(1) Töötukassat juhib töötukassa juhatus.
(2) Juhatusel on kuni viis liiget.
(3) Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikme volituste lõppemise tähtpäev määratakse kindlaks juhatuse liikme nimetamisel.
(4) Juhatus täidab töötukassa juhtimisel talle seaduse, töötukassa põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid. Juhatus seisab hea töötukassa ülesannete ja kohustuste täitmise ning õiguste teostumise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole käesoleva seaduse või põhikirja kohaselt nõukogu kohustus.
(5) Juhatus annab aru nõukogule.
(6) Juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl.
§ 31. Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete vastutus
(1) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja töötukassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega töötukassale tekitatud kahju eest solidaarselt.
(2) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on kahju tekitanud töötukassa võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt töötukassaga.
(3) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liige vabaneb vastutusest töötukassa või võlausaldaja ees, kui ta on otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud töötukassa organi koosolekul.
(4) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
(5) Töötukassa võib sõlmida vastutuskindlustuse lepingu töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks.
1) Töötukassa põhikirjas sätestatakse:
1) töötukassa struktuuriüksused ja komisjonid ning nende moodustamise kord, samuti struktuuriüksuse pädevus;
2) nõuded töötukassa sümboolikale;
3) nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe pädevus töötukassa nõukogu ning juhatuse juhina;
4) toimingud, mille tegemiseks on juhatusel vajalik nõukogu eelnev kirjalik nõusolek;
5) vastutuskindlustuslepingu põhitingimused, sealhulgas töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete omavastutuse määr;
6) nõukogu ja juhatuse koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise, samuti protokollimise ja otsuste vormistamise kord;
7) töötukassa dokumendihalduse põhinõuded;
8) juhatuse liikme leidmiseks vajadusel korraldatava konkursi kord;
9) töötukassa eelarve projekti ettevalmistamise ja kinnitamise kord ning nõuded töötukassa eelarvele;
10)
11) muud eeskirjad, mis on vajalikud töötukassa tegevuse reguleerimiseks, kui selliseid eeskirju ei ole kehtestatud seaduse või teiste õigusaktidega.
(1) Töötukassa eelarves määratakse kindlaks töötukassa tulud ja kulud kalendriaastal.
(2) Töötukassa eelarve tuludeks on laekumised töötuskindlustusmaksetest, intressitulu, eraldised riigieelarvest ja muud tulud.
(3) Töötukassa eelarve koosneb järgmistest osadest:
1) töötuskindlustushüvitiste sihtfondi eelarve;
2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelarve;
2¹) tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali eelarve;
3) töötukassa tegevuskulude eelarve;
4) eraldised reservkapitali;
5) eraldised riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste, töövõimetoetuse ja erijuhtude sotsiaalmaksu maksmiseks.
(4) Töötukassa tegevuskulud ja eraldised reservkapitali jagatakse proportsionaalselt töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahel.
(5) Töötukassa eelarve valmistatakse ette, kinnitatakse ja selle täitmist kontrollitakse kooskõlas käesoleva seaduse ja töötukassa põhikirjaga.
(6) Kui riigieelarve ei ole eelarveaasta alguseks jõustunud, võib kuni töötukassa eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1/12 osa ulatuses töötukassa eelmise aasta eelarves ettenähtud kulude mahust. Kulusid, mille suurus tuleneb seadusest, ja kulusid käesoleva seaduse alusel hüvitiste maksmiseks võib teha vastavalt tegelikele kuludele.
(1) Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.
(2) Reservkapitali suuruseks on vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust.
(3) Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral töötukassa nõukogu otsusega. Enne vastava otsuse tegemist esitab nõukogu valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks tasemeni, mis tagab töötukassa eesmärkide täitmiseks piisavate rahaliste vahendite laekumise.
(4)
(5)
(1) Töötukassa hoiab rahalisi vahendeid riigiga sõlmitava hoiulepingu alusel riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol ja teostab sealt makseid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiuleping peab võimaldama töötukassal igal ajal riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate rahaliste vahendite arvelt teostada õigusaktides sätestatud tingimustel väljamakseid talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Töötukassa kavandatavatest väljamaksetest Rahandusministeeriumi teavitamise konkreetsed tingimused lepitakse kokku hoiulepingus.
(3) Riik maksab töötukassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate vahendite jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega, kui töötukassaga sõlmitavas hoiulepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(4) Riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavaid vahendeid paigutab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtete kohaselt.
(1) Töötukassa andmekogu (edaspidi ka andmekogu) pidamise eesmärk on täita käesolevast seadusest, tööturumeetmete seadusest, töövõimetoetuse seadusest ja teistest seadustest tulenevaid töötukassa ülesandeid, sealhulgas:
1) isikute töötuna arvelevõtmise ja töötute üle arvestuse pidamine;
2) tööturumeetmete pakkumise korraldamine ja pakkumine, tööandjale töökoha täitmiseks välismaalasega loa andmise otsustamine välismaalaste seaduse alusel ning töötajate vaba liikumise soodustamiseks Euroopa Liidu õigusaktide alusel pandud ülesannete täitmine;
3)
4) sotsiaalmaksu erijuhtudel määramine ja maksmine;
5) hüvitiste määramine ja maksmine ning töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamine;
6) töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine;
7) statistika ja analüüside tegemine.
(2) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026040&id=129122023022 määrusega, milles sätestatakse:
1) andmeandjad ja andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis;
2) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
3) andmete säilitamise täpsem kord;
4) muud korraldusküsimused.
(3) Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa.
(4) Andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid:
1) isiku üldandmed – ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja sugu või isikukood, teovõime, kontaktandmed, surmaaeg;
2) isiku muud andmed – kodakondsus, elamisloa ja -õiguse andmed, lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa andmed, lühiajaliselt Eestis töötamise andmed, andmed rahvusvahelise või ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja seisundi kohta, esindusõiguse ja esindaja andmed, andmed töötamise, ettevõtlusega tegelemise ja õppimise kohta, andmed emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja vanemapuhkuse kohta, andmed sissetuleku kohta;
3) andmed terviseseisundi ja puude kohta;
4) töötuna arvelevõtmise andmed;
5) tegevuskava andmed;
6) isikule tööturumeetmete osutamise ning hüvitiste ja töövõimetoetuse määramise alusandmed;
7) isikule osutatud tööturumeetmete ning hüvitiste ja töövõimetoetuse maksmise andmed;
8) kindlustatute töötuskindlustusstaaži andmed;
9) tööandja ja tööturuteenuse osutaja üldandmed;
10) töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise ja andmise andmed;
11) sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise andmed;
12) töövõime hindamise andmed.
(5) Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda poliitika kujundamiseks andmekogusse kantud isikuandmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed, välja arvatud ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed.
(6) Andmekogu andmeid säilitatakse teenuste osutamiseks, toetuste ja hüvitiste maksmiseks ning töövõime hindamiseks isikustatult järgmiselt:
1) töötuna arvelevõtmise, tegevuskava, tööturumeetmete, tööandja ja tööturuteenuse osutaja, töövõimetoetuse maksmise ning töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma;
2) kindlustatu ja hüvitiste saajate ning hüvitiste määramise ja maksmise andmeid ning töötuskindlustusmakse andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma;
3) sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma;
4) töövõime hindamise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma;
5) logid säilitatakse andmekogu põhimääruse kohaselt.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–4 sätestatud tähtaegade möödumisel andmed pseudonüümitakse üks kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
(8) Andmekogusse kantud pseudonüümitud andmeid säilitatakse 65 aastat. Andmed anonüümitakse üks kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
(1) Töötukassa kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42), artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud ühtset turvalist keskkonda (edaspidi andmevahetuse infosüsteem) töötuskindlustuse, töövõime hindamise ning töövõimetoetusega seotud andmete edastamiseks teisele Euroopa Liidu liikmesriigile, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigile ning Šveitsi Konföderatsioonile ning neilt andmete vastuvõtmiseks, kui teise riigi kontaktasutus on andmevahetuse infosüsteemiga liitunud.
(2) Andmevahetuse infosüsteemi kaudu edastatakse ja võetakse vastu käesoleva seaduse § 35 lõike 4 punktides 1‒8 ja 12 nimetatud andmeid. Töödeldavate andmete täpsema koosseisu kehtestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 1 alusel sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise halduskomisjon (edaspidi halduskomisjon).
(3) Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel moodustatud Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus täidab andmevahetuse infosüsteemis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 1 lõike 2 punktis a nimetatud juurdepääsupunkti ülesandeid Eesti juurdepääsupunktina. Kui nende ülesannete täitmisel tekivad küberintsidendid küberturvalisuse seaduse tähenduses, on Eesti juurdepääsupunktil lisaks andmete edastamisele ja vastuvõtmisele õigus küberintsidendi lahendamise eesmärgil lugeda ja kustutada andmeid, piirata nende edastamist ning säilitada andmevahetuse infosüsteemi kaudu edastatavaid isikuandmeid kuni intsidendi lahendamiseni.
(4) Kui küberintsidendi lahendamise eesmärgil on andmete edastamist piiratud, edastatakse need andmed viivitamata pärast intsidendi lahendamist, kui see on infosüsteemi andmevahetuse turvalisust kahjustamata võimalik. Seejärel säilitatud andmed kustutatakse viivitamata.
§ 36. Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kasutamine
(1) Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendeid kasutatakse üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
(2) Töötuskindlustusmaksetest moodustatakse kaks eraldiseisvat sihtotstarbelist fondi (edaspidi sihtfond):
1) töötuskindlustushüvitiste sihtfond;
2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond.
(2¹) Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahenditest ning riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest moodustatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital (edaspidi sihtkapital).
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud sihtfonde ja sihtkapitali valitseb töötukassa.
(4) Sihtfondide kohta peetakse eraldi arvestust.
(1) Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi moodustavad kindlustatute töötuskindlustusmaksed ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu.
(2) Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendeid kasutatakse:
1) töötuskindlustushüvitiste maksmiseks;
2)
3)
4) töötukassa tegevuskulude katmiseks;
5) eraldisteks reservkapitali;
6) sihtkapitali osaliseks finantseerimiseks.
(3) Töötukassal on õigus tööhõivet soodustavast Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavate tegevuste kulude finantseerimiseks kasutada ajutiselt kuni väljamaksetaotluse rahuldamiseni töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendeid. Väljamaksetaotluse rahuldamata jätmise korral kaetakse eelnimetatud tegevuste kulud käesoleva seaduse §-s 38¹ ettenähtud vahenditest.
§ 38. Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond
(1) Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi moodustavad tööandja töötuskindlustusmaksed ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu.
(2) Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid kasutatakse:
1) käesoleva seaduse §-s 14¹ ja § 20 lõikes 1 sätestatud hüvitiste ning nendelt arvestatud sotsiaalmaksu maksmiseks;
2) töötuskindlustushüvitiselt arvestatud sotsiaalmaksu maksmiseks;
3)
4) töötukassa tegevuskulude katmiseks;
5) eraldisteks reservkapitali;
6) sihtkapitali osaliseks finantseerimiseks.
(3) Töötukassal on õigus tööhõivet soodustavast Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavate tegevuste kulude finantseerimiseks kasutada ajutiselt kuni väljamaksetaotluse rahuldamiseni koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid. Väljamaksetaotluse rahuldamata jätmise korral kaetakse eelnimetatud tegevuste kulud käesoleva seaduse §-s 38¹ ettenähtud vahenditest.
(1) Sihtkapitali moodustavad kuni 30 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest, kuni 30 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest, riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu.
(2) Töötukassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks vähemalt kord kalendriaastas, hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks.
(3) Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026040&id=130092025004 määrusega hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. Sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral võib Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite määra töötukassa nõukogu ettepanekul muuta.
(3¹) Vabariigi Valitsus võib otsustada sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral sihtkapitali üle kanda töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelnevatel kalendriaastatel kogunenud kasutamata vahendeid. Vabariigi Valitsus võib nimetatud otsuse teha töötukassa nõukogu ettepanekul erakorralise tööturu vajaduse tõttu ning arvestades, et sihtfondide vahenditest oleks võimalik katta muud seaduses sätestatud kulud. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr ei tohi ületada kalendriaasta jooksul 30 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning 30 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelnevatel kalendriaastatel kogunenud kasutamata vahenditest.
(3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud juhul kehtestab sihtkapitali ülekantavate vahendite määra töötukassa nõukogu ettepanekul Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(4) Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahendeid kasutatakse:
1) tööturuteenuste osutamiseks;
2) tööturutoetuste maksmiseks;
3)
4) tööhõivet soodustavast Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavate teenuste osutamiseks ja toetuste maksmiseks.
§ 39. Töötukassa tegevused sihtfondi ja sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral
(1) Sihtfondi ja sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral kasutatakse käesolevas seaduses sätestatud hüvitiste väljamaksmiseks, tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks töötukassa reservkapitali vahendeid käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud korras.
(2) Töötukassa reservkapitali vahendite ebapiisavuse korral on töötukassal nõukogu otsusega õigus võtta laenu enda omandis olevate asjade või riigi tagatisel.
(3) Käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 1 nimetatud sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral võib töötukassa nõukogu otsusega kasutada töötuskindlustushüvitiste maksmiseks käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 1 nimetatud sihtfondi vahendeid.
(1) Töötuskindlustusmakset makstakse:
1) kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
2) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
3) käesoleva seaduse § 3 lõikes 1¹ nimetatud kindlustatu puhul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 nimetatud summalt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.
(2) Töötuskindlustusmakset ei maksta:
1) kindlustatule töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt, mida maksab tööandja;
2) kindlustatule töölepingu ebaseaduslikul ülesütlemisel või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt või viiviselt;
3) kindlustatule lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;
4) sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt.
(1) Riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on laevapere liikme töötasult, mis ületab sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 sätestatud määra, arvutatud töötuskindlustusmakse. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud isik, kelle töötaja on § 3 lõikes 1¹ nimetatud isik.
(2) Riigiabi saaja ei tohi:
1) olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
2) olla jätnud täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.
(3) Kliimaministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti edastatud vajalikest andmetest lähtudes riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 49² sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.
(4) Riigiabi korda rakendatakse seni, kuni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning tulumaksuseaduse § 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Riigiabi rakendamise nõuete täitmata jätmise korral on õigus uuesti riigiabi rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning riigiabi rakendamise tingimused on täidetud.
(1) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2,8 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
(2) Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25 kuni 1,4 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
(3) Töötukassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks, tehes põhjendatud juhul ettepaneku muuta kehtestatud tulevaste kalendriaastate määrasid. Ettepanekuga koos esitatakse analüüs, millest nähtub töötuskindlustusmakse määrade piisavus töötukassa eesmärkide saavutamiseks järgmise nelja aasta jooksul, arvestades makromajanduslikku ja tööturu arengu prognoosi.
(4) Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026040&id=103102023019;124092024004;130092025003 määrusega hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. Jooksva kalendriaasta töötuskindlustusmakse määra ei saa kalendriaasta kestel vähendada.
(5) Käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud juhul kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html uue töötuskindlustusmakse määra hiljemalt töötuskindlustuse nõukogu ettepaneku tegemise kalendrikuule ülejärgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast.
(1) Tööandja on kohustatud:
1) arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud summadelt kindlustatu töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta. Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse või paindliku vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval;
2) maksma käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud summadelt tööandja töötuskindlustusmakseid;
3) üle kandma käesoleva lõike punkti 1 alusel kinni peetud ja käesoleva lõike punkti 2 alusel maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni;
4) andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks või kindlustatuga töösuhte lõppemisel koos lõpparvega;
5) kindlustatu nõudmisel väljastama või edastama talle elektrooniliselt töö- või teenistussuhte või abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise lõpetamisel tõendi viimasel kolmel töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa, tema viimase töö- või teenistussuhte lõppemise aluse ja aja, abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise lõppemise aja, tema töösuhte pikkuse selle tööandja juures, ametniku teenistusstaaži pikkuse ning emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel oldud aja kohta.
(1¹) Tööandja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva maksustamisperioodi osa kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud deklaratsiooni ja tõendi vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026040&id=103122010013 määrusega.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026040&id=101112010006 määrusega.
(3) Iga kindlustatu kohta arvutatud ja tööandja poolt maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksete summad ümardatakse sendi täpsusega.
(4) Töötuskindlustusmaksele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajaduse korral tasumisele või tagastamisele kuuluva makse summa, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab rikkuja suhtes kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid.
(5) Tööandja suhtes kohaldatakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase kohta sätestatut. Käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest kohaldatakse tööandja suhtes maksukorralduse seaduses ja karistusseaduses maksukohustuslasele ettenähtud sanktsioone.
(6) Andmed kindlustatu ja makse kinnipidaja kohta kantakse maksukorralduse seaduse kohaselt asutatud maksukohustuslaste registrisse.
(7) Kindlustatu, kes töötab asutuses, mille koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, töötuskindlustusmakse kinnipidamise ja arvestamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026040&id=106012012017 .
Maksu- ja Tolliamet kannab laekunud töötuskindlustusmaksed üle töötukassa arvele 15 tööpäeva jooksul nende Maksu- ja Tolliameti arvele laekumisest arvates.
Tööandja maksujõuetuse korral on tähtajaks laekumata jäänud töötuskindlustusmaksete osas pankrotimenetluses võlausaldaja riik, keda esindab Maksu- ja Tolliamet. Sissenõutud summad kantakse töötukassa arvele 15 tööpäeva jooksul nende Maksu- ja Tolliameti arvele laekumisest arvates.
(1) Isik, kes leiab, et hüvitiste määramise ja maksmise käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada töötukassale vaide.
(2) Töötuskindlustusmakse maksmise ja kinnipidamisega seotud vaidlused lahendatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(1) Töötukassa võib nõuda kindlustatule, töötajale või ametnikule (edaspidi hüvitise saaja) õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised hüvitise saajalt tagasi.
(2) Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud töötuskindlustushüvitise võib töötukassa nõuda tagasi tööandjalt, kui hüvitis maksti tööandja esitatud ebaõigete andmete tõttu ja hüvitise saajalt ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.
(3) Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud kindlustushüvitise koondamise korral võib töötukassa nõuda tagasi tööandjalt, kui hüvitis maksti tööandja esitatud ebaõigete andmete tõttu ja hüvitise saajalt ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.
(4) Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud maksejõuetuse hüvitise võib töötukassa nõuda tagasi haldurilt, kui hüvitis maksti halduri esitatud ebaõigete andmete tõttu ja isikult ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.
(5) Aluseta määratud ja makstud hüvitise nõuab töötukassa käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud isikult tagasi korraga või temaga kokkuleppel koostatud tagasimaksegraafiku alusel.
(5¹) Kui isik alusetult makstud töötuskindlustushüvitist töötukassa antud tähtajaks korraga tagasi ei maksa või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tagasimaksegraafikut ei täida, on töötukassal õigus alusetult makstu korraga või osade kaupa järgmistest töötuskindlustushüvitise väljamaksetest kinni pidada. Töötuskindlustushüvitise kinnipidamisel säilitatakse isikule vähemalt 50 protsenti maksmisele kuuluvast hüvitisest. Isiku kirjalikul nõusolekul võib kinni pidada rohkem kui 50 protsenti maksmisele kuuluvast hüvitisest.
(6) Kui isik ei maksa alusetult määratud ja makstud hüvitisi tagasi, tehakse enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(7) Ettekirjutus koos hoiatusega toimetatakse kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.
(1) Vabariigi Valitsus nimetab töötukassa kaks nõukogu liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit nimetab töötukassa nõukogu kaks liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki töötukassa nõukogu ühe liikme hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks.
(2) Töötukassa nõukogu teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötukassa põhikirja kehtestamiseks hiljemalt 2001. aasta 1. detsembril. Vabariigi Valitsus kehtestab töötukassa põhikirja määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril.
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse vormi, avaldusele kantavate andmete loetelu ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril.
(4) Töötukassa nõukogu nimetab töötukassa juhatuse liikmed ametisse ja sõlmib juhatuse liikmetega ametilepingu hiljemalt 2001. aasta 1. detsembril. Juhatuse liikmete volitused tekivad seaduse jõustumisest.
(5) Töötukassa nõukogu kehtestab käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud dokumendid hiljemalt 2002. aasta 1. juunil.
(6) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 1 protsent käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 0,5 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
(6¹) Käesoleva seaduse alusel töötuskindlustushüvitise määramisel võetakse arvesse kindlustusstaaž, mille hüvitise taotleja on omandanud käesoleva seaduse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni õigusaktide alusel pärast 2002. aasta 1. jaanuari.
(7) Käesoleva seaduse § 5 punktides 2 ja 3 nimetatud hüvitisi makstakse alates 2003. aasta 1. jaanuarist.
(7¹) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral, kui töölepingud lõpetatakse või teenistusest vabastatakse pärast 2003. aasta 1. jaanuari. Kui töölepingute kollektiivne ülesütlemine on algatatud ning töölepingute lõpetamisest või teenistusest vabastamisest on ette teatatud enne 2003. aasta 1. jaanuari, esitab tööandja hüvitise taotlemiseks avalduse 2002. aasta 31. detsembrini kehtinud alustel ja korras.
(7²) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi tööandja maksejõuetuse korral, kui kohtu otsus tööandja pankroti väljakuulutamise kohta või kohtu määrus pankrotimenetluse raugemise kohta on jõustunud pärast 2003. aasta 1. jaanuari, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7³ sätestatud juhul.
(7³) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi enne 2003. aasta 1. jaanuari jõustunud tööandja pankroti otsuse korral, kui pankrotihaldur ei ole vastavalt pankrotiseadusele esitanud taotlust töötajatele väljamaksete tegemiseks Vabariigi Valitsuse tagatisfondist või on taotluse esitanud pärast 2002. aasta 10. detsembrit ja taotlus on menetluses. Rahandusministeerium edastab käesolevas lõikes nimetatud menetluses olevad taotlused töötukassale hiljemalt 2003. aasta 15. jaanuariks.
(8) Kindlustatu töötuskindlustusmakset ei maksta käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasudelt, mida makstakse isikule, kellel oli 2002. aasta 1. jaanuaril vanaduspensionieani jäänud vähem kui 12 kuud.
(9) Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud hüvitised makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse § 12 lõikes 3, § 18 lõikes 4 ja § 22 lõikes 5 sätestatud korras.
(10) Käesoleva seaduse § 5 punktis 2 sätestatud kindlustushüvitist koondamise korral makstakse ja § 6 lõikes 4 nimetatud ooteperioode rakendatakse töötajale või ametnikule, kelle töö- või teenistussuhe öeldakse üles pärast 2009. aasta 30. juunit.
(11) Isikule, kelle tööleping öeldakse kollektiivselt üles ning kellele taotletakse hüvitist enne 2009. aasta 1. juulit, kuid kelle töö- või teenistussuhe lõppeb pärast 2009. aasta 30. juunit, makstakse töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist enne 2009. aasta 1. juulit kehtinud alustel ja korras. Eelnimetatud isikutele ei maksta käesoleva seaduse § 5 punktis 2 sätestatud kindlustushüvitist koondamise korral ja ei kohaldata § 6 lõikes 4 nimetatud ooteperioode.
(12) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 alates 2009. aasta 1. juulist sätestatud töötuskindlustushüvitise suurust rakendatakse kindlustatutele, kellele määratakse hüvitis pärast 2009. aasta 30. juunit ning enne 2009. aasta 1. juulit määratud hüvitisi ümber ei arvutata. Kui isikule enne 2009. aasta 1. juulit määratud hüvitis on väiksem käesoleva seaduse § 9 lõike 5 kohaselt arvutatud hüvitisest, arvutatakse hüvitis ümber 2009. aasta 1. juulist arvates.
(13) Töötukassal on õigus tööturuteenuste ja -toetuste, välja arvatud töötutoetuse finantseerimiseks kasutada 2011. ja 2012. aastal töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vabu vahendeid. Kasutatud vahendid tagastatakse sihtkapitalist töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi 2015. aasta lõpuks.
(14) Töötukassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku 2011. aastaks töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks hiljemalt 2011. aasta 1. märtsiks.
(15) Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra 2011. kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega hiljemalt 2011. aasta 1. maiks.
(16) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud määra kehtestamiseni on töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 12 protsenti.
(17) Käesoleva seaduse § 12¹ rakendatakse alates 2010. aasta 1. maist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) artikli 90 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42), artikli 96 lõikes 1 nimetatud juhtudel.
(18) Kui tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 43 lõikes 12 nimetatud isikule lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta:
1) on käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
2) vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.
(19) Käesoleva paragrahvi lõikes 18 ja käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud juhul ei ületa töötuskindlustushüvitise maksmine kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul kokku käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud päevade arvu.
(20) Kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui:
1) ta on käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
2) tema töötuna arvelolek lõpetati 2014. aasta 1. novembril tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 4 või 4¹ nimetatud asjaoludel ja
3) ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.
§ 52¹. Töötukassa rahaliste vahendite riigi kontsernikonto koosseisu üleviimine
(1) Käesoleva seaduse § 34¹ lõikes 1 nimetatud hoiulepingu sõlmivad töötukassa juhatuse esimees ja valdkonna eest vastutav minister 2012. aasta 16. jaanuariks. Rahaliste vahendite arvelt omandatud finantsvara realiseerib ja rahaliste vahendite hoidmise ning haldamisega seotud lepingud lõpetab töötukassa juhatus 2012. aasta 30. juuniks.
(2) Kuni realiseerimiseni kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsvarale enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud vahendite haldamise korda ning piiranguid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsvara realiseerimisest saadud rahalised vahendid kantakse viivitamata käesoleva seaduse § 34¹ lõikes 1 nimetatud arvelduskontole.
§ 52². Erisus kindlustushüvitisest koondamise korral
(1) Kuni 2018. aasta 1. aprillini on lisaks käesoleva seaduse §-s 14¹ sätestatule õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral töötajal, kellega on sõlmitud avaliku teenistuse seaduse alusel soodustingimustega tööleping ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel ja soodustingimustega tööleping lõpeb enne 2018. aasta 1. aprilli ning kelle soodustingimustega töölepingute kestus ja teenistusstaaž kokku on vähemalt viis aastat.
(2) Kindlustushüvitise suuruse arvutamisel liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soodustingimustega töölepingute kestus ja isiku teenistusstaaž, mis omavahel ei kattu.
(1) Alates 2014. aasta 1. juulist kehtivat kindlustusstaaži arvestamise korda rakendatakse pärast 2014. aasta 1. juulit tekkinud kindlustusstaaži arvestamisel. Enne 2014. aasta 1. juulit tekkinud kindlustusstaaž arvestatakse kuni 2014. aasta 1. juulini kehtinud korras. Kindlustusstaaži kuud liidetakse.
(2) Enne 2014. aasta 1. juulit määratud töötuskindlustushüvitist ümber ei arvutata.
(1) Töötule makstakse ühekordselt täiendavalt 60 kalendripäeva töötuskindlustushüvitist, kui töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemise kuul on täidetud järgmised tingimused:
1) registreeritud töötuse määr üle-eelmisel kalendrikuul oli kõrgem kui 8,5%;
2) töötuskindlustushüvitise periood lõpeb ajavahemikul 2021. aasta 1. september kuni 2022. aasta 28. veebruar.
(2) Töötukassa arvutab eelmise kalendrikuu registreeritud töötuse määra ja avaldab selle oma veebilehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
(3) Registreeritud töötuse määr esitatakse täpsusega üks koht pärast koma. Registreeritud töötuse määr ümardatakse teise koha alusel pärast koma. Kui teisel kohal pärast koma olev number on 0–4, jäetakse esimesel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui teisel kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse esimesel kohal olev number ühe võrra ülespoole.
§ 52⁵. Töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikendamise erisus
(1) Kui töötuskindlustushüvitise määramise otsus tehakse pärast 2023. aasta 29. juunit, kuid kindlustatu on esitanud avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks enne seda ja tema töötuskindlustushüvitise saamise periood algab enne 2023. aasta 30. juunit, määratakse töötuskindlustushüvitis perioodiks, mis on sätestatud käesoleva seaduse enne 2023. aasta 30. juunit kehtinud redaktsioonis.
(2) Kindlustatul, kellele on määratud töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse enne 2023. aasta 30. juunit kehtinud redaktsioonis sätestatud perioodiks ning kelle töötuskindlustushüvitise saamise periood lõpeb pärast 2023. aasta 30. juunit, pikeneb töötuskindlustushüvitise saamise periood 60 kalendripäeva võrra, kui kindlustatu on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja tema hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
(1) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud töötukassa andmekoguna käsitatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud:
1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 8 lõike 2 alusel asutatud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrit;
2) töövõimetoetuse seaduse § 22 lõike 4 alusel asutatud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu ning
3) töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 4 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogude andmete töötlemist jätkatakse käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud korras.
Kuni käesoleva paragrahvi jõustumiseni kehtinud käesoleva seaduse § 8 lõike 2 redaktsiooni kohaldatakse kindlustatule, kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punkti 11 alusel reservteenistusse asumise tõttu.
§ 52⁸. Üleminekusätted töötuskindlustushüvitise määramisel ja maksmisel
(1) Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse või tööturumeetmete seaduse alusel, on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1) kindlustatu on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses, osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, välja arvatud tööturumeetmete seaduse §-s 11 nimetatud ajutine töötamine, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane;
2) kindlustatu vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
(2) Käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 6 alusel määratud töötuskindlustushüvitist käsitatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist käesoleva seaduse § 6 tähenduses sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitisena.
(3) Kui isik on esitanud töötukassale enne 2026. aasta 1. jaanuari avalduse töötuskindlustushüvitise saamiseks ja töötuskindlustushüvitise otsust ei ole tehtud enne 2026. aasta 1. jaanuari, tehakse asjakohane otsus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.
(4) Kindlustatul, kellele on jätkatud töötuskindlustushüvitise maksmist enne 2026. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 8 lõike 2 alusel ning kelle hüvitise periood lõpeb pärast 2025. aasta 30. detsembrit, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud hüvitise lõppemist käesoleva seaduse § 6¹ lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.
§ 52⁹. Töötukassa andmekogus andmete töötlemise erisused
Tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel isikule töötutoetuse määramise alusandmeid ja töötutoetuse maksmise andmeid töödeldakse andmekogus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis sätestatud tingimustel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib koostöös töötukassaga töötutoetuse kaotamise ja baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise mõju ja tulemuslikkust eeldatavasti 2031. aastal.