välismaal kinnipidamise ja karistuse andmed, biomeetrilised andmed, foto;
2) teenuse või toimingu taotleja sugulase, kontaktisiku või seadusliku esindaja, taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete või teiste toimingu osaliste üldandmed ja isikut tõendava dokumendi andmed;
3) teenuse osutaja või toimingu tegija üldandmed ja töötamise andmed;
4) andmekogu kasutaja üldandmed ja töötamise andmed.
(3¹) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15⁵ tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogusse.
(4) Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium.
(5) Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogus sisalduvaid andmeid säilitatakse kuni kümme aastat.
(6) Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist.
(7) Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu põhimääruses sätestatakse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise täpsemad tähtajad ning muud korraldusküsimused.
§ 12¹. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu
(1) Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on töödelda konsulaarteenuse osutamisel võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud menetlustes võib isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks töödelda isikut tõendavate dokumentide seaduse, kodakondsuse seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning väärteomenetluse seadustiku alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seaduste alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks üksnes juhul, kui isikut ei ole võimalik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantud andmete alusel.
(4) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 15⁵ sätestatut.
(5) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026064&id=131122021018 määrusega.
(6) Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Välisministeerium.
(7) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord;
7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
8) muud korralduslikud küsimused.
(7¹) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid säilitatakse neli kuud isikut tõendava dokumendi taotluse Politsei- ja Piirivalveametile edastamisest arvates.
(8) Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
Valdkonna eest vastutav minister teostab teenistuslikku järelevalvet konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamisel antud haldusakti ja konsulaartoimingu õiguspärasuse üle või teeb selle ülesandeks Välisministeeriumi kantslerile.
(1) Aukonsul on oma pädevuse piires konsulaarülesandeid täitev ametiisik, kelle valdkonna eest vastutav minister nimetab tähtajaliselt või määramata ajaks. Iga aukonsuli pädevuse määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(2) Aukonsulina käsitatakse käesolevas seaduses ka aupeakonsulit ja auasekonsulit.
(3) Aukonsul võib olla välisriigi kodanik.
(4) Aukonsul ei ole välisteenistuses.
(5) Aukonsul ei või ilma valdkonna eest vastutava ministri nõusolekuta täita teise riigi aukonsuli ülesandeid.
(6) Aukonsul annab nimetamisel järgmise kirjaliku ametivande: «Tõotan kohusetundlikult ja Eesti seadusi järgides täpselt täita ülesandeid, milleks mulle usaldatud amet mind kohustab.»
(7) Aukonsul ei saa oma ülesannete täitmise eest Eesti riigilt töötasu.
Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026064&id=13194917;126062021010 kehtestab määrusega aukonsuliks kandideerimisel esitatavate dokumentide loetelu, aukonsuli kandidaadiks tunnistamise ja aukonsuli nimetamise, aukonsuli konsulaarasutuse juhiks nimetamise ning volituste lõppemise korra.
(1) Aukonsulikandidaadiks (edaspidi kandidaat) võib olla asukohariigi ühiskonnaelus või majandus-, kultuuri- või muus valdkonnas tuntud ja hea mainega isik, kes on võimeline täitma konsulaarülesandeid ning vajaduse korral juhtima konsulaarasutust.
(2) Kandidaat ei või olla riigiteenistuses, välja arvatud akadeemiline tegevus õppe- või teadusasutuses.
§ 18. Aukonsuli konsulaarülesanded ja nende täitmine
(1) Aukonsul täidab käesoleva seaduse ja konsulaarsuhete Viini konventsiooni kohaselt konsulaarülesandeid valdkonna eest vastutava ministri määratud ulatuses ning Välisministeeriumi Eestis asuvate struktuuriüksuste ja asukohariigis asuva välisesinduse juhiseid järgides.
(2) Valdkonna eest vastutava ministri määratud isik teostab järelevalvet aukonsuli konsulaarteenuse osutamisel antud akti ja konsulaartoimingu õiguspärasuse üle.
(3) Aukonsul esitab Välisministeeriumile konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamisel tehtud toimingute ning muude konsulaarülesannete täitmise kohta aruande Välisministeeriumi juhiste kohaselt.
(4) Aukonsuli konsulaarülesannete täitmise käigus loodud või saadud arhivaale säilitatakse arhiiviseaduse kohaselt.
(1) Aukonsuli juhitaval konsulaarasutusel on iseseisev asjaajamine ja teenustasude arvestus.
(2) Aukonsul katab konsulaarasutuse kulud.
(3) Aukonsul kehtestab tema juhitava konsulaarasutuse töökorralduse ning tagab väärika teeninduse. Valdkonna eest vastutava ministri nõudmise korral on aukonsul kohustatud oma kulul võimaldama eestikeelse asjaajamise.
(4) Aukonsul tagab, et Välisministeeriumile on antud teada konsulaarasutuse õiged kontaktandmed ja lahtiolekuajad, ning kooskõlastab Välisministeeriumiga konsulaarasutuse asukoha muutmise.
(1) Välisministeerium korraldab konsulaarasutuse sümboolika tellimise ja saatmise aukonsulile ja konsulaararhiivi üleandmise Välisministeeriumi määratud isikule ning vajaduse korral kannab diplomaatilise posti kulud.
(2) Välisministeerium võib aukonsuli kasutusse anda tema juhitava konsulaarasutuse tegevuseks vajalikku vara.
(3) Välisministeerium annab aukonsulile konsulaarülesannete õiguspäraseks täitmiseks vajalikku teavet ja suuniseid.
(1) Kui aukonsul lahkub konsulaarpiirkonnast või ei saa muul põhjusel ajutiselt täita temale pandud ülesandeid, teatab ta sellest viivitamata Välisministeeriumi pädevale ametnikule.
(2) Aukonsuli äraolekul konsulaarteenust ja konsulaarabi ei osutata.
(1) Aukonsuli volitused lõpevad:
1) konsulipatendi kehtetuks tunnistamisega;
2) volituste tähtaja lõppemisega või
3) aukonsuli surmaga.
(2) Valdkonna eest vastutav minister tunnistab konsulipatendi käskkirjaga kehtetuks, kui:
1) aukonsul esitab sellekohase avalduse;
2) seda taotleb konsulaarasutuse asukohariik;
3) aukonsul on kaotanud usalduse;
4) aukonsul ei ole valdkonna eest vastutava ministri hinnangul võimeline täitma temale pandud ülesandeid;
5) aukonsuli suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus;
6) muutub aukonsuli nimi, tema ametikoha klass, konsulaarasutuse piirkond või asukoht;
7) volituste peatamisest on möödunud viis aastat ning neid ei ole taastatud või
8) vajadus aukonsuli järele on ära langenud.
(3) Välisministeerium teatab aukonsuli volituste lõppemisest aukonsulile ja konsulaarasutuse asukohariigile.
§ 25. Aukonsuli kohustused volituste peatamise ja lõppemise korral
Volituste peatamise või lõppemise korral annab aukonsul Välisministeeriumi määratud isikule üle konsulaarasutuse asjaajamise, sealhulgas konsulaararhiivi, sümboolika ning konsulaarasutusele kasutada antud vara.
(1) Konsulaarteenus on avalik teenus, mida konsulaarametnik, konsulaarsekretär ja aukonsul osutavad õigusaktide kohaselt.
(2) Konsulaarsekretär võib osutada käesoleva seaduse § 27 lõigetes 1¹, 2 ja 3, § 30¹ lõikes 2, § 33 lõike 1 punktides 3 ja 4, § 34 lõikes 1, § 35 lõikes 2, § 37 lõikes 1, § 38 lõigetes 1 ja 2, § 47 lõikes 2, § 471 lõikes 3 ning § 48 lõikes 2 nimetatud konsulaarteenuseid. Konsulaarsekretäri pädevus konsulaarteenuste osutamisel määratakse tema ametijuhendi või töölepinguga.
(3) Konsulaarteenust osutatakse välisriigi kodanikule selles Eesti Vabariigi välisesinduses, mille konsulaarpiirkonnas on välisriigi kodaniku registreeritud elukoht.
(4) Konsulaarametnik või konsulaarsekretär võib põhjendatud vajaduse korral konsulaarteenust osutada konsulaarpiirkonnas seaduslikult viibivale, kuid seal mitte elavale välisriigi kodanikule, sealhulgas juhul, kui välisriigi kodaniku elukohariigis puudub Eesti Vabariigi välisesindus.
(5) Valdkonna eest vastutav minister võib põhjendatud vajaduse korral käskkirjaga piirata või ajutiselt peatada käesolevas peatükis nimetatud konsulaarteenuste osutamise konsulaarasutuses ja Eesti Vabariigi suursaatkonnas.
§ 27. Eesti kodaniku passi, isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse edastamine ning passi, isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse väljastamine
(1) Konsulaarametnik edastab Eesti kodaniku passi, isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse menetlusse võtmiseks Politsei- ja Piirivalveametile isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.
(1¹) Kui Eesti kodaniku passi või isikutunnistuse väljaandmise taotlus on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonnas, daktüloskopeerib konsulaarametnik taotleja ning edastab daktüloskopeerimisel võetud sõrmejäljed taotluse menetlusse võtmiseks Politsei- ja Piirivalveametile isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.
(2) Konsulaarametnik või aukonsul väljastab Eesti kodaniku passi välisriigis viibivale Eesti kodanikule isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.
(3) Konsulaarametnik või aukonsul väljastab isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse välisriigis viibivale Eesti kodanikule isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt. Nende aukonsulite loetelu, kellel on õigus väljastada isikutunnistus ja digitaalne isikutunnistus, kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga.
(1) Konsulaarametnik võib teha isiku taotlusel tõestamisseaduse 3. peatüki 2. jaos nimetatud tõestamistoiminguid kinnitamise vormis, kui selle tegemiseks Eesti Vabariigi välisesinduses on põhjendatud vajadus ning toiming on vahetult seotud Eesti kodaniku, Eesti juriidilise isiku või Eestis asuva varaga.
(2) Erikutsega konsulaarametnik võib peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatu teha isiku taotlusel tõestamistoiminguid tõestamise vormis, kui selle tegemiseks Eesti Vabariigi välisesinduses on põhjendatud vajadus ning toiming on vahetult seotud Eesti kodaniku, Eesti juriidilise isiku või Eestis asuva varaga. Erikutsega konsulaarametnik võib teha notariaadiseaduse § 29 lõike 3 punktides 1 ja 3 ning § 32 lõike 3 punktis 6 nimetatud toiminguid, samuti tõestada pärimismenetluse algatamise, pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise avalduse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud toiminguid tehakse tõestamisseaduse kohaselt, arvestades järgmisi erisusi:
1) tõestamisseaduse § 2 lõiget 2 ei kohaldata;
2) tõestamisseaduse § 3 lõike 1 punkti 4 ei kohaldata;
3) registriseisu tõendeid väljastatakse ja väljatrüki õigsust kinnitatakse juhul, kui konsulaarametnikul on arvutivõrgu kaudu registrile juurdepääs;
4) notariaadiseaduse § 32 lõike 3 punktis 6 nimetatud toiming tehakse juhul, kui vannutatav on Eesti kodanik;
5) surma puhuks tehtavate korralduste ning pärimisega seotud tahteavalduste tõestamisel kohaldatakse täiendavalt pärimisseaduse vastavaid sätteid.
(3¹) Enne pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamist kontrollib konsulaarametnik pärimisregistrist, kas samas pärimisasjas on pärimismenetlus juba algatatud. Kui pärimisregistri andmetel on pärimismenetlus samas pärimisasjas juba algatatud, keeldub konsulaarametnik pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamisest.
(3²) Pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldus edastatakse pärast tõestamist viivitamata pärimismenetlust läbiviivale notarile. Pärimismenetluse algatamise avalduse edastab konsulaarametnik viivitamata avalduse esitaja poolt nimetatud Eesti notarile.
(4) Konsulaarametnikule kohaldatakse ametisaladuse hoidmise kohustust notariaadiseaduse § 3 kohaselt.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud toimingul on samasugune tähendus kui notariaalsel tõestamistoimingul.
(6) Tõestamistoimingu eest tuleb tasuda riigilõivu.
(1) Eesti Vabariigi välisesinduse ruumides võib teha videosilla vahendusel tõestamisseaduse § 1 lõikes 3¹ nimetatud kaugtõestamise toiminguid.
(2) Kaugtõestamise toimingute tegemiseks tuvastatakse välisesinduses toimingus osaleja isikusamasus.
(3) Kaugtõestamise toimingute tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras ja notari tasu notari tasu seaduses sätestatud määras.
(4) Kaugtõestamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026064&id=125092019002 määrusega.
(1) Erikutseta konsulaarametnik võib teha käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud tõestamistoimingu erandkorras juhul, kui seda taotleb kirjalikult Eesti kodanik, kes viibib välisriigi kinnipidamisasutuses või kelle tervislik seisund ei võimalda välisriigist lahkuda või pöörduda teenuse saamiseks asukohariigi notari poole. Selline tõestamistoiming kooskõlastatakse Välisministeeriumi konsulaarosakonnaga.
(2) Tõestamistoimingu tegemise ja Välisministeeriumi konsulaarosakonnaga kooskõlastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026064&id=13194844 määrusega.
(3) Tõestamistoimingu eest Välisministeeriumi kooskõlastusel tuleb tasuda riigilõivu.
(1) Konsulaarametnik võib teha tõlke välisriigis või Eestis antud avalikust dokumendist juhul, kui ta valdab piisavalt mõlemat keelt, kui selle tegemiseks on põhjendatud vajadus ning toiming on vahetult seotud Eesti kodaniku, Eesti juriidilise isiku või Eestis asuva varaga.
(2) Tõlketeenuse osutamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(1) Konsulaarametnik teeb perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud tingimustel ja korras järgmisi perekonnaseisutoiminguid:
1) annab abieluvõimetõendeid;
2) annab perekonnasündmuse korduvaid tõendeid;
2¹) annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.07.2016, lk 1–136), alusel mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava perekonnasündmuse korduva tõendi või abieluvõimetõendi;
2²) annab väljavõtteid valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku antud haldusaktist, mis on uue isikunime andmise aluseks;
3) parandab sama välisesinduse poolt rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmeid;
4) teeb andmehõivekandeid välisriigis koostatud perekonnaseisudokumentide alusel.
(2) Abieluvõimetõendi, perekonnasündmuse korduva tõendi ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2¹ nimetatud mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava perekonnasündmuse korduva tõendi või abieluvõimetõendi väljastamise eest ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2² nimetatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 34. Juhiloa, rahvusvahelise juhiloa, esmase juhiloa ja duplikaadi väljastamine
(1) Konsulaarametnik või aukonsul väljastab Eesti juhiloa, rahvusvahelise juhiloa, esmase juhiloa või duplikaadi välisriigis viibivale Eesti kodanikule liiklusseaduse kohaselt.
(2) Juhiloa, rahvusvahelise juhiloa ja esmase juhiloa välisesinduse kaudu väljastamise taotlemisel tuleb tasuda riigilõivu.
(1) Konsulaarametnik edastab püsivalt välisriigis elava Eesti kodaniku Eesti kodakondsusest vabastamise taotluse ja muud nõuetekohased dokumendid menetlusse võtmiseks Politsei- ja Piirivalveametile kodakondsuse seaduse kohaselt.
(2) Konsulaarametnik väljastab kodakondsusest vabastamist taotlenud isikule seadusega ettenähtud dokumendid, võtab tagasi Eesti kodakondsust tõendavad dokumendid ning edastab need Politsei- ja Piirivalveametile kodakondsuse seaduse kohaselt.