(1) Konsulaarametnik registreerib konsulaarpiirkonna sadamasse saabunud Eesti riigilipu all sõitva laeva kapteni teated laeva ja laevapere kohta.
(2) Konsulaarametnik väljastab Eesti laevale ajutise liputunnistuse ning pikendab laevadokumente laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse kohaselt.
(3) Ajutise liputunnistuse väljastamise ja laevadokumentide pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 37. Välisriigis ajutise viibimise ja püsiva elukoha registreerimine
(1) Konsulaarametnik registreerib välisriigis ajutiselt viibiva või püsivalt elava Eesti kodaniku või välismaalase andmed tema taotlusel.
(1¹) Kui turvalises veebikeskkonnas esitatud taotluses esitatud andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, registreeritakse püsiv elukoht konsulaarametniku otsuseta.
(2) Välisriigis ajutiselt viibiva või püsivalt elava Eesti kodaniku või välismaalase andmete registreerimise korra ja registreerimistaotluse vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026064&id=13194824 määrusega, mis on kooskõlastatud valdkonna eest vastutava ministriga. 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud lause keskel sõna „välisminister” ja lause lõpus sõna „regionaalministriga” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister” vastavas käändes.
(1) Konsulaarametnik või aukonsul kannab või edastab välisriigis püsivalt elava Eesti kodaniku või välismaalase andmed Eesti rahvastikuregistrisse rahvastikuregistri seaduse kohaselt.
(2) Konsulaarametnik kontrollib Eesti kodanikule ja välismaalasele konsulaarteenuse osutamisel Eesti rahvastikuregistrisse isiku kohta kantud andmeid ning parandab ja täiendab neid esitatud alusdokumentide põhjal või edastab alusdokumendid või nende kinnitatud ärakirjad kannete parandamiseks ja täiendamiseks Eesti rahvastikuregistrisse rahvastikuregistri seaduse kohaselt.
(3) Konsulaarametnik väljastab isikule:
1) rahvastikuregistri seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud rahvastikuregistri andmetest väljavõtte;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri andmete väljavõtte;
3) isiku õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmed.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 nimetatud juhtudel andmete väljastamisel tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1) Konsulaarametnik võib anda isiku kirjalikul taotlusel tõendi talle teada olevate asjaolude kohta.
(2) Aukonsul võib põhjendatud vajaduse korral ja isiku kirjalikul taotlusel välja anda tõendi talle teada olevate asjaolude kohta, kooskõlastades tõendi andmise Eesti Vabariigi välisesinduse või Välisministeeriumi konsulaarosakonnaga. Aukonsul vastutab isiklikult tõendi õigsuse eest.
(3) Tõendi andmise eest tuleb tasuda riigilõivu. Aukonsul võib tõendi andmise eest võtta teenustasu riigilõivuseadusega kehtestatud riigilõivumäära ulatuses.
(1) Konsulaarametnik või aukonsul tellib isiku kirjalikul taotlusel avaliku dokumendi Eesti ametiasutuselt.
(2) Avaliku dokumendi tellimise taotlusel ettenähtud andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026064&id=13194909 määrusega, kui välislepinguga või seaduse alusel ei ole ette nähtud teistsugust korda ja vormi.
(3) Avaliku dokumendi välisesinduse kaudu tellimise eest tuleb tasuda riigilõivu. Aukonsul võib avaliku dokumendi tellimise eest võtta teenustasu riigilõivuseadusega kehtestatud riigilõivumäära ulatuses.
§ 42. Avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamise tellimine
(1) Konsulaarametnik või aukonsul tellib isiku kirjalikul taotlusel Eesti ametiasutuselt avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamise välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse kohaselt.
(2) Avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamise tellimise eest tuleb tasuda riigilõivu. Aukonsul võib avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamise tellimise eest võtta teenustasu riigilõivuseadusega kehtestatud riigilõivumäära ulatuses.
(1) Avaliku dokumendi legaliseerimisel kinnitab konsulaarametnik avalikul dokumendil oleva allkirja ja vajaduse korral pitseri või templi ehtsust.
(2) Konsulaarametnik legaliseerib välisriigis antud avaliku dokumendi, mida kasutatakse Eestis, ja Eestis antud avaliku dokumendi, mida kasutatakse välisriigis.
(3) Konsulaarametnik legaliseerib avaliku dokumendi, kui tal on sellele allakirjutanud isiku allkirja näidis ja vajaduse korral pitseri- või templinäidis või pädeva asutuse kinnitus, mille põhjal on konsulaarametnik veendunud, et dokumendi väljastanud isik on tegutsenud oma pädevuse piires.
(4) Konsulaarametnik ei legaliseeri avalikku dokumenti, kui:
1) avalik dokument on võltsitud;
2) välisriigis antud originaaldokument ei ole legaliseeritud rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt;
3) avaliku dokumendi sisu ei vasta tõele;
4) avalik dokument on välislepingu kohaselt kehtiv muu tõestuseta;
5) asjaolud viitavad avaliku dokumendi esialgse sisu ebapädevale muutmisele;
6) avalik dokument on rikutud;
7) tähtajaline avalik dokument on kehtetu;
8) on alust arvata, et avaliku dokumendi kinnitanud isikul puudus sellekohane pädevus;
9) avalik dokument on legaliseeritud kasutamiseks teises riigis või
10) avaliku dokumendi on legaliseerinud teine Eesti konsulaarametnik.
(5) Avaliku dokumendi legaliseerimise korra ja taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026064&id=13194913 määrusega.
(6) Avaliku dokumendi legaliseerimise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(1) Konsulaarametnik või aukonsul edastab isiku kirjalikul taotlusel dokumendi Eesti ametiasutusele või isikule, kui välislepinguga või seaduse alusel ei ole ette nähtud teistsugust korda.
(2) Dokumendi edastamise taotlusel ettenähtud andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026064&id=13194909 määrusega.
(3) Dokumendi edastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Aukonsul võib dokumendi edastamise eest võtta teenustasu riigilõivuseadusega kehtestatud riigilõivumäära ulatuses.
§ 46. Viisa andmine välislepingu ja Euroopa Liidu õigusakti kohaselt
Eesti Vabariigi välisesindus võib välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt esindada teist Schengeni konventsiooni liikmesriiki tema nimel viisataotluse läbivaatamisel ja selle kohta otsuse tegemisel. Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesindus võib välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt esindada Eestit tema nimel viisataotluse läbivaatamisel ja selle kohta otsuse tegemisel.
§ 47. Elamisloa, elamisõiguse ja tööloa taotluse edastamine ning elamisloa ja elamisõigust tõendava dokumendi väljastamine
(1) Konsulaarametnik edastab välisriigi kodaniku elamis- ja tööloa taotluse või elamisõiguse taotluse menetlusse võtmiseks Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse kohaselt.
(2) Konsulaarametnik väljastab elamisloakaardi välismaalaste seaduse või Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.
§ 47¹. Elamisloakaardi taotluse edastamine ja elamisloakaardi väljastamine
(1) Konsulaarametnik edastab tähtajalist elamisõigust või alalist elamisõigust omava välisriigi kodaniku, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis, elamisloakaardi taotluse menetlusse võtmiseks Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste seaduse või Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.
(2) Konsulaarametnik edastab tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba omava välisriigi kodaniku, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis, elamisloakaardi taotluse menetlusse võtmiseks Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste seaduse või Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.
(3) Konsulaarametnik väljastab elamisloakaardi välisriigis viibivale välisriigi kodanikule isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.
Konsulaarametnikul või aukonsulil on õigus väljastada ametiabi korras teisi seaduse alusel väljaantud dokumente ja teha vajalikke toiminguid halduskoostöö seaduse kohaselt.
§ 50. Tõendite kogumine ja menetlusdokumentide kättetoimetamine
(1) Konsulaarametnik võib välisriigis Eesti kohtu korraldusel koguda tõendeid menetlusseadustes ettenähtud korras, muu hulgas kuulata üle tunnistajaid, kui see ei ole välisriigi õiguse järgi keelatud. Samuti võib konsulaarametnik Eesti kohtu korraldusel toimetada kätte menetlusdokumente välisriigis, kui see ei ole välisriigi õiguse järgi keelatud.
(2) Tõendi kogumise või kättetoimetamise kohta koostab konsulaarametnik dokumendi ja edastab kohtule.
(1) Konsulaarametnik võtab vastu välisriigi õhusõidukile lennuloa saamise taotluse ning edastab selle lennundusseaduse ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse kohaselt Eesti asjaomasele ametiasutusele. Vastuse edastab konsulaarametnik välisriigi asutusele.
(2) Konsulaarametnik võtab vastu välisriigi laevale laevaloa saamise taotluse ja edastab selle riigipiiri seaduse kohaselt Eesti pädevale asutusele. Vastuse edastab konsulaarametnik välisriigi asutusele.
(1) Konsulaarametnik või aukonsul nõustab ja abistab konsulaarpiirkonnas viibivat hädasolijat ühenduse võtmisel perekonna või teiste lähedastega, Eestisse tagasipöördumisel, tema õiguste kaitsmisel ning haiglaravi või muu hädavajaliku korraldamisel.
(2) Hädasolijaks käesoleva seaduse tähenduses on Eesti kodanik, Euroopa Liidu liikmesriigi esindamata kodanik või välismaalane, kes on sattunud ajutisse hädaolukorda õnnetusjuhtumi, haiguse, kuriteo ohvriks langemise või muu asjaolu tõttu ega ole ise võimeline olukorrast välja tulema.
(3) Hädasolijaks ei ole välismaalane, kes on samal ajal asukohariigi kodanik või asukohariigis dokumenteeritud määratlemata kodakondsusega isik või asukohariigi resident.
(4) Kui hädasolijalt on võetud ebaseaduslikult vabadus, teatab konsulaarametnik sellest konsulaarpiirkonna ja Eesti pädevatele asutustele, vahendab hädasolija, tema perekonna, teiste lähedaste ja konsulaarpiirkonna asutuste suhtlemist ning jälgib küsimuse lahendamist konsulaarpiirkonna asutustes.
§ 53. Konsulaarabi andmine Euroopa Liidu liikmesriigi esindamata kodanikule kolmandas riigis
(1) Eesti Vabariigi välisesindus annab konsulaarabi seda taotlevale Euroopa Liidu liikmesriigi hädasolevale esindamata kodanikule.
(2) Esindamata on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik konkreetsel juhul konsulaarabi anda.
(3) Euroopa Liidu liikmesriigi esindamata kodanikule antakse konsulaarabi samadel tingimustel kui Eesti kodanikule, välja arvatud käesoleva seaduse § 64 lõigetes 3–5 sätestatu.
(4) Konsulaarametnik konsulteerib viivitamata Euroopa Liidu liikmesriigi esindamata kodaniku kodakondsusjärgse riigi välisministeeriumi või välisesindusega, edastades kogu asjakohase teabe, sealhulgas isiku identiteedi ja konsulaarabi võimalike kulude kohta. Kui tegu ei ole kiireloomulise juhtumiga, konsulteeritakse enne abi andmist.
(5) Eesti loovutab Euroopa Liidu liikmesriigi esindamata kodaniku konsulaarabi juhtumi tema kodakondsusjärgsele riigile niipea, kui kodakondsusjärgne riik on teinud asjakohase taotluse ning kinnitanud, et pakub oma kodanikule konsulaarabi.
(6) Konsulaarametnik annab Euroopa Liidu liikmesriigi esindamata kodanikule Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.
Eesti Vabariigi välisesindus võib välislepingu kohaselt anda konsulaarabi välisriigi kodanikule asukohariigi teadmisel ning tingimusel, et asukohariigil ei ole vastuväiteid. Välisriigis, kus Eestil ei ole välisesindust, võib välisriigi välisesindus anda välislepingu kohaselt Eesti kodanikule konsulaarabi asukohariigi teadmisel ning tingimusel, et asukohariigil ei ole vastuväiteid.
§ 55. Abi andmine loodusõnnetuse, katastroofi, terroriakti, sõja ja relvastatud konflikti korral
(1) Välisriigi territooriumil hädasolija elu või julgeolekut ohustava loodusõnnetuse, katastroofi, terroriakti, sõja või relvastatud konflikti korral püüab konsulaarametnik või aukonsul hoida hädasolijaga pidevat sidet ning aidata hädasolijal Eestisse tagasi pöörduda või kriisipiirkonnast lahkuda.
(2) Vajaduse korral korraldab Vabariigi Valitsus Välisministeeriumi ettepanekul hädasolija Eestisse tagasipöördumise või tema kriisipiirkonnast lahkumise.
Konsulaarametnik või aukonsul aitab kuriteo ohvriks langenud hädasolijal saada arsti- ja õigusabi. Vajaduse korral vahendab konsulaarametnik või aukonsul hädasolija ja asukohariigi õiguskaitseasutuste suhtlemist.
(1) Konsulaarametnik või aukonsul korraldab hädasolija vigastusest või haigusest viivitamatu teatamise isiku perekonnale või teistele lähedastele ning Välisministeeriumile.
(2) Kui hädasolija tuleb tema seisundi tõttu tuua Eestisse, nõustab ja abistab konsulaarametnik või aukonsul perekonda või teisi lähedasi selle korraldamisel.
(1) Konsulaarametnik või aukonsul korraldab Eesti kodaniku või välismaalase surmast viivitamatu teatamise isiku perekonnale või teistele lähedastele ning Välisministeeriumile.
(2) Kui põrm tuleb tuua Eestisse, nõustab ja abistab konsulaarametnik või aukonsul perekonda või teisi lähedasi selle korraldamisel.
(1) Konsulaarametnik või aukonsul pitseerib Eestisse saadetava kirstu või urni seda saatva isiku kirjalikul taotlusel pärast kirstu või urni sisu õiguspärasuses veendumist.
(2) Konsulaarametnik või aukonsul annab urni või kirstu saatvale isikule tõendi, millega kinnitab urni või kirstu pitseerimist.
(3) Urni või kirstu pitseerimise taotlemise tingimused, korra ja tõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026064&id=13194840 määrusega.
(4) Põrmu sisaldava kirstu või urni pitseerimise tõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Aukonsul võib võtta põrmu sisaldava kirstu või urni pitseerimise tõendi väljastamise eest teenustasu riigilõivuseadusega kehtestatud riigilõivumäära ulatuses.
Konsulaarametnik või aukonsul kaitseb konsulaarpiirkonnas viibiva piiratud teovõimega hädasolija õigusi ja seaduslikke huve tema seadusliku esindaja puudumise ajal ilma volituseta.
§ 61. Kinnipeetud ja karistust kandva isiku õiguste kaitse
(1) Konsulaarametnik või aukonsul kohtub konsulaarpiirkonnas kinnipeetud või karistust kandva Eesti kodaniku või välismaalasega tema enda, tema volitatud esindaja, perekonna või teiste lähedaste põhjendatud taotlusel.
(2) Konsulaarametnik või aukonsul esindab kinnipeetud või karistust kandvat Eesti kodanikku või välismaalast konsulaarpiirkonna asutuses tema taotlusel ja põhjendatud juhtudel.
(3) Konsulaarametnik või aukonsul jälgib, et kinnipeetud või karistust kandva Eesti kodaniku või välismaalase põhiõigused oleksid tagatud.
§ 61¹. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmine
(1) Konsulaarametnik annab Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.
(2) Aukonsul võib erandjuhul ja põhjendatud vajaduse korral anda Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse Eesti kodanikule või välismaalasele, kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi.
(3) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmise eest tuleb tasuda riigilõivu. Aukonsul võib tagasipöördumistunnistuse andmise eest võtta teenustasu riigilõivuseadusega kehtestatud riigilõivumäära ulatuses.
(1) Konsulaarametnik või aukonsul korraldab tagatise olemasolu korral ja hädasolija kirjaliku avalduse alusel rahalise abi andmist.
(2) Kui tagatis puudub, võib konsulaarametnik anda rahalist abi hädasolija põhjendatud vormikohase taotluse alusel ja Välisministeeriumi kooskõlastusel.
(3) Hädasolijale antud tagatiseta rahaline abi tuleb 90 päeva jooksul rahalise abi saamise kuupäevast arvates riigile tagasi maksta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3¹) Kui hädasolev Eesti kodanik saab tagatiseta rahalist abi muu Euroopa Liidu liikmesriigi välisesinduses nõukogu direktiivi (EL) 2015/637, mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/553/EÜ (ELT L 106, 24.04.2015, lk 1–13), kohaselt, peab ta selle Eesti riigile tagasi maksma 90 päeva jooksul tagasimaksmise nõude saamise kuupäevast arvates.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3¹ nimetatud alusel tagatiseta rahalist abi saanud isik ei tagasta raha tähtaja jooksul, teeb valdkonna eest vastutav minister ettekirjutuse selle tagastamiseks. Valdkonna eest vastutava ministri ettekirjutus kuulub sundtäitmisele täitemenetluse seadustiku kohaselt.
(5) Põhjendatud taotluse alusel võib valdkonna eest vastutav minister isiku vabastada talle tagatiseta rahalise abi korras antud raha tagasimaksmisest või tagasimakstavat summat vähendada, kui:
1) abisaanu tõendab oma maksejõuetust või
2) seda taotleb Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus.
(6) Konsulaarabi kulude tagasimaksmise korra, tagatiseta rahalise abi taotluse vormi ning konsulaarkaitse kulude tagasimaksmise kohustuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026064&id=13194905 määrusega.
(6¹) Konsulaarkaitset käsitatakse nõukogu direktiivi (EL) 2015/637 tähenduses.
(7) Konsulaarametniku otsust tagatiseta rahalise abi andmise või sellest keeldumise kohta ning valdkonna eest vastutava ministri otsust tagasimaksmisest vabastamise või tagastatava summa vähendamise kohta ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.
§ 65. Tagatiseta rahalise abi andmisest keeldumine
1) Konsulaarametnik võib keelduda tagatiseta rahalise abi andmisest, kui:
1) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid, moonutanud või varjanud teavet;
2) taotleja ei ole varem saadud rahalist abi kasutanud sihipäraselt või
3) taotleja ei ole tagastanud varem saadud rahalist abi valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras ja tema suhtes ei ole tehtud otsust rahalise abi tagasimaksmisest vabastamise kohta.
§ 67. Välisministeeriumi Eestis asuvate struktuuriüksuste konsulaarülesanded
(1) Välisministeeriumi Eestis asuvad struktuuriüksused täidavad oma pädevuse piires järgmisi konsulaarülesandeid:
1) abinõude rakendamine Eesti riigi, Eesti kodaniku ja Eesti juriidilise isiku huvide ja õiguste kaitseks välismaal;
2) abinõude rakendamine välismaalasele ja välisriigi kodanikule konsulaarteenuste ja konsulaarabi osutamisel välisriigis;
3) Eesti kodaniku ja välismaalase välisriigis ajutise viibimise ja püsiva elukoha registreerimine;
4) rahvastikuregistritoiming;
5)
6)
7) avaliku dokumendi legaliseerimine;
8) dokumendi edastamine;
9) viisa andmine;
10) põrmu välisriiki saatmine;
11) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmine;
12)
13) laeva- ja lennuloa taotlemine;
14) teised õigusaktidest tulenevad konsulaarülesanded.
(2) Välisministeeriumi Eestis asuvad struktuuriüksused osutavad konsulaarteenuseid käesoleva seaduse 4. peatüki kohaselt ja konsulaarabi käesoleva seaduse 5. peatüki kohaselt, arvestades käesoleva peatüki erisusi.
Konsulaarametnik edastab isiku või ametiasutuse kirjalikul taotlusel dokumendi Eesti või välisriigi ametiasutusele, kui: 1 1) Konsulaarametnik edastab isiku või ametiasutuse kirjalikul taotlusel dokumendi Eesti või välisriigi ametiasutusele, kui:
1) selleks on põhjendatud vajadus;
2) välislepingu või seadusega ei ole ette nähtud teistsugust dokumendi edastamise korda.
Konsulaarametnik pitseerib välisriiki saadetava kirstu või urni seda saatva isiku kirjalikul taotlusel pärast kirstu või urni sisu õiguspärasuses veendumist ning tingimusel, et Eestis puudub sihtriigi välisesindus.