§ 20¹⁸. Koja juhatuse ja esimehe pädevus ning andmete saladuses hoidmise kohustus
(1) Koja juhatus täidab koja koosolekute vahelisel ajal kõiki koja ülesandeid, mis ei kuulu revisjonikomisjoni, aukohtu või eranditult koja koosoleku pädevusse. Juhatus tagab koja põhikirja täitmise ning koja koosolekute otsuste elluviimise.
(2) Koja esimees esindab koda kõigis õigustoimingutes.
(3) Koja juhatusse, kutsekomisjoni, revisjonikomisjoni ja aukohtusse kuuluvad patendivolinikud ning koja töötajad ei tohi avaldada neile nende tegevusega teatavaks saanud andmeid patendivoliniku kutsetegevuse sisu kohta. Nad võivad neid andmeid kohtus avaldada ainult juhatuse loal. Andmete saladuses hoidmise kohustus säilib ka pärast koja organi koosseisust või koja teenistusest lahkumist.
(1) Kutsekomisjon korraldab ja viib läbi patendivoliniku kutseeksami, kontrollib patendivoliniku kutse taotleja vastamist seaduses sätestatud tingimustele ning patendivoliniku täiendusõppe kohustuse täitmist.
(2) Kutsekomisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmelisena viieks aastaks. Juhatus võib nimetada kutsekomisjoni liikmeks isiku, kes ei ole koja liige. Kutsekomisjoni esimehe valib komisjon patendivolinikest liikmete hulgast.
(3) Kutsekomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb üle poole komisjoni liikmetest. Kutsekomisjoni koosolekut juhib esimees. Otsuste vastuvõtmisel häälte võrdse jagunemise korral on otsustav kutsekomisjoni esimehe hääl.
(4) Kutsekomisjoni töökord nähakse ette koja põhikirjas.
(1) Revisjonikomisjon revideerib koja majandustegevust ja asjaajamist omal algatusel või vähemalt 1/5 patendivolinike nõudel.
(2) Juhatus esitab koja majandusaasta aruande enne koja koosolekule kinnitamiseks esitamist revisjonikomisjonile arvamuse avaldamiseks.
(3) Revisjonikomisjon valitakse vähemalt kolmeliikmelisena kuni kolmeks aastaks. Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda juhatusse ega aukohtusse.
(4) Revisjonikomisjon võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälteenamusega.
(1) Koja aukohus võib lahendada:
1) koja otsustest ning heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid;
2) patendivoliniku käitumise kohta esitatud kaebusi;
3) patendivoliniku tegevuse kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju, samuti asju, mille on arutamiseks andnud Justiits- ja Digiministeerium.
(1¹) Koja aukohus ei lahenda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asju advokaadi suhtes.
(2) Aukohus moodustatakse vähemalt kolmeliikmelisena viieks aastaks. Aukohtu liikmed valitakse patendivolinike hulgast. Valdkonna eest vastutav minister võib nimetada aukohtu liikmeks Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja. Aukohtu liikmed valivad aukohtu esimehe patendivolinikest liikmete seast. Aukohtu patendivolinikust liige ei või kuuluda juhatusse ega revisjonikomisjoni.
(3) Aukohus võtab otsuse vastu asja arutamisel osalenud liikmete häälteenamusega.
(1) Aukohtumenetluse algatamiseks võib aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, millal taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest.
(2) Aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, Justiits- ja Digiministeeriumi, omal või koja muu organi algatusel, kui on alust arvata, et patendivolinik on toime pannud distsiplinaarsüüteo.
(3) Aukohtumenetluse algatamise otsustab aukohus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal ta sai teada distsiplinaarsüüteo tunnustele vastava teo toimepanemisest. Aukohus edastab aukohtumenetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse viivitamata koja juhatusele ja Justiits- ja Digiministeeriumile.
(4) Justiits- ja Digiministeeriumi poolt esitatud kaebuse edastamisega aukohtule loetakse aukohtumenetlus algatatuks.
(1) Aukohtumenetlus on patendivolinikule kohustuslik.
(2) Patendivolinikul on õigus tutvuda asja materjalidega, anda aukohtule seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses kerkinud küsimuste kohta, esitada taandust aukohtu liikme või protokollija vastu, kui asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses, esitada taotlusi ja tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, esitada istungile kutsutud isikutele küsimusi ning saada aukohtu otsuse ärakiri. Kui patendivolinik jätab mõjuva põhjuseta aukohtu istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta.
(3) Aukohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kui patendivolinik ei ole taotlenud asja arutamist suulises menetluses.
(4) Aukohus nõuab asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on patendivolinik kohustatud esitama aukohtule enda käsutuses olevad tõendid. Aukohus võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega.
(5) Aukohus lahendab distsiplinaarsüüteoasja ja teeb põhjendatud otsuse kuue kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates. Aukohus teeb põhjendatud otsuse ka juhul, kui aukohus ei tuvasta distsiplinaarsüütegu. Mõjuval põhjusel võib aukohus pikendada distsiplinaarsüüteoasja arutamise kestust kuni kolme kuu võrra. Distsiplinaarsüüteo menetlemise aja hulka ei arvestata aega, millal distsiplinaarsüüteosasja ei ole võimalik arutada asjaolude tõttu, mis olenevad patendivolinikust, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud.
(6) Aukohtumenetluse täpne kord sätestatakse koja põhikirjas. Aukohtumenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut ulatuses, mida käesolev seadus ja koja põhikiri ei reguleeri.
(1) Huvitatud isik võib esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.
(2) Justiits- ja Digiministeerium võib esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti 30 päeva jooksul aukohtu otsuse kättesaamisest arvates.
(3) Aukohus edastab oma otsuse viivitamata Justiits- ja Digiministeeriumile. Justiits- ja Digiministeeriumil on õigus nõuda aukohtumenetluse asjades tutvumiseks ka muid aukohtumenetluse dokumente.
(1) Patendivoliniku või patendivoliniku äriühingu tegevust reguleerivate õigusaktide või hea kutsetava nõuete eiramise eest võib aukohus määrata patendivolinikule distsiplinaarkaristuse, kui distsiplinaarsüütegu ei ole aukohtumenetluse algatamise ajaks aegunud.
(2) Distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv koja kasuks 64 kuni 16 000 eurot;
3) kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks;
4) kojast väljaheitmine;
5) patendivolinikuna tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks.
(3) Distsiplinaarkaristusena mõistetud kutsetegevuse peatamise aja vältel on patendivolinikul keelatud õigusteenust osutada. Käesolevas lõikes nimetatud keelu rikkumise korral heidetakse patendivolinik kojast välja.
(4) Distsiplinaarkaristust määrates arvestab aukohus muu hulgas distsiplinaarsüüteo raskust, menetletava asja olemust ja patendivoliniku varasemat karistatust.
(5) Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib aukohus määrata ühe distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust. Kestev distsiplinaarsüütegu loetakse uueks distsiplinaarsüüteoks, kui patendivolinik ei lõpeta rikkumist pärast aukohtu otsuse teatavaks tegemist.
(6) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest. Distsiplinaarsüüteo aegumine algab ajast, kui patendivolinik lõpetab teo toimepanemise. Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal aukohtus ja kohtus, sealhulgas kaebuse ning apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal. Aukohtul on distsiplinaarsüüteo aegumisest hoolimata õigus distsiplinaarasja menetleda.
(7) Distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramisest arvates. Rahatrahvi määramise otsuses võib ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul.
(8) Otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
(9) Distsiplinaarkaristus kustub kolme aasta möödumisel karistuse määramise otsuse jõustumisest. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud distsiplinaarkaristus ei kustu.
(1) Registri asutab Vabariigi Valitsus ./dyn=114032025008&id=129122011155 .
(2) Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=114032025008&id=129122011155 .
(1) Registri vastutav töötleja on Patendiamet.
(2) Registrikanded on:
1) registreeringu andmete kanne,
2) registreeringu andmete muutmise kanne ja
3) registreeringu kustutamise kanne.
(3) Registrikanne tehakse komisjoni, valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku või koja või kohtu otsuse alusel viie tööpäeva jooksul registrikande aluseks olevate dokumentide registrisse jõudmise päevast arvates.
(4) Registrikanne jõustub selle tegemise päeval.
(5) Registrikande teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.
(1) Register on avalik. Igaühel on õigus tutvuda registrikannetega ja saada neist ärakirju.
(2) Registrist kirjaliku teabe väljastamise eest võetakse riigilõivu, välja arvatud teabe väljastamise eest järelevalveõiguslikule ametiisikule või kohtule.
1) Registreeringu andmed on:
1) patendivoliniku registrinumber;
2) patendivoliniku nimi, isikukood ja kontaktandmed;
3) andmed patendivoliniku hariduse kohta;
4) patendivoliniku kutsetegevuse valdkond;
5) võõrkeeled, mida patendivolinik valdab kutsetegevuseks vajalikus ulatuses;
6) patendivoliniku kutse andmise otsuse tegemise päev;
7) patendivoliniku või patendivoliniku äriühingu, mille kaudu patendivolinik tegutseb, äriregistri registrikaardi andmed, tegevuskoha aadress ja muud kontaktandmed;
8) andmed patendivoliniku kutsetegevuse peatamise, patendivoliniku kutsetegevuse taastamise, patendivoliniku kutsetegevuse taastamisest keeldumise ja patendivoliniku kutse äravõtmise otsuse kohta.
§ 25. Seaduse kohaldamine enne käesoleva seaduse jõustumist registrisse kantud patendivolinike suhtes
Eesti Vabariigi riiklikku patendivolinike registrisse kantud patendivolinikud registreeritakse ümber käesoleva seaduse alusel asutatud registris samades tegevusvaldkondades, milles neil oli õigus tegutseda enne käesoleva seaduse jõustumist.
Patendivolinikud, kellele on patendivoliniku kutse antud enne 2018. aasta 1. novembrit, ei pea vastama käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 3 ja lõikes 3 sätestatud haridusnõudele.
(1) Patendivolinik, kes soovib jätkata tegevust patendivolinikuna, esitab 2019. aasta 28. veebruariks Justiitsministeeriumile koja liikmeks astumise avalduse. Kui patendivolinik ei esita tähtaegselt avaldust koja liikmeks astumiseks, võtab justiitsminister isikult patendivoliniku kutse ära.
(2) Patendivolinik, kelle kutse on peatatud, saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitada, kui ta vastab 2018. aasta 1. novembri seisuga käesoleva seaduse § 19 lõikes 7 sätestatud tingimustele.
Justiitsminister kutsub kokku koja esimese koosoleku. Koosolek valib koja organid, kehtestab liikmemaksu miinimummäära ja võtab vastu koja põhikirja. Kuni esimehe valimiseni juhib koda justiitsministri määratud isik.
Koja esimene koosolek võtab vastu Justiitsministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatud põhikirja. Kui esimene koosolek põhikirja vastu ei võta, kutsutakse kokku erakorraline koosolek kahe kuu jooksul esimesest koosolekust arvates. Kui erakorraline koosolek ei võta vastu Justiitsministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatud põhikirja, siis kehtestab koja põhikirja valdkonna eest vastutav minister määrusega. Valdkonna eest vastutava ministri määrus tunnistatakse kehtetuks, kui koosolek võtab vastu eelnevalt Justiitsministeeriumiga kooskõlastatud põhikirja, mis hakkab kehtima valdkonna eest vastutava ministri määruse kehtetuks tunnistamisest arvates.
Täiendusõppe kohustuse täitmise esimese hindamisperioodi alguseks loetakse patendivoliniku vastava kutsevaldkonna registris registreerimise aeg. Esimene täiendusõppe aruanne tuleb esitada, kui saabub esimene viieaastase intervalliga arvutatud hindamisperiood pärast koja loomist, kuid mitte varem kui kolme aasta möödumisel koja loomisest.